2-19-9835/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-9835

Kohtuasi

XX hagi QQ vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

QQ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

882 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja YY ja lepinguline esindaja Vassili

Kosteitšuk

Kostja (apellant): QQ (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2019. a otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-19-9835

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 27.06.2019 Harju Maakohtule hagi QQ vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista elatis igakuiselt alates 27.06.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni, seaduses

sätestatud miinimummääras.

2. YY ja kostja kooselust on sündinud kaks last, kellest XX.XX.XXXX sündinud hageja on

noorim. Pärast hageja vanemate kooselu lõppu jäi vanemate kokkuleppel hageja õde elama

kostja juurde ja hageja isa juurde. Vanemate vaikival kokkuleppel ei maksnud kumbki vanem

laste ülalpidamiseks elatist. 2019. a juunis lõpetas hageja õde kooli, on käesoleval ajal 20-

aastane ning vanematel ei ole enam kohustust teda ülal pidada.

3. Kostja ei ole maksnud elatist hageja ülalpidamiseks. Hageja ülalpidamiseks kulub keskmiselt

565 eurot kuus. Hageja isa ei suuda hagejat täies ulatuses ülal pidada, sest tema sissetulek on

võrdne miinimumpalgaga. Kostja ei osale hageja ülalpidamises. Viimase kolme aasta jooksul

käis hageja kostja juures ööbimas vaid paar korda. Mõnikord kohtub hageja kostjaga Pirita

Selveri juures ja ostab hagejale paar saiakest või maiustusi (ca 10 euro eest kuus). Hageja elab

kogu aega isa juures ja isa kannab kõik hageja kooli, toitmise, riietamise, eluaseme, puhkamise,

arendamise ja transpordiga seotud kulud. Korra 2019. a suvel on kostja käinud hagejaga

puhkusereisil, kuid see pole hageja ülalpidamisel osalemine. Ka hageja isa käis hagejaga

puhkusereisil. Kulud, mis kostja on esile toonud (prillide ja hambaravi kulud) on tehtud 2018.

aastal, seega käesolevas asjas asjakohatud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

5. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et ta hageja ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole, kuid ta peab

hagejat ülal vahetult, sest ostab talle Pirita Selverist valmistoitu enne jalgpalli treeningule

minekut. Jalgpallitrennis käib hageja peaaegu iga päev. Ka on kostja käinud hagejaga silma- ja

hambaarsti juures ning ostnud talle koolitarbeid, maksnud treeningute eest ning andnud

taskuraha. Kostja kulud hagejale on 250 eurot kuus. Samuti käis kostja hagejaga 2019. a suvel

puhkusereisil Kreekas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 16.12.2019 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt alates 28.06.2019 välja elatise hageja ülalpidamiseks 270 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.

Samuti määras maakohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra, mille kohaselt on kostja

kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma YY arvelduskontole, märkides

maksekorralduse selgitusse, millise perioodi eest ja kelle ülalpidamiseks elatist makstakse.

Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.

7. Maakohus leidis, et vaidlus puudub selles, et kostja on hageja ema, hageja elab isa juures ja

kostja hagejale alates hagi esitamisest elatist maksnud ei ole. Maakohtu hinnangul ei saa lugeda

2-19-9835

kostja poolt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust täidetuks sellega kui ta ostab lapsele

mõnel korral nädalas enne jalgpallitreeningut (laps käib esitatud tõendi kohaselt trennis neli

korda nädalas) süüa või maiustusi, kusjuures pärast hagi esitamisest teadasaamist lõpetas kostja

ka selle ostmise. Spordiga aktiivselt tegelev teismeline poisslaps vajab süüa vähemalt 3-4 korda

päevas, lisaks sellele vajab ta ka riideid, jalanõusid, eluaset, kus elada, ning koolitarbeid,

õpikuid ja muid raamatuid. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt esitatud tõendid lapse

ülalpidamiskulude kandmist, sest tasumised arsti eest on toimunud juba 2018. aastal (ehk enne

hagi esitamist). Samuti leidis maakohus, et kostja väidetud reisikulu ei saa arvesse võtta, kuna

reisimas on hagejaga käinud mõlemad vanemad.

