1-09-6281/73 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine
Legislator headnote
AI generated1-09-6281/73 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Katseaja pikendamine
Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Kohtulahend nr 1-09-6281
05. mai 2009 Tartu Maakohtu otsus S.U karistamises KarS § 263 p 4 järgi ja karistamises vangistusega 5 kuud vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud
Menetlus kirjalikus menetluses
Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste
Avaldaja kriminaalhooldaja Arno Lend
Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta
Süüdimõistetu S.U (isikukood xxx; elukoht
xxxxxxxxxxx xx-x xxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx karistatud)
Resolutsioon
Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel S.U-le määratud katseaega 6 kuu võrra, seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks 04.05.2011.
Kohtuotsuse täitmiseks määrata KarS § 75 lg 2 alusel S.U-le täiendava kohustustena: alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
Määruse koopia saata karistusregistrile, S.U-le
ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.
Selgitada, kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.
Asjaolud S.U on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05. mai 2009 otsusega KarS § 263 p 4 järgi ja karistatud 5 kuu vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning
määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxx xx.-x xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel
lisakohustusena määrati, et S.U ei tohi katseaja jooksul tarvitada alkoholi ja
narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrati, et S.U peab jätkama põhihariduse omandamist.
Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud S.U kohta. Ettekandest nähtuvalt erakorralise ettekande koostamise põhjuseks on S.U
kohustuste mittetäitmine. Karistusregistri andmetel on hooldusalust katseajal karistatud viiel korral Alkoholiseaduse § 71 alusel. Hooldusalune on registreerimisnõuet täitnud õigeaegselt, suhelnud kohtumistel koostöövalmilt ja käitunud viisakalt. Hetkel ei õpi ega tööta.
27.04.2010 võeti S.U arvele Töötukassa Viljandimaa osakonnas. Hooldusalune rääkis töötukassas oma alkoholiprobleemist. Järgmisel kohtumisel so 25.05.2010 vestleb Andres
Rikkinen töötukassas spetsialistiga, kelle vahendusel hooldusalune suunatakse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenusele. Hooldusaluse soov on saada alkoholi võõrutusravi ja loobuda alkoholi tarvitamisest.
Kohtu põhjendused
KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või
kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1).
Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).
KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse
kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne
sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse
seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli
tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada
või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule.
Kuna hooldusalune ei täida temale määratud kohustusi, siis on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel S.U-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 6 võrra, s. o katseaja
lõpptähtajaga 04.05.2011 ja määrata KarS § 75 lg 2 alusel S.U-le täiendava kohustustena: alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.
KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.
Silvi Maiste
Kohtunik