1-10-1934/11 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1934 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 26. aprill 2010. a, Tallinn Kriminaalasi H.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. veebruari 2010. a otsus

Apellatsiooni esitaja

H.I Prokurör Katrin Tron Süüdistatav H.I, ik: XXX, elukoht: XXXXX X-XXX

XXXXXXX, XXXXXXXX, kodakondsus määratlemata,

XXXXXXXXXX, emakeel - vene keel, töökoht: puudub, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 7 korral; kahtlustatavana kinni peetud 13.02.2010. Kaitsja Advokaat Toomas Pilt

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus H.I süüditunnistamises, karistamises ja temalt kannatanu kasuks tsiviilhagi väljamõistmises jätta muutmata. 2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

2 kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15. veebruari 2010. a otsusega tunnistati S. Gedjuk süüdi KarS § 199 lg 2

p-de 7, 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks kuus kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o kestuseni neli kuud vangistust. Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud, samuti mõisteti H.I-lt M. OÜ kasuks välja 1506 krooni tsiviilhagi katteks.

H.I tunnistati süüdi selles, et ta pani kolmel korral toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kahel korral ei õnnestunud süüdistataval kuritegu lõpule viia, kuna ta peeti kaupluste turvatöötajate poolt kinni. Ühe kuriteo pani S. Gedjuk toime grupis. 26.01.2010 kella 19:46 paiku viibis süüdistatav Tallinnas

XXXXX X asuvas M. OÜ-le kuuluvas kaupluses, kust ta võttis koos tuvastamata isikuga müügisaalist võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil - 6 pakki žiletiterasid

MACH FUSION üldmaksumusega 1506 krooni. Ta väljus kauplusest kauba eest maksmata, tekitades sellega varalist kahju M. OÜ-le summas 1506 krooni.

2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav. Apellatsioonis esitatud taotlus ja põhiväited on seejuures järgmised.

2.1 Süüdistatav leiab, et ebaõiglaselt on tsiviilhagi mõistetud välja ainult temalt. Kuriteo pani ta toime koos ühe teise isikuga, mistõttu on ta nõus tekitatud kahjust hüvitama ainult poole, s.o 753 krooni.

3. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja toetas apellatsiooni ja palus hinnata maakohtu otsuse seaduslikkust tsiviilhagi väljamõistmise motiveerituse osas. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud

ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks apellatsioonis esitatud väidetel ei ole alust. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

4. Kõnealune varavastase kuriteo episood, mille sooritamises S. Gedjuk on süüdi tunnistanud, pandi toime kahe isiku poolt, s.o kaastäideviimisena.

Kaastäideviimine kui õiguslik konstruktsioon on nn omistamisnorm, mille alusel vastutab iga

täideviija ka nende osategude eest, mida ta omakäeliselt ei realiseerinud. Teisisõnu – isikule

omistatakse ka teise täideviija teod nii, nagu oleks ta need ise toime pannud. Sellises tähenduses mõtestatakse ka kuriteoga tekitatud kahju – H.I ei vastuta mitte üksnes nende vallasasjade

äravõtmise eest, mis ta omakäeliselt omastas, vaid ka nende asjade äravõtmise eest, mille

tegelikkuses omastas kuriteo teine täideviija, kes käesolevaks hetkeks on kindlaks tegemata.

3

Tegemist oli ühiselt ja kooskõlastatult sooritatud kuriteoga ning see omistatakse samas mahus mõlemale täideviijale.

5. Sellest arusaamast lähtudes toimub ka tekitatud kahju väljamõistmine – isegi juhul, kui kuriteo grupiviisiliselt toimepannud isikutest on kindlaks tehtud vaid üks ning tema ainukesena on

kohtu all, mõistetakse kuriteoga tekitatud kahju välja ainuüksi temalt. Seetõttu on maakohus

õigustatult osundanud VÕS §-le 1043 ning koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p 5 kuriteoga tekitatud kahju mõistnud välja H.I-lt. Vastuseks apellandi väitele, et tegelikkuses on kuriteo toimepanemises süüdi veel ka teine, senise

kriminaalmenetlusega tuvastamata isik, selgitab kriminaalkolleegium, et kõne alla võib tulla S. Gedjuki ja selle seni tuvastamata isiku vastutus solidaarvõlgnikena VÕS § 137 lg 1 alusel. Seda küsimust ei saa aga lahendada käesoleval hetkel; kui tehakse kindlaks teine kuriteo toimepanemises täideviijana osalenud isik, võib H.I tema vastu esitada vastava nõude VÕS § 137 lg 1 ja 2 alusel (vt ka RKKKo 3-1-1-11-10, p 8.3). Kuivõrd see teine isik on käesolevaks hetkeks kindlaks tegemata, ei saa seda küsimust lahendada praegu menetletava kriminaalasja raames ning kuriteoga tekitatud kahju tuleb välja mõista üksnes H.I-lt kui kuriteo täideviijalt.

6. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. Maakohtu istungil

on S. Gedjuk tunnistanud end süüdi kõigi talle omistatud varavastaste süütegude toimepanemises ning ta ei ole vaielnud vastu ka tekitatud kahju ulatusele ning selle temalt väljamõistmisele; prokurör on seejuures selgesõnaliselt märkinud, et tsiviilhagi tuleb tervikuna mõista välja H.I-lt, mida

süüdistatav ei ole vastustanud (tlk 88). Teisisõnu – süüdistatav on tunnistanud nii süütegude toimepanemist kui ka varalise kahju tekitamist süüdistuses kirjeldatud ulatuses, nagu seda õigustatult märkis ringkonnakohtu istungil ka prokurör.

Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama; ning selliselt on maakohus ka

toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, v.a juhul, kui ei esine

TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning

kohus on seega teinud ainuõige lahendi ning tsiviilhagi tervikuna rahuldanud ning mõistnud tekitatud kahju välja H.I; kohtul ka puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4).

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Ivi Kesküla

Urmas Reinola