4-10-1279/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.mai 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1279 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

O.T (is.kood xxx, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) väärteoasi ÜTS § 542 lg 1 järgi

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti

25.02.2010.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 10000561

Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus

määras:

Jätta O.T taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna

Munitsipaalpolitsei Ameti 25.02.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10000561 rahuldamata.

Jätta O.T kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 25.02.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10000561 läbi vaatamata.

Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

O.T esitas 20.04.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna inspektor Pavel Pantšenko poolt 25.02.2010.a. väärteoasjas nr 10000561

tehtud otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ÜTS § 542

lg 1 alusel rahatrahviga summas 12 000 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning temale tekitatud kahjude hüvitamist.

Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna sai tehtud otsusest teada alles

kohtutäituri kaudu 06.04.2010.a. Karistamisotsusega ei olnud ta seadusega sätestatud korras tutvunud, mistõttu ei olnud tal võimalust vaidlustada varem otsuse õigusvastasust. Teda ei olnud

tutvustatud isegi tema suhtes koostatud protokolliga. Arvab, et Tallinna Munitsipaalpolitsei

Ameti esindajad, teades, et ta ei ole nõus talle esitatud pretensiooniga, võtsid kuritahtlikult võimaluse tutvuda otsusega eesmärgiga, et O.T ei saaks seda vaidlustada sätestatud korras. Seega on kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuval põhjusel.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt

väärteoprotokollilt väärteoasjas nr 10000561, 30.01.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 02.03.2010.a. Samuti on

protokollil ära märgitud lahendi kättesaamise koha aadress ning kontori lahtiolekuajad. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja keeldunud allkirja andmisest selle kohta, et ta on tutvunud väärteoprotokolliga, samuti on ta keeldunud väärteoprotokolli koopiat vastu võtmast. O.T-le on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi V™S § 19 järgi, kuid ka selle kohta on menetlusalune isik keeldunud allkirja andmast. Samuti on menetlusalune isik keeldunud kohapeal ütluste andmisest. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina juhiloa , millest on koopia ka väärteotoimikusse lisatud. Seega oli isik

menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes

algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka

kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Asjaolu, et isik keeldus tutvumast väärteoprotokolliga, selle koopiat vastu võtmast ning allkirja

andmisest, on menetlusaluse isiku vaba valik. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et tal ei olnud võimalik õigel ajal esitada kaebust, kuna kohtuväline menetleja on käitunud tema suhtes kuritahtlikult ning seetõttu tal ei olnud võimalik tal tutvuda väärteoprotokolliga ega otsusega, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu

esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis

tähendab, et O.T pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta

3

tehtud otsuse kätte. Kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 17.03.2010.a. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte.

Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 20.04.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

O.T niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai

teada alles 06.04.2010.a. täituri kaudu tema suhtes on tehtud karistamisotsusest, samas kui

kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et O.T ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik