2-19-15452/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15452

Kohtuasi

CC hagi YY vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja 14.05.2020 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja võtta

tsiviilasja materjalide juurde 14.05.2020 apellatsioonkaebusele lisatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2020 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks alates 01.01.2020 välja elatise 188,74 eurot ületavas osas ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis

alates 01.01.2020 summas 188,74 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada otsustusega hagi tagamise tühistamise

kohta. Maakohtu otsus on tagasiulatuva elatise, summas 2458 eurot, välja

mõistmata jätmise osas jõustunud.

3. Lugeda Harju Maakohtu 17.04.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista YY-lt CC kasuks välja igakuine elatis summas 188,74 eurot alates

01.01.2020 kuni CC omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.

3.3. Määrata, et punktis 3.2 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt

vastava

kuu

5. kuupäevaks

QQ

pangakontole

nr

2-19-15452

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: „elatis C”, märkides ära kuu,

mille eest elatis tasutakse.

3.4. Mõista YY-lt CC kasuks välja elatis perioodi 05.10.2019 kuni 31.12.2019 eest

summas 325,16 eurot.

3.5. Määrata, et punktis 3.4 nimetatud hüvitis tuleb tasuda QQ pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

3.6. Jätta rahuldamata hageja elatise võlgnevuse nõue perioodi 04.10.2018 –

04.10.2019 eest.

3.7. Jätta menetluskulud YY kanda.

3.8. Rahuldada CC avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.9. Mõista YY-lt CC kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 50 eurot.

3.10. Tühistada Harju Maakohtu poolt 26.11.2018 määrusega kohaldatud hagi

tagamine.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. CC esitas 04.10.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 04.10.2018 kuni 04.10.2019 summas 2458 eurot

ning elatise miinimummääras alates 05.10.2019 kuni 31.12.2019. 31.03.2020 täiendas hageja

hagi ja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks eeltoodule elatis igakuiselt 200 eurot

alates 01.01.2020 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti palub hageja kohustada kostjat

tasuma elatis QQ arveldusarvele selgitusega „elatis C”.

2. Hageja on kostja ja QQ laps. Hageja elab ema juures alates 17.06.2018. Hageja vanemad

lahutasid 2019. a augustis ja alates 13.10.2019 kolis hageja koos emaga tagasi pere endisesse

ühisesse koju, aadressil XXX. Samuti kolis sinna hageja ema elukaaslane.

3. Kõik kulutused hagejale on teinud hageja ema. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudmistele

alates 04.10.2018 oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, vaid on teinud seda oma

äranägemise järgi suvalistel aegadel suvalistes summades kokku 722 eurot (25.02.2019 60

eurot; 09.04.2019 65 eurot; 14.05.2019 67 eurot; 27.06.2019 125 eurot; 31.07.2019 135 eurot;

16.08.2019 135 eurot; 11.09.2019 135 eurot). Kostja on jätnud ülalpidamiskohustuse perioodil

04.10.2018 kuni 04.10.2019 täitmata kogusummas 2458 eurot.

2-19-15452

4. Asjaolu, et hageja on menetluse ajal saanud täisealiseks, ei vabasta kostjat temale

ülalpidamise andmisest, kuna hageja jätkab õpinguid keskkoolis ja seejärel kõrgkoolis.

5. Kostja tugineb ekslikult tagasiulatuva elatise osas vanemate vahelise kokkuleppele. Sellist

kokkulepet ei sõlmitud. See oleks ka tühine, kuna on hagejat kahjustav.

6. Ebaõige on kostja väide, et hageja on kogu aeg elanud kostja juures ja kostja täidab sellega

ülalpidamiskohustust. Kui kostja XXX kinnistul käib, siis ühises majapidamises ta ei osale ning

hageja on ainult ema ülalpidamisel. Majanduslike raskuste tõttu ei ole hageja ema võimeline

lapsele ja endale tagama eraldi elukohta. Majanduslikuks toimetulekuks on hageja ema aidanud

tema elukaaslane.

7. Kostja on tasunud väidetavalt elektriarve summas 744 eurot, kuid see summa oli võlgnevus

varasema perioodi eest, mil kostja elas üksi XXX kinnistul. Kostja esitatud tõendist ei saa teha

järeldust, millise teleteenusega tegemist on. Hageja emal on leping Elisa Teleteenuste AS-iga

ning see on teenus, mida tarbib hageja. Kõik kulutused hagejale on teinud hageja ema, hagejal

ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma

vajaduste rahuldamiseks. Hageja igakuised vajadused on 592,16 eurot. Kostja hoiab sihilikult

ja pahatahtlikult kõrvale elatise maksmisest.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Tegelikkuses on hageja elanud kostja juures, aadressil XXX, alates hetkest, kui maja valmis

sai ja elab seal kuni tänase päevani. Kostja ei eita, et hageja viibis aeg-ajalt ema juures, kuid

peamine elukoht on tal olnud siiski XXX. Majas on elanud kogu selle perioodi vältel nii kostja

kui ka hageja vanemate mõlemad lapsed (lisaks hagejale ka tema täisealine vend).

10. Kostja on võtnud osa hageja kulude kandmisest: on ostnud talle asju ise (mantel, jõulukink);

on teinud nii ülekandeid kui andnud sularaha; on osalenud nii igapäevaste kui ka reisikulude

kandmises. Samuti ei seisne ülalpidamiskohustuse täitmine üksnes raha ülekandmises – kui

kostja elab lapsega koos, siis on selge, et ta kannab tema söögi- ja elamiskulud ning kui kusagil

koos käivad, siis ka need kulud. Kostja on tasunud elektriarve summas 744,99 eurot, samuti

interneti ja teleteenuse eest 535 eurot. Elektriarve hõlmab perioodi enne 2019. a oktoobrit, kuid

periood pole oluline, kuna hageja on kogu aeg seal majas elanud, s.t kasutatud elekter on

käsitletav talle ülalpidamise andmisena.

11. Hageja vanemate vahel oli kokkulepe 135 euro maksmise kohta. Kostja maksis hagejale

135 eurot täiendavalt sellele, et hageja elas kostja juures. Hageja ei ole kunagi nõudnud kostjalt

elatist aasta eest tagantjärgi.

12. Kostja ei nõustu sellega, et hageja ülalpidamiskulude hulka on arvatud ka eluasemelaenu

maksed. Tegemist ei ole hagejaga seotud kuluga.

13. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja ema on andnud hagejale

ühe korra 40 eurot taskuraha ja rohkem midagi. Sellest ei nähtu, et hageja poolt märgitud muude

summade eest oleks hagejale mingeid hüvesid ostetud. Sularaha pole olnud vajadust hagejale

anda seetõttu, et kostja on andnud talle igakuiselt 150 eurot taskuraha alates 2019. a oktoobrist

kuni käesoleva ajani (viimane makse 2020. a märtsis).

2-19-15452

14. Hageja ei ole toonud esile ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistaks tal peale kooli tööle

minemast ja iseseisvat sissetulekut hankimast. See, et hageja kavatseb minna edasi õppima, ei

tähenda, et ta seda kindlasti ka teeb. Samuti ei ole teada, millise õppevormi kasuks ta otsustab

– olenevalt sellest võib ta hakata käima kooli kõrvalt tööl õhtuti ja nädalavahetustel. Seetõttu ei

ole põhjendatud käesoleval hetkel elatise väljamõistmine kuni 21-aastaseks saamiseni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus rahuldas 17.04.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise summas 200 eurot alates 01.01.2020 kuni hageja omandab

põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi

05.10.2019 kuni 31.12.2019 eest summas 325,16 eurot ning määras, et nimetatud hüvitised

tuleb tasuda hageja esindaja QQ pangakontole. Tagasiulatuva elatise nõude, perioodi

04.10.2018 – 04.10.2019 eest, jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda ja määras hageja menetluskulud kindlaks.

16. Maakohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: XX.XX.XXXX

sündinud hageja on kostja ja QQ laps, kes sai käesoleva menetluse ajal (XX.XX.2019)

täisealiseks; hageja õpib käesoleval ajal QQQ; kostja on tasunud elatist 25.02.2019 60 eurot,

09.04.2019 65 eurot, 14.05.2019 67 eurot, 27.06.2019 125 eurot, 31.07.2019 135 eurot,

16.08.2019 135 eurot, 11.09.2019 135 eurot ning 2019. a oktoobrist kuni 2020. a märtsini

igakuiselt 150 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole vaidluse all ka see, et pooled on alates 2019. a

oktoobrist kuni tänaseni elanud aadressil XXX.

17. Maakohtu hinnangul on tõendamata, et hageja on 2018. a oktoobrist kuni 2019. a oktoobrini

kostjaga koos elanud ning kostja on sel ajal hageja ülalpidamiskohustust täitnud hageja kulusid

vahetult kandes. Maakohus tuvastas, et perioodil 26.06.2019 – 24.09.2019 kehtis vanemate

vahel hageja ülalpidamist puudutav kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

elatist 135 eurot kuus ning jättis sellest tulenevalt tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

Lisaks märkis maakohus, et hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks kostjalt nimetatud

kokkuleppe sõlmimisele eelnevalt ülalpidamist järjepidevalt nõudnud. Kostja on vaidlusalusel

perioodil (04.10.2018 – 04.10.2019) tasunud hagejale elatist kokku 722 eurot ning tõenditest ei

nähtu, et hageja oleks selles osas rahulolematust väljendanud. Lisaks leidis maakohus, et

tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine asetaks kostja õigustamatult äärmiselt raskesse olukorda

ning oleks talle ebamõistlikult koormav. Eelnevast tulenevalt jättis maakohus elatise

võlgnevuse nõude, perioodi 2018. a oktoober kuni 2019. a oktoober eest, rahuldamata.

18. Perioodi osas pärast kokkuleppe kehtivuse lõppu ei ole maakohtu hinnangul kostja esile

toonud asjaolusid, millest lähtuvalt tuleks hagejale väljamõistetavat elatist vähendada alla

miinimummäära. Kumbki vanem ei ole käesolevas vaidluses tuginenud asjaolule, et tema

majanduslik olukord ei võimaldaks lapsele miinimummääras ülalpidamist anda. Seega eeldas

maakohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist vähemalt seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Kostja kohustus seega alates 05.10.2019 kuni hageja täisealiseks

saamiseni 31.12.2019 tasuma hagejale elatist 775,16 eurot (235,16 eurot oktoobri eest + 270

eurot nii novembri kui detsembri eest). Kostja on nimetatud perioodil tasunud vaid 450 eurot,

mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 05.10.2019 kuni 31.12.2019

eest 325,16 eurot.

19. Hageja nõude osas alates 01.01.2020 leidis maakohus, et hageja põhjendatud kulutused on

403,54 eurot kuus. Arvestades neid kulutusi, hageja elukorraldust ning vanust, tuleb kostjat

2-19-15452

kohustada tasuma hagejale elatist summas 200 eurot kuus. Nimetatud elatisraha katab

maakohtu hinnangul osaliselt hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused ning arvestab ka

kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Maakohus arvestas seejuures

ka sellega, et kostja on töövõimeline, samuti arvestas maakohus kostja elustiili ning võimekust

lubada endale hinnalisi reise.

20. Maakohus pidas võimalikuks hageja nõue rahuldada sellisena, et hagejal on õigus kostjalt

elatist saada olukorras, kus ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on elatise

väljamõistmise eelduseks asjaolu, et hageja tegeleb õppetööga, mis takistab tal endal

sissetulekut teenimast.

21. Ehkki maakohus rahuldas hagi osaliselt, leidis kohus, et kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks

ja kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas. Kostja palub ka tühistada hagi tagamine ja otsuse punkt 3, millega on

määratud, et hagejale väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja esindaja QQ pangakontole.

23. Kohus ei ole arvestanud sellega, et hageja on elanud kostja juures ja seda, et kostja on

andnud sellest tulenevalt hagejale ülalpidamist vahetult. Kohtu järeldused ei vasta tema enda

tuvastatud asjaoludele, mistõttu on otsus vastuoluline. Kohtuotsuses on tuvastatud, et hageja

elas alates 2019. a oktoobrist kostja ja hageja emaga koos aadressil XXX ehk siis samas, kus

on kogu aeg elanud kostja. Sellest tulenevalt ei saa olla vaidlust selles, et kostja elukohas elades

kandis kostja ka hageja elamisega seotud kulud. Sellele ei ole ka hageja kordagi vastu vaielnud.

Pooled ei vaidle selle üle, et osundatud aadressil asub kahekordne ühepere elamu, millest hageja

ema ise omaalgatuslikult välja kolis ning jättis mõlemad lapsed kostja juurde ning seejärel 2019.

a septembris uuesti tagasi kolis. Majas on igaühel oma tuba. Hageja elab oma toas – mitte ema

ega isa juures (toas). Seega oli hageja oktoobrist alates vaieldamatult mõlema vanema võrdsel

ülalpidamisel, kuna majapidamiskulud kandis nii kostja kui ka hageja ema.

24. Kohus on tuvastanud elatise kokkuleppe, kuid ei ole tuvastanud selle kokkulepe lõppemist.

Kostja ei nõustu, et kokkulepe lõppes, sest hageja ei olnud mitte kordagi nõudnud suuremat

summat enne kui alles kohtus. Kohtuotsusest ei selgu, millistel kaalutlustel on kohus lugenud,

et elatise tasumise kokkulepe kehtib üksnes kuni 24.09.2019. Kohtuotsuses on leitud, et

kokkuleppest saab lähtuda üksnes tagasiulatuva elatise osas, kuid millistel kaalutlustel ei loe

kohus seda kokkulepet edasiulatuva elatise suhtes enam kehtivaks, otsusest ei selgu.

25. Kostja on maksnud elatist järjepidevalt vastavalt kokkuleppele. Kostja maksis kokkuleppe

alusel rahasumma hageja emale selleks, et ka varasema elukorralduse järgi (kui hageja vanemad

koos elasid) oli lapse ema korraldanud tema igapäevaste väiksemate vajaduste täitmist. Seetõttu

oli mõistlikum jätkata samamoodi ka edaspidi. Kostja selgitas neid asjaolusid oma 07. aprilli

2020 seisukohtades, kuid kohus ei ole nendega vähimalgi määral arvestanud ega ka selgitanud,

miks ta nendega ei ole nõustunud. Kohus on tuvastanud, et kostja maksis kuni 2019. a

septembrini hageja esindajale 135 eurot kuus ning alates oktoobrist 150 eurot otse hagejale.

Sellega on kostja oma kohustuse perioodi 05.10.2019 kuni 31.12.2019 eest täitnud ning

täiendavate summade väljamõistmine ei ole põhjendatud, vastasel juhul kannaks kostja

ülalpidamiskulusid topelt.

2-19-15452

26. Täisealisele lapsele ei saa elatist välja mõista üksnes tema ema esitatud väite põhjal, et ta

soovib edasi õppima minna. Selleks, et hinnata täisealise lapse ülalpidamise vajadust, peaks

olema selge, kas laps on faktiliselt õppima asunud. Teiseks tuleb hinnata tema

ülalpidamisvajadust sellel hetkel, s.t millises õppevormis ta õpib, kas ta on leidnud võimaluse

kooli kõrvalt töötada või hoopis töö kõrvalt koolis käia jne. Kohus ei ole otsuses põhjendanud,

miks on tema hinnangul need kostja esitatud väited asjakohatud või miks kohus ei pidanud

vajalikuks nendega arvestada.

27. Kohtuotsuse resolutsioon on alternatiivne ja tingimuslik, mistõttu ei ole võimalik seda

sellisel kujul täita. Otsuses on toodud, et elatis tuleb tasuda kuni hageja omandab põhi- kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kuid otsuse tegemise hetkel on selge, et

põhiharidust hageja enam omandama ei hakka ning samas ei ole üldse selge, kas ta asub edasi

õppima või mitte.

28. Kostja ei nõustu kohtu järeldustega hageja eluasemekulude kohta. Kohtuotsuses on

arvestatud hageja eluasemekuluks hageja esindaja poolt tehtud laenumakseid, mis ei seondu

mingil viisil hageja igakuiste kuludega. Hageja ei ole esitanud laenulepingut, millest nähtuks

laenu otstarve ning eelduslikult võib olla tegemist hageja ema eluasemelaenu maksega.

Samamoodi maksab eluasemelaenu ka kostja ning kinnistu kuulub hageja emale ja kostjale

ühisvarana – selle soetamiseks ja arendamiseks võetud laen ei ole mingil juhul hageja

eluasemekulu olenemata sellest, kas hageja elab majas või mitte.

29. Kohus on põhjendamatult jaganud eluasemekulud neljaga. Kostja on selgitanud oma

vastuses, et aadressil XXX asuvas majas on koguaeg elanud tema, hageja ja tema täisealine

poeg. Nüüd, kui hageja ema kolis oma uue elukaaslasega sisse 2019. a septembris, elab seega

majas mitte neli, vaid viis inimest. Kostja palub arvestada eluasemekuludega järgmiselt: elekter

130,01 eurot + prügi 10,26 eurot = 140,27 / 5 = 28,05 eurot inimese kohta. Samuti tuleb

ajakirjade kulu summas 22,97 eurot jagada viiega, s.o 4,6 eurot. Muid kulusid kostja ei

vaidlusta. Seega kujuneb hageja igakuiseks elamiskuluks 305,83 eurot ning kummagi vanema

kanda jääks 153 eurot.

30. Kohus on väljunud hagi raamest ja lahendanud taotluse, mida pole asjas esitatud. Hageja ei

ole palunud kohtul määrata, et täisealiseks saanud hageja elatis tuleks kanda hageja ema

pangakontole. Ka sisuliselt on selline korraldus ebaõige ja põhjendamata. Hageja on iseseisev

inimene, kellel ei ole vaja hooldajat või raha asjade korraldajat.

31. Kohtuotsusest ei selgu ühest tegevuskorraldust, millest tulenevalt ei ole võimalik

kohtuotsust täita. Kohtuotsus ei ole järjepidev – kas kostja peaks maksma elatist ka suvel, kui

keskkool on lõpetatud, kuid samas ei ole tegelikult teada, kas hageja läheb edasi õppima,

millisesse õppevormi jne.

32. Kohus on oma 26.11.2019 määrusega hagi taganud, kuid otsuses ei ole hagi tagamise osas

seisukohta võetud.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

2-19-15452

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja

kasuks elatise perioodi 05.10.2019 kuni 31.12.2019 eest summas 325,16 eurot ning alates

01.01.2020 igakuiselt summas 200 eurot kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti

vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus määras, et nimetatud hüvitised tuleb

tasuda hageja esindaja QQ pangakontole. Maakohtu otsus on seega vaidlustamata,

tagasiulatuva elatise (summas 2458 eurot) välja mõistmata jätmise osas jõustunud.

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja apellatsioonkaebus

osaliselt rahuldada. Samuti tuleb tühistamata osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada ning

täiendada ka otsuse resolutsiooni hagi tagamise abinõu tühistamise osas.

36. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt esitatud täiendavate tõendite osas.

TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu,

millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui

asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4

kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise

lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui

tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega

nõus. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud maksekorraldused kostja poolt elatise tasumise

kohta on käesolevas asjas asjakohased. Samuti ei ole nende vastuvõtmisele hageja vastuväiteid

esitanud, mistõttu võtab ringkonnakohus kostja täiendavad tõendid vastu.

37. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja põhjendatud kulu hinnates

eksinud osaliselt kulu jagamisel XXX kinnistul elavate inimeste arvuga. Kostja väitel elab

alates 2019. a sügisest antud kinnistul asuvas majas 5 inimest. Kolleegium leiab, et kostja

selline väide on põhjendatud ja maakohus oleks pidanud sellega arvestama. Hageja on ise

märkinud oma seisukohtades, et ta asus aadressile XXX elama 2019. a sügisel koos ema ja ema

elukaaslasega. Vaidlust ei ole selles, et samal aadressil elab lisaks kostjale ka hageja täisealine

vend. Seega on XXX kinnistul elavate inimeste arvuks kokku 5, mitte 4 nagu maakohus otsuses

leidis. Maakohus on leidnud, et eluasemekulu (498,49 eurot) ja ajakirjade kulu (22,97 eurot) on

selline kulu, mida tuleb jagada majas elavate inimeste arvuga. Kolleegium nõustub maakohtu

sellise järeldusega. Järgnevalt aga maakohus eksis, jagades saadud kulu üksnes neljaga.

38. Kostja ei vaidlusta hageja kulude suurust, kuid leiab, et eluasemelaenu kulu ei tohiks selle

juures arvesse võtta. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti tuvastanud hageja

põhjendatud kulude suuruse, sealhulgas selle, et eluasemelaenu kulu on hageja eluasemega

seotud kulu. Eluasemelaen on nii nagu iga teine eluasemega seotud kulu, mida saab arvesse

võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle laenuga omandatud kinnisasja. Näiteks on

Riigikohus leidnud, et ka eluaseme kindlustamise kulud saab lapsele langevas osas arvata lapse

eluasemevajaduse rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 23). Kohtule esitatud Luminor Bank AS konto väljavõttest

nähtuvad pangale tasutavad maksed (I kd tl 167) kinnitavad kolleegiumi hinnangul, et tegemist

on XXX kinnisasja omandamiseks võetud laenuga. Hageja elab XXX kinnistul. Seega on

tegemist kuluga, mis on vajalik hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks.

2-19-15452

39. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud kuluks mitte maakohtu poolt märgitud 403,54

eurot, vaid 377,48 eurot, mis jagatuna kahega moodustab 188,74 euro suuruse summa. Seega

tuleb maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2020 välja mõistetud igakuist elatise

summat vähendada 188,74 euroni.

40. Kolleegium nõustub kostja väitega, et maakohus ei ole kostjalt perioodi 05.10.2019 kuni

31.12.2019 eest, summas 325,16 eurot, elatise väljamõistmisel arvestanud tema vastuväidet

selle kohta, et hageja elab kostja juures ja on seega kostja ülalpidamisel. Maakohus rikkus

sellega kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Samas ei mõjuta

see asjas lahendi tegemist hageja elatise nõude osas, perioodi 05.10.2019 kuni 31.12.2019 eest.

Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kostja

ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks ja tuleks hagejale väljamõistetavat elatist

vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Nimelt on kostja oma vastuses hagile ja

ka hilisemates seisukohtades korduvalt esile toonud, et hageja elas perioodil 05.10.2019 kuni

31.12.2019 kostja juures ja seega on eelduslikult kostja kandnud ka tema ülalpidamiskulusid.

Samuti ei hinnanud maakohus seejuures kostja poolt esitatud tõendeid (elektri- ja sidekulude

tasumist). Maakohtu hinnangul ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja ja kostja on elanud samas

kohas alates 2019. a oktoobrist kuni tänaseni. Sellest tulenevalt oleks maakohus pidanud

kontrollima, kas hageja elas nimetatud perioodil kostjaga koos ja kas kostja on

ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus kontrollis seda vaid varasema perioodi (2018. a

oktoober kuni 2019. a oktoober) osas, kuid jättis järgneva perioodi tähelepanuta.

41. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja elavad aadressil XXX, omaette tubades. Kui vanem

elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega

koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes

(vt ka Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa pelgalt ühel aadressil elamisest järeldada, et tegemist on Riigikohtu seisukoha

mõttes koos elamisega. Ühel aadressil võib näiteks elada ka mitmeid erinevaid leibkondi, kes

kõik oma kulud ise kannavad. Lisaks tuleb arvesse võtta, et alates 13.10.2019 elab kostjaga ühel

ja samal aadressil ka hageja ema. Seejuures on Riigikohus leidnud, et alaealisel lapsel on õigust

nõuda elatist ka vanemalt, kellega ta koos elab. Oluline on, kas see vanem kellega ta koos elab,

täidab ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 15).

Riigikohus on täiendavalt leidnud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju

aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi

vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka

elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja ülalpidamiskohustuse

täitmise puhul lähtuda ühes asukohas (aadressil XXX) elamisest, vaid tuleb hinnata kostja poolt

hageja ülalpidamiseks tegelikult kantud kulusid. Kostja väidete kohaselt on ta ostnud hagejale

asju (mantel, jõulukink), on teinud nii ülekandeid kui andnud sularaha, on osalenud nii

igapäevaste kui ka reisikulude kandmises, on tasunud elektriarve summas 744,99 eurot, samuti

interneti ja teleteenuse eest 535 eurot. Hageja väitel ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud,

tõendeid selle kohta esitanud ning üksikud esitatud tõendid ei ole asjakohased. Kolleegium

nõustub hagejaga. Kostja ei ole hagejale asjade ostmise kohta tõendeid esitanud. Kostja poolt

esitatud elektriarve summas 744,99 eurot (I kd tl 80) on makstud kostja poolt 30.10.2019, kuid

sellest ei nähtu, millise perioodi eest. Kostja on tasunud Telia AS-ile sideteenuse eest

vaidlusalusel perioodil igakuiselt 32,50 eurot (I kd tl 81), kuid tõendamata on sellega hageja

ülalpidamiskohustuse täitmine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja nimetatud

2-19-15452

teenust kasutaks. Seda ei saa ka kolleegiumi hinnangul eeldada, kuna hageja ema on samuti

sõlminud aadressiga XXX seoses sideteenuse lepingu (Elisa Teleteenused AS-iga) (I kd tl 125).

42. Vastupidiselt kostja arvamusele leiab kolleegium, et maakohus on tuvastanud elatise

suuruse kokkuleppe lõppemise. Maakohus tuvastas poolte kirjavahetusest (I kd tl 26), et hageja

esindaja on kokkuleppest 24.09.2019 e-kirjaga taganenud. Maakohus ei rikkunud selles osas

otsuse põhjendamiskohustust ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja neid

põhjendusi ei korda. Täiendavalt märgib kolleegium, et asjaolu, et kostja on maksnud elatist

järjepidevalt vastavalt kokkuleppele edasi ei välista seda, et kokkulepe on hageja taganemisega

lõppenud.

43. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja nõue alates 01.01.2020 kuni hageja omandab

haridust, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus nõustub ka nende maakohtu järeldustega ja neid põhjendusi ei korda. PKS §

97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk-

või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni. Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta

ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul

eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud

isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu

eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda

ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Asja

lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes

(vt Riigikohtu 19.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Seega on hagejal õigus

ülalpidamist saada hariduse omandamise ajal ja juhul, kui tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja

temalt ei saa eeldada, et ta hangiks endale ise sissetulekut. Käesolevas asjas ei ole kolleegiumi

hinnangul esile toodud, et hagejal oleks vara või sissetulekut, mille arvel ennast õppimise ajal

ülal pidada. Maakohus on seega põhjendatult leidnud, et hagejal ei ole võimalust õppetöö

kõrvalt ennast ülal pidada.

44. Kostja väitel ei saa täisealisele lapsele elatist välja mõista üksnes tema ema esitatud väite

põhjal, et ta soovib edasi õppima minna. Selleks, et hinnata täisealise lapse ülalpidamise

vajadust, peaks kostja arvates olema selge, kas laps on faktiliselt õppima asunud. Käesolevas

asjas ei ole vaidluse all, et hageja õppis maakohtu otsuse tegemise seisuga QQQ. Seega on

maakohus PKS § 97 p 2 eelduse õigesti tuvastanud. Kolleegium selgitab, et kui elatise

väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on kostjal õigus nõuda TsMS § 459 alusel

kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist

(vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14).

45. Maakohus määras otsuses 325,16 euro tasumise hageja ema pangakontole. Kolleegiumi

hinnangul kostja eksib selles, et hageja ei ole sellekohast taotlust esitanud. Esialgses

hagiavalduses märkis hageja, et elatis tuleb tasuda hageja ema kontole. Vaatamata sellele, et

hageja on iseseisev inimene, kellel ei ole vaja hooldajat, võib ta määrata, kelle pangakontole

elatis kanda.

46. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega

hagi tagamise abinõu osas. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise

kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui asjas menetlus lõpetatakse. Eeltoodu kohaldub ka hagi osalise rahuldamata jätmise korral,

2-19-15452

mistõttu ringkonnakohus tühistab 26.11.2018 Harju Maakohtu määrusega kohaldatud hagi

tagamise.

47. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetlusosalised ei ole taotlenud

menetluskulude vastaspoole kanda jätmist, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav