2-19-18304/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18304

Tsiviilasi

OÜ Belgardi Kinnisvara hagi CC, NN ja BB vastu

pärandi

vastuvõtmise

fakti

tuvastamiseks

ja

korteriomandi 1/6 mõttelise osa kohta GG (surnud 2.

juunil 2019) omandiõiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Belgardi Kinnisvara (registrikood 11942053)

Kostja I Tallinna notar BB

Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III NN (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a määrus osas, milles maakohus

jättis OÜ Belgardi Kinnisvara hagi CC ja NN vastu pärandi vastuvõtmise fakti

tuvastamiseks menetlusse võtmata ja jaotas menetluskulud. Saata asi maakohtule

hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus jättis menetlusse

võtmata hagi BB vastu.

3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab maakohtu

määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata taotluse hagi tagamiseks.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Belgardi Kinnisvara (hageja, sissenõudja) esitas 21. novembril 2019 Harju Maakohtule

hagi ja 2. detsembril 2019 hagiavalduse täpsustuse notar BB (kostja I), CC (kostja II) ja NN

(kostja III) vastu. Hageja palus tuvastada, et GG (edaspidi võlgnik) on võtnud vastu XX pärandi

ja et võlgnikule kuulub 1/6 korteriomandist. Hageja esitas koos hagiga taotluse hagi tagamiseks.

Hageja palus seada võlgnikule kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi summas

850 eurot.

Hagi kohaselt mõistis Harju Maakohus 15. aprilli 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-62288

võlgnikult hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 850 eurot. Tallinna notar BB on

algatanud XX (surnud 26. novembril 2013, edaspidi pärandaja) pärimismenetluse. Notar

avaldas pärimismenetluse algatamise teate Ametlikes Teadaannetes 25. juunil 2019.

Pärimisregistri andmetel tõestas notar 18. novembril 2019 pärandaja pärimistunnistuse, mille

kohaselt on pärandaja pärijateks kostja II ja kostja III. Hageja väitel on notari tõestatud

pärimistunnistus ebaõige. Pärandaja pärijateks on lisaks pärandaja lesele (kostja II) ja lapsele

(kostja III) ka pärandaja teine laps, s.o võlgnik. Võlgnik teadis juba 2013. a-l, et pärandaja oli

surnud. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik ei teadnud aastaid oma isa surmast ega võtnud pärandit

vastu kolme kuu jooksul pärast surma. Hagejal on vaja pärimistunnistust kohtulahendi

täitmiseks täiteasjas nr 025/2016/1554, kuid notar keeldus tunnistust väljastamast. Pärandaja

pärandvara koosseisu kuulub ka korteriomand Tallinnas aadressil XXX, mille omanik

kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on praegu kostja II.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 6. detsembri 2019. a määrusega hagi pärandi vastuvõtmise fakti

tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse

võtmisest, jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt

hageja kanda.

Hageja ei ole esitanud hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostja I ei saa olla kohaseks kostjaks hagis, milles

palutakse tuvastada võlgniku pärandi vastuvõtmine. PärS § 175 lg 1 järgi kui pärast

pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku

notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Vastavalt PärS § 175 lg-

le 4 kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib

õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks

tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt.

Pärimisregistri kohaselt ei ole võlgnik pärandaja pärijaks. Pärandaja pärijateks on kostjad II ja

III. Võlgnik suri 2. juunil 2019. Võlgnik ei jõudnud pärandaja pärandit vastu võtta või sellest

loobuda, mistõttu on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul

neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda (PärS § 120). Kuna kohtule ei ole teada,

kes on võlgniku pärijad, siis puudub hagejal õiguslik alus esitada hagi ka kostjate II ja III vastu.

PärS § 130 lg 3 esimese lause järgi on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tervikuna tühistada ja teha

uus määrus, millega võtta hagi kostjate II ja III vastu menetlusse ja rahuldada hagi tagamise

taotlus.

Maakohus rikkus materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ja tuvastas ebaõigesti asjaolud.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust

kehtetuks tunnistamast, võib hageja nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Hageja

3 (4)

nõustub kohtuga, et notar ei saa olla kohaseks kostjaks, milles palutakse tuvastada võlgniku

poolt pärandi vastuvõtmine. Kaebuses on märgitud kostjateks ka kostjad II ja III.

Hageja viitas PärS §-le 170 ja selgitas, et ta ei saa notarilt infot selle kohta, kes on pärandaja

pärandi vastu võtnud, kes on pärandist loobunud ega infot pärandaja pärandvara koosseisu

kohta.

Pärandaja pärijad on kostja II ja nende kaks tütart – võlgnik ja kostja III. Võlgnik teadis juba

2013. a-l, et pärandaja oli surnud. Eluliselt on ebausutav, et ta ei teadnud aastaid oma isa

surmast ega võtnud tema pärandit vastu kolme kuu jooksul pärast surma. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 2-17-12712 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust.

Pärand läheb pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel

ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). PärS § 119 lg 1 kohaselt

on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab

teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija tähtaja

jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Võlgnikul on hageja ees täitmata kohustused. Kohtutäitur on koostanud 27. juunil 2016

varaliste nõuete/õiguste arestimise akti, millega täitur arestis kõik võlgniku varalised õigused,

mis tulenevad pärandaja pärandvara pärimisest. Pärandi hulgas on korteriomand, millest

võlgnikule kuulub 1/6 suurune mõtteline osa. Võlgniku pärimismenetluse algatamise teade

avaldati Ametlikes Teadaannetes 21. novembril 2019. Võlgniku pärija OO võttis vastu

võlgniku pärandi ja teda saab menetlusse kostjana kaasata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostjad vastust määruskaebusele ei esitanud.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 kohaselt tühistada osas,

milles maakohus keeldus hagi kostjate II ja III vastu menetlusse võtmast ja jaotas

menetluskulud. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis hagi

kostja I vastu menetlusse võtmata. Hageja määruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi

vaatamata osas, milles hageja vaidlustab hagi tagamata jätmist.

7. Kuigi hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tervikuna tühistada, ei ole ta

määruskaebuses palunud hagi kostja I vastu menetlusse võtta. Ka määruskaebuse põhjendustest

saab järeldada, et hageja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hagi kostja

I vastu menetlusse võtmata. Hagejal ei saa olla ka õiguslikku huvi kostja I vastu hagi

esitamiseks, kuivõrd kostja I ei ole vaidlusaluse õigussuhte osaliseks. Seega jääb maakohtu

määrus kostja I vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas muutmata.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud hagi, milles hageja palus

tuvastada, et võlgnik oli pärandaja pärija, kostjate II ja III vastu menetlusse võtmata. TsMS §

371 lg 2 p 2 kohaselt saab hagi jätta menetlusse võtmata üksnes juhul, kui see on hagis esitatud

asjaoludel õiguslikult perspektiivitu. Seejuures ei saa kohus hinnata tõendeid. Praeguses asjas

on hageja hagis välja toonud asjaolud, et võlgnik oli pärandaja tütrena tema pärija ning et

võlgnik teadis pärandaja surmast juba alates pärandi avanemisest, mistõttu oli tema jaoks

möödunud PärS § 119 lg 1 järgi pärandist loobumise tähtaeg. Nende asjaolude õigsust eeldades

ei ole hagi õiguslikult perspektiivitu. Ringkonnakohus märgib, et pärimistunnistusel ei ole

õigustloovat tähendust (vt nt Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p

4 (4)

15), samuti on pärimisregistrisse kantud andmetel PärS § 1761 lg 1 teise lause kohaselt üksnes

informatiivne tähendus.

Hageja on ka välja toonud asjaolu, et tal on võlgniku vastu nõue, mille täitmiseks on algatatud

täitemenetlus. Sellises olukorras on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi tuvastamaks,

et võlgnik on pärandaja pärija, kuna pärandvara arvel võib olla võimalik hageja nõue võlgniku

vastu rahuldada.

Hagejal on õiguslik huvi esitada tuvastushagi kostjate II ja III vastu, kes on pärandaja teised

pärijad ja seega vaidlusaluse õigussuhte osalised. Maakohus saab asja lahendades selgitada, kas

hageja soovib ka võlgniku pärija kui samuti vaidlusaluse õigussuhte ühe osalise menetlusse

kaasamist. Hageja on määruskaebuses sellisele soovile viidanud.

9. Kaebaja taotleb hagiavalduse menetlusse võtmist ringkonnakohtult. Selline taotlus

rahuldamisele ei kuulu, kuna hagiavalduse menetlusse võtmine kuulub maakohtu pädevusse

(TsMS § 11 lõige 1, § 9 lõige 1, § 372 lõige 1). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 ei näe ette õigust esitada määruskaebust

määruse peale, millega maakohus jättis hagi tagamata. Seetõttu tuleb jätta hageja määruskaebus

selles osas läbi vaatamata.

11. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole teinud otsustust

hageja teise nõude osas, mille hageja on sõnastanud järgmiselt: „Tunnistama GG, ik

XXXXXXXXXX, korteriomandit 1/6 mõttelise osa suurus , mis korter aadressil XXX.“ Nõude

sõnastusest ei ole üheselt selge, mida hageja selle nõudega soovib ja maakohtul võib olla vajalik

lasta hagejal seda nõuet enne menetlusse võtmise otsustuse tegemist täpsustada.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on põhjendamatult jätnud lahendamata hageja

kohtuniku suhtes esitatud taandamisavaldused. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendab TsMS § 663 lg-te 4 ja 5 kohaselt esmalt määruse teinud maakohus.

Seega olukorras, kus maakohtu menetlust lõpetava määruse peale on esitatud määruskaebus,

menetleb maakohtunik jätkuvalt asja ning taandamisavaldused tulnuks lahendada. Seejuures ei

oleks maakohus tohtinud TsMS § 28 lg 2 järgi enne taandamisavalduse lahendamist asja

lahendada, st määruskaebust rahuldamata jätta ja ringkonnakohtule edastada. Asja uuesti

lahendades peab maakohus lahendama ka taandamisavaldused.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlust lõpetavas

lahendis.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav