2-20-125493/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

21.09.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-125493

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi A. R.i vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

2401,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan

Vahar

Kostja A. R. (isikukood xxx)

Menetlusväline kolmas isik L. R. (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega,

taotluste lahendamine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata menetlusosaliste taotlus kaasata menetlusse kostjana L. R..

2. Kinnitada tsiviilasjas 2-20-125493 poolte vahel sõlmitud kompromiss järgmiselt:

2.1 L. R. tunnistab hageja nõuet summas 2400,00 eurot ning kohustub selle

tasuma ERA Liisingu Inkassoteenused AS-ile osamaksetena järgneva

maksegraafiku alusel: L. R. kohustub tasuma nimetatud summa alates

15.12.2020 igakuiste maksetena 30,00 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Igakuised maksed tuleb sooritada hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.

2.2 L. R. kohustub tasuma punktis 2.1 märgitud osamaksed ERA Liisingu

Inkassoteenused AS-i arveldusarvele a/a EE121200001297817924 AS Citadele

Banka Eesti Filiaalis.

2.3 ERA Liisingu Inkassoteenused AS loobub nõudest A. R.i vastu.

2.4 Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

2.5 Kompromissmääruse punktis 2.1 toodud osamaksete maksetähtajast

mittekinnipidamisel kohustub L. R. tasuma ERA Liisingu Inkassoteenused AS-

ile võlgnevuse jäägi täies ulatuses ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i esimesel

nõudmisel.

2(3)

2.6 Era Liisingu Inkassoteenused AS kinnitab, et käesoleva kompromissi

kinnitamise järel puuduvad tal muud varalised või mittevaralised nõuded A. R.i

või L. R.i vastu, mis võiksid tuleneda antud hagiesemest.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-125493.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada hagejale pool menetluses tasutud

riigilõivust.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tulenevalt poolte kokkuleppest ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4 ei

saa kompromissmäärusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pärnu Maakohus andis Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks üle tsiviilasja 2-20-

125493. Hageja pole hagi esitanud ja kohus pole hagi menetlusse võtnud. Pooled esitasid

kohtule

10.09.2020

kinnitamiseks

kompromissi.

Koos

kompromissiga

esitasid

menetlusosalised taotluse täiendava kostja kaasamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

Kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte

osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme

kohtus kaasata kostjana ka need isikud (TsMS § 208 lg 2). Kuna hageja ei ole hagi esitanud

ja kohus pole hagi menetlusse võtnud, puudub kohtul hagi, mille juurde kaasata täiendavat

kostjat. Seetõttu jätab kohus kostja kaasamise taotluse rahuldamata. Kohus arvestab L. R.it

kompromissi tähenduses kohtumenetluses mitteosaleva kolmanda isikuna.

Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtu-

menetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS

§ 430 lg 5). Kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab, lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 430 lg 1). Kompromissi kinnitamise

määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus leiab, et taotlus kompromissi

kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega, vastab

menetlusosaliste huvidele, ei riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §-de 428

lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kohtumenetluses mitteosalev isik, kes võtab kompromissiga endale

kohustused, on kompromissi allkirjastanud. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ka

tema suhtes.

Pooled võivad kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4).

Vastavalt poolte kokkuleppele välistab kohus TsMS § 661 lg 4 alusel käesolevale määrusele

määruskaebuse esitamise õiguse.

Kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise,

kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on menetluskulude osas

kokku leppinud.

Kohus tagastab riigilõivu menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle nimel riigilõivu

tasuti, avalduse alusel (TsMS § 150 lg 4). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse,

kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Avalduse läbi vaatamata jätmisel

või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

3(3)

eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Hageja tasus maksekäsu

kiirmenetluses riigilõivu 80,29 eurot. Hagilt hinnaga 2401,93 eurot tuleks riigilõivu tasuda

250 eurot. Kohus ei suutnud tuvastada, et hageja oleks hagimenetluses täiendavat riigilõivu

tasunud. Kohus loeb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu eelmises kohtuastmes

tasutud riigilõivuks. Kuna hageja pole hagimenetluses riigilõivu tasunud ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei ületa poolt hagilt tasutavat riigilõivu, siis puudub alus

menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja kohus jätab riigilõivu tagastamise taotluse

rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik