1-10-5360/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Kriminaalasi nr 1-10-5360 (kohtueelses menetluses nr 07760000072) riik K.E ja J.K versus

Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus

Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär

Aino Männik

Prokurör Kristiina Laas

Süüdistatav K.E (isikukood xxx; elukoht xxxxxx xx-x,

xxxxxxxx; töötab xx xxxxxxxx xxxxx; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 374 lg 1 järgi Süüdistatav

Süüdistus Kaitsja J.K ( registrikood xxx; asukoht xxxxxx xx-x, xxxxxxxxx) KarS § 374 lg 2 järgi advokaat Alice Salumets

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada süüdi KarS § 374 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 400

K.E

(nelisada) päevamäära, s. o 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni;

2. Tühistada K.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

3. Tunnistada süüdi KarS § 374 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 300 000

J.K (kolmsada) krooni;

4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata J.K mõistetud rahaline karistus 300 000 krooni

tasumisele ositi mitte vähem kui 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni kuus 12 kuu jooksul iga kuu 5. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Välja mõista K.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 591 (viissada üheksakümmend üks) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 587.50 kr) riigi kasuks.

6. Välja mõista J.K riigieelarve tuludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada

kakskümmend viis) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 591 (viissada üheksakümmend üks) krooni (sealhulgas ekspertiisitasu 587.50 kr) riigi kasuks.

7. kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: suuõõnehooldusvahend „SUUVESI“ 500 ml 40% on

pakendatud kilekotti ja pitseeritud tolliplommiga „SecuriTec“ nr 000124630 – hävitada ja

AS-st Hansapank väljastatud diskett, millele on salvestatud OÜ Aldar Eesti arvelduskonto

väljavõte ning AS-st SEB Pank elektrooniliselt väljastatud AS Liiwi Heliis arvelduskonto väljavõte, mis on salvestatud CD-le – jätta kriminaalasja juurde.

8. Otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Selgitused

2

1. rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele

pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma

täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-5360“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

2. ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-5360“);

3. kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole

nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-10-5360“);

4. kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392);

5. KrMS § 254 lg-s 6 kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates

kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses K.E süüdimõistmist KarS

§ 374 lg 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 400 päevamäära, s. o 20 000 krooni ja J.K

süüdimõistmist KarS § 374 lg 2 järgi ja karistamist rahalise karistusega 300 000 krooni;

KarS § 66 lg 1 alusel määrata J.K mõistetud rahaline karistus 300 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 25 000 krooni kuus 12 kuu jooksul iga kuu 5. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Süüdistused, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud K.E on süüdistatud selles, et tema olles alates 21.10.2004 J.K juhatuse liige, valmistas ajavahemikul 29.03. – 23.04.2007.a. aadressil Piiri 2, Viljandi aktsiisivabast alkoholist 39,55 kuni 39,8 mahuprotsendilist etanooli vesilahust kokku 150 408 500 ml pudelit, s.o. 75 204 liitrit, mis vastavalt Alkoholi, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 12 lg 6 p 1 on muu alkohol ja tellis AS-st Liiwi Heliis eelnimetatud etanooli vesilahusele villimisteenust ning müüs omadustelt

muule alkoholile vastavat vesilahust, mis ei vastanud käitlemiseks lubatud alkoholi nõuetele,

kosmeetikavahendi „suuvee“ nimetuse all alkohoolsete jookide müügiga tegelevatele

äriühingutele Helter-R AS-le 16.04.2007 19 962 500 ml pudelit ja Aldar Eesti OÜ-le ajavahemikul 02.04-23.04.2007 130 446 500 ml pudelit.

Eelkirjeldatud tegevusega rikkus K.E Alkoholi, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 55

lg 1 p 2, mille kohaselt on aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustatud aktsiisvaba alkoholi

kasutama ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel ja

alkoholiseaduse § 7 p 1, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AlkS § 4

lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.o. vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks

esitamise nõuetele; olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku

alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud

näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele.

3 Seega pani K.E toime KarS § 374 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. käitlemiseks

mittelubatud alkoholi valmistamise ja villimise.

J.K süüdistatakse selles, et tema läbi oma juhatuse liikme K.E tegevuse valmistas ajavahemikul 29.03. – 23.04.2007.a. aadressil Piiri 2, Viljandi aktsiisivabast alkoholist 39,55 kuni 39,8 mahuprotsendilist etanooli vesilahust kokku 150 408 500 ml pudelit, s.o. 75 204 liitrit, mis vastavalt Alkoholi, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 12 lg 6 p 1 on muu alkohol ja tellis AS-st Liiwi Heliis eelnimetatud etanooli vesilahusele villimisteenust ning müüs omadustelt

muule alkoholile vastavat vesilahust, mis ei vastanud käitlemiseks lubatud alkoholi nõuetele,

kosmeetikavahendi „suuvee“ nimetuse all alkohoolsete jookide müügiga tegelevatele

äriühingutele Helter-R AS-le 16.04.2007 19 962 500 ml pudelit ja Aldar Eesti OÜ-le ajavahemikul 02.04-23.04.2007 130 446 500 ml pudelit.

Eelkirjeldatud tegevusega rikkus J.K Alkoholi, tubakaja kütuseaktsiisi seaduse § 55 lg 1 p 2, mille kohaselt on aktsiisivaba alkoholi kasutaja kohustatud aktsiisvaba alkoholi kasutama ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel ja alkoholiseaduse § 7

p 1, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AlkS § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, s.o. vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitamise nõuetele; olema

kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele. Seega pani J.K toime KarS § 374 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamise ja villimise.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. K.E tuleb käskmenetluses KarS § 374 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

J.K tuleb käskmenetluses KarS § 374 lg 2 järgi süüdi tunnistada.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kuritegu KarS § 374 lg 1 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega.

Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja K.E ning

J.K süü suurust, on põhjendatud K.E karistamine rahalise karistusega 400

päevamäära, s. o 20 000 krooni ja J.K KarS karistamist rahalise karistusega 300 000 krooni.

Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.E-lt ja J.K välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud 7 krooni, ekspertiisi tegemise kulu 1175 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid suuõõnehooldusvahend „SUUVESI“ 500 ml 40% on pakendatud kilekotti ja pitseeritud tolliplommiga „SecuriTec“ nr 000124630 tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid AS-st Hansapank väljastatud diskett, millele on

salvestatud OÜ Aldar Eesti arvelduskonto väljavõte ning AS-st SEB Pank elektrooniliselt väljastatud AS Liiwi Heliis arvelduskonto väljavõte, mis on salvestatud CD-le tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164

lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Silvi Maiste

Kohtunik