2-18-15520/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15520

Tsiviilasi

XX hagi Aktsiaseltsi Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsus ja 20. juuni 2019

täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi

Y

29. mai

2019

ja

8. juuli

2019

apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6349 eurot 3 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostja (apellant): Aktsiaselts Y (registrikood XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Eemaldada toimikust tsiviilasja nr 2-17-424 materjalid (II kd, toimiku lehed 3-7).

2. Keelduda XX poolt Tallinna Ringkonnakohtule 19. juunil 2020 esitatud viivisenõude

menetlusse võtmisest.

3. Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse

põhjendusi.

4. Tühistada Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendav otsus ja teha uus otsus, millega

jätta rahuldamata XX nõue viivise väljamõistmiseks.

2(12)

5. Jätta Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale

rahuldamata.

6. Rahuldada Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a

täiendava otsuse peale.

7. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Aktsiaseltsi Y kanda.

8. Rahuldada osaliselt XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

9. Määrata XX menetluskulude suuruseks 1152 eurot.

10. Välja mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks menetluskulude hüvitis 1152 eurot.

11. Välja mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

12. Jätta rahuldamata XX avaldus menetluskulude 1299.60 eurot kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 8. juunil 2018 töövaidluskomisjonile avalduse Aktsiaseltsi Y (kostja)

vastu. 6. septembri 2018 otsusega rahuldas töövaidluskomisjonile avalduse osaliselt. Kostja

esitas 16. oktoobril 2018 Harju Maakohtule taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 19. juunil 1997 sõlmitud töölepingu alusel

finantsjuht-raamatupidajana. 11. mail 2018 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles.

3. Hageja sai 4. mail 2018 kell 09.13 e-kirja, mille sisus oli saatjaks märgitud kostja juhatuse

liige QQ ning milles paluti 45 906 euro tasumist e-kirjas toodud rekvisiitidel. Hageja palus

täpsustada, mida on kirjaga täpselt mõeldud ja saades vastuseks, et vajalik on tasuda

eelnimetatud summa toodud rekvisiitidel, uuris hageja, millisest pangast teha ülekanne ja jäi

vastust ootama. Hageja täpsustavale küsimusele vastust ei saabunud ning kuna hageja teadis, et

reoveepuhastusjaamas on mingi seadmega pakiline probleem ning see vajab välja vahetamist,

arvas hageja, et ülekanne on vajalik seadme ettemaksuks ja tuleb teha kiiresti. Kell 11.10 tegi

hageja ülekande.

4. 7. mail 2018 selgus, et instruktsioonid ülekande tegemiseks ei olnud saadetud kostja juhatuse

liikme poolt. Tööandja tegi 11. mail 2018 hagejale ettepaneku tekitatud kahju hüvitamiseks ning

esitas ka võlatunnistuse, mille hageja allkirjastas. Tööandja teavitas hagejat 11. mail 2018, et

ütleb töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel. Hageja

on seisukohal, et ülesütlemisavaldus on tühine, kuivõrd tööandja ei ole järginud eelneva

hoiatamise kohustust.

3(12)

5. Ühtegi asjaolu, mis õigustaks hoiatuseta töölepingu lõpetamist, ei esine. Pooltevaheline

töösuhe on kestnud enam kui kakskümmend aastat ning hageja on töökohustusi täitnud

eeskujuliku hoolsusega ning olnud tööandjale väga väärtuslik töötaja. Varasema töösuhte

jooksul ei ole ilmnenud probleeme hageja töökohustuste täitmisel ning tegemist oli esmakordse

veaga hageja töös. Hageja süü ei ole suur, tegemist on hooletusega ning eksimuse tegi

võimalikuks tööandja poolne personali informeerimise puudulikkus ning ebajärjekindel praktika

raamatupidamislike eeskirjade järgimisel. Tööandja ei ole personali koolitanud küberturvalisuse

osas ega sätestanud sise-eeskirjades ega ametijuhendis sarnaste olukordade puhuks

käitumisjuhendit. Samuti ei ole tööandja praktika olnud järjepidev kehtestatud sise-eeskirjade

järgimise suhtes. Praktikas on aeg-ajalt ette tulnud, et makse teostatakse enne dokumentide

koostamist ja seda juhtudel, kui makse tegemine on ajakriitiline. Kuivõrd e-kirjas oli toodud

lubadus saata dokumendid hiljem, siis ei pidanud hagejal tekkima kahtlust makse ehtsuse osas.

6. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tuvastada pooltevahelise töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot ning viivis eeltoodud summalt.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. Hageja sai 4. mail 2018 tundmatult e-posti aadressilt e-kirja „Kui palju on meie pangakonto

tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906,00 täna? Tervitades QQ“. Hageja pidi aru saama, et

e-kiri ei ole saadetud juhatuse liikme e-posti aadressilt, samuti pidi hagejale tähele panema

imelikku sõnakasutust. Hageja saatis vastuskirja, kus palus selgitust sõnakasutuse kohta, seda ta

ei saanud. Selle asemel saadeti samalt e-posti aadressilt uus e-kiri „Maksma. Ettevõte D,

Aadress:

XXX. Bank

HSBC

PLC,

IBAN

XXXXXXXXXXXXXXXX,

BIC/SWIFT:XXXXXXXXXXXXXX, Viide XXXXXXXXXXX, 45.906,00 EUR. Ma saadan

Sulle dokumendid hiljem. Tervitades QQ“. Hageja teostas seepeale ülekande summas 45 906

eurot. Hagejale ei olnud teada, et ettevõttel oleks olnud ärisuhteid D-ga. Hagejale ei saatnud e-

kirju ettevõtte juhatuse liige. Raha ülekandmiseks puudus igasugune õiguslik alus.

9. Hageja teadis – või vähemalt pidi teadma – et saades tundmatult e-posti aadressilt kirja, milles

palutakse koheselt (s.o samal päeval) kanda äriühingule, kellega kostjal puudus igasugune äriline

kontakt, väga suur summa, peab ta ilmutama suuremat hoolsust ja kannatlikkust selgitamaks

kõigepealt välja selle rahalise ülekande tagamaad. Õngitsuskirjad kui kelmuse liik ei saanud tulla

hagejale üllatusena.

10. Hagejaga öeldi töölepingu üles nii usalduse kaotuse tõttu (TLS § 88 lg 1 p 5) kui ka süüliselt

ja olulisel määral tööandja varale kahju tekitamise tõttu (TLS § 88 lg 1 p 7). Eelnevat hoiatamist

ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu

või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohtu praktika kohaselt

on sellise rikkumisega eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4

sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

11. Hageja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Hageja rikkus kohustust

raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3).

12. Hageja on rikkunud lojaalsus-, hoolsus- ja käibekohustust. Käibekohustus tähendab

konkreetsemalt ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o

kohustust võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid

4(12)

ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid (sh omandit) ohu realiseerumise eest. Hageja kohustuseks

oli tööandja rahaliste vahendite säilimise ja kaitse tagamine.

13. Hageja eiras elementaarseid riskinõudeid. Pikaaegse tööstaažiga töötaja puhul saab

suuremate teadmiste, oskuste ja kogemuste olemasolu eeldada. Seepärast tuleb sellise isiku

eksimustesse ja rikkumistesse suhtuda rangemalt. Kõik raamatupidamise algdokumendid peavad

olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku pool (kostja raamatupidamise sise-eeskirja punkt

2.1.1). 40 000 eurost suuremate summade ülekandmine ei olnud tavapärane.

Maakohtu otsuste põhjendused

14. Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldati, tuvastati poolte vahel sõlmitud

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel, lõpetati tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. maist 2018, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS §

109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5164,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Harju

Maakohtu 20. juuni 2019 täiendava otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli 2019 ja 20. juuni 2019

otsuste jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.

15. Hagejal oleks piisava hoolsuse korral pidanud võõrapärase e-posti aadressi ja kohmaka

kirjastiili järgi tekkima kahtlus, et tegemist on kirjaga, millega üritatakse petta. 45 905 eurot on

kostja jaoks suur summa ja hageja oleks pidanud tulenevalt summa suurusest ja oma volitustest

ettevõttes, olema hoolsam ning kontrollima, kas on alust ülekannet teha. Seega tegu, mille tõttu

kostja kaotas hageja suhtes usalduse ja millega hageja tekitas kostjale kahju, on hageja poolt

toime pandud.

16. Hageja rikkumine oli raske oma tagajärje poolest, tegu ise aga oli vaid hooletus, s.o kergem

süü liik. Hageja oli olnud üle kahekümne aasta kostja väga hea töötaja, sellise pikkusega staaž

ja hageja isik eeskujuliku töötajana on asja lahendamisel olulised. Kostja poolt kohaldatud

meede ei ole vastavuses töötaja teo iseloomu ja töötaja isikuga. Kui kostja leidis, et töötaja poolt

oma kohustuse rikkumine on nii oluline, et töötaja mõjutamine on vajalik, siis oleks kostja

pidanud töötajat hoiatama, mitte aga töösuhte lõpetama.

17. Hageja tööleping lõpetati põhjusel, et juhuslikult oli uus juhatuse liige WW samal nädalal,

kui rikkumine ilmnes ja töölepingu lõpetamine toimus, esimest nädalat tööl. Uus juhatuse liige

ei teadnud hagejast midagi, ei olnud kursis tema varasema laitmatu tööga ega olnud hagejaga

tööalaselt seotud. Uuel juhatuse liikmel ei olnud teadmiste ja kogemuste kogumit, mille alusel

hagejaga õiglaselt käituda, arvestades mõlema poole huve.

Kostja apellatsioonkaebused

18. Kostja palub 29. mai 2019 ja 8. juuli 2019 apellatsioonkaebustes maakohtu otsused tühistada,

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebustes kordas kostja

suures osas maakohtus väljatoodut.

19. Käesoleval juhul ei olnud eelnevat hoiatamist TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja. Hageja

rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Hageja rikkus kohustust raske hooletuse

tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Hageja on rikkunud lojaalsus-, hoolsus- ja käibekohustust ning

eiranud elementaarseid riskinõudeid.

5(12)

20. Praktikas ei olnud tavapärane ega võimalik, et rahalised ülekanded tehakse kostja juhatuse

liikme e-kirja alusel. Kõik raamatupidamise algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja

või/ja vastutava isiku pool (kostja raamatupidamise sise-eeskirja punkt 2.1.1). 40 000 eurost

suuremate summade ülekandmine ei olnud tavapärane.

21. Hageja oli teadlik, et ühe juhatuse liikme äraolekul oleks ta saanud pöörduda teise juhatuse

liikme (WW) poole.

22. Hagejaga otsustas töölepingu lõpetada nõukogu, mitte WW ainuisikuliselt.

Vastustaja seisukoht

23. Hageja palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

24. 19. juunil 2020 esitas hageja taotluse, milles palus menetleda viivisenõuet laiendatult

selliselt, et viivis mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt

alates 11. maist 2018 kuni hüvitise tasumiseni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsus on lõppjärelduses õige,

kuid muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a

täiendav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p

2). Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab rahuldamata hageja nõude viivise

väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale esitatud kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebus rahuldatakse.

26. Tsiviilasja toimikusse on lisatud tsiviilasja nr 2-17-424 materjalid (II kd, tl 3-7), mis ei

seondu käesoleva asjaga. Seetõttu eemaldab ringkonnakohus need lehed toimikust.

27. Hageja esitas 19.06.2020 ringkonnakohtule avalduse, milles palub menetleda viivisenõuet

laiendatult selliselt, et viivis mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt

5878,74 eurolt alates 11.05.2018 kuni hüvitise 5878,74 eurot tasumiseni. Maakohtus palus

hageja kostjalt viivise välja mõista alates kohtulahendi jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni.

Maakohus mõistis 20.06.2019 täiendava otsusega kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurot alates 29.04.2019 kohtuotsuse ja täiendava otsuse

jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni. Hageja 19.06.2020 ringkonnakohtule esitatud

viivisenõude menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, sest hageja ei esitanud

selles osas viivisenõuet maakohtule ning maakohus ei ole selles osas nõuet lahendanud.

Apellatsiooni esitas tähtaegselt kostja ning ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuste seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Viivisenõue ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja palus

töövaidluskomisjonis viivise välja mõista alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku tasumiseni,

kuid töövaidluskomisjoni otsusega jäeti viivisenõue rahuldamata, mida hageja ei vaidlustanud.

Viivisenõude rahuldamata jätmise osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (vt ka käesoleva

otsuse III osas toodud põhjendused).

28. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused

töölepingu ülesütlemiseks (I), seejärel hindab ringkonnakohus, kas esines TLS § 88 lg 3 teises

lauses sätestatud alus jätta töötaja enne töölepingu ülesütlemist hoiatamata (II). Seejärel

lahendab ringkonnakohus täiendava otsuse peale esitatud kaebuse (III) ja teeb menetluslikud

otsustused (IV).

6(12)

I

29. Hageja ja kostja ei vaidle apellatsiooniastmes järgmiste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 19. juunil 1997 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle

finantsjuht-raamatupidajana;

-

hageja sai 04. mail 2018 (reedel) samalt aadressilt kaks e-kirja ning teises e-kirjas

sisaldusid andmed 45 906 euro tasumiseks ettevõttele nimega D, kelle aadress asus e-

kirja kohaselt Suurbritannias (XXX). Hageja tegi ülekande samal päeval ning raha läks

tööandja (kostja) kontolt välja.

-

kostja ütles hagejaga töölepingu hoiatust tegemata erakorraliselt üles 11. mail 2018

tuginedes TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7.

Pooled vaidlevad selle üle, kas olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused

töölepingu ülesütlemiseks ja kas kostjal oli õigus öelda hageja tööleping üles eelnevalt hoiatust

tegemata. Kostja on tuginenud ka hagejapoolse lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumisele.

(A)

30. Esmalt hindab ringkonnakohus, kas hageja poolt 45 906 euro tasumine ettevõttele nimega D

on TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud tegu, mis võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja

vastu. Selleks tuleb tuvastada, millised olid kostja kui tööandja poolt kehtestatud tingimused

rahaliste ülekannete tegemiseks. Maakohus jättis need asjaolud tuvastamata, millega rikkus

põhjendamiskohustust. Kostja on tuginenud sellele, et hageja teadis või pidi teadma, et kõik

raamatupidamise algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku poolt.

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja

usalduse kaotuse enda vastu. Arvestada tuleb, et TLS § 15 lg-s 1 sätestatud lojaalsuskohustuse

rikkumine võib anda tööandjale õiguse öelda tööleping erakorraliselt üles usalduse kaotuse tõttu

TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töötaja lojaalsuskohustuse rikkumise ja seega ka tööandja töölepingu

erakorralise ülesütlemise õiguse kindlakstegemiseks tuleb mh hinnata töötaja hoolsuse määra

TLS § 16 järgi. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral

vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi,

arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid

teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis

või teadma pidi RKTKo nr 3-2-1-187-15, p 12).

31. Hageja sai e-posti aadressilt xxx 04.05.2018 kell 9:13 e-kirja pealkirjaga „Makse“ ning

tekstiga: „Kui palju on meie pangakonto tasakaalu? Kas me saame saata EUR 45.906 täna?

Tervitades QQ“. Hageja kirjutas vastu: „Peaks saama, mis tähendab saata?“. Samal päeval kell

9:52 sai hageja samalt e-posti aadressilt xxx vastuse pealkirjaga „RE: Makse“ ning kirja sisus

sisaldusid rekvisiidid makse tegemiseks Londonis asuvale ettevõttele D. Hageja seletuskirja

kohaselt vastas hageja e-kirjale: „Kas teen ülekande ära, kummast pangast?“. Hageja ootas

vastust, kuid vastust ei tulnud. Hageja tegi e-kirjade alusel samal päeval kell 11:10 Swedbanki

kaudu ülekande ettevõttele D summas 45 906 eurot (dtl 35 ja 36, ringkonnakohus lähtub hageja

seletuskirjas väljatoodud kellaegadest ja esitatud infost). Ülekande tegemise ajal viibis juhatuse

liige QQ puhkusel.

7(12)

Hageja märkis seletuskirjas, et ta ei pööranud korrektselt tähelepanu aadressile, kust e-mail oli

saadetud, hageja korra vaatas ja mõtles, et saatis selle sõnumi telefonilt ja siis näitab teist

aadressi. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et hageja sai e-kirja aadressilt yyy, mida hageja e-kirja

saades ka märkas ning arvas, et telefonist saates näitab teist aadressi. Seletuskirjast nähtub ka, et

hagejal tekkis mõte helistada QQ-le ja ZZ-le, kuid hageja seda ei teinud. Ringkonnakohtu

hinnangul pidi hageja aru saama, et ta ei täida tööandja korraldust, kuna korraldus ei tulnud

tavapäraselt e-posti aadressilt ning selles kirjas oli ebatavaline sõnakasutus.

32. Kostja on tuginenud selle, et hageja rikkus kostja raamatupidamise sise-eeskirja p 2.1.1,

ametijuhendi p II (1), III (4) ja VI (5).

Töölepingu p 2.1. kohaselt oli hageja ametinimetus finantsjuht-raamatupidaja. Lepingu p 2.2.

kohaselt on töötaja ametiülesanded ja kvalifikatsiooninõuded kirjeldatud ametijuhendis, mis on

töölepingu lahutamatu osa (dtl 27). Lepingu p 2.3. kohaselt annab tööülesandeid ja kontrollib

nende täitmist vahetult juhataja. Töölepingu p 9.1. kohaselt juhinduvad pooled mh tööandja poolt

kehtestatud töösisekorraeeskirjast ning töötaja ametijuhendist (dtl 28). Hageja poolt

allkirjastatud ametijuhendi p II (1) kohaselt oli ametikoha eesmärgiks ettevõtte

raamatupidamisarvestuse korraldamine ja juhtimine ning p III (4) kohaselt oli hageja

töökohustuseks ostuarvete sisestamine arvestussüsteemi ja tasumiste koostamine (dtl 31).

Ametijuhendi p VI kohaselt olid ametikohal järgmised nõudmised: raamatupidamisalane

kõrgharidus; töökogemus sarnasel erialal vähemalt 3 aastat; väga hea arvutioskus ja

raamatupidamisprogrammide väga hea tundmine; täpsus, kohusetunne; usaldusväärsus,

iseseisvus (dtl 33). Kostja viidatud raamatupidamise sise-eeskirja p 2.1.1. (majandustehingute

dokumenteerimine ja kirjendamine, raamatupidamisregister) sätestab muuhulgas seda, et kõik

algdokumendid peavad olema viseeritud juhataja või/ja vastutava isiku poolt. Samuti nähtub, et

algdokumendiks on ka arved (ostuarved, müügiarved) (dtl 87, 88).

Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle QQ, kes oli hageja poolt teostatud ülekande ajal kostja

juhatuse liige ja juhataja. Tunnistaja avaldas istungil, et maksete ja ülekannete sooritamise

aluseks olid ainult juhtaja poolt viseeritud arved ning sellist asja ei olnud, et tunnistaja oleks

saatnud hagejale e-kirja, et maksta mingi asi ja arvet ei olnud. Algdokumendiks oli arve. Seal oli

täiendav info juures, mis kuluga tegemist oli ning kas see oli seotud lepinguga või oli

tavateenuste eest arve (dtl 259, 260). Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et algdokumendiks olid

arved, mis pidid olema enne ülekande tegemist juhataja poolt viseeritud. Töölepingus,

ametijuhendis ega kostja poolt viidatud raamatupidamise sise-eeskirja p-st 2.1.1. ei tulene

täpseid reegleid rahaliste ülekannete tegemiseks, sh seda, et enne ülekande teostamist pidi

olemas olema viseeritud algdokument ega seda, et ülekandeid ei ole lubatud e-posti teel

edastatud andmete põhjal teha.

33. TLS § 16 lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise

korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades

tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi,

mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või

teadma pidi.

34. Töötaja väljaõpet ja ametialaseid teadmisi kindlaks tehes saab arvestada ka seda, kui kaua

on töötaja tööandja juures töötanud ning kuidas on ta oma tööülesannete täitmisega hakkama

saanud. Hageja töötas kostja juures finantsjuht-raamatupidajana üle 20 aasta ning oli eeskujulik

8(12)

ja kohusetundlik töötaja ning probleeme ei olnud (dtl 237, 263). Hageja ametikoha eelduseks oli

raamatupidamisalane kõrgharidus (ametijuhendi VI (1)). Hageja töö olemusest tulenes kostja

rahaliste vahendite säilitamise kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul saab üle 20-aastase

töökogemusega finantsjuht-raamatupidajalt nõuda teadmisi, mis võimaldavad kahju tekkimise

olukorda ette näha ja seeläbi kahju vältida. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, pidi hageja

aru saama, et tegemist ei ole tööandja korraldusega. Hageja poolt teostatud ülekandega läks

kostja arvelt maha 45 906 eurot, mida kostjal seni tagasi saada ei ole õnnestunud. Arvestades, et

hageja igapäevaste tööülesannete hulka kuulus ülekannete tegemine ning hagejal oli juurdepääs

kostja pangakontole ja rahale ning arvestades, et hageja teostas Suurbritannias asuvale D-le

45 906 euro suuruse makse ilma tööandja korralduseta, rikkus hageja sellega tööandja rahaliste

vahendite säilitamise kohustust. Sellega põhjustas hageja tööandja (kostja) usalduse kaotuse

enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5 alusel). Analüüsida tuleb, kas kostja võis töölepingu üles öelda

hagejat enne hoiatamata (TLS § 88 lg 3).

(B)

35. Järgmisena hindab ringkonnakohus, kas hageja poolt 45 906 euro tasumine ettevõttele

nimega D on TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud süüline tegu, mis tekitas olulisel määral kahju

tööandja varale.

36. Süü vormid sätestab VÕS § 104 lg 2, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS §

104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; lg 4 järgi on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase

tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Ringkonnakohtu hinnangul oli hageja poolt teostatud ülekande puhul tegemist VÕS § 104 lg 3

sätestatud hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, arvestades seda, et hagejal

oli tööandja rahaliste vahendite säilitamise kohustus. Hageja ei ole nõutavat hoolsust rikkunud

ebatavaliselt suurel määral.

Hinnata tuleb ka tekitatud kahju olulisust. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud

tõendeid, mis võimaldaks hinnata, kas 45 906 euro puhul on tegemist olulise kahjuga LS § 88 lg

1 p 7 tähenduses, kuivõrd see on erinevate tööandjate jaoks erinev. Seetõttu asub ringkonnakohus

seisukohale, et ei olnud täidetud TLS § 88 lg 1 p-s 7 sätestatud alus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks.

II

37. Hageja väitel on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine, sest kostja ei teinud enne

töölepingu ülesütlemist hoiatust (TLS § 88 lg 3 esimene lause). Kostja vastuväite kohaselt ei

pidanud ta hagejat hoiatama. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigesti

järeldusele, et hageja oleks pidanud tegema kostjale hoiatuse.

38. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada

(TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne

hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud

rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb

võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte

9(12)

jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist

parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt

vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause

võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki

anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis

põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai

oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (RKTKo nr 3-2-1-187-15, p 13).

Maakohus ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaldamise eeldusi piisavalt analüüsinud.

39. Kostja tugineb VÕS § 116 lg 2 p-le 2 ja 3. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise

lepingurikkumisega tegemist eelkõige juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS §

116 lg 2 p 3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustust rikuti tahtlikult

või raske hooletuse tõttu.

Eelkõige sisaldub lepinguline põhikohustus lepingus või kirjalikus kokkuleppes. Eelnevalt asus

ringkonnakohus seisukohale, et töölepingus, ametijuhendis ega kostja poolt viidatud

raamatupidamise sise-eeskirja p-st 2.1.1. ei tulene täpseid reegleid rahaliste ülekannete

tegemiseks, sh seda, et enne ülekande teostamist pidi olemas olema viseeritud algdokument.

Seetõttu ei ole täidetud VÕS §-s 116 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus.

Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja poolt teostatud ülekande puhul oli tegemist

VÕS § 104 lg 3 sätestatud hooletusega ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega. Seetõttu

ei ole täidetud VÕS §-s 116 lg 2 p-s 3 sätestatud eeldus.

Ringkonnakohtu hinnangul pidi töölepingu ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus. Kostja ei

ole hoiatamiskohustust täitnud, mistõttu ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv.

Hageja oli kostja juures töötanud üle 20 aasta ning kostjal ei olnud etteheiteid hageja tööle,

hageja oli eeskujulik ja kohusetundlik töötaja. Hagejapoolne töökohustuste rikkumine ei olnud

eriliselt raske. Hageja hooletu tegu oli ühekordne üksikjuhtum ning ei esine VÕS § 116 lg 2 p-s

2 ja 3 sätestatud aluseid. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hoiatus andnud tulemuse, kus hageja

oleks edaspidi samalaadset tegu vältinud.

40. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude osas,

mistõttu selles osas kolleegium maakohtu otsuse põhjendatust ei kontrolli.

41. Eeltoodud põhjustel jääb kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse

peale rahuldamata.

III

42. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse ka Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendava

otsuse peale, millega palub täiendava otsuse tühistamist. Harju Maakohtu 20. juuni 2019

täiendava otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli 2019 ja 20. juuni 2019 otsuste jõustumisest kuni

hüvitise tasumiseni.

10(12)

43. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus TsMS §-i 439, kui mõistis täiendava otsusega

kostjalt hageja kasuks välja viivise.

Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus järgmist (menetlusse võetud nõuded):

tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine; lõpetada tööleping alates

09.08.2018; mõista välja seadusjärgne viivis hüvitiselt alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku

tasumiseni (dtl 17, 45, töövaidluskomisjoni istungi protokoll dtl 154). Töövaidluskomisjon

rahuldas hageja avalduse osaliselt ning tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on

tühine; lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 11.05.2018 ning mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot.

Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja viivise nõue (dtl 5).

Kostja palus maakohtul lahendada asi hagimenetluses. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas

töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel tühisuse, lõpetas töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.05.2018 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS §

109 lg 1 alusel summas 5878,74 eurot ning täiendava otsusega mõistis kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras hüvitiselt 5878,74 eurolt alates 29. aprilli

2019 ja 20. juuni 2019 otsuste jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni

Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustas kooskõlas töövaidluse lahendamise seaduse (TVLS) § 58

lg-tes 1 ja 4 sätestatuga kostja. Hageja ei esitanud maakohtule hagi TVLS § 58 lg-te 1 ja 3 järgi

osas, millega jäeti tema viivisenõue rahuldamata (hageja palus töövaidluskomisjonis viivise

välja mõista alates töölepingu lõpetamisest kuni täieliku tasumiseni). Seega jõustus

töövaidluskomisjoni otsus osas, millega hageja viivisenõue jäeti rahuldamata, TVLS § 59 lg 1

järgi pärast sama seaduse § 58 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Kuna

hageja esitas maakohtule viivisenõude pärast TVLS § 58 lg-s 1 sätestatud otsuse vaidlustamise

tähtaega, ei olnud maakohtul alust hageja viivisenõuet menetleda. Kostja eesmärgiks sai olla

vaidlustada töövaidluskomisjoni otsus üksnes osas, milles hageja avaldus rahuldati (vt ka

RKTKo nr 3-2-1-187-15 p 15).

Eeltoodust tulenevalt oli pooltel võimalik vaielda kohtus üksnes kostja töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivuse ja kostjalt hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise

väljamõistmise üle. Maakohtul oli kooskõlas TsMS §-s 439 sätestatuga õigus teha otsus üksnes

töölepingu ülesütlemise tühisuse, töölepingu lõpetamise ja kostjalt hageja kolme kuu keskmise

töötasu

suuruse

hüvitise

väljamõistmise

kohta

ning

maakohtu

menetluses

ega

apellatsioonimenetluses ei saa hageja esitada viivisenõuet, mis jäeti töövaidluskomisjoni

otsusega rahuldamata.

44. Eeltoodust tulenevalt tuleb Harju Maakohtu 20. juuni 2019. a täiendav otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hageja viivisenõude rahuldamata.

IV

45. Arvestades, et Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale esitatud kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning 20. juuni 2019. a täiendava otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebus rahuldatakse, kuid täiendava otsusega väljamõistetud viivise osa, mis

tühistatakse, on niivõrd väike (alla 10%) rahuldatud nõuete kõrval, siis tuleb jätta

11(12)

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Järgnevalt määrab

ringkonnakohus kindlaks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

46. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud

osaliselt.

47. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista lepingulise esindaja kulu, mis tekkis

seoses 30.04.2019 maakohtule esitatud taotlusega täiendava otsuse tegemiseks (1 tund ja 25

minutit). Kuna nimetatud kulu puhul ei ole tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskuluga, ei saa ringkonnakohus selles osas menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrata. Seetõttu jätab ringkonnakohus selles osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamata.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja esindajal 17.06.2019 e-toimiku ja

kirjavahetuse kontrollile ning päringu tegemisele Tallinna Ringkonnakohtule 25 minutit. Hageja

selgitas, et kostja esindaja poolt TsMS § 337 rikkumise tõttu tuli hagejal teha kostja

menetlusdokumentidest teadasaamiseks täiendavaid taotlusi. 17.06.2019 kirja sisust nähtuvalt

soovis hageja saada kohtult kostja vastust täiendava otsuse taotluse osas, lahendit täiendava

otsuse taotluse lahendamise kohta ja lahendit, millega algatati apellatsioonimenetlus.

Kolleegium selgitab, et menetlusdokumentide kättetoimetamise esmane kohustus on kohtul ning

praegusel juhul ei olnud enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist tehtud toimingud

põhjendatud. Enne täiendava otsuse tegemist tekkinud kulusid ei saa ringkonnakohus kindlaks

määrata, sest tegemist ei ole apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskuluga.

Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebuste esialgsele analüüsile ja aruandlusele ning

12.07.2019 kohtumäärusega tutvumisele ning nõustamisele ja apellatsioonkaebusele vastuse

ettevalmistamisele, selle täiendamisele ja kooskõlastamisele ning ringkonnakohtus toimikuga

tutvumisele kokku 8 tundi ja 13 minutit. Eeltoodud hageja esindaja toimingud on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 2 tunni ja 13

minuti ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu

(apellatsioonkaebuste sisuline maht on kokku 14 lk, mis kordas suuremas osas ka varasemaid

seisukohti;

ringkonnakohtu

menetlusse

võtmise

määruse

sisuline

maht

lk;

apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisuline maht kokku 6 lk). Samuti arvestab

ringkonnakohus asjaolu, et advokaadilt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ja lepinguline

esindaja on menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud ning õigusliku positsiooni

kujundanud. Pooled on samade küsimuste üle vaielnud ka maakohtu menetluses ning

apellatsiooniastmes uusi õiguslikke probleeme ei tõstatatud.

Viivisenõude laiendamise avaldusega seotud kulud (45 minutit) on põhjendamata kulud.

Ringkonnakohus hageja viivisenõuet menetlusse ei võtnud.

48. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingud

vajalikud ja põhjendatud 6 tunni ulatuses.

49. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks apellatsioonimenetluses on 195 eurot,

millele lisandub käibemaks (kokku 234 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul

on vajalik ja põhjendatud esindaja tunnitasu maksimaalne suurus 160 eurot, millele lisandub

käibemaks

(192

eurot

koos

käibemaksuga).

Hageja

lepinguline

esindaja

vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1

p 1 sätestatud nõuetele). Hageja esindaja on vandeadvokaat. Seejuures arvestab kolleegium

sellega, et tegemist on töövaidlusasjaga ning apellatsiooniastmes vaidlesid pooled selle üle, kas

12(12)

olid täidetud TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud alused töölepingu ülesütlemiseks ja kas kostjal

oli õigus öelda hageja tööleping üles eelnevalt hoiatust tegemata. Tegemist ei olnud keskmisest

keerukama ega mahukama õigusliku vaidlusega.

50. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena

960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, seega kokku 1152 eurot (6 tundi * 160, millele

lisandub käibemaks). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja

kulude osas jääb rahuldamata kokku 1299.60 euro osas (2451.60-1152).

Hageja on taotlenud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on

kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on hageja kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 ja

hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

51. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu