4-20-2899/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 03.09.2020.a, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number

4 20 2899 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi M.N-i väärteoasi KarS § 218 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

M.N ; isikukood XXX xxx ; kodakondsus; elukoht: xxx xxx ; töökoht: Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, Tallinna Vangla, esindaja Jane Rosar

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.N KarS § 218 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 24 (

kakskümmend neli) päeva.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi, korraga ärakantava aresti kestus ei tohi olla lühem kui 2 (kaks) päeva.

Kohustada hiljemalt 31.10.2020.a. M.N-i kandma mõistetud karistus ära

Aresti kandmise kohaks määrata Lääne prefektuuri Haapsalu arestimaja, aadressil Lossiplats 4, Haapsalu.

Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.

M.N-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada M.N-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 25.09.2020.a.

1. Kohtus tuvastatud asjaolud:

1.1. Tallinna Vangla teabeja uurimisosakonna peaspetsialist Hendrik Tamp koostas 12.06.2020.a väärteoprotokolli, mille alusel süüdistati M.N-i selles, et:

20.03.2020.a k la 12.3 Rae vallas, , Linnaaru tee 5, asuvas el

0 paiku lõhkus ta Soodevahe külas Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4 08 jälgimiskaamera, pritsides sellele -

tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 565 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusli (rikutud õigusnorm KarS § 203) ku asja vastu .

26.03.2020.a kella Rae vallas, , Linnaaru tee 5, asuvas

16.23 paiku lõhkus ta Soodevahe külas Tallinna Vangla RS-

WC ukse hoone kolmanda üksuse R2 sektsiooni kambris 16 ära aknaklaasi küljest ära võetud ga, millega lõi metallist uksehinge kinnitusplaadi tahtlikult korduvalt vastu kambri akent, mille tõttu kambri aken mõranes ning kambri akna sisemisele klaaspaketile tekkisid läbivad augud. Aknaklaasi lõhkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 325,11 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm KarS § 203).

26.03.2020.a kella 16.23 Rae vallas, , Linnaaru tee 5, asuvas paiku lõhkus ta Soodevahe külas Tallinna Vangla RS- - kambri hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4 08 jälgimiskaamera, võttes WC-harja aluse ja viskas sellega tahtlikult ja korduvalt le, mille vett kambri jälgimiskaamera pea tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnis äärtuses, pannes seega taht vara AS-le varalist kahju 565 ro v eu likult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm KarS § 203).

27.03.2020 kella 13.15 Rae vallas, , Linnaaru tee 5, asuvas paiku lõhkus ta Soodevahe külas

Tallinna Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambris nr

06 jälgimiskaamera, pritsides

- R2 kaamerale täpselt tuvastamata viisil vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 565 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm KarS § 203).

01.05.2020 kella 18.37 paiku las, , Linnaaru tee 5, asuvas lõhkus ta Rae val Soodevahe külas

Tallinna Vangla RS- RK4- hoone kolmanda üksuse kambris nr

06 jälgimiskaamera, pritsides

šampoonipudelist tahtlikult vett kambri jälgimiskaamera peale, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Kaamera rikkumisega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 600 euro väärtuses, pannes seega tahtlikult toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu (rikutud õigusnorm KarS § 203).

1.2. Menetlusalune isik

M.N 31.08.2020.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuid saatis kohtusse e-kirja, milles märkis, et ta saab neljapäeval kohtusse tulla. Samuti märkis M.N , et kui kohtuistungit pole võimalik edasi lükata, siis juhul kui määratakse arest, siis on nõus seda kandma osade kaupa nädalavahetusel, kuna nädala sees on ta tööl ja on vaja arsti juures käia. On nõus ka rahatrahviga, mida saaks maksta osade kaupa (tlk 67). Tulenevalt eelnevast rahuldas kohus menetlusaluse isiku taotluse kohtuistungi edasi lükkamiseks ja määras uue istungi toimumise ajaks 03.09.2020.a. Kohtukutse edastati M.N-ile samal kuupäeval.

Samuti ei ilmunud menetlusalune isik 03.09.2020.a istungile. Menetlusalune isik võttis samal kuupäeval kohtuga telefoni teel ühendust ja teavitas, et ta on teadlik toimuvast kohtuistungist, aga tööülesannete tõttu ei saa ta kohtuistungist osa võtta. Vastavalt VTMS § 90 lõikele 1 kui menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja menetlusaluse isikuta. Käesoleval juhul oli menetlusalune isik teadlik sja arutamisest, ta ei s väärteoa taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu aruta kohus

M.N-i väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta VTMS § 90 lg 1 korras.

1.3. kohtunik VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas kohus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused. M.N selgitas, et episoodis sai ta majoneesipudeli poest ning tegemist ei olnud tahtliku esimeses lõhkumisega, kuna teda provotseeriti inspektor-kontaktisik J A poolt, kes määras talle kartseri. Ta tahtis kinnises kambris olla, aga teda paigutati vägisi lahtisesse sektsiooni. Ta võttis majoneesipudeli ja pritsis sellest puhast vett.

Teise episoodi kohta andis M.N ütlusi, et lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse. Kuna ta taht is näidata enda seisukohta sellele, siis ta lõi akna katki. Ta leid is wc ukse küljest pooleldi lahtised metallist osad ning nendega lõi korduvalt akent. Ta ei tahtnud akent lõhkuda, kuid pidi seda tegema, et kinnisesse kambrisse saada. Akna esimesse klaaspaketti tuli auk sisse, . kuid välimine jäi terveks Kolmanda episoodi k kui teda viidi 26.03.2020.a kambrisse nr RK4-08, siis oli ta endast juba ohta andis ta ütlusi, et väljas ning seetõttu viskas kaamerat veega. Vesi oli WC-harja aluse sees ja sellega viskas kaamerat korduvalt veega nii kaua, s. T kuni kaamera kuppel oli vett täi a ei soovi kaamera jälgimise all olla ja seetõttu lõhkus M.N ütlusi, et viskas kaamerat kaamera. episoodis andis Neljandas veega, et keegi ei näeks, mis ta kambris tegi. Vett viskas kaamera pihta kas WC-harja alusega või šampoonipudeliga. Osaliselt oli selle põhjuseks see, et koroonakriisi ajal keelati ära vangla kauplus. Ta ei söönud sellel ajal vangla toitu ning kuna kauplus keelati ära, siis ei saanud toitu süüa. a ei taha süüa mürgitatud vangla toitu. menetlusalune isik ütlusi, T

episoodis andis Viiendas et kaamera rikkus veega ära. Lõhkumise põhjuseks oli see, et talle ei antud kauplust kätte. Ta pandi 29.04.2020.a .a. Kuna ta oli vangla toidust kartserisse, kuid pood tuli järgmine päev 30.04.2020 loobunud, siis oleks pidanud tema hinnangul saama oma kaupluse toidu kätte. Vett viskas kaamera vastu arvatavast T kuna i šampoonipudeliga. a ei kahetse neid lõhkumisi. Kahju hüvitada ei soovi, tal ei ole selleks raha. Lisas, et kui talle määratakse rahatrahv või arest, siis soovib seda täita osade kaupa (tlk 42-43).

1.4. Tunnistaja J A

andis kohtus ütlusi selle kohta, et oli neli episoodi, mille kohta info temani jõudis. Esimene neist oli 24. märtsil, kui kell pool üks teavitas O tehnik-projektijuht E P, et 20.

märtsil kella ühe paiku oli kambri RK4 08 kaamera vooluvõrgust väljas. Ta saatis ametnikud -

kontrollima ja nemad kaameral füüsilisi vigastusi ei näinud, aga kuna kaamera tundus olevat rikutud, siis paigutati kinnipeetav ajutiselt sealt ära, et panna uus kaamera. Kui kinnipeetav oli ära paigutatud, siis lülitas kaamera sisse ja vaatas viimaseid hetki enne seda, kui kaamera läks kustu. Sealt oli näha, kuidas tol hetkel kinnipeetav M.N viskas majoneesipudeliga kaamerale vett peale. Kaamera vahetuse tegeles firma O ga . Järgmine episood oli 27. märtsil, kui talle helistati, et

26. märtsil oli taaskord RK4 08 värskelt vahetatud kaamera vooluvõrgust väljas. Ta saatis taaskord -

ametnikud kontrollima, aga füüsilisi vigastusi kaameral nad ei näinud. Kinnipeetav paigutati ümber kambrisse RK2 06. Kui kinnipeetav oli ümber paigutatud, siis vaatas kaamerast, mis toimus - mõned hetked enne seda, kui kaamera välja läks. Kaamerast oli näha, et kinnipeetav M.N viskas WC-harja alustopsiga vett kaamera peale ning umbes 20 minuti möödudes läks kaamera must-valgeks ja hetk pärast seda läks pilt mustaks ning see enam ei funktsioneerinud. Samal päeval helistati uuesti, kui esimene kaamera oli vahetatud, et kambris RK2-06 on kaamera vooluvõrgust väljas. Ta vaatas järgi, M.N. Kõne tuli kella poole kolme paiku ja et seal paikneb M.N-i kambrisse paigutamine toimus kell 13.05. Sealset kaamerat ta ei avanud, kuna vang oli kambris sees. Siis läks kaamera taaskord vahetusse. Viimane episood oli, kui 4. mail helistati talle kella 9.30 paiku ja öeldi, et 1. mail kella poole seitsme paiku õhtul oli kambri

08 või RK2 RK4- -

06 kaamera taaskord vooluvõrgust väljas. Kuna seal oli samal ajal M.N sees, siis ta kaamerat ei avanud. O tehniku E Piga suheldes selgus, et kõigil neljal juhul olid kaameratel veekahjustused (tlk 71-72).

1.5. Tunnistaja E Pi

ütluste kohaselt teab ta, et neli kaamerat uputati ära. Teab ainult kambrite aadresse, mitte kinnipeetavaid. Ta töötab vanglas hooldusjuhina, kes vastutab

nõrkvoolusüsteemide töö eest. Tema igapäevane töö on esmaselt monitoorida süsteemide töö korrasolekut ja tööd ning juhtida läbi hooldusprotsesse, mis on ette nähtud süsteemide korrasolekuks. Objektil on monitooringusüsteem nõrkvooluseadmetele, mis on võrgus ja mis automaatselt tuvas lel on tab, kui seade lakkab töötamast: see on lahti ühendatud, riknenud või sel mingisugune mittekorrapärane töö. Ka temperatuuri kõikumised on näha. Süsteem näitab kaamera aadressi ja aadressi põhjal saab tuvastada ruumi, kus kaamera asub. Kui selgus, et neljal korral on kambris olevad kaamerad rikkis, teavitas ta sellest vanglat, antud juhtudel oli selleks J A. Kaamerad olid märkimisväärsete veekahjustustega. Kõik neli kaamerat asendati uutega. Need ei kuulunud taastamisele, kuna enamus elektroonikast o li oksüdeerunud ja veekahjustustega. Üks kaamera maksab umbes 500- (tlk 72-73).

600 eurot, millele lisandub käibemaks

1.6. Tunnistaja K B andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 26.03.2020.a kuulis ta R2 sektsioonis kõva müra. Ta märkas läbi ukse silmaava, et kambris R2 21 üks M.N lõhub - inda viibiv

metallist kolmnurgaga ak oleks see WC ukselt . ent. Metallese nägi välja nagu võetud Ta nägi, kuidas M.N tõstis oma käe ja lõhkus akna, lööke oli kindlasti üle 10. Põrandal olid juba akna tükid. Kuna kambris on klaase kaks, siis kambripoolne esimene klaas läks täiesti katki. Teised ametnikud tulid appi, sest ta ei tahtnud ise kambrisse minna, sest see oleks olnud ohtlik (tlk 70- 71).

1.7. Tunnistaja S L

andis ütlusi selle kohta, et 26.03.2020.a teavitati teda, et M.N, kes viibis kambris R2-21, on lõhkunud oma kambris klaasid. Kuna tema tööülesannete hulka käib ka menetlustoimingute tegemine, siis läks sündmuskohale, et võimalik kahju ja isiku tegevus fotografeerida. Kambrisse sisenedes oli kamber tühi, M.N oli selleks hetkes kambrist ära paigutatud. Kambrisse sisenedes nägi, et kambri aknaklaas oli purustatud. Akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. Välimine aknapakett oli terve, vigastatud/purustatud oli ainult sisemine. Ta leidis WC-s asuvast prügikastist WC metallist uksehinge. Tõenäoliselt kasutas M.N akna purustamiseks just neid hingesid. Kuna WC- ukselt oli kadunud kaks hinge ja teist ta ei leidnud, siis palus teistel ametnikel kambris teostada täiendav läbiotsimise, mille käigus tema teada leiti ka teine hing (tlk 71).

1.8. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärtegude toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kõigis viies episoodis. Nelja kaamera ja aknaklaasi lõhkumine on tõendatud tunnistajate ütlustega. Lisaks tõendab lõhkumiste toimepanemist ka menetlusalune isik ise kohtuvälises menetluses. M.N-i teoeelne, -aegne ja -järgne käitumine viitavad kavatsetusele, et isik seadis eesmärgiks vangla vara rikkumise, et näidata vanglal e selliselt oma seisukohti. Vanglas viibitud aja jooksul, s.o 15.10.2018.a-12.06.2020.a, on M.N-i suhtes varasemalt samuti läbi viidud üks väärteomenetlus lõpuga 0118 ning tol korral oli tegemist 7 episoodilise väärteomenetlusega, millest 6 seisnesid samuti vara lõhkumises ja 1 ametniku solvamises. Seega on M.N-i ka varasemalt juba karistatud KarS § 218 lg 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Seejuures kuuest juhtumist nelja puhul rikkus M.N samuti jälgimiskaamera ja tegi seda samal viisil nagu käesolevate juhtumite puhul ehk viskas kaameraid veega. Arvestades M.N-i varasemat käitumist ja asjaolu, et isik on jätkanud karistuse kandmise ajal vara lõhkumistega, siis leiab kohtuväline menetleja, et järjekordne rahatrahv isiku käitumist ei muudaks. Arvestades episoodide arvu, tegude toimepanemise viisi ja lõhkumistega tekitatud kahju suurust, siis saab hinnata M.N-i süüd suureks. Olgugi, et M.N tunnistab enda rikkumisi, siis ei ole ta üles näidanud kahetsust ning püüab leida enda käitumisele õigustusi.

Ühtlasi ei ole M.N-i lõhkumistega tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Tuginedes eelnevale leiab kohtuväline menetleja, et otstarbekas oleks määrata M.N-ile KarS § 218 lg

1 viie väärteo toimepanemise eest karistuseks arest 23 päeva (tlk 73-74).

2. Kohtu seisukoht väärteokoosseisu osas:

2.1. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning tunnistaja isikule inkrimineeritud te ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

2.2. KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis seisneb asja kahjustamises, selle rikkumises või hävitamises.

2.3. 20.03.2020.a kella Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et

12.30 paiku Tallinna Vangla RS- -08 rikkus kinnipeetav hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4 M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS

-ile varalise kahju summas 565 eurot. Antud episoodis tunnistas M.N oma süüd. Ta võttis majoneesipudeli ja pritsis sellest puhast vett. brisse. Tema tegevuse eesmärgiks oli saada kinnisesse kam

Jälgimiskaamera rikkumine M.N-i poolt on tõendatud ka t ütluste unnistaja J A ga, mille kohaselt teavitas 24.03 O tehnik-projektijuht E P kell pool üks , et 20. märtsil kella ühe paiku oli

kambri RK4- Salvestise vaatamisel selgus, et kinnipeetav M.N

08 kaamera vooluvõrgust väljas.

Eelnevad ütlused riimuvad oli visanud majoneesipudeliga kaamerale vett peale. ka tunnistaja E P kohaselt . i ütlustega, mille neli kaamerat uputati ära Kõik neli kaamerat asendati uutega. Üks kaamera maksab umbes 500 600 eurot, millele lisandub käibemaks. -

Riigi Kinnisvara AS- iga nr 1592, mille ile tekitatud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise akt kohaselt 20.03.2020.a Tallinna Vanglas -hoone RK4-08 kaamerale kõrvaldati 24.03.2020.a RS

tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 565 eurot (tlk 3-4).

Eelnevalt uuritud isikuliste tõenditega ke tõenditega on tõendamist leidnud, et ning kirjali

20.03.2020.a kella 12.30 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult majoneesipudelist vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning se . Sellisena oli tegemist

e tuli välja vahetada jälgimiskaamera rikkumisega KarS § 203 lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi – tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, et vangla käituks tema soovi järgi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

2.4. 26.03.2020.a Esmalt märgib kohus M.N-i poolt akna lõhkumise episoodi kohta, et

väärteo toimepanemise kellaaeg on varasem, kui seda on kohtule esitatud väärteoprotokollis märgitud. Kohtu hinnangul on tegemist inimliku eksitusega kuivõrd M.N-ile ette heidetud järgmine episood on toime pandud samal päeval, aga kella 16 ajal. Kohtu hinnangul ei ole eksimus selline, et saaks väita, et tegemist on väärteomenetlusõiguse normide olulise rikkumisega. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja eksimus väärteo toimepanemise ajas on tuvastatav eelkõige kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning menetlusalusele isikule etteheidetud teo toimepanemise ajaks tuleb lugeda 26.03.2020.a kell 12:20. M.N-i poolt akna lõhkumine 26.03.2020.a kella 12.20

ajal on tõendatud tema enda süüd tunnistavate ütlustega, mille kohaselt lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse. Ta leidis wc ukse küljest pooleldi lahtised metallist osad ning nendega lõi korduvalt akent. M.N-i ütlused riimuvad tunnistaja ütlustega,

K B mille kohaselt märkas ta läbi ukse silmaava, et üksinda kambris viibib M.N lõhub metallist kolmnurgaga akent. S Laa M.N-i poolt akna lõhkumist kinnitavad ka tunnistaja gi ütlused selle kohta, et 26.03.2020.a teavitati teda, et M.N on lõhkunud oma kambris klaasid. Ta läks sündmuskohale, et võimalik kahju ja M.N-i tegevus fotografeerida. Kambrisse sisenedes nägi, et kambri aknaklaas oli purustatud. Akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. Fototabel, mis on tehtud tunnistaja S L poolt 26.03.2020.a Tallinna Vangla kolman nr 21, kinnitab, et kambri da üksuse R2 sektsiooni kambris aken on lõhutud ja maas vedelevad klaasikillud (tlk 13-25).

Riigi Kinnisvara AS- , mille ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise aktiga nr 1602 kohaselt 26.03.2020.a Tallinna Vanglas RS, R2-21 kõrvaldati 23.04.2020.a kahju, mis tekkis akna lõhkumisega. Riigi Kinnisvara AS-ile tekkis kahju summas 325,11 eurot (tlk 7-8).

Seega 26.03.2020.a. kella 12.20 katki Tallinna on tõendamist leidnud, et ajal lõi M.N Vangla RS-hoone kolmanda üksuse kambri nr R2-21 aknaklaasi. Kambri aknaklaas oli purustatud ning akna ees oleval põrandal olid klaasikillud ja akna sisemises paketis oli mitu väikest auku. M.N-i tegevuse tagajärjel tekkis kahju Riigi Kinnisvara AS-ile, kuna akna purunemisest tekkinud kahju tuli kõrvaldada. aasi hävitamisega KarS § 203 lg Sellisena oli tegemist aknakl tähenduses - aknaklaas oli purunenud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi – lõhkus akent, kuna teda viidi lahtise sektsiooni kambrisse, oli tema eesmärk kahjustada vanglale kuuluvat vara, et vangla käituks tema soovi järgi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

2.5. 26.03.2020.a kella Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et

16.23 paiku Tallinna Vangla RS- -08 rikkus kinnipeetav hoone kolmanda üksuse kambris nr RK4 M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalise kahju summas 565 eurot.

kui teda viidi M.N on oma süüd tunnistanud ja andnud ütlusi, et 26.03.2020.a kambrisse nr RK4-08, siis oli ta endast juba väljas ning seetõttu viskas kaamerat

WC-harja aluse seest veega. Viskas kaamerat nii kaua, kuni kaamera kuppel oli vett täis. Menetlusaluse isiku ütlused riimuvad ka tunnisaja ütlustega, et 26. märtsil oli J A kambris RK4-

08 värskelt vahetatud kaamera vooluvõrgust väljas. üüsilisi vigastusi nad ei näinud, F kaameral kuid salvestiselt -harja alustopsiga vett kaamera oli näha, et kinnipeetav M.N viskas WC peale ning umbes 20 minuti möödudes läks kaamera must valgeks ja hetk pärast seda läks pilt -

mustaks ning see enam ei funktsioneerinud. Seda, et kambris nr RK4-08 sai jälgimiskaamera veekahjustusi kinnitab ka tunnistaja E P kohtus antud ütlustes. Kaamera oli veekahjustusega ning see asendati uuega. Üks kaamera maksab umbes 500 600 eurot, millele lisandub käibemaks - .

Riigi Kinnisvara AS- ga nr 1601, m

ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise akti ille

kohaselt 26.03.2020.a Tallinna Vanglas RS-hoone RK4-08 kõrvaldati kaamerale tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli

565 eurot (tlk 27-28 ).

M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et

26.03.2020.a kella 16.23 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-08 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult WC-harja alusega vett, mille tõttu sai kaamera veekahjust

use ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega KarS § 203 lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku obj et käitumist ja ütlusi, et ta ei soovi ektiivs kaame

ra jälgimise all olla, mistõttu viskas kaamerat veega seni kuni kaamera kuppel oli vett täis, oli tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

2.6 27.03.2020.a kella . Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et

13.15 paiku Tallinna Vangla RS- use kambris nr RK2-06 rikkus kinnipeetav hoone kolmanda üks M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS- e varalise kahju il

summas 565 eurot. viskas M.N on antud episoodis süüd tunnistanud, kinnitades, et kaamerat veega, et keegi ei näeks, mis ta kambris teeb. Vett viskas kaamera pihta kas WC-harja alusega või šampooni pudeliga. Tunnistaja J A kinnitas, et 27.03.2020.a helistati, et kambris RK2-

06 on kaamera vooluvõrgust väljas. paigutatud M.N . Kambrisse oli kella 13.05 ajal Asjaolu, et et kambris nr RK4-06 sai jälgimiskaamera veekahjustusi, kinnitab ka E P. Kaamera oli veekahjustusega ning see asendati uuega. Üks kaamera maksab umbes 500-600 eurot, millele lisandub käibemaks.

Riigi Kinnisvara AS- ga nr 1600, mille ile tekitatud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise akti kohaselt 27.03.2020.a Tallinna Vanglas RS-hoone RK2-06 kõrvaldati kaamerale tekitatud veekahjustus, mis tekitas lühise. Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli

565 eurot (tlk 30-31 ).

M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 27.03.2020.a kella 13.15 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK2-06 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega KarS § 203 lg 1 tähenduses.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja ütlusi, et ta viskas kaamerat veega, , et keegi ei näeks, mis ta kambris teeb oli tema eesmärk oli rikkuda vanglale kuuluvat vara, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

2.7. 01.05.2020.a kella Väärteoasjas nr 650020000137 on alustatud väärteomenetlust selles, et

18.37 paiku Tallinna Vangla RS-hoone -06 rikkus kinnipeetav kolmanda üksuse kambris nr RK4 M.N ära kambri kaamera, tekitades rikkumisega Riigi Kinnisvara AS-ile varalise kahju summas 565 eurot. ta kaamera veega. Vett viskas M.N-i ütluste kohaselt rikkus ära kaamera vastu arvatavasi šampoonipudeliga, kuna ta ei saanud kauplusesse. Tunnistaja J A ütluste kohaselt helistati talle 4. mail ul kella 9.30 paiku ja öeldi, et 1. mail kella poole seitsme paiku õht oli kambri RK4-08 või RK2-06 kaamera taaskord vooluvõrgust väljas. Kuna seal oli samal ajal M.N sees, siis ta kaamerat ei avanud. Seda, et jälgimiskaamera sai kambris RK4-06 veekahjustusi ning et kaamera tuli selletõttu välja vahetada, kinnitavad ka tunnistaja i ütluse E P d.

Riigi Kinnisvara AS- ga nr 1606, mille ile tekkinud kahju on tõendatud kahju kõrvaldamise akti kohaselt 02.06.2020.a Tallinna Vanglas RS, 4- 01.05.2020.a tekitatud kahju RK

06 kõrvaldati . Kaamera asendati uue kaameraga, mille kogumaksumuseks oli 600 eurot (tlk 33-34 ).

M.N-i ütluste ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et 01.05.2020.a kella 18.37 paiku rikkus M.N Tallinna Vangla kolmanda üksuse kambris nr RK4-

06 jälgimiskaamera, pritsides sellele tahtlikult vett, mille tõttu sai kaamera veekahjustuse ning see tuli välja vahetada. Sellise tegevusega tekitas M.N Riigi Kinnisvara AS-ile varalist kahju. Sellisena oli tegemist jälgimiskaamera rikkumisega KarS § 203 lg 1 tähenduses.

Arvestades

süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku objektiivset käitumist ja tema ütlusi, siis nähtub, et tema eesmär leiab kohus, et süütegu on

giks oli rikkuda vanglale kuuluvat vara. Seega toime pandud kavatsetult.

2.8. Kohtule on esitatud ka pilt kaameratest, millelt nähtuvad kaamera kuplites olevad veekahjustused (tlk 40-41).

2.9. Kõik väärteotoimikus olevad Tallinna Vangla peaspetsialist J A ja valvur K B ettekanded jätab kohus

tõendikogumist välja. Kooskõlas VTMS § 31 lg 1 on tõendite loetelu, millega on võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid, ära toodud KrMS § 63 lg 1 ja nii nimetatud vabatõendeid, ehk muid tõendeid võib kasutada üksnes kriminaalmenetluse asjaolude tõendamisel, KrMS § 63 , lg 2. l Kuna J A ja K B Sisuliselt on ettekande näo tegemist tunnistaja ütlustega. ütlused on ka

vormikohaselt talletatud , siis ettekandes esitatud informatsioon muutus tunnistaja ütlustena tõendiks läbi isiku ülekuulamise. Mõlemad isikud on kohtus tunnistajatena üle kuulatud.

Kuna

ettekanne ei ole selline tõend, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid ning need asjaolud on tõendamist leidnud tunnistajate J A ning K B ütlustega, siis ettekandeid kohus tõendina arvesse ei võta.

3.0.

M.N-ile ette heidetud teod on õigesti kvalifitseeritud kui võõra asja rikkumine või hävitamine ( KarS § 203 lg 1), millega aga ei olnud tekitatud oluline kahju ( KarS § 218 lg 4) ehk tegu oli toime pandud väheväärtusliku asja vastu ( KarS § 218 lg 1). KarS § 203 lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et M.N-i poolt Riigi Kinnisvara AS-ile tekitatud kahju ei moodusta olulist kahju KarS § 203 lg 1 mõttes. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb tekkinud varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana KarS § 218 lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et M.N rikkus karistusseadustiku § 203 lg 1

sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § 218 lg

1 ettenähtud väärteo, s.o varavastase -s süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu.

Karistuse mõistmine

KarS § 218 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et se eest karistatud M.N-i on varasemalt samalaadsete väärtegude toimepanemi rahatrahviga, s.o 18.12.2019.a Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna otsusega, mille eest määratud rahatrahv on jäetud tasumata (tlk 44-50) ning käesolevalt on menetlusaluse isikule ette le

heidetud viie süüteoepisoodi toimepanemist lühikese ajavahemiku jooksul, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni

M.N-i loobuma väärtegude toimepanemisest. Tema käitumine näitab ilmekalt, et ei ole varasemast karistus M.N est järeldusi teinud, mistõttu peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut arestiga.

Hinnates M.N-i süüd süütegude toimepanemisel, arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalusele isikule on ette heidetud viie süüteoepisoodi toimepanemist, mille tulemusel on Riigi Kinnisvara -ile tekkinud varaline kahju. oli

AS M.N-i tegevus tahtlik ja järjepidev. Tema eesmärgiks oli kahju tekitamine. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd suureks. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS § de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises - puuduvad. Kohtu hinnangul tuleb karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest karistatud, millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 24 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Arvestades, et M.N on palunud nii kohtule saadetud e kirjas kui oma ütlustes määrata - karistuse kandmine ositi, leiab kohus . Kuigi kohtu ei ole , et esitatud taotluse võib rahuldada le esitatud b, siis ei saa kohtus tõendit selle kohta, et M.N tööta seda ka välistada. Seetõttu arvestab kohus M.N-i palvet ning võimaldab menetlusalusel isikul planeerida oma tööd ja karistuse kandmise aega.

KarS § 66 lg 1 ls 3 kohaselt peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seega määrab kohus, et M.N peab talle mõistetud karistuse, s.o 24 päeva aresti ära kandma hiljemalt 31.10.2020.a ja osade kaupa kantava aresti minimaalne pikkus peab olem

a vähemalt kaks päeva. Aresti kandmise kohaks määrab kohus M.N-i elukohajärgse arestimaja.

Aulike Salo kohtunik