8. Maakohtu hinnangul ei ole kostja hageja ülalpidamiskulude suurust vaidlustanud, need on

kahekordse miinimummäära ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks elatis

välja mõista alates hagi esitamisest seaduses sätestatud miinimummääras, kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Apellatsioonkaebus

9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt. Kostja

palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alates 28.06.2019 igakuine

elatis 172 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus

ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

10. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnorme ning ei ole põhjendanud, miks ta ei

arvestanud kostja poolt esitatud seisukohtadega.

11. Kohus on lahendit tehes jätnud tähelepanuta, et miinimumpalk ei seostu laste vajadustega

ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate

võimalusi elatist maksta. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on

uurinud laste tegelikke vajadusi. 2013. a novembris koostatud uuringus „Lapse

ülalpidamiskulude arvutamise metoodikauuendamine ja analüüs“ leiti, et aastatel 2010-2012 oli

keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280,00 eurot kuus ühe lapse kohta. Seega on lapse

keskmised vajadused madalamad kui praegune seaduses sätestatud elatise miinimummäär.

09.03.2020 avaldati lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuring, milles leiti mh, et

miinimumpalk on kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk. Aastatel 2012‒2019 kasvas

miinimumpalk kokku 86%, kuid keskmine brutopalk 56%. See tähendab, et keskmist palka

teeniva vanema jaoks moodustas elatis üha suurema osa kogu sissetulekust. Uus

miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks uuringu kohaselt 343/2 = 172 eurot.

12. Maakohus ei ole tuvastanud ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadusi ega tema tavalist

elulaadi. Kohus piirdus vaid sellega, et hageja on spordiga aktiivselt tegelev teismeline

poisslaps, kes vajab süüa vähemalt 3-4 korda päevas ning lisaks sellele ka riideid, jalanõusid,

eluaset ja koolitarbeid.

13. Samuti kuulub tasutavast elatise summast mahaarvamisele peretoetus (60 eurot kuus) ning

arvestada tuleks aega, mil kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult.

14. Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

164 lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse

seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja on andnud

2-19-9835

täielikku teavet oma sissetuleku kohta. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte

endi kanda.

Vastustaja seisukoht

15. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise 172 eurot ületavas osas. Maakohtu otsus on seega vaidlustamata, s.o 172

euro väljamõistmise osas jõustunud.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

18. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt

ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

19. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et kostja ei ole enda poolset

ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et kostja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmist

tõendanud. Kolleegium nõustub sellega. Kohtule esitatud pangakontoväljavõte (tl 18-22) seda

asjaolu ei tõenda. Muud tõendid (tl 23-24) , mida kostja esitas ülalpidamiskohustuse täitmise

tõendamiseks, ei ole asjakohased, kuna need tõendavad kulutuste tegemist 2018. aastal ja

2019.a jaanuaris. Seejuures on maakohus kostjale kohtuistungil selgitanud, et kostja tõendid ei

tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist ja andis kostjale võimaluse esitada lisatõendeid. Kostja

ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud. Seega on maakohus piisavalt üles näidanud ka

ülalpidamisasjades vajalikku kohtu poolset aktiivsust.

21. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väite kohta, et maakohus oleks pidanud arvesse

võtma hageja vajadusi ja peretoetust, märgib kolleegium järgmist. Kostja ei ole maakohtus

tuginenud sellele, et igakuisest elatisest tuleks maha arvata peretoetus, samuti pole ta vastu

vaielnud hageja vajaduste suurusele. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued

faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3

võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes

juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu

2-19-9835

ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on

õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige

juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu

11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama

uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise

tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu

23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud

objektiivselt võimalik vastuväiteid peretoetuse ja hageja vajaduste kohta maakohtus esitada.

Samuti pole ta esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu jäi

kostjal midagi esitamata. Kolleegium leiab, et ehkki TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus

perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega

kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses esitama.

Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited peretoetuse ja hageja vajaduste kohta tähelepanuta.

Muid vastuväiteid maakohtu lahendi sisu osas ei ole kostja esitanud.

22. Menetluskulude jaotuse kohta märgib kolleegium järgmist. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib

kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või

osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku

teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Seega reguleerib antud säte menetluskulude jaotust kostja

poolse menetluse viivitamise tõttu. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et ülalpidamisasjas peaks

kohus alati, kui kostja ei ole menetlust takistanud, jätma menetluskulud poolte endi kanda. Hagi

rahuldamisel tuleb maakohtul kohaldada TsMS § 162 lg-t 1, mida on maakohus ka teinud.

Seega puudub alus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks.

23. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav