2-19-138221/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S TAGASELJAOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-19-138221 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi AS G4S Eesti hagi X X vastu võla nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hagihind 2740,12 eurot Menetlusosalised Hageja: AS G4S Eesti (registrikood 10022095) Lepinguline esindaja: Ulvi Jürgenson (e-post: ulvi.jurgenson@ee.g4s.com)

Kostja: X X (isikukood x, Elukoha aadress: x; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X Xlt AS G4S Eesti kasuks võlgnevus 1780 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot 17 senti ja sissenõutavaks muutunud viivised 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 71 senti.

3. Välja mõista X Xlt AS G4S Eesti kasuks viivised 0,0657% päevas põhinõudelt (1780,17 eurot) alates 19.03.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

3. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista X Xlt AS G4S Eesti kasuks 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot menetluskulu.

6. Välja mõista X Xlt AS G4S Eesti kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (395 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-138221

2(4) Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes (TsMS § 416) Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.01.2017 turvateenuse osutamise lepingu nr KV-17/04033. Leping lõpetati võlgnevuse tõttu 22.10.2018. Eeltoodud lepingu alusel kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,0657% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Kostja ei ole täitnud võetud kohustisi hageja ees nõuetekohaselt. Kostja rikkus lepingus kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust. Hageja üritas enne lepingu lõpetamist korduvalt erinevate sidevahendite abil kostjaga ühendust saada ja jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas. Hageja saatis kostjale 01.10.2018 pretensioonkirja, milles anti kostjale aega võlgnevuse tasumiseks kuni 09.10.2018. Kuna pretensioonkirja ja täiendavate teatiste tulemusena jäi võlgnevus jätkuvalt tasumata, siis lõpetati leping 22.10.2018 kehtinud lepingu üldtingimuste punkt nr 5.5 alusel võlgnevuse tõttu 22.10.2018.

Kostja rikkus lepingut ka seadmete tagastamisega viivitamisel. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et lepingu lõppemise järgselt kohustus kostja lepingu punkt 2.2.8 alusel tagastama hagejale komplektse ja töökorras häireseadmestiku kolme kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates. Kostja ei ole hagejale seadmeid tagastanud. Seega esitas hageja kostjale seadmete väärtuse hinna. Hagimenetluse alustamise seisuga on kostjal maksetähtaja ületanud arveid kokku 1780,17 eurot, millele lisandusid hagiavalduse esitamise seisuga välja arvestatud viivised summas 532,71 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1780,17 eurot, 532,71 viivist kuni hagiavalduse esitamiseni (18.03.2020), hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (19.03.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 1780,17 eurot) täies ulatuses tasumiseni kostjalt AS G4S Eesti kasuks välja viivis arvestusega 0,0657% päevas ja menetluskulud (riigilõiv 275 eurot, esinduskulud ilma käibemaksuta 225 eurot ning menetluskuludelt seadusega ettenähtud viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, kuni menetluskulude täitmiseni.

2-19-138221

3(4) Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid, nõudis kirjalikku vastust ja palus teatada, kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 15.07.2020.

Kostja edastas allkirjastamata meili, milles teatab, et ei ole otsusega nõus. Kohus edastas kostjale kohtunõude, milles selgitas, et antud asjas ei ole kohus otsust veel teinud ja soovib kostjalt nõude osas põhjendatud vastust. Kohtule esitatud vastus tuleb allkirjastada, seda kas siis käsikirjas allkirjastatult või elektrooniliselt. Kostja saatis samalaadse meili, mis oli allkirjastamata, põhjendamata ning piirdus lausega, et otsusega nõus ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et antud juhul tuleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja sisuliselt vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus leiab, et allkirjastamata vastust ei saa lugeda tahteavalduseks, samuti märgib kohus, et esitatud meili ei saa lugeda vastuseks. Kostja vastus, et ei ole nõus otsusega ei ole põhjendatud, samuti ei olnud kohus selleks ajaks veel otsust teinud.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja 225 eurot õigusabikulud ilma käibemaksuta.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 275 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

Kooskõlas TsMS § 175 lg-le 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindami-

2-19-138221

4(4) sel hagihinda ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud näidatud ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on kolmel leheküljel, millest sisulist teksti on poolteist lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 395 eurot menetluskulu, s.h riigilõivu 275 eurot ja 120 eurot õigusabikulu.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik