4-20-1095/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 27.02.2020.a. otsus Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul.
Legislator headnote
AI generated4-20-1095/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: otsus Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul.
Full text
K O H T U O T S U S
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.septembril 2020. a, Tartu kohtumaja
Väärteoasja number
4-20-1095
Kohtukoosseis
Sekretär
Kohtunik Peet Teidearu
Heli Eilonen
Väärteoasi
Menetlusaluse isiku Arvi Kruustüki kaebus Politsei- ja
Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.02.2020. a otsusele
väärteoasjas nr 2780,19,011590
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebuse esitaja Arvi Kruustük (isikukood: 36404272733;
elukoht: XXXX; e-post: XXXX)
Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna
prefektuur (e-post: louna@politsei.ee)
Esindaja: üleminspektor Taivo Rosi
Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, kohus
Otsustas :
Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 27.02.2020.a. otsus
väärteoasjas nr 2780,19,011590 ja lõpetada käesolevas väärteoasjas menetlus
otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg. 1 p. 1 alusel.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja
või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule.
Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikus vormis
kassatsiooniteatega 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.
Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg otsuse kättesaamisest 30 päeva jooksul.
Kohtuotsuse põhiosa
27.02.2020. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur üldmenetluse otsuse
väärteoasjas nr 2780,20,000972, millega mõisteti Arvi Kruustükile karistuseks rahatrahv10
trahviühikut ehk 40 eurot. Otsuse kohaselt juhtis Arvi Kruustük 29.01.2020. a kell 12.28 Lai
tn 36, Tartu linnas, Tartu maakonnas mootorsõidukit ning seejuures ei võimaldanud
reguleerimata ülekäigurajal sõiduteele astuval jalakäijal ohutult sõiduteed ületada. Otsuse
kohaselt Arvi Kruustük rikkus Liiklusseaduse (LS) § 35 lg 4 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon
LS § 222 lg 1. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale saabus 10.03.2020 kaebus kohtuvälise
menetleja 27.02.2020. a otsusele väärteoasjas nr 2780,20,000972. Kaebus saadeti arutamiseks
Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja.
PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele oli seisukohal, et Arvi Kruustük väärtegu on õigsti
kvalifitseeritud ja karistuse määramisel on arvestatud teo raskust ja süü suurust, samuti seda et
isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused.
Kaebuse kohtulik arutamine on edasi lükkunud, erinevatel põhjustel, sh.ka Arvi Kruustük
taotlusel.
Tartu Maakohus arutas Arvi Kruustüki kaebust Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
27.02.2020. a otsusele väärteoasjas nr 2780,19,011590 istungimenetluses.
Arvi Kruustük jäi kohtulikul arutamisel 17.09.2020 esitatud kaebuse juurde kinnitades, et
tema sünduskohal jälgis Laia tänava parempoolsel kõnniteel olnud jalakäijat ning ei suutnud
tähelepanu koondada vasakul kõnniteel olnud jalakäijale. Arvi Kruustükk kinnitas, et vasakul
kõnniteel olnud jalakäija ei olnud teele astunud ega ka astumas, jalakäija lasi rahulikult tema
juhitud sõiduki mööduda ning tema jalakäijat ohtu ei seadnud, mistõttu PPA Lõuna
Prefektuur on teda alusetult karistanud 40 € rahatrahviga. Arvi Kruustükk ei pidanud
põhjendatuks seisukohta, et iga jalakäijat, kes läheneb üleäigurajale, nähes, ei peaks
sõidukijuht peatuma ning veenduma kas jalakäija ikka tahab üle tee minna (vastuväide
protokollile tl. 20). Käesoleval juhul aga jalakäija andis sõidukile teed ja siis alles astus
ülekäigurajale. Arvi Kruustük selgitas ,et peab tähtsaks põhimõtet, et politsei ei pea alati
karistama ja võib ka noomida ja hoiatada, arvestades rikkumise määra.
Kohus, arutas, kaebust juhindudes VTMS § 133. Väärteomenetlus on läbi viidud pädeva
menetleja poolt ning menetlusdokumendid on vormistatud korrektselt. Menetlusalusele isikule
on selgitatud tema menetluslikke õigusi ning isik on selle kohta ka allkirja andnud.
Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on süüteokirjeldus ja süüteokvalifikatsioon esitatud
nõutaval viisil ja õigesti.
Kohus kaebuse arutamisel lähtus kohtule esitatud tõenditest. Arvi Kruustük ütlustel tema
tähelepanu oli koondunud paremal kõnniteel liikunud jalakäijale ning ta märkas vasakul pool
kõnnitee juures peatunud jalakäijat hilinenult. Vasakul pool kõnniteele lähenenud jalakäija ei
olnud asunud teed ületama, lasi tema poolt juhitava sõiduki mööduda.
Tunnistajate I.P.ka M.R.ütlused kohtuistungil tõendavad, et nemad sõites politseibussiga
tagapool Arvi Kruustüki poolt juhitavat sõidukit märkasid, et Arvi Kruuustük ei andnud
Tartus Lai 36 juures ülekäiguraja ees seisma jäänud jalakäijale sõidutee ületamise võimalust.
Kohtule esitatud ja kohtuistungil vaadeldud politseibussi pardakaamera salvestusest nähtub, et
sündmuskohal Lai 36 juures jalakäijate reguleerimata ülekäiguraja juurde vasakule poole, e.
vastassuuna sõidusuuna poolsel kõnnitee juurde jõudis tõtlikul sammul kõndinud jalakäija
ning peatus. Samal ajal oli lähenenud Arvi Kruustüki poolt juhitud sõiduk Dodge Ram 1500
ülekäigukohale vastasuunavööndi sõidurajal. Jalakäija ootas kõnniteel sõiduki möödumist
ning pärast Arvi Kruustüki poolt juhitud sõiduk Dodge Ram1500 möödumist astus jalakäija
sõiduteed- Laia tn – ületama.
Kohtu hinnangul on käesolevas liiklussituatsioonis PPA Lõuna Prefektuuri poolt LS § 35 lg. 4
toodud objektiivse süüteokooseisu tuvastamine põhjendatud. Videosalvestist vaadates saab
üheselt aru , et jalakäia peatus ülekäiguraja juures sooviga asuda sõiduteed ületama ning
jalakäija oli juhile nähtav ja jalakäija sõidutee ületamise soov arusaadav. LS § 35 lg. 4 mõtte
kohaselt on autojuht kohustatud võimaldama jalakäijale sõidutee ületamist. Videosalvestiselt
on näha, et jalakäija oli peatunud ja ootas sõidutee ületamist. Arvi Kruustük oli õiguslikult
kohustatud sõitma ülekäigurajale lähenedes kiirusega, mis võimaldab vajadusel kiiresti
peatuda. Kui ta sõitis kiiremini kui 30 km tunnis( mida loetakse kiiruseks, mis võimaldab teel
olevate ohtude ees peatuda) siis oli see tema risk. Tõsi, lubatud sõidukiirus oli sel teelõigusl
40 km/h ning kiiruseületamise osas ei olegi Arvi Kruustükile etteheidet tehtud. Mootorsõiduki
juht peab valima sõidukiiruse, mis tagab ohtutu liikluse ja vajadusel peatumise võimaluse.
Nagu nähtub videosalvestiselt, ei täitnud Arvi Kruustükk mootorsõiduki juhina seda nõuet, st
ei andnud teed sõiduteed ületada soovinud jalakäijale- jalakäija oli peatunud ning pöördunud
sõidutee poole, seisma jäänud ning ootas võimalust sõiduteed ületada. Sellises situatsioonis
oli mootorsõidukijuhi kohustuseks vähendada kiirust ning peatuda, et jalakäija üle tee lasta.
Käesolevas olukorras aga sõidukijuht Arvi Kruustükk nii ei toiminud.
Seega oli objektiivselt Arvi Kruustük poolt pandud toime LS § 35 lg. 4 järgse väärteo
tunnustega tegu. KarS § 15 kohaselt on süüvormiks väärtegude puhul ka ettevaatamatus.
Käesolevat liiiklussitustsiooni analüüsides, saab teha järelduse, et Arvi Kruustüki süüvormiks
oli ettevataamatus; ta ei valinud mootorsõidukijuhina ülekäigurajale lähenedes sõidukiirust,
mis võimaldanuks kirjeldatud situatsioonis sõiduki peatada ning jalakäija üle tee lasta.
Arvestades aga asjaolu, et Arvi Kruustüki poolt toime pandud väärteos ei ole tema süü suur
ning kahju ei tekkinud, on põhjendatud käesolevas väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS §
30 lg.1 p. 1, § 132 p.3 alusel; puudub ka avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks. Sama
seisukohta avaldas kohtuistungil ka PPA Lõuna Prefektuuri üleminspektor Taivo Rosi.
Menetluskulude nõuet ei ole kohtule esitatud.
Peet Teidearu
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/