1-20-6308/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-6308

HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2020.a Tallinn as Kriminaalasja number 1-20-6308 (16230102123)

Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Simona Šois Kriminaalasi R V süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör Kati Maitse-

Pärkna Kaitsja Rein Laid Süüdistatav R V , isikukood: xxxx, xxxx, haridus: xxxx, elukoht: xxxx; töökoht: OÜ Xxxx; kriminaalkorras karistamata. Tõkend: käesoleval ajal ei ole kohaldatud; elukohast lahkumise keeldu kohaldati 21.04.2016 kuni 21.04.2017.a; kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2016 kuni 21.04.2016.a.

Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. R V (ik: xxxx suhtes Lõpetada kriminaalmenetlus KarS § 294 lg 2 p 1 ja § 299 lg 1 ) järgi kvalifitseeritavate kuritegude KrMS § 202 lg 1 alusel. toimepanemises

2. R Vt tasuma 4000 (neli tuhat) eurot KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada riigituludesse hiljemalt 23.01.2021.a.

Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, kontole nr EE062200221059223099 Swedbank või kontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99920900000877.

3. R V tasuma kriminaalmenetluse kulud KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada – kaitsjatasu summas 24 (kakskümmend neli) eurot, tasudes need ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99920700040561.

4. Kriminaaltoimiku koopia 1-l DVD-plaadil

– jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole KrMS § 385 p 10 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav.

Asjaolud:

Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi 16230102123 R V süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses.

Kriminaalasjas süüdistatakse töötades mootorsõidukite R Vt selles, et tema, -s Xxxx OÜ

tehnilise ülevaatajana, s o ametiisikuna, pani toime altkäemaksu võtmise ja ametialase . võltsimise.

Korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 1 ning KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata selles, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

Ametiseisund korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) või teha toiming sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

Liiklusseaduse § 191 lg 1 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister volitada Maanteeametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Majandus-ja kommunikatsiooniministri määruse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord § 4 lg 1 kohaselt sõlmib Maanteeamet sõidukite ülevaatuse teostamiseks Liiklusseaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühinguga halduslepingu või pikendab temaga lepingu.

Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, mida esindas Maanteeamet ja

Osaühing Xxxx vahel on 15.08.2011.a. sõlmitud „Sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping“, mille aluse Xxxx OÜ õiguse l andis Eesti Vabariik - le teostada sõidukite ülevaatust ülevaatuspunktis asukohaga Xxxx OÜ xxxx. Seega on avalikõiguslikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik. 15.08.2011.a. sõlmitud leping - u punkti

1.3. mõistes on ülevaataja ga töö , käsundus või töövõtulepingu või muu sarnase Xxxx - - - OÜ teenuse osutamise lepingu sõlminud eriväljaõppega isik, kellele Maanteeamet on andnud õiguse kontrollida sõidukite tehnonõuetele vastavust ja kes omab kehtivat atesteerimistunnistust.

R V

Xxxx töötas 28.10.2008.a. sõlmitud töölepingu alusel osaühingus alates xxxx (äriregistrikood ) mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana ning on 28.10.2008.a. Eesti xxxx Riikliku Autoreg - istrikeskuse direktori käskkirja nr 1 3/08/134 alusel saanud õiguse teostada tehnilist ülevaatust osaühingus Xxxx koos isikliku pitsati nr A546 kasutamise õigusega. Seega oli R V ajandusja liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud M Kommunikatsiooniministri määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja“ § 2 p 23 alusel nõuetekohase haridusega eriväljaõppega töötajaks, samuti jätkuvalt 25.07.2011.a. jõustunud liiklusseaduse § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel kehtestatud Majandusja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 77 kehtestatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 p 18 alusel eriväljaõppega töötajaks, kes oli Maanteeameti Peadirektori poolt volitatud kontrollima mootorsõidukite tehnoseisundit, millest nähtub, et ülevaatajale R V olid antud volitused teostada järelevalvet mootorsõidukite tehnoseisundi üle.

R V, tegutsedes avalik-õiguslikke ülesandeid täitva eraõiguslik-juriidiline isiku Xxxx OÜ nimel juriidilise isiku majandustegevuse käigus, teostades sõidukite tehnilist ülevaatust Maanteeametit esindavas osaühingu tehnoülevaatuspunktis aadressil omas KarS § Xxxx xxxx,

288 lg-

- ja s 1 nimetatud ametiseisundit avaliku ülesande täitmiseks, st omas järelevalve õiguspädevust teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimise või mitteläbimise otsustuse kaudu, eesmärgiga tagada turvaline mootorsõidukite liikluskeskkond, et mootorsõidukite liikluses osaleksid ainult tehniliselt korras ja kontrollitud mootorsõidukid ning tehniliselt mitte korras sõidukid jääksid kõrvale mootorsõidukite liiklusest, olles suunatud oma tegevuses sellisel viisil avaliku ülesande täitmisele, pani toime järgmised ametialased kuriteod:

R V

, töötades mootorsõidukite tehnilise ülevaatajana OÜ Xxxx ülevaatuspunktis aadressil xxxx, võttis 16.05.2015.a. kell 09:05-09:23 vahel A T (T) altkäemaksu menetluse käigus täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 10 eurot ja vastuteenena saadud raha eest jättis R V, kasutades ära tema ametiseisundist tulenevat otsustuspädevust, E B kuuluva, kuid A T poolt tehnilise ülevaatuse teostamisele esitatud sõiduki xxxx reg nr xxxx VIN koodiga xxxx vastavalt Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimuse ja korra § 3 lgs 5, § 8 s 1 ja § 9 lg s 1 sätestatud mahus ja nõuetele vastavuse kontrollimata ning sõiduki lg- - tehniliste vigade, rikete või puuduste korral ei kandnud neid kontrollkaardile, vaid tunnistas sõiduki tehniliselt korras olevaks ja ülevaatuse läbinuks, koostades sõidukile ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr xxxx ja tehes antud sõiduki registreerimistunnistusele xxxx sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande oma allkirjaga. Ebaõigete andmetega kontrollkaardi nr xxxx edastas R V menetluse käigus tuvastamata ajal Maanteeametile ning registreerimistunnistuse nr xxxx tagastas peale tehnilise ülevaatuse teostatuks vormistamist A T.

Sellise tegevusega rikuti Liiklusseaduse § 73 lg 12 ja § 83 lg 5 alusel kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki korralisel ülevaatusel kuuluvad kohustuslikule kontrollimisele osad, seadmed, sõlmed ja varustus, mis on toodud käesoleva määruse lisas 4 „ Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika“, samuti § 9 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki ülevaatusel avastatud rikked või puudused peab ülevaataja kandma kontrollkaarile ning iga rikke või puuduse tõsidust peab ülevaataja hindama vastavalt määruse lisas 4 toodud nõuetele, samuti § 3 lg 5 nõudeid, mille kohaselt peab korralise ülevaatuse tulemusena tuvastama sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse. Samuti rikuti

ja Eesti Vabariik Majandusja Xxxx OÜ Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu vahel sõlmitud sõidukite tehnoülevaatusele vastavuse kontrolli teostamise lepingu p 4.1., 4.14 ülevaatuse teostamise ja maksumuse osas.

S ellise tegevusega pani R V eega, süüdistuse kohaselt, s ametiisikuna toime altkäemaksu võtmise st vara vastuvõtmise vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest ning ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s o KarS § 294 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi . kvalifitseeritavad kuriteod.

Menetluse käik

23.09.2020.a toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS §

202 lg 1 alusel, viidates sellele, et kriminaalasjas on R Vle esitatud süüdistus kahes eriliigilises, kuid omavahel olemuslikult seotud ametialases kuriteos: 1) ametiisikuna altkäemaksu võtmises mootorsõiduki tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest vaatamata mootorsõiduki tehnilisele seisukorrale ja 2) seonduvalt ametiisiku poolt dokumendi, mootorsõiduki tehnilise ülevaatuse tulemusena koostatava kontrollkaardi teadvalt ebaõigete andmetega, võltsimises ühe mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx osas. Prokurör võtab taotluse esitamisel arvesse, et samas kriminaalmenetluses nr 16230102123 / 1-19-9047 on esitatud süüdistus ametialastes kuritegudes koos R Vga Xxxx O aastatel 2015 2016, mis on Ü tehnoülevaatuspunktis – kriminaalmenetluse objektiks olev ajavahemik, töötanud ka teistele tehnoülevaatajatele ametiisikuna altkäemaksu võtmises mitmete (võrrelduna üks mootorsõiduk)

R. V mootorsõidukite tehnilise ülevaatuse läbituks tunnistamise eest. Proportsionaalselt ühe mootorsõidukiga seotud tehnoülevaatuse altkäemaksu eest läbituks tunnistamise eest saab R. V osas asuda seisukohale, et menetluse lõpetamise taotlemine R V suhtes on kohane lahendus kriminaalmenetluses R. V suhtes. R V on varem kriminaalkorras karistamata. Käesoleval juhul saab pidada piisavavaks kriminaalõiguslikuks sekkumiseks preventiivsete eesmärkide eri saavutamise eesmärgil suhtes lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 seda, kui R V sätetest tulenevalt. Prokurör taotleb samuti kohustada R Vt KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kriminaalmenetluse kulud summas 24 eurot viivitamatult kriminaalmenetluse lõpetamise jõustumisel ning kohustada t KrMS § 202 lg 2 R V p 2 alusel 4 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest maksma kindel summa, s.o 4000 eurot riigituludesse.

Kaitsja

nõustus prokuröri taotlusega ja leiab, et põhisasjas, kõigi süüdistatavate tegevust ja teopanust arvestades, ei ole R. V osa oluline ega märkimisväärne. Ta on varasemalt karistamata isik, kriminaalega väärteomenetlusi tema suhtes käimas ei ole. selline „libastumine“ oli

R. V juhuslik episood, eelnevalt ja järgnevalt on ta olnud õiguskuulekas. Kaitsja leiab, et 4000 euro suurune kohustus on R. V

le külaltki tõsine hoiatus. Kaitsja palub taotlus rahuldada.

Süüdistatav R V nõustus prokuröri taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks ning kinnitas, et on aru saanud KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest ning teadlik kohustusest tasuda kindel summa, s.o 4000 eurot riigituludesse ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 24 eurot. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, et tähtaegselt kohustuste täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. kinnitas kohtus, et on enda teo ebaõigsusest aru

R. V saanud ja see ei kordu tulevikus. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust enda poolt toimepandu suhtes.

Määruse motiivid:

Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kohtualuse süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kohus prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav avaldas kohtus kahetsust enda poolt toimepandu suhtes ning kinnitas, et taolist tegu enam ei kordu. Ta töötab jätkuvalt samas asutuses tehnilise ülevaatajana. Esitatud süüdistuse kohaselt on R. V toime pannud ühe teoga kaks teise astme kuriteona kvalifitseeritavat tegu. Kohus arvestab, et teod on toime pandud aastal 2015, seega viis aastat tagasi. Märkimisväärset varalist kasu süüdistatav (süüdistuse kohaselt vähemalt 10 eurot) antud juhul saanud ei ole . Enne ja pärast süüdistuses esitatud tegude toimepanemist R. V kuritegusid sooritanud ei ole, samuti ei nähtu tema karistusregistrist väärteokorras karistatust. S pärast eega on isik enne ja

antud tegu käitunud õiguskuulekalt. Võrreldes R. V süü suurust põhiasjas olevate süüdistatavate süü üks varaline kasu vähemalt 10 eurot suurusega ( episood, , kahetseb toimepandut), tuleb asuda seisukohale, et R. V süü ja osalus kuritegude toimepanemises on vähene. Kohus möönab, et etteheidetud kuriteolaad – altkäemaksu võtmine on alati taunitav tegevus ning nimetatud valdkonnas töötavate ametiisikute altkäemaksu võtmise puhul saab alati asuda seisukohale, et esineb avalik menetlushuvi. Antud juhul tuleb siiski hinnata kogu menetlust kogumis, sh R. V teopanust (üks episood), tema isikut, teo toimepanemisest möödunud aega (viis aastat), seda, et menetlus ei ole viibinud R.V tingituna ja asjaolu, et ei ole ei enne ega hilisemalt süüdistatav rohkem kuritegusid sooritanud. Samuti puuduvad kohtul andmed, et R.V oleks väärteokorras karistatud. viis aastat, annab kohtule Eelkõige asjaolu, et teo toimepanemisest on möödunud aluse arvata, et R. V poolt episoodilise teo toimepanemise suhtes on avalik huvi tema osas ühe kriminaalmenetl osas . use jätkumise väga oluliselt vähenenud Kohus leiab, et käesolevas asjas süüdistatava avalik kohtulik karistamine antud süüdistatava isiku ja sooritatud kuritegude puhul ei täidaks karistuse üld preventiivset eesmärki.

- ega eri Teod on toimepandud viis aastat tagasi, uusi kuritegusid isik sooritanud ei ole. Seega saab asuda seisukohale, et tema puhul on juba kriminaalmenetlus iseenesest andnud soovitud eripreventiivse tulemuse. Sealjuures on isik kahtlustatavana olnud kinnipeetud kokku kahel päeval, mis on andnud talle võimaluse enda teo osas ühiskonnast eraldatult järele mõelda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld ja eripreventsiooni eesmärgid on täidetud ka ilma süüdistatavat -

kr R V iminaalvastutusele võtmata ning õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku kohtuliku karistamisega. Samuti märgib kohus, et süüdistatavale antavad kohustused tasuda kriminaalmenetluse kulud suda kindel summa ja ta riigi tuludesse on oma iseloomult sisuliselt samuti karistused. Süüdistatav jääb küll kohtuliku karistuseta, kuid saab alternatiivsel moel. Seejuures mõjutatud tuleb tõdeda, et preventiivselt on kindlasti mõjusaks ka asjaolu, et prokuröri poolt taotletav oportuniteedisumma ületab kuriteost saadud kasu kuni 400-kordselt. See ei jäta kahtlust ka selle osas nagu kriminaalmenetluse lõpetamine tähendaks just kui tasunuks kuritegu ära.

Süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et ise kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et R Vle on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada KrMS § 202 sätete alusel.

Kohus, peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb R Vl riigituludesse maksta 4000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on määratud kaitsjale makstud tasud summas 24 eurot. Lähtuvalt KrMS § 202 lg st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise - tähtaeg ületada kuut kuud. Kohus, arvestades kohustuste mahtu (kokku 4024 eurot), nõustub prokuröri ettepanekuga ja määrab täitmise tähtajaks

4000 euro tasumise neli kuud, s.o kohustused tuleb hiljemalt 23.01.2021. täita Sellise kohustuste täitmise ajakavaga nõustus ka a.

R. V ise. kaitsjatasu viivitamatu tasumise kohustuse seadmine ei Prokuröri taotluses märgitud arvesta aga kohtu

, selline otsustus ei ole määruse jõustumise aega ks jõustumata määruse alusel isikule siduv (vrd kaebeõigusest loobumine tsiviilmenetlusliku kompromissi raames) ning seega kasutab ko diskretsiooni rab, et hus selles osas KrMS § 202 lg 3 kohast ja mää kriminaalmenetluse kulud summas 24 eurot tuleb hüvitada ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et kohustuste täitmata jätmisel on prokuratuuril õigus taotleda kriminaalmenetluse uuendamist ja R. V kohtulikult karistamist.

Käesolevas põhiasjast

R. V osas eraldatud asjas kriminaaltoimikus sisaldub 1 DVD-plaat eraldatud kriminaaltoimikute skaneeringutega, nimetatud andmekandja tuleb jätta kriminaaltoimikusse. Praeguses kriminaaltoimikus ei sisaldu asitõendeid ega salvestisi, kuivõrd nende -19-9047. osas võetakse seisukoht käimasolevas põhiasjas nr 1

Kohus juhindub KrMS

§ 145, § 202, § 206, § 385 p 10.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik