3-20-1322/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma,

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1322

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner

Puudutatud isikud – A.S ja T.S, esindaja Meelis

Krautmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.S ja T.S määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A.S ja T.S määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 16.07.2020

määrus muutmata.

2. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta A.S ja T.S kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.07.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

järgmisteks täitmist tagavateks toiminguteks: käsutamise keelumärke seadmiseks T.S osalusele

OÜ-s NG Investeeringud (väärtus 490 eurot), aresti seadmiseks T.S panga- ja hoiukontodele

175 899,02 euro ulatuses, käsutamise keelumärke seadmiseks A.S osalusele Catalyst OÜ-s

(väärtus 2500 eurot) ning aresti seadmiseks A.S panga- ja hoiukontodele 166 522,94 euro

ulatuses.

MTA alustas taotluse esitamisega CTR Group OÜ endiste juhatuse liikmete T.S ja A.S suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille tulemuseks võib olla T.S ja A.S

solidaarne vastutus koos CTR Group OÜ-ga viimase tasumata jäetud maksukohustuste 191

200,41 eurot ning nimetatud summalt arvestatud intressi eest.

MTA kontrollis CTR Group OÜ käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust maksustamisperioodil aprill kuni august 2016. Kontrolli tulemusena tuvastas MTA, et

3-20-1322

2(7)

kokku võtsid aruandvad isikud CTR Group OÜ arvelduskontolt perioodil juuni kuni august

2016 väidetavalt kaupade soetamiseks välja sularaha 5 702 864,50 eurot. Hindamise tulemusel

leidis MTA, et CTR Group OÜ tegi perioodil aprill kuni august 2016 ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid 764 801,62 euro ulatuses. MTA kohustas 12.12.2019 maksuotsusega nr 12.2-

3/038675-9 CTR Group OÜ-d tasuma tulumaksu 191 200,41 eurot.

T.S ja A.S on äriühingu juhatuse liikmetena teinud teadlikult tehinguid, mille eesmärgiks oli

maksueelise saamine. Maksueelis seisnes selles, et CTR Group OÜ sai kauba soodsamalt kui

on kajastatud MTA-le esitatud soetusdokumentidel, võimaldades viia ettevõttest maksuvabalt

raha välja. Selline tegevus sai toimuda vaid juhatuse liikmete teadmisel. T.S ja A.S panid

tahtlikult toime maksupettuse. T.S juhatuse ainuliikmeks oleku ajal (14.10.2010–26.07.2016)

tekkinud maksukohustuse suuruseks on 96 577,52 eurot, millele lisandub maksukohustuselt

arvestatud intress 79 811,50 eurot (13.07.2020 seisuga); A.S juhatuse ainuliikmeks oleku

perioodil (26.07.–02.11.2016) tekkinud maksukohustuse suuruseks on 94 622,89 eurot, millele

lisandub maksukohustuselt arvestatud intress 74 400,04 eurot (13.07.2020 seisuga).

T.S ja A.S käitumine CTR Group OÜ majandustegevuse korraldamisel iseloomustab nende

suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et nad võivad sarnaselt

suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse maksukohustusse ning sellest hoidumiseks muuta

end maksejõuetuks. Kaks kuud enne maksuotsuse tegemist võõrandas A.S talle kuulunud CTR

Group OÜ ainuosaluse Valgevene kodanikule A.K ning taandas end CTR Group OÜ juhatuse

liikme kohalt. Samuti võõrandasid A.S ja T.S neile kuulunud kinnisasjad maksumenetluse

kestel oma lähikondsetele ja lähikondse juhitud äriühingule.

CTR Group OÜ ei oma registervara ega pangakontot üheski krediidiasutuses. CTR Group OÜ

deklareeris viimati käivet 2019. a augustikuu kohta ja töötasu väljamakseid 2019. a

septembrikuu kohta. CTR Group OÜ-l puuduvad töötamise registri järgi kehtivad töösuhted.

Äriühing on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 25.09.2019. CTR Group OÜ ei ole

tegutsev äriühing ning maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest

tekkiva tulu arvelt.

Äriregistrist nähtub, et T.S omab osalust OÜ-s NG Investeeringud väärtusega 490 eurot.

Arvestades, et T.Sle ei kuulu muud registervara, millele võimaliku vastutusotsuse väljastamisel

sissenõuet pöörata, on põhjendatud seada keelumärge T.Sle kuuluvale osalusele OÜ-s NG

Investeeringud. Kuna T.S osalusele OÜ-s NG Investeeringud seatav keelumärge ei taga

võimaliku vastutusotsusega sissenõutavat summat (kokku 176 389,02 eurot), on põhjendatud

T.S panga- ja hoiukontode arestimine 175 899,02 euro ulatuses.

MTA hinnangul on A.S kuuluv haagis ehitusaastaga 1982 väärtusetu, mistõttu ei pea MTA

põhjendatuks taotleda sõidukile keelumärke seadmist. Äriregistri andmete kohaselt kuulub A.S

osalus Catalyst OÜ-s väärtusega 2500 eurot. Arvestades, et A.S ei kuulu muud registervara,

millele võimaliku vastutusotsuse väljastamisel sissenõuet pöörata, on põhjendatud seada

keelumärge A.S kuuluvale osalusele Catalyst OÜ-s. Kuna seatav keelumärge ei taga võimaliku

vastutusotsusega sissenõutavat summat (kokku 169 022,93 eurot), on põhjendatud A.S panga-

ja hoiukontode arestimine 166 522,94 euro ulatuses.

2. Vastuseks kohtu nõudele selgitada, miks leiab MTA, et T.Sule ja A.Sle kuuluvate osaluste

väärtused ei ole suuremad kui osade nimiväärtused, selgitas MTA järgmist.

Äriregistri andmetel on OÜ-s NG Investeeringud peale T.S veel 515 osanikku. Kokku on

äriühingu osakapital 7 101 269 eurot. Sellise osakapitali suuruse ja osanike arvuga äriühingu

puhul on keeruline hinnata ühe konkreetse osaluse võimalikku väärtust. Osaluse tegeliku

väärtuse väljaselgitamine nõuaks ilmselt ekspertiisi, mille tegemine ei ole praegusel juhul

otstarbekas ega vajalik. Juhul kui T.S esitab temale kuuluva osaluse tegelikku väärtust kajastava

3-20-1322

3(7)

dokumendi, on MTA-l võimalik selle võrra panga- ja hoiukontode arestisummat vähendada, et

vältida maksuhalduri nõude ületagamist.

Catalyst OÜ ei pruugi praegusel ajal olla tegutsev äriühing. Kuigi äriühingu 2018. a

majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul jaotamata kasum 45 924 eurot ja omakapitali

suurus 15 939 eurot, tuleb arvestada, et 2018. a majandusaasta aruandes kajastatud andmed ei

pruugi vastata äriühingu majanduslikule olukorrale praegusel ajal. Samuti nähtub 2018. a

majandusaasta aruandest, et äriühingul oli vara 48 424 euro väärtuses, millest 46 777 eurot

moodustasid nõuded ja ettemaksed. Raha oli äriühingus 2018. a majandusaasta aruande

kohaselt vaid 1647 eurot. Äriühingul ei ole registervara ning ta ei ole kantud käibemaksu-

kohustuslaste registrisse. Viimase TSD on äriühing esitanud 2019. a mai kohta. Äriühingul ei

ole töötamise registris registreeritud ühtegi töötajat.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.07.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa

järgmiste täitetoimingute sooritamiseks: taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu)

käsutamise keelumärke seadmist T.S osalusele väärtusega 490 eurot OÜ-s NG Investeeringud;

aresti seadmist T.Su panga- ja hoiukontodele 175 899,02 euro ulatuses; käsutamise keelumärke

seadmist A.S osalusele väärtusega 2 500 eurot Catalyst OÜ-s; aresti seadmist A.S panga- ja

hoiukontodele 166 522,93 euro ulatuses.

MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Möödunud ei ole MKS § 98

lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest

nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise,

ning CTR Group OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1

sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine. Põhjendatud on MTA seisukoht, et CTR Group OÜ ei ole tegutsev äriühing ning

maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.

Puudutatud isikute käitumine maksumenetluse ajal annab alust eeldada, et vastutusotsuse

sundtäitmine võib osutuda keeruliseks. Nii T.S kui ka A.S on maksumenetluse ajal

võõrandanud oma kinnisvara kas lähikondsetele või lähikondse juhitavale äriühingule. A.S

võõrandas CTR Group OÜ ainuosaluse paar kuud enne maksuotsuse tegemist teise riigi

kodanikule ja taandas end äriühingu juhatuse liikme kohalt. Taoline tegevus CTR Group OÜ

suhtes toimunud maksumenetluse ajal näitab, et endised juhatuse liikmed soovivad tulevikus

tehtava vastutusotsuse sundtäimist raskendada.

Käsutamise keelumärke seadmist ei ole kohtupraktikas peetud isiku õigusi intensiivselt

riivavaks täitmist tagavaks toiminguks. MTA selgitused osaluste nimiväärtusest lähtumise

kohta on põhjendatud. OÜ NG Investeeringud puhul on ilma ekspertiisita keeruline hinnata

ühe konkreetse osaluse võimalikku väärtust. Catalyst OÜ on tõenäoliselt mittetegutsev

äriühing. Osade käsutamise keelumärge ei ole ebaproportsionaalne meede.

Pangakontode ja hoiukontode arest võib intensiivselt riivata isiku õigusi. Taotluse asjaolusid

arvestades ei ole pangakontode ja hoiukontode arest ebaproportsionaalne, kuna mõlema

puudutatud isiku käitumine CTR Group OÜ maksumenetluse ajal viitab tahtele raskendada

vastutusotsuse sundtäitmist. Isikud on oma kinnisvara võõrandamisega tekitanud olukorra, kus

tulevase vastutusotsuse sundtäitmine on võimalik peamiselt panga- ja hoiukontodel olevate

rahaliste vahendite arvelt. Puudub põhjus võimaldada T.Sl ja A.Sl piiranguteta kasutada kogu

sissetulekut, kui esineb põhjendatult kahtlus, et tulevikus ületavad nende avalik-õiguslikud

kohustused isikute tulusid. Maksukohustuste korrektse täitmise vastu esineb oluline avalik

huvi, mis võib üles kaaluda isikute õiguse kasutada piiranguteta oma vara, sh sissetulekuid

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 29).

3-20-1322

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. A.S ja T.S paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrus

ning teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata, või alternatiivselt tühistada

halduskohtu määrus osas, millega anti MTA-le luba T.Su pangakonto nr xxx (Coop Pank) ja

A.S pangakonto nr xxx (Coop Pank) arestimiseks.

MTA maksukontroll viibis õigusvastaselt ning seda oleks tulnud intressinõude puhul arvesse

võtta. CTR Group OÜ maksukontroll kestis 3 aastat 5 kuud ja 8 päeva. Ebamõistliku

menetlusaja korral saab Riigikohtu praktika järgi nõuda intresside vähendamist või intressi-

nõude kustutamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-78-14, p 21). MKS § 119 lg 5 järgi ei arvestata

intressi perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust

maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel. MTA oleks pidanud

sellega taotluse esitamisel arvestama. Järelikult on halduskohtu määrus õigusvastane osas,

milles arestiti määruskaebuse esitajate varad vähendamisele kuuluva intressi ulatuses.

T.S valiti juhatuse liikmeks üksnes selle tõttu, et saada lihtsamalt ja kiiremini Keskkonnaametilt

jäätmete ostu-müügi luba. T.S ei osalenud katalüsaatorite ostu-müügi tehingute tegemisel; ta

pole raha vastu võtnud ega kellelegi maksnud. Taotlusest ei selgu, milles väljendus T.Su tahtlus

MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumises. Mittetahtliku tegevuse korral on maksu

määramise aegumistähtaeg kolm aastat, mis praegusel juhul on möödunud.

Väidetavalt kallimalt kauba soetamine pole maksupettus ega näilik tehing. Maksuhaldur tahab

väita, et kauba ostutehingud ei vastanud arvetel märgitud hinnale, kuid pole neid samal ajal

turuhinnaga võrreldnud. Samuti pole maksuhaldur tuvastanud poolte tahet arvel või lepingus

näidatust erineva hinnaga tehingu tegemiseks. Maksuotsusega pole tuvastatud ka kauba

puudumist ja edasimüügi mittetoimumist. Maksuhaldur tuvastas CTR Grupp OÜ

maksukohustuse suuruse hindamise teel. Seega põhineb määruskaebuse esitajate võimalik

vastutus sellel, millise juurdehindluse protsendi maksuhaldur aluseks on võtnud. Andmed,

millele maksuhaldur tugineb, pole objektiivsed. Nendel asjaoludel on määruskaebuse esitajate

vastutus MKS §-s 8 sätestatud kohustuste tahtliku rikkumise eest kaheldav ja ebatõenäoline.

Pangakontode arestimine on ebaproportsionaalne. Maksuhalduri korraldusel on arestitud

määruskaebuse esitajate panga- ja hoiukontod Coop Pangas. T.Su pangakontol on arestitud jääk

1,60 eurot ja A.Su pangakontol 0,62 eurot. Määruskaebuse esitajate pangakontode arestimine

pole sobiv meede, kuivõrd see ei soodusta taotletava eesmärgi saavutamist ehk maksukohustuse

täitmise tagamist. Pangakontodel puuduvad rahalised vahendid ning pole alust eeldada, et

määruskaebuse esitajad arestitud kontodele rahalisi vahendeid kannaks. Kontode aresti alt

vabastamine on vajalik selleks, et vältida määruskaebuse esitajate usaldusväärsuse kaotamist

panga klientidena.

5. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Taotluses märgitud intressisumma on õige ning halduskohtul puudus igasugune alus selle

õigsuses kahelda. Kohus ei pea täitetoimingute taotlust lahendades arvestama teoreetilise

võimalusega, et esineb alus intressi vähendamise taotlemiseks. Asjaolu, et maksukontroll kestis

üle kolme aasta, ei anna tingimata alust järeldada, et maksuhaldur viivitas põhjendamatult. See,

kas praegusel juhul on intresside vähendamine põhjendatud, saab selguda alles asjaomase

taotluse lahendamise käigus, mille puhul hinnatakse asja keerukust, menetlusosalise käitumist,

ametiasutuste või menetlejate tegevust ja taotluse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid

hüvesid. Isegi kui maksumenetlus oleks veninud maksuhalduri süül, puuduks alus intresside

3-20-1322

5(7)

vähendamiseks maksuhalduri algatusel, kuivõrd maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel

teadlik, et teave on eksitav või vale (MKS § 119 lg 5 p 1).

Maksuhaldur on taotluses põhjendanud, miks ta leiab, et CTR Grupp OÜ juhatuse liikmed

rikkusid oma kohustusi tahtlikult. Süü vormi tuvastamine eeldab asjaolude kogumis hindamist,

mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses pole võimalik.

CTR Grupp OÜ-le heideti maksuotsuses ette mitte seda, et tehingute hinnad olid liiga kõrged,

vaid seda, et vaidlusalused tehingud ei toimunud dokumenteeritud viisil. Sellest tulenevalt

tõusetus küsimus, kellelt, mida ja millise summa eest tegelikult soetati. Praeguses menetluses

ei kuulu analüüsimisele maksuotsuse kasutatud hindamismetoodika õigsus.

Määruskaebuse esitajate pangakontode arestimine on proportsionaalne abinõu. Asjaolu, et

praegusel ajal puuduvad kontodel vahendid, ei tähenda, et neid tulevikus ei võiks laekuda, nt

ülekanded kolmandatelt isikutelt. Seetõttu ei ole põhjust pidada pangakontode arestimist

eesmärgipäratuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 16.07.2020

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses toodud asjaolude põhjal vastutusotsuse tegemine

õiguslikult võimalik ja tõenäoline. Maksuhaldur on 12.12.2019 koostanud maksuotsuse,

millega kohustab CTR Group OÜ-d tasuma maksu 191 200,41 eurot. CTR Group OÜ-lt ei ole

täitetoimingute tulemusel õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Eeldatava vastutusotsusega

nõutakse puudutatud isikutelt lisaks maksuotsusega määratule ka sellelt arvestatud intresside

tasumist. Taotlusele on lisatud intressiarvestus, mille kohaselt on intressid kokku 154 211,54

eurot. Puudutatud isikud on seisukohal, et intressi tuleks vähendada seoses ebamõistlikult pika

maksukontrolliga. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et halduskohus ei pidanud

praeguses asjas hindama maksukontrolli kestuse põhjendatust ning seda, kas võib esineda alus

intressi vähendamiseks. Pealegi võib intressi vähendamine maksuhalduri algatusel olla

praegusel juhul välistatud MKS § 119 lg 5 p 1 alusel. Seega ei ole õigusvastane

täitmistoimingute sooritamiseks loa andmine intressivõla tasumise tagamiseks taotluses

märgitud ulatuses.

8. Kuivõrd CTR Group OÜ maksumenetluses on kontrollitud äriühingu maksukohustusega

seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust, on lubatud algatada vastutusotsuse koostamise

menetlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise taotlusega (vt Riigikohtu

18.03.2020 määrus asjas nr 3-19-1178, p 9). Loa andmise menetluses ei kontrolli kohus

üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt

eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks

õiguspärane, vaid hindab, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline,

sh kas esinevad vastutusotsust välistavad asjaolud (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-

19-1672, p 18).

9. Taotluse kohaselt on määruskaebuse esitajad rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi

tahtlikult. Tahtliku rikkumise puhul rakendub viieaastane aegumistähtaeg (MKS § § 98 lg 1

teine lause), mis aprill kuni august 2016 toimunud rikkumiste osas ei ole veel möödunud.

Juhatuse liikmete süü vorm selgitatakse välja vastutusmenetluses. Taotluses kirjeldatud

asjaolude ning sellele lisatud materjalide põhjal ei ole põhjust pidada puudutatud isikute

tahtluse tuvastamist ebatõenäoliseks. Maksuotsusega on tuvastatud CTR Group OÜ tahtlik

õigusvastane tegevus maksueelise saamise nimel ehk maksupettus. Etteheidetav tegevus

seisnes selles, et CTR Group OÜ perioodi aprill kuni august 2016 maksudeklaratsioonidel

3-20-1322

6(7)

kajastati teadlikult valeandmeid ning esitati nende andmete kinnituseks dokumente, mis ei

olnud kooskõlas tehingute tegeliku sisuga. CTR Group OÜ pangakontolt võeti välja sularaha

või tehti ülekandeid A.K või A.Sle väidetavalt Läti eraisikutelt katalüsaatorite soetamiseks.

Maksuhaldur tuvastas, et osa väidetavatest kauba müüjatest olid tehingute tegemise ajal

surnud; väiteid sellest, et Läti kodanikud tulid ise CTR Group OÜ-le Leedus, Poolas või

Saksamaal suurtes kogustes katalüsaatoreid müüma, ei pidanud maksuhaldur usutavaks.

Maksupettus on olemuslikult tahtlik tegu. Kohtul ei ole alust seada täitmist tagavate toimingute

sooritamise menetluses kahtluse alla kehtiva maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Asjaolu, et

maks on määratud hindamise teel, ei muuda maksuhalduri seisukohta juhatuse liikmete süü

vormi osas automaatselt kaheldavaks. Kontrollaktis on esitatud asjaolud ja andmed, millest

maksuhaldur on hindamisel lähtunud, ning selle lisas arvutuskäik. Hindamise tulemusel tehtud

järeldusi ei ole põhjust pidada ilmselgelt ebaõigeks. Lõplik hinnang antakse nendele

asjaoludele vastutusotsuses, mitte praeguses menetluses.

10. Määruskaebuse väited ei anna alust välistada T.S tahtlust. T.S oli vahemikus 14.10.2010–

26.07.2016 CTR Group OÜ ainus juhatuse liige. Määruskaebusega esitatud 10.11.2016

maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli põhjal pole põhjust järeldada, et T.S ei olnud

kuidagi seotud vaidlusaluste katalüsaatorite soetamise ja edasimüümise tehingutega ega olnud

neist ka teadlik. Arvestades, et T.S oli CTR Group OÜ juhatuse liige ligi kuus aastat, on

ebaveenev väide, et T.S valiti juhatuse liikmeks üksnes selleks, et saada lihtsamalt ja kiiremini

Keskkonnaametilt jäätmete ostu-müügi luba. Ajal, mil T.S oli CTR Group juhatuse ainus liige,

sai maksudeklaratsioonidel valeandmete kajastamine ja äriühingust raha väljaviimine toimuda

vaid tema teadmisel.

11. MKS § 1361 lg 1 järgi peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Seega ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase

tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka

võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna

põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab

täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt

Riigikohtu 27.11.2012 määrus asjas nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja 28.01.2013 määrus asjas nr

3-3-1-16-12 (p 10.4)). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksu-

menetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja

maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Praegusel juhul

annavad maksupettuse kahtlus ning määruskaebuse esitajate tegevus maksumenetluse ajal –

kinnisvara võõrandamine lähikondsetele ning CTR Group OÜ osaluse võõrandamine

Valgevene kodanikule – piisava aluse järeldamaks, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib

määruskaebuse esitajate tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

12. MKS § 1361 alusel täitmist tagavaks toiminguks loa andmine on kaalutlusotsus. Lisaks

taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava

meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist

soovitakse tagada (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 57). Käsutamise keelumärke

seadmine osalusele äriühingus ei riiva isiku õigusi väga intensiivselt. Seevastu on panga- ja

hoiukontode arestimine üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid. Pangakonto

arestimist saab pidada proportsionaalseks meetmeks, kui puuduvad muud võimalused

maksukohustuse täitmise tagamiseks. Osaluste eeldatavat väärtust arvestades ei saaks nende

võõrandamisel maksuvõlga olulisel määral tasutud. Puudutatud isikutele ei kuulu kinnisvara

ega muud piisavalt väärtuslikku registervara. Seega tähendaks kontode arestimata jätmine

ilmselt seda, et maksud jäävad suures ulatuses laekumata, kuna kontode arestist vabastamisel

3-20-1322

7(7)

on tõenäoline, et isik suunab rahavood mujale. Isiku puhul, kelle suhtes on põhjendatud kahtlus,

et ta on käitunud maksuõigussuhtes pahauskselt, ei ole alust eeldada, et ta tagab vastutusotsuse

menetluse ajaks enda maksujõulisuse. Sellises olukorras kaalub avalik huvi maksude laekumise

vastu üles isiku huvi käsutada vabalt oma pangakontodel asuvaid vahendeid. Asjaolust, et

kontode arestimise ajal nendel vabad vahendid sisuliselt puudusid, ei järeldu, et tegemist on

ebasobiva meetmega. Võib arvata, et puudutatud isikud arestitud kontodele ise raha ei kanna,

kuid ülekandeid võivad siiski teha kolmandad isikud. Kontode arestist vabastamiseks saavad

A.S ja T.S esitada MTA-le tagatise.

13. Ringkonnakohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära

langenud, peab maksuhaldur täitetoimingu lõpetama (MKS § 1361 lg 3). Vastutusotsuse

menetluse ebaproportsionaalse venimise korral saab puudutatud isik taotleda halduskohtult

maksuhaldurile antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2; Riigikohtu 24.03.2020

määrus asjas nr 3-19-1022, p 13).

14. T.S ja A.S on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotlevad

kumbki 412 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Kuna määruskaebus ei kuulu rahuldamisele,

jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)