1-07-14142/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-07-14142 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. mail 2010.a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-14142 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Kriminaalasi Erakorraline ettekanne A.S-ile Tartu Maakohtu 15.04.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu A.S : xxx; isikukood: xxx Taotluse esita...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1-07-14142
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. mail 2010.a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-14142 Täitmiskohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Kriminaalasi
Erakorraline ettekanne A.S-ile Tartu Maakohtu
15.04.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu A.S
: xxx; isikukood: xxx
Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Liisi Traus Prokurör Jüri Vissak RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427, KarS § 69 lg 6, kohus määras
Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku taotlus. Tühistada A.S-i suhtes vangistuse mittekohaldamine ja saata ta Tartu Maakohtu 15.04.2008.a otsuse järgi kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ärakandmisele.
Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada A.S kohtusaalist ja karistuse kandmise aega temal arvata alates 04.05.2010.a. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
2(3) Asjaolud
Tartu Maakohtu 15.04.2008.a otsusega tunnistati A.S süüdi KarS § 199 lg 2 p
4,5,7 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2
alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.05.2005.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1140 tundi, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul alates otsuse kuulutamisest ning järgides KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi.
Kriminaalhooldusosakond taotleb A.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta on korduvalt jätnud õigeaegselt registreerimisele ilmumata, rikkunud ajakava ning jätnud
tegemata enamiku üldkasuliku töö tundidest. Kokku on A.S-iga toimunud 21 korralist kohtumist, neist vaid ühel korral on ta ilmunud õigeaegselt. Viimati ilmus ta korralisele kohtumisele 16.10.2009.a, rohkem ei ole A.S ametniku vastuvõtule ilmunud ning
katsed temaga mobiiltelefoni kaudu ühendust saada on ebaõnnestunud. A.S asus üldkasulikku tööd sooritama Tartu Hooldekodus, kus tal tekkisid raskused juba esimese ajakava
täitmisega, mistõttu ametnik tegi talle kirjaliku hoiatuse. Kokku tegi ta 209-st tunnist vaid 25
tundi üldkasulikku tööd. Ka järgmises kohas Tartu Majaomike Ühingus suutis ta 133 tunnist
sooritada 19,5 ÜKT tundi. Seejärel suunas ametnik A.S-i tööle SA-sse Tähtvere
Puhkepark, kus ta samuti suutis teha vaid mõned ÜKT tunnid. Kokku on A.S sooritanud 60 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnikul tekkis vestlusest hooldusaluse
ema ja vanaemaga kahtlus, et A.S võivad esineda nii söömis- kui unehäired ja
depressioon ning ta suunas hooldusaluse Elva Perearstikeskusesse psühholoogi vastuvõtule.
A.S enda sõnul abi ei saanud, kuid samas ei ole ta ise näidanud aktiivsust oma
käitumise parandamiseks. Kuna A.S ei täida registreerimiskohustust ning ei ole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest, taotleb kriminaalhooldusametnik hooldusalusele mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.
Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde. Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust.
A.S tunnistas kohtus ükskõikset suhtumist kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisesse.
Kohtu seisukoht
KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui isik ei järgi kontrollnõudeid, hoidub kõrvale üldkasulikust tööst võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja A.S
tuleb saata kandmata karistuse, s.o 1aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust ärakandmisele.
Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg algas tema jaoks 23.04.2008.a. ja lõppes 22.04.2010.a. ning
tegemata tundide arv on 1080 tundi. Sellest saab haiguse tõttu põhjendatud tegemata osaks arvata tööd 33 päeva ulatuses, mis on väga väike osa võrreldes kogu tegemata osaga. Peale selle
on ta rikkunud registreerimiskohustust: käinud suvaliselt enda äranägemisel, mitte ettenähtud
aegadel või üldse jätnud ilmumata. Ametniku katsed A.S-iga ühendust saada
mobiiltelefoni kaudu on ebaõnnestunud. Rikkumiste kohta on A.S esitanud uldsõnalise tõsiselt mittevõetava põhjenduse, et oli rumalusest hooletu. Seega on A.S süstemaatiliselt ja pikema aja kestel ilma mõjuva põhjuseta rikkunud
üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö jätkuv kohaldamine tema suhtes on muutunud
3(3) võimatuks. Töö tegemiseks määratud suhteliselt pikk tähtaeg on möödas ja ta on ära teinud ainult
60 tundi tundi üldkasulikku tööd ja tegemata osa on 1080 tundi. See on vangistusele ümber arvestatuna 540 päeva ehk 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust.
Kohtuotsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks pöörata see täitmisele viivitamatult kohtusaalist ja karistuse kandmise aega arvata alates 04.05.2010.a.
Kohtunik