2-19-13243/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-13243 Kohtuasi Osaühingu Damavand hagi ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.10.2019 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Damavand määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Damavand (registrikood 11494117), seaduslik esindaja AB Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 08.10.2019 määruse resolutsioon muutmata, aga muuta osaliselt määruse põhjendusi. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. 3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-19-13243 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Osaühing Damavand esitas 29.08.2020 Harju Maakohtule hagi ERGO Insurance SE vastu. Hageja tõi esile järgmised asjaolud. Hageja sõlmis kostjaga 2008. aastal kindlustuslepingu. Kostja on hageja suhtes kaks korda rikkunud konfidentsiaalsuskohustust, millest teine toimus 2009. a. Kostja töötajad avalikustasid eraviisilist teavet hageja ja tema seadusliku esindaja kohta kolmandale isikule – ajalehele „Oma Saar“. Pärast kostjapoolseid rikkumisi muutus äritegevus hageja jaoks võimatuks. Kostja rikkumine tekitas hagejale väga suure finantskahju ning korvamatu isikliku kahju hageja seaduslikule esindajale, tekitades nii füüsilist kui ka mentaalset kahju (sh suured vaimse tervise probleemid). Hageja seaduslik esindaja on olnud alates 2009. aastast sageli haiglas, mistõttu ei saanud jätkata tööd hageja huvides. Maakohus jättis hagiavalduse 13.09.2020 määrusega käiguta. Hageja hagiavalduses esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 08.10.2019 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.  TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtule esitatav hagi allkirjastada esindusõigust omava isiku poolt. Äriregistri andmetel on AB volitused juhatuse liikmena 29.04.2015 lõppenud. Kuivõrd seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes ja kohtule ei ole esitatud ka osanike otsust, millest nähtub, et juhatuse liikme volitused oleksid pikenenud, siis on hagiavaldus esindusõigust omava isiku poolt allkirjastamata.  TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagi on ebaselge nii hagi aluse kui hagi eseme osas ja esitatud kujul ei ole hagi menetletav. Hagiavalduses on esile toomata kahju hüvitamise eeldused, kahju nõude suurus, hageja selgelt väljendatud taotlus (nõue) ning lisamata tõendid, millega tõendatakse kahju tekkimist ja suurust.  TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist. Hageja riigilõivu tasunud ei ole. Eelnevast tuleneb, et hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 21.11.2019 määruskaebuse, milles leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on vale ja soovib, et algset nõuet uuesti arutataks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Kohus ei teavitanud hagejat puuduste kõrvaldamise määrusest õigel ajal. AB on jätkuvalt hageja seaduslikuks esindajaks. Hageja palub kohtul loobuda nõutavast riigilõivust, kuna hageja ei suuda seda maksta halva tervise tõttu.

2-19-13243 3 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 02.12.2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 06.12.2019 kirjaga tsiviilasja toimiku maakohtule määruskaebuse osas kohase eelmenetluse läbiviimiseks. Maakohus jättis kaebuse 20.12.2019 ja 19.02.2020 määrustega käiguta. Hageja täpsustas kaebust ja esitas puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid lisasid 06.02.2020 ning 05.03.2020. Maakohus küsis seejärel kostjalt määruskaebuse osas seisukoha, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebuse ja selle täiendustega koos on hageja esitanud arvukaid tõendeid hageja seadusliku esindaja esindusõiguse ja tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3). Maakohus on esitatud tõendid vastu võtnud. Hageja heidab maakohtule ette, et teda teavitati hagiavalduse puudustest alles tagantjärele, s.o pärast hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu ja põhjendab seda järgmiselt. 9.1. TsMS § 340¹ lg 1 alusel tehtavat puuduste kõrvaldamise määrust ei pea maakohus hagejale kätte toimetama, kuna menetlusseadustik sellist kohustust ette ei näe. Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (vt TsMS § 310 lg 1, § 466). 9.2. Käesoleval juhul koostas maakohus puuduste kõrvaldamise määruse 13.09.2020 ja tegi selle samal päeval hagejale e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu nähtavaks ning seega ka teatavaks. Menetlusdokumendi nähtavaks tegemise kohta saadetakse menetlusosalisele teavitus, mistõttu on see puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks piisav (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-19-114776 ja 15.04.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-125056). Ühtlasi saatis maakohus puuduste kõrvaldamise määruse samal päeval tähtsaadetisena hagiavalduses avaldatud hageja postiaadressile Suur-Karja tn 18-17, mis on ühtlasi hageja registrijärgseks asukohaks. Kuna hageja asukohas menetlusdokumendi allkirja vastu kättetoimetamine ebaõnnestus, hoiustati seda 15 päeva jooksul postkontoris, mille kohta jäeti hageja aadressile samuti teade. Hoiutähtaja möödudes tagastati dokumendid kohtule. 9.3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 13.09.2020 määrusega andnud hagejale piisava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ega ole määrust hagejale edastades menetlusnorme rikkunud. Võttes arvesse, et hageja oli ise maakohtu poole pöördunud ja hagiavalduses oma andmed avaldanud, oli hagejale tagatud piisav võimalus maakohtu määrusega tutvumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on hagiavaldus esitatud oluliste puudustega, mis takistavad selle menetlemist. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud, keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.

2-19-13243 4 10.1. Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldus on nii hagi aluse kui eseme osas ebaselge ega ole esitatud kujul menetletav. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks tõik, et hagiavalduse puudusena on vaidlustatud määruses nimetatud ka hagile tõendite lisamata jätmist. Kuigi hagiavaldusele ei ole menetlusse võtmise otsustamise faasis tingimata vajalik tõendeid lisada, tuleb hagiavaluses sellegipoolest nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja ei ole seda teinud, mistõttu eelviidatud teiste puudustega koostoimes ei vasta hagiavaldus sellele esitatavatele olulistele sisuja vorminõuetele. Kohus võib jätta hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga. Hagis puudub selgelt väljaandetud hagi ese, samuti ei ole hagis esile toodud asjaoludel (vt eespool p 1) (nende õigust eeldades) võimalik hagiavaldust ühelgi õiguslikul alusel rahuldada. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. 10.2. Õige on maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuli keelduda riigilõivu tasumata jätmise tõttu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja ei tasunud nõutavat riigilõivu ega esitanud maakohtule menetlusabi taotlust. Käesoleval juhul ei oleks TsMS § 181 lg 1 p-st 2 ja § 183 lg-st 1 tulenevalt hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ka alust. Seejuures on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited hageja seadusliku esindaja tervislikust seisundist, kuna need ei oma hageja kui äriühingu riigilõivu tasumise kohustuse üle otsustamisel tähendust. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu põhjendustega, nagu ei oleks AB-l õigust hagejat esindada ja tema nimel menetlusdokumente allkirjastada. Sellekohased põhjendused tuleb maakohtu määrusest välja jätta. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 esimese lause kohaselt valitakse osaühingu juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. AB on hageja ainuosanik ning ÄS § 34 lg-st 2 tuleneva eelduse ja äriregistri andmete põhjal puudub alus arvata, et AB ei oleks hageja seaduslikuks esindajaks. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav