3-19-1647/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1647

Haldusasi

XXi kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.07.2019 maksuotsuse nr

12.2-3/048899-16 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – XX

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo

Karu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.10.2020.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 15.07.2019 FIE XX´ile maksuotsuse nr 12.2-3/048899-16

(maksuotsus), millega MTA nõuab tagasi FIE XX´i (isikukood xxxxxxxxxxx) ettemaksukontole

täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude summas 5752,08 eurot. Ühtlasi jättis MTA FIE

XX 18.04.2019 esitatud tagastusnõude summas 1566,97 eurot rahuldamata. Kontrolli tulemusel

muutus maksukohustus kokku 7319,05 euro võrra.

2. XX Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Vastustajaks on tunnistatud

Maksu- ja Tolliamet, kes vaidleb kaebusele vastu.

3. 30.07.2020 määrus kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-19-1647

2(6)

Kaebaja seisukohad

4. Maksuotsusega tühistab maksuaudiitor Halumeister OÜ poolt osutatud teenuste ja kaupade eest

esitatud arved, nõudes seeläbi Singa talu (FIE XX ärinimi) käest tagasi käibemaksu summas 5752,08

eurot. Tegemist on vaba ettevõtluse piiramisega. Kaebaja ei nõustu maksuotsusega.

4.1. Kaebaja tellis perioodil, mil ta oli raskelt haigestunud, talutöödega seotud teenust Halumeister

OÜ-lt, mille töötaja ja juhatuse liige on kaebaja poeg YY. Kaebaja valis teenuse ostmise oma pojalt,

sest YY on 1994. aastal lõpetanud Vigala Põllutöökooli talujuhi eriala. Seega oli turvalisem osta

talujuhtimise teenust oma pojalt, kes tundis tema äritegevuse iseärasusi. YY on Halumeister OÜ

juhatuse liige, seega on tal õigus osutada Halumeister OÜ alt teenuseid ja müüa talule äritegevuseks

vajalikke kaupu.

4.2. Maksuotsuse põhiargumendiks on, et kaebaja poeg peab talutöid tegema tasuta. See teeb iga päev

vähemalt 3 tundi tööaega, kui tuleb tegelda loomade söötmise ja talus asjade korraldamisega. Suvisel

perioodil, kui on heinateoaeg, siis sisuliselt võtab päevas 12-13 tundi tööaega. Heinarullide

kokkuvedu erinevatelt põldudelt sügisel ja talvel (pehmemate alade külmumisel) samuti 8-9 tunnised

tööpäevad.

4.3. Maksuotsuses väidetakse, et kaebajal ei ole äritegevust ning ei tunnustata FIE-le Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) poolt makstavat rohumaa ja loomakasvatuse toetusi

ärituluna. Ettevõtlusega seoses saadud toetused kuuluvad aga maksustamisele ning FIE-del tuleb

ettevõtlusega seotud toetused tuluna deklareerida, täites füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu vormi

E.

4.4. Selleks, et saada PRIA toetused tuluna, peab eelnevalt teostama tööd, mille tulemusena tekivad

käibemaksuga maksustavad kulud. Kuna PRIA toetus makstakse toetusena, siis tekib tehtud kulutuste

baasil enammakstud käibemaks. Käibemaksukohuslasena on õigus enam makstud käibemaksu

tagastamisele (käibemaksuseadus (KMS) § 34 lg 1).

4.5. MTA ei pea majandustegevuseks kui FIE tegeleb karjakasvatusega ja käsib teha seda

harrastusena. Ligi 30 pealist veisekarja ei saa päris harrastuseks pidada, see on mahukas tegevus.

Kaebaja viibis ravil ja ei osalenud pikalt talu majandamises. Seega ei toimunud 2018 aastal ka veiste

müüki. Konsulteerides koostööpartner Halumeister OÜ-ga leiti ühiselt, et kuna loomade

kokkuostuhind on liiga madal, siis karja müüki kahjulikul tingimusel ei toimu. Selle tulemusel aga

asus MTA seisukohale, et kaebajal äritegevust ei toimu.

4.6. Maksuotsus tühistab kõik kaupade ostmised Halumeister OÜ käest, sest MTA hinnangul pole

tehinguid toimunud. Põhiline on söödavarumine. 2018-2019 heinasöötmise periood hakkas varem

põua tõttu septembris ja kestis kuni 20.maini. Halumeister OÜ otsustas sööta päevas karjale 4 rulli,

mis kokku teeb ca 900 rulli. FIE oli sunnitud sisse ostma põua tõttu heina ja sai selle Halumeister OÜ

vahendusel. Maksuaudiitor ei teostanud reaalselt koha pealset kontrolli, et veenduda, et kaebaja

Nõukogude Liidu ajal toodetud heinapress teeb väiksemad ja õhulised heinarullid, kui tavaliselt

tehakse. Sellest tulenevalt ka oli ka rullide kogus suurem.

Vastustaja seisukohad

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

Kaebajal ei ole õigust maha arvata september 2018 – märts 2019 käibemaksudeklaratsioonidel

(KMD) deklareeritud sisendkäibemaksu kokku summas 7319,05 eurot, sest kaebaja ei ole soetanud

kaupu/ teenuseid enda maksustatava käibe tarbeks. Kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks järgmistel asjaoludel (vt ka kontrolliakti punkt 1.1.2.1):

5.1. Kaebajal puudub aastaid reaalne majandustegevus. 2016.a. on kaebaja ettevõtlusest saadud tulu

deklareerinud 658 eurot, 2017.a. ja 2018.a. ettevõtluse tulu deklareeritud ei ole.

3-19-1647

3(6)

5.2. Kaebaja ei ole soetanud kaupu ja teenuseid maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja poolt esitatud

käibedeklaratsioonis maksustatavat käivet deklareeritud ei ole. Talu sissetulekuks on üksnes PRIA

toetus.

5.3. Kaebaja ei ole Halumeister OÜ-lt kaupu ja teenuseid saanud, vaid vajalikud teenustööd on

teostanud füüsiline isik, kaebaja poeg YY (kontrolliakti punkt 2.1.2.2):

5.3.1. Kaebaja ei oma teavet teenuse ja kauba kujunemise kohta. Esitatud arvete pinnalt ei ole

võimalik kontrollida teenuse olemust ja mahtu;

5.3.2. Kaebaja ei kinnita Halumeister OÜ poolt esitatud arvete tasumist;

5.3.3. Kaebajal puudub ülevaade oma raamatupidamises ja Halumeister OÜ arvetel kajastuvatest

andmetest. Kaebaja poeg YY on lasknud koostada raamatupidamise pearaamatu enda äranägemise

järgi selliselt, kuidas tehingud kajastuvad Halumeister OÜ arvetel;

5.3.4. Halumeister OÜ kontrollimenetluses MTA-le dokumente ja arveid ei esitanud ning ei

tõendanud MTA-le ettevõtlusega tegelemist ning kustutati käibemaksukohustuslaste registrist;

5.3.5. Halumeister OÜ ei tasunud tehingutelt kaebajaga riigile käibemaksu. KMD-del on

deklareeritud sisendkäibemaksu suuremas summas ehk on tekitatud tagastusnõue. Samas on

märgitud, et sisendkäibemaksu tõendavad ostuarved puuduvad.

5.3.6. Halumeister OÜ on kajastanud arvetel küttepuude müüki, kuid kaebaja ja YY´i ütlustest

nähtuvalt ei ole küttepuid tegelikult ostetud. Ka heina müügi ja transpordi kohta esitatud teave on

vastuoluline.

5.3.7. Arvetel kajastatud metsaveotraktori Valmet remont ei ole tõendatud.

5.3.8. Rohumaa niitmise, heinarullide pressimise, põllukraavide võsast puhastamise ning loomade

söötmise teenuse kohta antud ütlused on vastuolulised.

6. Kaebaja käsitleb kaebuses PRIA-ga seonduvaid asjaolusid ning jääb seisukohale, et PRIA toetus

on tema tulu. Maksuhaldur ei eita, et toetus on kaebaja tulu, kuid ettevõtluseks loetakse sellist

majandustegevust, kus tulu tekib kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest.

Ettevõtlus on käibemaksuõiguse autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada konkreetse isiku

majandustegevuse kaudu. Teistes õigusaktides sisalduvad „ettevõtluse“, „ettevõtja“ või

„majandustegevuse“ definitsioonid ei ole käibemaksuseaduse tõlgendamisel asjakohased.

7. Kaebaja väidete osas söödavarumise kohta jääb vastustaja maksuotsuse punktis 3.7. esitatud

seisukohtade juurde. Kaebaja väited heinasöötmise kohta on vastuolulised. Ei ole tõendatud ka seda,

et Halumeister OÜ-l oleks olnud heina, mida kaebajale müüja. Seda enam, et Halumeister OÜ ei ole

tõendanud ettevõtlusega tegemist.

8. Kokkuvõtvalt jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja kajastas teadlikult ja tahtlikult antud arveid

sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu enammakse tekitamiseks maksueelise saamise eesmärgil.

Halumeister OÜ majandustegevuse puudumine kinnitab tehingute mittetoimumist ning

majandustegevuseta äriühingu näiline kasutamine tehingupartnerina on käsitletav kaebaja tahtliku

tegevusena.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajal oli õigus kajastada perioodi september 2018 – märts

2019 käibemaksudeklaratsioonidel mahaarvatavat sisendkäibemaksu kokku summas 7319,05 eurot.

MTA leiab, et kaebajal sellist õigust ei olnud, tuginedes peamiselt kahele põhiargumendile: 1)

kaebajal puudub maksutatav käive, seega ei ole kaubad ja teenused soetatud maksustatava käibe

tarbeks ning 2) kaupade ja teenuste soetamine Halumeister OÜ-lt ei ole tõendatud. Kaebaja on

seisukohal, et maksuhaldur on alusetult jätnud arvestamata, et kaebajal oli majandustegevus, mis

3-19-1647

4(6)

seisnes tegevustes, mille eest maksis PRIA rohumaa ja loomakasvatuse toetusi ning, et Halumeister

OÜ poolt tellis kaebaja teenuseid ja ostis kaupu perioodil, mil kaebaja ise oli haigestunud. See, et

Halumeister OÜ nimel tegi töid kaebaja poeg, ei tähenda, et tööd peaks saama tehtud tasuta.

11. Käibemaksuseaduse alusel on maksustatavast käibest sisendkäibemaksu mahaarvamise

tingimuseks, et tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutustega

(KMS § 29 lg 1). Käibeks loetakse kauba võõrandamist või teenuse osutamist ettevõtluse käigus.

11.1. MTA on kontrollimenetluse käigus kindlaks teinud, et perioodil september 2018 – märts 2019

on kaebaja deklareerinud sisendkäibemaksu järgnevalt: 1) TV teenused, digimooduli ja kaardi rent,

raamatute ja muude koduses majapidamises vajaminevate esemete soetus, ning kütust ost kokku

summas 903,82 eurot; 2) Halumeister OÜ-lt rohumaade niitmise, karjaaia ehituse, heinarullide veo

ja loomade söötmise teenust, metsaveotraktori remonditeenust, heina ostu ja selle transporti, kokku

5864,60 eurot; 3) maarendilt Männiku Farm OÜ-lt summas 550,63 eurot. Kokku on

sisendkäibemaksu perioodi september 2018–märts 2019 esitatud KMD-des deklareeritud 7319,05

eurot.

11.2. KMD-dest nähtuvalt kaebajal maksustatavat käivet ei ole. Seda kinnitab ka kaebaja, viidates nii

menetluse käigus antud selgitustes kui ka kaebuses, et talu sissetulekuks on vaid PRIA toetus.

Kaebaja leiab aga ekslikult, et kuivõrd kaebajal on kohustus saadud toetus deklareerida oma

ettevõtluse tuluna, on tõendatud kaebaja majandustegevusega tegelemine ja kaebajal on

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

11.3. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale makstav toetus on kaebaja maksustatav tulu tulumaksuseaduse

tähenduses, ei tähenda, et kaebajal oleks oma tegevuse tarbeks kauba ja teenuse soetamisel õigust

sisendkäibemaksu maha arvata. Kuigi nii tulumaksuseadus kui ka käibemaksuseadus määratlevad

ettevõtluse iseseisva majandustegevusena, on seadustes kasutatavad mõisted siiski erinevad. Mõiste

"ettevõtlus" on käibemaksuõiguses autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada konkreetse isiku

majandustegevuse sisu kaudu. Teistes õigusaktides sisalduvad "ettevõtluse", "ettevõtja" või

"majandustegevuse" definitsioonid ei ole käibemaksuseaduse tõlgendamisel asjakohased. Ka ei ole

kauba või teenuse soetamine ettevõtluse eesmärgil ja maksustatava käibe tarbeks samasisulised

formuleeringud, kuna kogu käive ei ole maksustatav käibemaksuga (vt ka RKHKo asjades nr 3-3-1-

10-16 (p-d 9 ja 10 ning 3-3-1-53-16 p 24).

11.4. Sisendkäibemaksu mahaarvamine toimub vastavalt sellele, millisel eesmärgil kasutatakse

toetuse

eest

ostetud

kaupu

ja

teenuseid.

Sisendkäibemaksu

majaarvamiseks

peab

käibemaksukohustuslane soetama kauba ja/või teenuse eesmärgiga seda kasutada enda ettevõtluse

tulemusel pakutava kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei

ole aga kaebaja tõendanud, et kontrollitaval perioodil oleks tal olnud või tekiks tulevikus

maksustatavat käivet, mille tarbeks on maksuotsuses viidatud kaubad ja teenused soetatud. Kaebaja

selgitused maksustava käibe osas on menetluse käigus olnud vastuolulised. Nii on kaebaja

maksumenetluse käigus selgitanud, et tal on küll mõned piimalehmad ja vasikad, kuid haigestumise

tõttu pani ta piimatoodangu süstlaga kinni. Loomi kaebaja müünud ei ole, sest loomad on koplis

metsikud, keegi neid kinni püüdma ei hakka. Osad vasikad, mida kaebaja tahtis kauem pidada,

murdsid talvel naabri põllule ja nad tuli maha lasta. Kohalik tapamaja maha lastud loomi vastu ei

võta, seega pole neid võimalik müüa (kaebaja 12.06.2019 selgitus, MTA vastuse lisa nr 8 p-d 3,5,14).

Samas kohtule esitatud kaebuses viitab kaebaja 30-pealisele veisekarjale, mida ei saa pidada hobi

korras ning sellele, et veiste kokkuostuhind oli 2018.a. liiga madal ning seetõttu veiste müüki ei

toimunud (kaebuse lk 2). Peale suulite selgituste, ei ole kaebaja esitanud muid tõendeid, mis kinnitaks

maksustatava käibe olemasolu või tekkimise tulevikus. Pigem viitavad kaebaja menetluse käigus

antud selgitused sellele, et kaebaja soov on senine tegevus lõpetada (12.06.2019 kaebaja suuliste

selgituste protokoll, MTA lisa nr 8 p 6 ja p 22).

3-19-1647

5(6)

11.5. Eeltoodust tulenevalt leian, et MTA on maksuotsuses õigesti leidnud, et kaebajal puudub õigus

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, sest kaebajal puudub maksustatav käive ja seega ei ole kaebaja

poolt ostetud kaubad ja teenused soetatud maksustatava käibe tarbeks.

12. Ehkki sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine on põhjendatud juba ainuüksi tulenevalt

asjaolust, et kaebaja ei soetanud kaupu ja teenuseid maksustatava käibe tarbeks, analüüsin vastuseks

kaebusele alljärgnevalt ka Halumeister OÜ-lt ostetud kaupade ja teenustega seonduvat. Kokkuvõtvalt

on MTA maksumenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja ei soetanud kaupu ja teenuseid Halumeister

OÜ-lt. Vajalikud teenustööd on vähemalt osaliselt teinud ära kaebaja poeg YY, kaupade soetamine

Halumeister OÜ poolt pole kinnitust leidnud. Nõustun siinkohal MTA seisukohtadega.

12.1. KMS § 29 lg-st 1, lg 3 punktist 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus

sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava

arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta

KMS § 37 nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve juhul, kui kaupa või teenust ei

olegi soetatud, kui ka juhul, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja (KMS § 37 lg 7 punktid

2, 5). Raamatupidamise algdokument peab muu hulgas kajastama õigesti tehingu majanduslikku sisu

ja osapoolte nimesid (vt ka Riigikohtu 17.12.2008 otsus asjas nr 3-3-1-67-08, p 15). Puudused teenuse

kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale ning teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik

siis, kui sellega tagatakse võimalus teenust identifitseerida ja kontrollida teenuse saamist (nt

Riigikohtu 17.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-76-14, p-d 15-16).

12.2. Halumeister OÜ poolt esitatud arved teenuse osutamise kohta on üldsõnalised ning kajastavad

teenust vaid umbmääraselt. Näiteks on arvetel märgitud „rohumaa niitmine“; „heinarullide

pressimine“; „karjaaia ehitamine“ jms (MTA vastus kaebusele, lisa 7). Puuduvad viited teenuse

mahu, samuti teenuse hinnastamise osas (arvetel on märgitud hinna kujunemine „kokkuleppel“).

Puuduvad ka muud korrektselt vormistatud dokumendid, mis kajastaksid teenuse osutamist, sh selle

tegelikku mahtu ja hinda. Seejuures ei ole arvetele lisatud ka ühtegi viidet võimalike täiendavate

dokumentide olemasolule, kus oleks teenust piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud. Veelgi enam,

kontrollimenetluses on tuvastatud, et ka kaebaja ise ei oma teavet teenuse ja kauba hinna kujunemise

kohta. Kaebaja antud selgituste kohaselt arvutab YY ise välja, mida talus on tehtud (kaebaja

12.06.2019 seletuste protokoll, MTA vastuse lisa 8 p 22). Teenuse osutamise kohta ei ole võimalik

saada täpsemaid dokumente ka Halumeister OÜ-lt, kuivõrd viimane maksumenetluse käigus MTA-

le dokumente ei esitanud (MTA vastus kaebusele p 3).

12.3. MTA on kontrolliaktis ja maksuotsuses põhjalikult analüüsinud ka Halumeister OÜ-lt kauba

soetamisega seotud küsimusi ning leidnud, et kauba soetamine ei ole tõendatud (MTA kontrolliakti

lk 7 p i) jj). Nii näiteks küttepuude müügi osas ei ole selge, kust Halumeister OÜ ise küttepuid soetas,

seejuures on kaebaja selgitanud, et ei ole küttepuid ostnud, need tulid oma metsast. Ka väidetavalt

soetatud heina ja selle transportimise osas on kaebaja ja tema poja seletused vastuolulised. Nõustun

siinkohal MTA seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS § 165 lg 2).

12.4. Maksuhalduri kahtlusi teenuse osutamise ja kauba soetamise osas Halumeister OÜ-lt kinnitab

ka poolte asjaajamine. Esmalt ei ole selge, kas ja kui palju on kaebaja Halumeister OÜ-lt ostetud

teenuste ja kaupade eest tasunud. Kaebaja on maksumenetluse käigus selgitanud, et temal ei olegi nii

palju raha, et Halumeister OÜ arveid tasuda, osalt on arveldatud kinnistute müügist saadud

summadega, need olid kaebajal sularahas seifis, sealt poeg võttis, aga kaebaja ei tea, kui palju.

Tagastatud käibemaks läks samuti Halumeister OÜ-le (kaebaja 12.06.2020 suuliste seletuste

protokoll MTA vastus kaebusele, lisa 8 p 9 jj ning p 22-23,). Kaebaja raamatupidamisarvestuses ja

Halumeister OÜ arvetel kajastuvad andmed, mille kohta kaebajal endal vastav teadmine puudub.

Kaebaja raamatupidamise arvestuse on oma tuttaval palunud korda teha YY, kes esitab kaebaja eest

ka käibedeklaratsioone (samas, p 16-17 ning kontrolliakti lk 6 p e)). Märkida tuleb sedagi, et MTA

andmetel ei tasu ka Halumeister OÜ riigieelarvesse käibemaksu, deklareerides sisendkäibemaksu

3-19-1647

6(6)

oluliselt suuremas summas, kui maksustatavalt käibelt tasumisele kuulunuks, samas märkides

deklaratsioonis, et deklareeritavad ostuarved puuduvad (MTA kontrolliakt, lk 7, p h) ja seal viidatud

tõendid).

13. Eeltoodu pinnalt leian, et käesoleval juhul on MTA kontrolli käigus tuvastatud asjaolude põhjal

õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tegelikult Halumeister OÜ-lt kaupu ja teenuseid üldse soetanud.

Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber

maksuotsuses toodud põhistusi. Ka sellel põhjusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Maksuotsuse

tühistamiseks puudub alus.

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmise taotlust esitanud. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma