4-09-10659/36 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-09-10659 (2390.09.000744) Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Mart Reino Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonna juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa Väärteo asi R R väärtegu süüdistuses LS §-de 74 1 lg 2; 7430 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 30. aprill 2009.a Menetlusalune isik R R – sündinud * *, eestlane, * kodanik, IK *, *, ülalpeetavaid *, haridus *, *, elukoht *, varem karistatud vastavalt õiendile. RESOLUTSIOON 1. R R LS §-de 74 1 lg 2; 74 30 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest kakskümmend (20) päeva. 2. Aresti kandmise alguseks lugeda R R 30. aprill 2009. a kell 10.00 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lääne Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Mihkel Karjamaa on koostanud R R kohta väärteoprotokolli selles, et tema, 28. mail 2009.a kell 23.45, Hiiumaal Kärdlas Turu tänaval juhtis mootorsõidukit ATM, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 12. märtsil 2009. a. vanemkonstaabel Lydia Minajeva poolt ja kõrvaldamise alus ei ole ära langenud, eiras politseiniku poolt pimedal ajal antud sinise ja punase vilkuriga peatumismärguannet ja sõiduki tehnoseisund ei vasta teeliikluses osalemiseks antud nõuetele. Sellise tegevusega pani R R toime LS §-de 74 1 lg 2; 74 30 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

R R tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta sõber M R oli ostnud töötu abiraha eest Opeli, mis „ei olnud auto, vaid üks suur viga“. Auto ei olnud tehniliselt korras ja puudus ka kohustuslik liikluskindlustus. Vaatamata sellele otsustas R R sellega sõitma minna, kuigi tal ka juhilube ei ole, lootes, et ta politseile vahele ei jää, kuigi on samasuguste õigusrikkumiste eest karistatud korduvalt nii rahatrahvi kui arestiga. Varem on ta olnud alaealine, kuid enne nende väärtegude toimepanemist täisaeliseks saanud. Varasemalt on osa trahve ema poolt tasutud ja ta sooviks ka nüüd karistuseks rahatrahvi, kuigi ta ei õpi juba pikemat aega ning pole ka päevagi ametlikult töötanud.

Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on R R politsei jaoks üks paha poiss, kellega tuleb pidevalt tegeleda. Tema süütegude register on väga pikk ning ükski karistus talle positiivset mõju avaldanud ei ole. Enamus väärtegusid on seotud Liikluseeskirjade rikkumisega ning lubadeta sõitu harrastab R R pidevalt. Ka seekord oli ta järjekordselt autoroolis selleks juhtimisõigust omamata. Auto ei olnud tehniliselt korras ja puudus liikluskindlustus. Sellega seadis R R ohtu nii iseenda ja kaassõitjate kui ka teiste kaasliiklejate elu ning tervise. Kuna ta tööl ei käi ja endal raha trahvi tasumiseks ei ole, tuleks teda karistada arestiga ja seda maksimaalmääras.

Kohus, vaaginud kõiki asjaolusid, leiab, et R R on süüdi LS §-de 74 1 lg 2; 74 30 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi ning teda tuleb väärtegude kogumi eest karistada arestiga. Tal on tihti raskusi õiguskorrast kinnipidamisega. Ta harrastas alaealisena pidevalt autoga sõitmist, selleks vastavat luba omamata ning teeb seda ka täisealisena. Ta sõitis mootorsõidukiga, mis tema enda sõnade kohaselt auto nimegi ei vääri ning pani seega toime üldohtlikud väärteod, seades ohtu nii enda kui kaassõitjate ning ka kõigi teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Tööd ja teenistust tal ei ole ja trahvi ta seetõttu ilmselt tasuda ei suuda. Alaealisena saadud trahvid on tasunud põhiliselt ema, kes seda aga täisealise eest tegema ei pea. Karistus tuleb määrata ikka süüdlasele endale ja see peab temale reaalset mõju avaldama. Vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades R R isikut ja eelnevat käitumist ning käesolevate väärtegude raskust ja laadi ei saa tema karistus olla lühiajaline. Teisest küljest tuleb aga arvestada ka seda, et R R on seekord vastutust kandmas esimest korda täisealisena ja seetõttu ei ole otstarbekas talle mõista ka maksimumkaristust vaid tuleb jätta arenguruumi paranemiseks.

Aresti kandmise otsuse täitmine teha ülesandeks Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu PJ Hiiumaa konstaablijaoskonnale.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS §-dest 107-111 ja 113, mõistab maakohus R R LS §-de 74 1 lg 2; 74 30 lg 1 ja § 74 35 lg 1 järgi süüdi.

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik