2-18-16615/98 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-16615

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A A-P (A –P ) ja N G kompromiss järgnevalt:

1.1. N G maksab A A –P (A –P ) elatist igakuise elatusrahana 100 (ükssada) eurot alates 01. septembrist 2020 kuni A A-P (A –P ) täisealiseks saamiseni.

1.2. N G maksab A A –P (A –P ) igakuise elatusraha hiljemalt jooksvakuu 18. kuupäevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-16615 menetlus.

3. Kohus viitab, et menetluskulude jaotus isaduse tuvastamise nõude osas on kindlaks määratud Viru Maakohtu 18. veebruari 2020 kohtuotsusega (osaotsus). Kohus jättis A A- P (A –P ) menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas tema enda kanda ja N G menetluskulud tema enda kanda.

4. Jaotada elatise nõude osas menetluskulud vastavalt kompromissile.

5. Jätta A A-P (A –P ) menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda.

6. Jätta N G menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda.

7. Menetlusosalistele ja Eesti Vabariigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuasja number 2-18-16615 Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A A-P (A –P ) hagi N G vastu elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

16. september 2020 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A A-P (ik XXX) Hageja esindaja: E EA-P (seaduslik esindaja) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Sergei Politšev Kostja: N G (ik XXX) Kostja esindaja: Vandeadvokaat Ilya Zuev

2-18-16615

2(3) EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on A A-P hagi N G vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus peatas 25. oktoobri 2019 määrusega menetluse elatise nõude osas kuni tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohus rahuldas 18. veebruari 2020 osaotsusega A A-P hagi N G isaduse tuvastamise nõude osas. Kohtulahend on tsiviilasjas isaduse tuvastamise nõude osas jõustunud 24. märtsil 2020 ning kohus uuendas tsiviilasja menetluse elatise nõude osas.

Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues

2-18-16615

3(3) hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Menetluskulud

Viru Maakohtu 18. veebruari 2020 kohtuotsusega (osaotsus) rahuldas kohu hagi isaduse tuvastamise nõude osas ning määras menetluskulude jaotuse isaduse tuvastamise nõude menetluse osas. Kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas tema enda kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Elatise nõude osas kohus jätkas menetlust. Elatise nõude menetluses esitatud kompromissiga leppisid pooled kokku, et poolte menetluskulud elatise nõude osas jäävad poolte endi kanda.

Kohus määrab menetluskulude jaotuse elatise nõude menetluse osas TsMS § 168 lg 3 alusel, pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud elatise nõude osas tuleb jätta poolte endi kanda.

Kogu tsiviilasja menetluskulude jaotus on seega järgmine: hageja kanda jäävad hageja enda menetluskulud isaduse tuvastamise menetluse ja elatise nõude menetluse osas ning kostja kanda jäävad kostja enda menetluskulud isaduse tuvastamise nõude menetluse ja elatise nõude menetluste osas.

Kohus määras Viru Maakohtu 18. veebruari 2020 kohtuotsusega (osaotsus), et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetlust lõpetavas lahendis.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele menetluskulud puuduvad.

Viru Maakohtu 26. juuni 2019 määrusega anti kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 17. aprilli 2020 määrusega määrati hagejale esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna hagejale ja kostjale anti riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, puuduvavad hagejal ja kostjal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud. Seega riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik