2-19-139758/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-139758

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 900,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

volitatud esindaja A V

Kostja J L (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus 1718,43 eurot.

3. Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

71,49 eurot.

4. Välja mõista J Llt (L) OK Incure OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt

1718,43 eurot alates 12.03.2020 kuni põhivõlgnevuse 1718,43 euro tasumiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta hagiavaldus rahuldamata põhivõlgnevuse 1081,57 euro, täielikult

intressinõude, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 44,93 euro ja

sissenõudmiskulude 50 euro osas.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi J L (kostja) vastu võla nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaoludel sõlmis xxx (laenuandja) kostjaga 20.02.2019 laenulepingu

nr xxx, millega anti kostjale laenu 2800 eurot. Kostja pidi raha korrapäraste maksetena

tagastama. Kostja raha ei tagastanud ning laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad

nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2800 eurot, perioodil 20.02.2019-

03.09.2019 põhivõlgnevuselt 2800 eurot arvutatud intressi 709,80 eurot, alates lepingu

ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud viivise 116,42 eurot ning sissenõudmiskulude

summas 50 eurot välja mõistmist.

2. Hageja selgitas 28.04.2020 kohtule, et laenuandja andis kostjale krediiti limiidiga 2800

eurot, mille kostja kohustus intressidega tagastama. Tagasimakstud põhiosade osas vabaneb

krediit ning kostja saab seda jälle kasutada. Kostja ei pidanud võlgnevust tagastama

korrapäraste maksetena ning võis tasutud osas võtta krediidi uuesti kasutusse. Hageja

täpsustas intressinõuet ja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 2800 eurot, intress 530,84

eurot, viivis 116,42 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis mis ei ole hagi esitamise

seisuga muutunud sissenõutavaks.

3. Hageja esitas kohtule 27.07.2020 põhivõla kujunemise kohta järgmise selgituse.

19.09.2018 sõlmis kostja ja krediidiandja lepingu xxx limiidiga 1000 eurot. Antud lepingu

alusel on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 920 eurot. 08.12.2018 suurendas kostja

limiiti leping xxx, uus limiit 1100 eurot. Antud lepingu alusel on kostjale tehtud väljamakseid

kokku summas 226,24 eurot. 20.02.2019 suurendas kostja uuesti limiiti leping xxx, uus limiit

2800 eurot. Antud lepingu alusel on kostjale tehtud väljamakseid kokku summas 1718,48

eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 337,70 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.

6. Hageja esitas kostja vastu lepingu nr xxx alusel põhivõlgnevuse 2800 euro, intressi, viivise

ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS §

108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest

tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see

on muutunud sissenõutavaks.

7. Kohus tuvastab, et xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 20.02.2019 krediidikonto

kasutamise lepingu nr xxx, mille kohaselt on krediidkonto limiit 2800 eurot (dtl 22-29).

Krediidiandja edastas 13.08.2019 kostjale krediidilepingu nr xxx ülesütlemisteate (dtl 30).

Nimetatud teates teavitas krediidiandja kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate

summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja ülesöeldud krediidilepingust

tulenevad kõik nõuded hagejale. Lepingust nr xxx tulenvad nõuded kostja vastu on loovutatud

hagejale.

8. Kohus leiab, et esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu

tunnustele. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu Lemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1).

Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija,

on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).

9. Kohus täitis 17.04.2020 määrusega selgitamiskohustust ning määras hagejale tähtaja

esitada intressinõude aluseks olevad asjaolud, sh missuguse sagedusega pidi kostja laenu

tagastama, kui suur oli osamakse suurus ning kui suur osa maksest oli põhivõlgnevuse

summa. Samuti tegi kohus hagejale ettepaneku täpsustada intressi arvutuskäiku lähtuvalt

kohtu

juhistest

(dtl

44-46).

Kohus

täitis

10.07.2010

määrusega

teistkordselt

selgitamiskohustust ning selgitas missuguseid asjaolusid peab hageja välja tooma ja

tõendama. Kohus palus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh kui kostja ei

pidanud makseid tagastama regulaarsete osamaksetena, siis missuguse süsteemi järgi pidi

kostja kasutusele võetud krediidi tagastama ning missugustel kuupäevadel ja missuguses

ulatuses pidi kostja krediidi põhisumma tagastama. Kohus märkis, et 28.04.2020 esitatud

intressi arvestuse kohaselt on kostja võlgnevuse summa kujunemisel arvestanud väljamakseid

alates 19.09.2018 ehk enne hagiavalduses märgitud lepingu sõlmimise kuupäeva (dtl 54-56).

10. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu on tõendatud summas 1718,43

eurot. Kohtule 28.04.2020 esitatud intressi arvestusest nähtuvalt on kostja võtnud pärast

lepingu nr xxx sõlmimist perioodil 20.02.2019 kuni 25.04.2019 krediidikontolt kasutusse

1718,43 eurot (dtl 48-49, 58 ja 77-78). Hageja on ise väitnud, et lepingu nr xxx alusel on

kostja kasutusse antud 1718,48 eurot (dtl 74). Hageja on hagiavalduses esitanud oma nõude

üksnes lepingu nr xxx alusel. Alles 27.07.2020 on hageja tuginenud täiendavatele lepingutele

nr xxx ja xxx. Hageja ei ole palunud hagi muuta. Kohus märgib, et kohus hagi muuta ka ei

luba, kuna hageja tugines hagiavalduses üksnes 20.02.2019 sõlmitud lepingule ning kohus

jätab lepingutega nr xxx ja xxx väited ja tõendid tähelepanuta. Kohus lähtub algsest

põhinõude suurusest, so summast 2800 eurot ning seega kuulub hageja põhinõue

rahuldamisele osaliselt, so summas 1718,43 eurot. Hageja on üldsõnaliselt märkinud, et kostja

on teinud tagasimakseid summas 337,70 eurot. Hageja poolt 28.04.2020 esitatud

intressiarvestusest nähtuvalt on kostja poolt pärast lepingu nr xxx sõlmimist tehtud

tagasimaksed arvestatud viivise ja intressivõlgnevuse katteks.

11. Kohus asub seisukohale, et antud juhul saab täidetuks lugeda tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Krediidiandja

võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS

§ 416 lg 1). Krediidiandja esitas hagejale 13.08.2019 lepingu nr xxx ülesütlemisteate (dtl 30).

Seega on põhivõlgnevus muutunud sissenõutavaks summas 1718,43 eurot. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 1718,43 eurot.

12. Eeltoodust

tulenevalt

loeb

kohus

tarbijakrediidilepingu

ülesöelduks.

Lepingu

ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta

juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise

ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude

sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja

viivisenõuded.

13. Järgmisena analüüsib kohus hageja intressinõuet. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb

majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Seega tekkis kostjal intressi

maksmise kohustus. Lepingu nr xxx tingimustest tulenevalt on krediidiandja ja kostja kokku

leppinud aastaintressi suuruseks 46,80% (dtl 22). Riigikohus on selgitanud, et kui

lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes

selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Kohus

on hagejale selgitanud, et intressisumma kujunemise kontrollimisel peab kohus tuvastama

konkreetsed krediidi põhisosa tagasimakse suurused ning nende tagastamise aja. Pärast

krediidi põhiosa tagastamise tähtaja saabumist pole intressi arvestamine võimalik. Hageja ei

ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele midagi öelnud intressi kujunemise kohta.

Kohus ei suuda ise 28.04.2020 esitatud tabelist tuvastada, missugustel kuupäevadel ja

missuguses summas pidi kostja lepingust nr xxx krediidi põhisosa tagasi maksma. Seega ei

ole intressi arvutamise aluseks olevad asjaolud selged. Hagiavalduse kohaselt sõlmis xxx

20.02.2019 krediidilepingu kostjaga, krediidilimiidiks oli 2800 eurot ning kostja sai raha

kätte. 28.04.2020 esitatud intressi arvestuse kohaselt on kostja võlgnevuse summa

kujunemisel arvestatud väljamakseid alates 19.09.2018 ehk enne hagiavalduses märgitud

lepingu nr xxx sõlmimise kuupäeva. Kohus märkis eelnevalt, et kohus lähtub üksnes lepingust

nr xxx. Seetõttu pole kohtul võimalik ka ise välja arvestada õiget intressi suurust ja

intressinõue rahuldamisele ei kuulu.

14. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

04.09.2019 kuni 11.03.2020 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates

12.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). TsMS § 367 järgi

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude

1718,43 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele rahuldatud põhinõudelt 1718,43 eurot

alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 04.09.2019 kuni 11.03.2020 eest summas

71,49 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1718,43 eurot

alates 12.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Sissenõudmiskulud on tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Pärast lepingu Lemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu

alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 3). Hageja ei ole tõendanud

kostjale meeldetuletuskirjade saatmist.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt põhinõude 1718,43 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 71,49 euro osas ja viivisenõude osas põhinõudelt 1718,43

eurot alates 12.03.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 1081,57 euro osas, täielikult

intressinõude osas, sissenõutavaks muutunud viivsenõude osas summas 44,93 eurot ja

sissenõudmiskulude 50 euro osas.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda.

18. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik