2-20-7071/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-7071

Tsiviilasi

B. P. hagi K. P. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

198 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Hageja

seaduslik

esindaja

L.

R. (isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo (e-

post menetlus@mmab.ee)

Kostja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg-d 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Suurendada Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-19-118373 K. P.lt B. P. kasuks väljamõistetud elatist ning lugeda alates elatise

suurendamise hagi 14.05.2020 esitamisest kuni B. P.’i täisealiseks saamiseni xx xx xxxx

K. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) B. P. (P., isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks

väljamõistetud elatise suuruseks 292,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

3. Elatist makstakse iga kuu eest ette. Väljamõistetud elatis tuleb K. P.l tasuda L. R.

arvelduskontole nr EExxx hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, 1. kuupäevaks.

Makse selgituseks märkida kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Kui K. P. ei täida oma kohustusi tähtaegselt, on kostja kohustatud tasuma viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse

tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K. P. poolt menetluse ajal tehtud võimalikke elatise

makseid.

6. Menetluskulud jätta kostja K. P. kanda.

7. Määrata B. P. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kulud lepingulisele

esindajale summas 720,00 eurot (sealhulgas käibemaks 120,00 eurot).

Tsiviilasi nr 2-20-7071

2 (5)

8. Mõista K. P.lt B. P. kasuks välja menetluskulude katteks 720,00 eurot (sisaldab

käibemaksu 120 eurot).

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. P. kohustatud tasuma B. P.le viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS,

märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. 14.05.2020 saabus Pärnu Maakohtule B. P. seadusliku esindaja L. R. kaudu hagi K. P. vastu

elatise suurendamiseks. Kohus jättis hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning 16.06.2020 esitas

hageja lepinguline esindaja kohtule parandatud hagiavalduse.

01.07.2020 määrusega kohus võttis B. P. hagi K. P. vastu elatise suurendamiseks menetlusse ning

kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest.

Kostja on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse isiklikult kätte saanud e-toimiku kaudu

10.08.2020. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 24.08.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud

taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui kostja hagile ei vasta.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt 28.10.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna maksekäsu määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-118373 kohustati K. P. tasuma B. P.le elatist 270,00 eurot kuus alates

08.07.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx, samuti hüvitama emale 20 eurot

menetluskulude katteks.

Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise, mis vastab kehtivas seaduses sätestatud

miinimumile. Hagiavalduse kohaselt elatise asi tuleb lahendada uuesti TsMS § 459 ja 497 alusel,

sest pärast tsiviilasjas nr 2-19-118373 lahendi jõustumist on PKS § 101 lg 1 sätestatud

miinimumelatis tõusnud. Hageja viitab, et kohtupraktikas on leitud, et ainuüksi seaduse

Tsiviilasi nr 2-20-7071

2 (5)

muutumine on piisavaks aluseks varasema lahendi muutmiseks ning et miinimum elatise

nõudmisel ei pea hageja näitama ega tõendama enda kulusid. Selleks, et edaspidiselt vältida hageja

poolt kohtu poole pöördumist igakordselt, kui muutub töötasu alammäär, tuleb elatis välja mõista

muutuva suurusena. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 28.10.2019 lahendit tsiviilasjas nr 2-19-

118373 ning mõista alates hagi esitamisest 14.05.2020 kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis

summas 292,00 eurot kuus. Hageja palub mõista alates ajast, mil ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alamäärast on suurem kui 292,00 eurot, kostjalt vastavalt hageja kasuks välja igakuine

elatis muutuva suurusena miinimummääras, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärale. Elatise palub hageja välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Lisaks palub hageja määrata, et elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu

01. kuupäevaks ning kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu 01. kuupäevaks), on

kostja kohustatud tasuma viivist VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista K. P.lt välja viivised

menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg 4.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab

hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud

tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

5. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal

on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele

lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagi nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuse, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud põrast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

Kostja suhtes on tehtud maksekäsk elatise maksmiseks kohustamiseks kindlas summas. Alates

01.01.2020 kehtiva kuupalga alammäära järgi määratav minimaalne elatis on suurem kui kostjalt

väljamõistetud elatis.

6. Eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna

28.10.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-118373 K. P.lt B. P. kasuks väljamõistetud elatise

suurust. Kohus mõistab välja alates elatise suurendamise hagi esitamisest 14.05.2020 kuni B. P.

täisealiseks saamiseni K. P.lt B. P. ülalpidamiseks elatise 292,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.

7. Hageja palub kohtuotsuses märkida, et kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu

01. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) §§-des 113 ja 94

sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

VÕS § 3 p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Hageja rahaline

nõue kostja vastu tuleneb seaduses sätestatud ülalpidamiskohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab

võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Seega hageja nõue kohustada kostjat tasuma elatise maksmisega

viivitamise korral viivist on õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-20-7071

2 (5)

8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seadusest tuleneva elatise nõude puhul saab viivisemääraks olla VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud nn seadusjärgne viivisemäär ehk VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8%

aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viimane intressimäär enne 01.07.2020 oli 0,00%.

Seega tagaseljaotsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8% aastas.

Eeltoodu alusel on K. P. elatise maksetega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

9. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotlusel kohus määrab otsuses

kindlaks igakuise elatise maksmise kindla kuupäeva.

PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise kohustus

tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul. Hageja taotlus määrata

kohtuotsuse täitmise korrana elatise maksmiseks kuupäevaks iga kuu 1.kuupäev on mõistlik ja

põhjendatud.

10. Väljamõistetud elatis tuleb K. P.l tasuda L. R. arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada K. P. poolt menetluse ajal makstud elatist.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude

jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude

nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste

lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja

on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

14. Menetluskulude nimekirja kohasel on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas

1260,00 eurot (koos käibemaksuga) järgmiste toimingute eest:

- 05.06.2020 tähtaja pikendamise taotlus 10 minutit;

- 15.06.2020 materjalidega (sh PMK 18.05.2020, 27.05.2020, 29.05.2020 määrustega) tutvumine,

positsiooni kujundamine, nõupidamine kliendiga telefoni teel 1 tund ja 20 minutit;

- 16.06.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 5 tundi ja 30 minutit.

Kokku 7 tundi tunnihinnaga 150,00 €/h (ilma käibemaksuta), 1260,00 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga seoses ning on olnud

põhjendatud ja vajalikud. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud käibemaksu

Tsiviilasi nr 2-20-7071

2 (5)

tagasi arvestada, mistõttu palub hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata

käibemaksuga.

15. Kohus TsMS § 176 lg 7 kohaselt saatis hageja menetluskulude nimekirja kostjale tähitud

postiga ja määras kostjale tähtaja 5 päeva arvamuse esitamiseks. Menetluskulude nimekiri on

08.09.2020 allkirja vastu üle antud kostja elukaaslasele, R.T-le (T.). TsMS § 322 lg 1 alusel

loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjale määratud tähtaeg hageja

menetluskulude osas vastuväidete esitamiseks lõppes 14.09.2020 kell 24.00. Kostja ei ole

vastuväiteid esitanud.

16. TsMS § 175 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust ka juhul, kui kulude kohta ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus leiab, et hageja näidatud

õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud

toimingud ja nendele kulunud aeg.

Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes taotluse menetlustähtaja pikendamiseks ning

hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus ei pea põhjendatuks

tähtaja pikendamise taotluse ajakulu. Tegemist on toiminguga, mille kulusid ei pea kandma teine

pool. Hagiavaldus (ca 4 lk sisulist osa) koosneb suuremas osas riigikohtu lahendite ning seaduse

sätete tsiteerimisest. Tegemist on elatise suuruse muutmise hagiavaldusega, mis oma olemuselt ei

ole ülemäära keerukas ning eeldab eelkõige eluliste asjaolude väljatoomist. Hagiavalduse sisu ja

mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga

tegelemiseks kokku 4 tundi. Tunnitasumäär 150,00 eurot (lisandub käibemaks) on kooskõlas

kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada,

mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada

koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles

asjas kokku 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks 120,00 eurot ning mõistab kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja 720,00 eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik