2-19-20622/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

22. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-20622

Tsiviilasi

OÜ Fixdem Eesti avaldus saneerimismenetluse

algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Fixdem Eesti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): OÜ Fixdem Eesti

(registrikood 11386758), seaduslik esindaja juhatuse

liige Karel Tali

Saneerimisnõustaja: Martin Krupp

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Osaühing ADOXA (registrikood 11047619);

Osaühing Agometal (registrikood 10253084), seaduslik

esindaja juhatuse liige Ervin Mast;

Aipros OÜ (registrikood 11909185);

Osaühing Alliku Grupp (registrikood 10937771);

OÜ AMESTOP (registrikood 10697462);

ArCon Group OÜ (registrikood 14304850);

Aktsiaselts Baltem (registrikood 10092960);

AS BALTEM Vilniaus filialas (Leedu registrikood

302524047);

Catalina OÜ (registrikood 12286786);

Cronimet Nordic OÜ (registrikood 12720745);

Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820);

Aktsiaselts EEMELI (registrikood 10176674);

Aktsiaselts Elme Messer Gaas (registrikood 10488333);

Aktsiaselts "Erimell" (registrikood 10006506);

Osaühing Euro Projekt (registrikood 11047648);

OSAÜHING

FORMET

GRUPP

(registrikood

10580719);

Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553);

Grader Service OÜ (registrikood 12759919), seaduslik

esindaja juhatuse liige Peteri Grauen;

Graftsmann OÜ (registrikood 14443988);

Hydroscand Aktsiaselts (registrikood 10669454);

OÜ Jako Trans (registrikood 12898785);

AKTSIASELTS JETOIL (registrikood 10613270);

OÜ Kaarlaid (registrikood 10683247);

Kapalaran OÜ (registrikood 11666297);

Karimek OÜ (registrikood 10630481);

KAVE SERVICE OÜ (registrikood 14664956);

OSAÜHING

KINNISVARAEHITUS

(registrikood

11130776);

Mittetulundusühing

Lääne-Viru

Jäätmekeskus

(registrikood 80258178);

OÜ Metrotec (registrikood 10461191);

MRR Vedu OÜ (registrikood 14415976);

Neste Eesti Aktsiaselts (registrikood 10167511);

OP Finance AS (registrikood 11164733);

OSAÜHING

FORMET

GRUPP

(registrikood

10580719);

Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825);

OÜ EKOVIR (registrikood 10548331);

OÜ STROMAN (registrikood 11673073);

OÜ Ralfi Veosed (registrikood 12205747);

Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349);

Osaühing Rapid Security (registrikood 10855116);

Riter OÜ (registrikood 14376217);

Rotator Eesti OÜ (registrikood 12607954);

Osaühing Sandmerk (registikood 11253282);

Scanwaste OÜ (registrikood 12393306),

stableproff OÜ (registrikood 14467635);

OSAÜHING TALLCHART (registrikood 10541719);

TaMar OÜ (registrikood 14594188);

VIRCOM OÜ (registrikood 14508736);

Aktsiaselts Väätsa Prügila (registrikood 10672746);

Multikor Osaühing (registrikood 12988749);

Osaühing Pikarem (registrikood 10157375);

Luminor

Liising

AS

(registrikood

10237140),

lepinguline esindaja Marjel Mõis,

Luminor Bank AS (registrikood 11315936), lepinguline

esindaja Marjel Mõis;

UAB Vakarų Refonda (Leedu registrikood 142040130);

Aktsiaselts Swecon (registrikood 10057001), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere,

VGFS Financial Services Estonia OÜ (registrikood

12252698);

Osaühing International Veod (registrikood 11049564);

RTM & KO osaühing (registrikood 11265026);

PlasmaPro OÜ (registrikood 12788418);

Osaühing Shroma (registrikood 11208643);

OÜ ARVEL AUTO (registrikood 10667484);

Osaühing Põltsamaa GREID (registrikood 10080520);

Rakso Transport OÜ (registrikood 12696828);

Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika (registrikood

10045989);

STORENT OÜ (registrikood 11682327), seaduslik

esindaja juhatuse liige Marek Tamm;

Aktsiaselts Würth (registrikood 10396849);

Aktsiaselts RAKTOOM (registrikood 10045506).

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Viru Maakohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1

otsustusega, millega vabastada saneerimisnõustaja Martin Krupp. Muus osas

jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Viru Maakohtu 30. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

1)

Jätta

OÜ

Fixdem

Eesti

saneerimiskava

kinnitamata,

lõpetada

saneerimismenetlus ja vabastada saneerimisnõustaja Martin Krupp.

2)

Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

3)

Kinnitada Martin Kruppi saneerimisnõustaja tasu suuruseks kokku koos

käibemaksuga 7344 eurot.

4)

Kanda OÜ Fixdem Eesti poolt 13. veebruaril 2020 kohtu deposiitarvele

tasutud summa 6000 eurot saneerimisnõustaja tasu katteks Saneerimismenetluse

OÜ-le (arveldusarve nr EE092200221044428799).

5)

Välja mõista OÜ-lt Fixdem Eesti Saneerimismenetluse OÜ kasuks

täiendavalt saneerimisnõustaja tasu katteks 1344 eurot.

6)

Toimetada kohtumäärus kätte avaldaja esindajale, saneerimisnõustajale

ning võlausaldajatele.

7)

Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele

määruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud OÜ Fixdem Eesti kanda. Hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast menetlust lõpetava määruse (s.o Viru Maakohtu 30. aprilli 2020. a

määruse) jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib OÜ Fixdem Eesti esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. OÜ Fixdem Eesti (avaldaja; võlgnik) esitas 22. detsembril 2019 Viru Maakohtule

avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.

1.1.

Avaldaja tegevusalaks on ehitusplatsidel lammutus- ja purustamistööde teostamine, et

toota mineraalsetest jäätmetest täitematerjali. Samuti toodab avaldaja kruusa ja killustikku

kliendi karjäärides. Avaldaja on oma valdkonna üks suurimaid äriühinguid Eesti turul.

1.2.

Avaldaja käive oli 2018. a-l 2 053 797 eurot ning kasum 154 285 eurot. Avaldajal oli

31. detsembri 2018 seisuga vara väärtuses 1 727 996 eurot, kohustusi 1 374 860 euro ulatuses

ning omakapital 353 136 eurot. Avaldaja müügitulu ja muud äritulud olid

5. detsembri 2019. a kasumiaruande kohaselt 1 999 416 eurot 78 senti ja kahjum

295 415 eurot 9 senti. Samal perioodil oli avaldajal vara väärtuses 2 045 727 eurot 43 senti,

kohustusi 2 033 380 euro 78 sendi ulatuses ning omakapital 12 346 eurot 65 senti.

1.3.

Kahjumi põhjustas Enefit Solutions AS-iga sõlmitud leping Balti Elektrijaama ploki

nr 9 ja 10 astmete nr 19–22 demonteerimiseks. Tööde käigus selgus, et ette antud mahud ei

vastanud tehnilisele kirjeldusele ja tegelikud mahud olid palju suuremad. Sellel objektil

töötamine on mõjutanud äriühingu käibevahendite nappust ja võimekust teostada teistel

objektidel töid.

1.4.

Makseraskuste ületamiseks on vajalik algatada saneerimismenetlus. Avaldaja soovib

menetluses nõuded ümber kujundada nende tasumise tähtaja pikendamise ning osaliselt

(vähemalt kõrvalnõuete) vähendamise kaudu. Saneerimismenetluses kohaldatavate abinõude

rakendamiseta on avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Avaldajale kuulub

5. detsembri 2019 seisuga põhivara 1 444 313 eurot ja käibevara 433 994 eurot. Avaldajal on

kohustusi 1 968 238 eurot, millest 1 021 304 eurot on lühiajalised kohustused. Avaldajal

puudub piisav käibevara kõikide lühiajaliste kohustuste täitmiseks.

1.5.

Avaldaja on mitmed võlgnevused ajatanud ja likvideerinud. Samas on mitmed

võlausaldajad pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust pakkuvate ühingute

poole ning avaldajale on saadetud hagi- ja pankrotihoiatusi. Juhul kui mõni võlausaldaja

pöördub hagi- või pankrotiavaldusega kohtusse, võib see kaasa tuua avaldaja tegevuse

seiskumise ja pankroti. Saneerimismenetlus võimaldab kõikidel võlausaldajatel pikema

perioodi vältel saada oma nõuded rahuldatud.

1.6.

Avaldaja

majandusliku

olukorra

parandamine

ja

likviidsuse

taastamine

saneerimismenetluse kaudu on tulevikus ülimalt tõenäoline. Avaldaja majandustegevus ei ole

seiskunud, vaid on suuremas mahus aktiviseerumas. Avaldaja näeb oma plaanides ja

rahavoogudes olulist võimalust kasvule. Avaldajal on olemas kõik varad, mida ta oma

majandustegevuseks vajab ning need ei vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid.

Avaldaja omab pikaajalist kogemust oma tegevusvaldkonnas, mistõttu on tal võimalik enda

kontaktide ning referentside abil sõlmida uusi mahukaid lepinguid, mille tulemusel on

võimalik majanduslikud raskused ületada. Avaldaja on sõlminud 2020. a-l lepingud näiteks

Saku viadukti lammutamiseks, Sillamäe Sadama remonditöökoja lammutamiseks, Võhma

koolimaja ja Eesti Raudtee hoonete lammutamiseks, VKG kaevandustele killustiku

tootmiseks ja LEONHARD WEISS OÜ-le liiprite purustamiseks ning Soomes graniidi

purustamiseks ja ehitusjäätmetee purustamiseks täitematerjaliks jmt. Samuti on avaldaja

teinud ettevalmistusi Soome lammutusturule sisenemiseks. Need planeeritavad tööd annavad

avaldajale kindlustunde saneerimismenetluse õnnestumiseks.

2. Viru

Maakohus

algatas

7. veebruari

2020

kohtumäärusega

avaldaja

saneerimismenetluse,

määras

saneerimisnõustajaks

Martin

Kruppi,

kohustas

saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise 50 päeva jooksul ja esitama

võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks 10 päeva jooksul

alates saneerimiskava vastuvõtmisest.

3. Saneerimisnõustaja koostas saneerimiskava ja edastas selle avaldaja 67 võlausaldajale

11. märtsil 2020 koos üleskutsega edastada hiljemalt 25. märtsiks 2020 kirjalik seisukoht kava

vastuvõtmise kohta.

Saneerimiskava vastuvõtmise hääletamiseks koosolekut ei korraldatud. 27. märtsi 2020. a

hääletusprotokolli kohaselt on 67 võlausaldajal kokku 1 172 505 häält. Hääletamisel osales

39 võlausaldajat, kellest 36 hääletasid saneerimiskava kinnitamise poolt ja 4 kava vastu.

27 võlausaldajat ei hääletanud, mistõttu loeti, et nad hääletasid saneerimiskava vastu.

Saneerimiskava kinnitamise poolt oli 874 164 häält ja vastu 298 341 häält. Seega on

saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud (saneerimisseaduse (SanS) § 24 lg 4).

4. Aktsiaselts Swecon esitas 2. aprillil 2020 maakohtule taotluse avaldaja

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

4.1.

Taotluse põhjenduste kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu ning seetõttu tuleb

algatada võlgniku pankrotimenetlus. Saneerimist ei saa püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes

läbi viia. Püsivalt maksejõuetu võlgniku suhtes saneerimise algatamine lükkab edasi

pankrotimenetlust ja tekitab sellega võlausaldajatele suuremat kahju.

4.2.

Avaldaja ei ole objektiivsete kriteeriumite järgi oma üheksa töötajaga oluline ettevõtja

ega oluline tööandja. Samuti on saneerimiskava 10-aastane täitmise tähtaeg ebamõistlikult

pikk. Kavas ei ole kirjeldatud erakorralisi asjaolusid, mis õigustaks nii pikka tähtaega, mille

jooksul saab võlgnik ilma intressita ja kohustusi tagamata tegutseda võlausaldajate kulul.

Seetõttu tuleb saneerimiskava jätta SanS § 28 lg 5 p 3 alusel kinnitamata.

4.3.

Avaldaja varaline seis saneerimiskavas erineb oluliselt 7. veebruari 2020. a

kohtumääruses avaldatud (tõenäoliselt saneerimisavalduses toodud andmed) avaldaja

majandusandmetest. Avaldaja vara on sisuliselt kolme kuu jooksul vähenenud 1 869 022 euro

43 sendi võrra, kohustuste maht on vähenenud vaid 868 073 euro 78 sendi võrra. Võlgniku

vara ja võlgade tasakaal on kolme kuu jooksul halvenenud 1 000 948 euro 65 sendi võrra.

Samas saneerimiskava kohaselt oli 2020. a esimese kahe kuu müügitulu 65 335 eurot. See

tähendab, et vara vähenemist ei saa selgitada võlgniku majandustegevusega. Sellest tuleneb,

et ettevõttest on kolme kuu jooksul välja viidud enam kui miljoni euro eest vara või on

ettevõtja varem, s.o aastaaruannetes kui saneerimisavalduses esitanud ettevõtte majandusliku

seisu kohta ebaõigeid andmeid. Mõlemad asjaolud peaks välistama saneerimise kui

pikaajalisele usaldusele tugineva menetluse. Saneerimiskavas ei sisaldu selgitusi vara nii

suures ulatuses vähenemise kohta. Kava ei vasta seetõttu SanS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud

nõuetele. Seetõttu tuleb saneerimiskava jätta kinnitamata SanS § 28 lg 5 p 4 alusel.

4.4.

Saneerimiskavaga koheldakse viivisnõuetega võlausaldajaid ebavõrdselt võrreldes

nende võlausaldajatega, kel viivisenõuet ei ole. Põhinõuded tasutakse, kuid kõrvalnõuded

(viivised) kustutatakse. Samas on viivise nõuded vastavalt seadusele põhinõudega võrdselt

tagatud ja oleksid ka pankrotimenetluses põhinõuetega samas rahuldamisjärgus. Selline

võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja kõrvalnõuete kustutamine ei ole kooskõlas

SanS § 22 lg 1 p-ga 3 ega põhjendatud. Kõrvalnõudeid on kokku vaid 6119 eurot 83 senti.

Juhul kui saneerimise edukuse seab suurde ohtu võlausaldajatele hüvitatavate nõuete nii

tühine suurenemine, on saneerimise edukus tervikuna väga küsitav ja ebatõenäoline. Seetõttu

puuduvad saneerimise alused SanS § 2 järgi ning saneerimiskava tuleb SanS § 28 lg 5 p-de 2

ja 3 alusel jätta kinnitamata.

4.5.

Saneerimiskava ei vasta SanS § 21 lg 1 p 1 nõuetele ega sisalda murrangulisi

muudatusi võlgniku juhtimises või tegevuses. Võlausaldaja peab saneerimiskava

vastuvõtmiseks ja kinnitamiseks veenma selle sama kavaga nii võlausaldajaid kui kohut, et

tema maksevõime paranemine on saneerimiskavas nimetatud abinõude täitmise korral

tõenäoline. Olukorras, kus avaldaja netovara on vastavalt saneerimisnõustaja esitatud

bilansile 5. märtsi 2020 seisuga 995 012 euro ulatuses negatiivne, 2019. a-l oli kahjum

1 309 258 eurot ja 2020. a kahe esimese kuu kahjum 38 890 eurot, siis ei saa saneerimiskava

tugineda ootusele, et võlgnik jätkab tegevust.

Puudub mistahes alus eeldada, et võlgniku majandustegevus muutuks saneerimise käigus nii

kasumlikuks, et võlgnik suudaks teha võlausaldajatele saneerimiskavas ettenähtud

väljamakseid igas kvartalis 29 312 eurot 61 senti. Kuna saneerimiskava ei anna võlausaldajale

kindlust, et võlgnik suudaks väga sügava ja püsiva iseloomuga maksejõuetuse ületada, on

võlausaldaja huvitatud sisulisest pankrotimenetlusest, et haldur selgitaks välja võlgniku vara

väga kiire vähenemise põhjused ning esitaks vajadusel hagid võlgniku vara tagasinõudmiseks

ja tehingute tagasivõitmiseks. Kui kohus kinnitab praegu saneerimiskava ja saneerimine

lõpetataks tulevikus ennetähtaegselt, siis võivad selleks ajaks olla tehingute tagasivõitmise

tähtajad möödunud või vara tagasinõudmise hagid aegunud. Seetõttu halvendaks ebaõnnestuv

saneerimismenetlus pankrotimenetluse edu väljavaadet.

5. Saneerimisnõustaja esitas 3. aprillil 2020 maakohtule saneerimiskava, taotluse

saneerimiskava kinnitamiseks ja saneerimisnõustajale tasu 7344 euro (koos käibemaksuga)

määramiseks.

5.1.

Saneerimiskava kohaselt on avaldaja saneerimise vajaduse põhjustanud Enefit

Solutions AS-iga sõlmitud leping Balti Elektrijaama ploki nr 9 ja 10 astmete nr 19–22

demonteerimiseks. Avaldajal tekkis käibevahendite defitsiit, millest tulenevalt ei suutnud ta

täita kõiki kohustusi Luminor Bank AS-i ees, mis tõi kaasa Luminor Liising AS-i poolt

liisinglepingute ülesütlemise ja kohustuse tagastada ettevõtte töös igapäevaselt varasemalt

kasutuses olnud masinad ja seadmed. Avaldajal on kehtivad liisinglepingud sõlmitud AS-iga

SEB Pank (neli sõidukit), üks leping AS-iga Citadele banka Eesti filiaal ja üks leping Coop

Pank AS-iga. Ülejäänud vajalikud masinad renditakse. Praegu on renditud kaks ekskavaatorit.

Ühe kuu rent ühe masina kohta on ligikaudselt 6500 eurot.

5.2.

Avaldaja müügitulu oli 2018. a-l 1 509 414 eurot ja 2019. a-l 1 586 834 eurot.

2020. a esimese kahe kuu müügitulu oli 65 335 eurot. 2020. a veebruarikuu alguses oli

avaldajal kohustusi 1 601 154 euro ulatuses. 7. veebruari 2020 seisuga on saneerimiskavasse

kaasatavate võlausaldajate nõuete kogumaht 1 172 504 eurot. Saneerimismenetlusse ei

kaasata AS-i SEB Pank, AS-i Citadele banka Eesti filiaal ja Coop Pank AS-i, kuivõrd

liisinglepingute jätkamine on vajalik äriühingu igapäevase majandustegevuse jätkamiseks.

Samuti ei kaasata kavasse kaheksa töötaja nõudeid.

5.3.

Avaldajal kohustuste täitmiseks likviidsed vahendid puuduvad. 5. märtsi 2020. a

bilansi kohaselt on avaldajal vara 176 705 euro väärtuses, sh käibevara 55 101 eurot (sh raha

44 eurot, ostjatelt laekumata arved 43 373 eurot, muud lühiajalised nõuded 2132 eurot,

ettemaksed 9552 eurot) ja materiaalne põhivara 121 604 eurot. Võlgnikule tasumata arved

43 373 eurot ulatuses laekuvad kuu aja jooksul. Materiaalse põhivara all on kajastatud

83 363 euro 61 sendi ulatuses avaldajale kuuluvad seadmed (diiselkütuse väiketanklad,

pulbristajad, lõugpurusti, kaevekopp jmt). Ülejäänud osa põhivarast moodustavad

liisinglepingute alusel ettevõtja kasutuses olevad sõidukid.

5.4.

Saneerimiskava koostamisel on arvestatud põhimõttega, et nii võlausaldajad kui ka

avaldaja osanikud peaksid saneerimisest võrreldes äriühingu pankrotiga oluliselt võitma.

Võlausaldajate nõuded kujundatakse ümber ühes rühmas. Pandiga tagatud nõuetega

võlausaldajad puuduvad. Võlausaldajate põhinõuded 1 172 504 euro 54 sendi ulatuses on

ajatatud 10 aastale ning põhinõudeid ei vähendata. Maksed tehakse võlausaldajatele 40 võrdse

osamaksena 10 aasta jooksul kord kvartalis hiljemalt iga kvartali viimasel kuupäeval.

Esimene makse tehakse saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumise kuupäevale

järgneva kvartali viimasel päeval. Võlausaldajate kõrvalnõuded 58 625 euro 27 sendi ulatuses

vähendatakse saneerimise käigus täies ulatuses kõigil võlausaldajatel. Saneerimiskava

prioriteet on tasuda võimalikult palju võlausaldajate põhinõudeid. Vaid osade võlausaldajate

kõrvalnõuete täitmine seaks võlausaldajad ebavõrdsesse olukorda.

5.5.

Avaldaja jätkab saneerimismenetluse kestel lammutustööde teostamist Eesti Vabariigi

piires. Avaldajal on järgneva kahe kuu jooksul töös viis erinevat objekti, mille lõpetamisel

saadav tasu on kokku ligikaudselt 260 000 eurot (lisandub käibemaks). Rahavoogude

prognoosi kohaselt on planeeritud avaldaja 2020. a käibeks 1 250 000 eurot ning kasumiks

129 800 eurot. Käive ja kasum suureneb igal aastal. Arvestades, et 2019. a-l oli käive

2 066 782 eurot, peab avaldaja käibe kasvu väga realistlikuks. Käibe suurus on 2019. a-ga

võrreldes 2020. a-l märkimisväärselt väiksem, kuna avaldaja tagastas suure osa masinapargist

Luminor Liising AS-ile, kasutades seetõttu osaliselt rendimasinaid. Samas on plaanis

järgnevatel aastatel soetada täiendavat põhivara, mis aitab kaasa käibe ja kasumi kasvule.

5.6.

Saneerimine säilitab kaheksa töötaja töökohad. Töötajate hulka on plaanis muuta

vastavalt töömahu vajadustele. Avaldaja on oluline tööandja SanS § 27 lg 2 p 3 tähenduses.

5.7.

Saneerimismenetluse ebaõnnestumisel on avaldaja maksejõuetus möödapääsmatu,

mis tooks tõenäoliselt kaasa majandustegevuse lõppemise, leppetrahvid ja kahjunõuded

tellimuste lõpetamata jätmise tõttu. Pankrotimenetluses on pärast pankroti väljakuulutamist

võimalik ettevõtte tervendamine ja kompromissi esitamine, kuid tõenäoliselt on vastava

ettepaneku tegemise hetkeks muutunud ettevõtja majandustegevus marginaalseks. Pankroti ja

maksehäirete avalikustamise korral puudub avaldajal võimalus osaleda hangetel, mis on

majandustegevuse jätkamiseks äärmiselt olulise tähendusega. Samuti puudub välismaistel

äriühingutel soov teha koostööd pankrotis ühinguga. Pankroti väljakuulutamisel on varade

müügiväärtus tunduvalt väiksem kui saneerimismenetluses.

5.8.

Avaldaja pankroti korral saaksid võlausaldajad oma nõuded rahuldatud hinnanguliselt

vaid 5% ulatuses ja seda tõenäoliselt 1–3 aasta jooksul. Seega oleks saneerimismenetluse

käigus võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus märkimisväärselt suurem. Võlausaldajad

saaksid juba esimese saneerimise aasta jooksul oma nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui

avaldaja pankroti korral.

MAAKOHTU SEISUKOHT

6. Viru Maakohus jättis 30. aprilli 2020. a määrusega avaldaja saneerimiskava

kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda

ning kinnitas saneerimisnõustaja tasuks 7344 eurot (sh käibemaks).

Maakohus leidis, et saneerimiskava tuleb jätta SanS § 28 lg 5 p 2 kohaselt kinnitamata, kuna

saneerimiskavas koheldakse kõrvalnõuetega võlausaldajaid erinevalt võrreldes teiste

võlausaldajatega, kui kõrvalnõudeid vähendatakse 0 euroni. Kohus ei nõustunud ka

saneerimiskava põhjendustega, mille kohaselt kõrvalnõuete tasumine muudaks saneerimise

õnnestumise ebatõenäolisemaks. Võlausaldajatele kvartalis tehtav väljamakse oleks suurem

vaid 152 euro 61 sendi võrra.

Samuti leidis kohus, et 10-aastane saneerimiskava täitmise aeg on ebamõistlikult pikk.

Võlausaldajatel ei ole küll keelatud sellises saneerimiskava täitmise ajas kokku leppida, kuid

vältimaks võlausaldaja poolt SanS § 28 lg-s 3 sätestatud vastuväidete esitamist ja

saneerimiskava kinnitamata jätmist, tuleb saneerimiskavas selgelt välja tuua, millised on need

erandlikud ja erakordsed asjaolud, milledest lähtudes tuleb 10 aastat lugeda kava täitmise

mõistlikuks ajaks. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole maakohtu hinnangul saneerimiskavas

välja toodud.

Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole oluline ettevõtja või oluline tööandja Rakvere linnale ega

osuta Rakvere linnale vajalikku elutähtsat teenust (SanS § 27 lg 2 p 3). Avaldaja ei ole ainus

Eestis lammutusteenuseid osutav ühing, mistõttu saneerimiskava kinnitamata jätmisega ei

teki vastavate teenuste osutamata jätmise ohtu.

Kohus jättis saneerimiskava kinnitamata ka SanS § 28 lg 5 p 3 alusel, leides, et avaldaja

saneerimine on ebatõenäoline, kuna avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Olukorras, kus

praktiliselt aasta enne avalduse esitamist ja ka kolme kuu jooksul alates saneerimisavalduse

esitamisest ei suuda avaldaja oma majandustegevust kasumlikult jätkata ning toimub tema

varade pidev vähenemine, ei ole usutav, et saneerimiskava õnnestub realiseerida. Avaldaja on

küll oma majandustegevuse ebaõnnestumist 2019. a-l selgitanud tema ja Enefit Solutions

AS-i vahel sõlmitud lepinguga, kuid kas ja millises ulatuses nimetatud tehing on avaldajale

kahju tekitanud ning miks avaldaja ei ole tellija vastu kahju hüvitamise nõuet esitanud, ei ole

menetluses esile toodud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas 14. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada

osas,

millega

kohus

jättis

saneerimiskava

kinnitamata

ja

lõpetas

saneerimismenetluse. Tühistatud osas palub avaldaja teha uue määruse, millega

saneerimiskava kinnitada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asunud alusetult seisukohale, et 10-aastane

saneerimiskava tähtaeg on ebamõistlikult pikk. Saneerimiskava koostamise aluseks on

majanduslikud prognoosid, mida avaldaja suudab reaalselt täita. Seaduses ei ole sätestatud,

millise pikkusega saneerimiskava on mõistlik või ebamõistlik. Iga saneerimismenetluse puhul

sõltub kava täitmise tähtaeg konkreetse äriühingu majandusnäitajatest ja rahavoogude

prognoosist. Avaldaja rõhutab, et pankrotimenetluse korral oleks võlausaldajate nõuete

rahuldamise määr ligikaudselt 5% nõuetest, mille saamiseks võib kuluda 1–3 aastat.

Saneerimiskavas toodud väljamaksete korral saaksid võlausaldajad esimese aasta jooksul oma

nõuded rahuldatud märkimisväärselt suuremas ulatuses kui avaldaja pankroti korral.

Võlausaldajate kõrvalnõuete vähendamine 0 euroni ei ole võlausaldajate ebavõrdne

kohtlemine. Vastupidi – kui avaldaja tasuks viiviseid üksnes osadele võlausaldajatele, oleks

see äärmiselt ebaõiglane teiste võlausaldajate suhtes. Pealegi on võlgniku huvid

saneerimismenetluses mõnevõrra olulisemad kui võlausaldajate huvid. Määravaks tuleks

lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud.

Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks saneerimiskava täitmine võimalik.

Avaldaja selgitab, et tema varade vähenemise tingis liisinglepingute ülesütlemine ning

lepinguesemete tagastamised pangale. See kajastus ka bilansi majandusnäitajates. Avaldaja

majandustegevus on 2020. a esimeste kuude jooksul jätkunud tavapäraselt ning kõik töös

olevad projektid on olnud kasumlikud.

Maakohus leidis, et avaldaja saneerimine on ebatõenäoline, kuid pole seda sisuliselt

põhjendanud. Maakohus küll väitis, et avaldaja on maksejõuetu, kuid avaldaja on eelnevalt

selgitanud bilansis kajastuvat. Avaldaja soovib saneerimismenetluse kaudu ületada ajutised

makseraskused.

Saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud (SanS § 24 lg 3) ning saneerimiskava

kinnitamata jätmiseks puuduvad alused.

8. Grader Service OÜ nõustub määruskaebuses tooduga ning tema hinnangul ei ole

kohus arvestanud enamuse võlausaldajate soovi saneerimiskava kinnitada.

9. Aktsiaseltsi Swecon hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

10. Osaühing Agometal nõustub määruskaebuses tooduga, leides, et saneerimismenetluse

läbiviimine on võlausaldajate huvides.

11. Luminor Bank AS ja Luminor Liising AS paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata

ning määruse muutmata.

12. STORENT OÜ on seisukohal, et saneerimiskava tuleks kinnitada.

13. Ülejäänud võlausaldajad seisukohti määruskaebuse kohta ei esitanud.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

15. Ringkonnakohus palus saneerimisnõustajal esitada seisukoht avaldaja määruskaebuse

kohta. Saneerimisnõustaja hinnangul ei esine alust võlausaldajate poolt vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsiooni punkti 1 tuleb täiendada otsustusega saneerimisnõustaja vabastamise

kohta. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks või muus osas

määruse resolutsiooni muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata.

TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtudes kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus

on praegusel juhul vaidlustatud osas, millega kohus jättis saneerimiskava kinnitamata ja

lõpetas saneerimismenetluse. Määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus kinnitas

saneerimisnõustaja tasu suuruseks 7344 eurot (koos käibemaksuga) ning jättis selle avaldaja

kanda. Vastavas osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

17. SanS § 19 lg 1 p-st 2 tulenevalt vabastab kohus saneerimisnõustaja

saneerimismenetluse lõpetamise määrusega. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusega

saneerimisnõustajat vabastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni

punkti 1 tuleb vastavalt eelmärgitule täiendada.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

18. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ega pea

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

19. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks

järeldada, et saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ning saneerimismenetluse lõpetamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamata jätmine on kohtu

diskretsiooniotsus, mille kohus teeb ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes (vt Riigikohtu

18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 16). Kõrgema astme kohus saab

madalama astme kohtu sellisesse otsustusse sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat

kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses

nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud.

20. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20.1. Võlausaldajate

vastuvõetud

saneerimiskava

kinnitamisel

peab

kohus

SanS § 28 lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline. Kohtul on

saneerimiskava kinnitamise otsustamisel kohustus hinnata selle realistlikkust ja

realiseeritavust (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37).

Saneerimisseaduse mõttega ei ole kooskõlas kinnitada kava, mida ettevõtja tõenäoliselt täita

ei suuda. Saneerimisel tuleb anda mh hinnang ettevõtte maksejõuetusele, eristades püsivat

maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (vt nt

Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20). Saneerimiskava

kinnitamise ja saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus. Saneerimisseaduses

ei ole "maksejõuetuse" mõistet defineeritud. Nimetatud mõiste määratlus sisaldub

pankrotiseaduses (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Ringkonnakohus märgib, et juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3

järgi maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

20.2. Kohtu roll saneerimiskava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul

on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest,

ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures

ei ole vaja teha täiemahulist majandusanalüüsi, vaid piisab üldisest hinnangust tõenäosuse

alusel (vt nt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 37).

20.3. Avaldaja saneerimiskavast nähtub, et see on välja töötatud avaldaja vara ja tuleviku

rahavooge silmas pidades. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et

saneerimiskava kinnitamine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna puudub veendumus, et

avaldaja on võimeline saneerimiskava täitma. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et ettevõtte

jätkusuutlik majandamine oleks tulevikus tõenäoline.

20.3.1. Saneerimiskava kinnitamisel tuleks avaldajal tasuda kvartalis võlausaldajatele

väljamakseid 29 312 eurot 61 senti (aastas 117 250 eurot 60 senti). Avaldaja on planeerinud

näiteks 2020. a käibeks 1 250 000 eurot ning kasumiks 129 800 eurot. Seejuures ei ole

avaldaja saneerimiskavas ega ka määruskaebuses põhistanud avaldaja varalise likviidsuse

taastamist. Avaldaja ei ole välja toonud ega põhistanud, kuidas ta kavatseb likvideerida

käibevahendite defitsiidi. Avaldaja on saneerimiskavas märkinud, et ta teostab töid kahe

järgneva kuu jooksul viiel erineval objektil, mille lõpetamisel saadav tasu on ligikaudselt

260 000 eurot (lisandub käibemaks). Samuti peetakse avaldaja väitel läbirääkimisi tööde

teostamiseks järgmistel objektidel. Samas ei nähtu saneerimiskavast lepinguid või muid

täpsemaid andmeid objektidel teostatavate tööde, mahtude ja tasude kohta. Avaldaja

müügitulu on 5. märtsi 2020. a seisuga olnud 65 335 eurot ning kulud 103 286 eurot. See

tähendab, et ainuüksi 5. märtsi 2020. a seisuga oli avaldajal 2020. a lõikes kahjum

38 890 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja teinud usutavaks rahavoogude

aruandes toodud kasumi suurust erinevate aastate lõikes ega seeläbi ka saneerimiskava

täitmise tõenäosust. Kohtu ette toodud andmetest ei teki veendumust saneerimiskava

realiseeritavusest ja ettevõtte kasumlikkuse taastamise võimalikkusest.

20.3.2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et avaldaja on maksejõuetu

ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

5. märtsi 2020. a bilansi (I kd, tl 106) järgi ei kata avaldaja vara tema kohustusi – avaldajal

oli vara 176 705 euro väärtuses (arvestamata liisingulepingute alusel kasutatavate sõidukite

jääkväärtust) ning kohustusi 1 171 417 euro ulatuses, st netovara oli negatiivne 994 712 euro

ulatuses. Avaldaja on määruskaebuses selgitanud 5. märtsi 2020. a bilansis toodud varade (ja

kohustuste) vähenemist võrreldes 5. detsembri 2019. a bilansiga, kuid ei ole vastu vaielnud

maakohtu järeldustele, mille kohaselt avaldaja vara ei kata tema kohustusi ning tema netovara

on negatiivne. Ringkonnakohtu arvates järeldas maakohus ka õigesti, et ettevõtte vara

märgatav vähenemine on ilmseks ohumärgiks saneerimiskava täitmise võimalikkuse ning

avaldaja maksevõime olemasolu osas. Kavas ei ole põhjendatud ka erakordselt pikka

saneerimistähtaega,

mis

omakorda

viitab

liigsuurele

võlakoormale

ja

püsivale

maksejõuetusele.

20.3.3. Kuivõrd avaldaja on püsivalt maksejõuetu, on saneerimiskava kinnitamine välistatud.

Seega jättis maakohus õigesti SanS § 28 lg 5 p 3 järgi saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas

saneerimismenetluse. Seetõttu on asjakohatu ka määruskaebuses esitatud väide, nagu oleks

võlausaldajate huvid saneerimismenetluses paremini kaitstud kui pankroti korral. Kui

osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste

üldsumma) vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku (ÄS) §-s 136 nimetatud

osakapitali suurus, peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku (ÄS § 171 lg 2 p 1) ning

osanikud peavad tegema ühe ÄS §-s 176 nimetatud otsustest. Lisaks tuleneb ÄS § 180

lg-st 51, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse

ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

20.4. Samuti leidis maakohus õigesti, et kõrvalnõuetega võlausaldajaid koheldakse

saneerimiskavas halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega (SanS § 28 lg 5 p 2).

Ringkonnakohus selgitab, et kõrvalnõudeid saab kavas ümber kujundada sarnastel

põhimõtetel teiste nõuetega. Näiteks suuri kõrvalnõudeid saab seadusega lubatavale tasemele

vähendada neid saneerimiskavas ümber kujundades (nt osaliselt tühistades või vähendades)

(vt nt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 53). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole õigustatud materiaalõiguslikult lubatavalt arvestatud kõrvalnõudeid kavaga

täies ulatuses tühistada või neid põhjendamata vähendada. Saneerimiskavas puudub mõistlik

põhjendus kõrvalnõuete vähendamise kohta 0 euroni. Avaldaja ei ole välja toonud, et

kõrvalnõuded oleksid näiteks ebamõistlikult suured. Ringkonnakohus selgitab, et

kõrvalnõuded väljendavad esmajoones kahju hüvitamise nõudeid saneeritava ettevõtja vastu

ning nende seadusliku aluse olemasolul ei saa ilma selge põhjenduseta pidada õigustatuks

nende tühistamist, isegi kui seda tehakse kõigi võlausaldajate suhtes ühtmoodi. Vastupidine

seisukoht ei oleks kooskõlas materiaalõigusega – võlaõigusseaduse § 88 lg 8 järgi loetakse

nii võlaintressi (sh viivisevõla) kui ka põhivõla olemasolul raha maksmisel täitmine

toimunuks esmalt sissenõutavaks muutunud intressi ja lõpuks põhikohustuse katteks. Sarnane

regulatsioon täitemenetluses tuleneb täitemenetluse seadustiku § 56 lg-st 2 (vt ka Riigikohtu

9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 54). Ringkonnakohtu arvates puudub

praegusel juhul mõistlik õigustus kohaldada kõrvalnõudeid saneerimismenetluses sellisel

kujul halvemini kui põhinõudeid.

20.5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited.

Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi,

mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks.

21. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, tuleb jätta kaebuse menetlemisel tekkinud kulud

TsMS § 171 lg 1 ja SanS § 4 alusel (nende koosmõjus) avaldaja (määruskaebuse esitaja)

kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. Käesoleva määruse peale kaebuse esitamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist.

Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita

menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega

kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse

muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes

isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Sellist tõlgendust toetab ka

kassatsioonimenetluse kohta käiv TsMS § 668 lg 5, mille järgi ei saa ringkonnakohtu otsuse

peale esitada kassatsioonkaebust osas, milles maakohtu otsust apellatsioonkaebusega ei

vaidlustatud.

Seega saab üksnes avaldaja esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale, millega

jäeti määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest