1-09-15672/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-15672

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-15672 (09230102321) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi E.M-i süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav E.M

Ik: xxx; kodakondsuseta; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: Harju Maakohtu 22.03.2010 määrusega valitud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 26.04.2010.

Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. E.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades karistusest

kantuks eelvangistuses viibitud aeg, so 26.04.2010 kuni 03.05.2010, so 8 (kaheksa) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 2 (kaks) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta E.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 kuu ja 2 päeva E.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et E.M temale määratud 1 (üks) aasta ja 6

2 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.M-i järgima katseajal

kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.M-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.05.2010 .

7. E.M-i suhtes Harju Maakohtu 22.03.2010 määrusega valitud tõkend

vahistamine tühistada ning E.M vabastada vahi alt kohtusaalist.

8. E.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1650 (üks tuhat kuussada viiskümmend), mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.M, 1-09-15672, kaitsjatasu“.

9. E.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.M, 1-09-15672, sundraha“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

E.M-i süüdistatakse selles, et tema 07.02.2009 kella 21.00 paiku, viibides Tallinnas Xxx korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil JB kuuluva mobiiltelefoni №kia N82 väärtusega 5 000 krooni, tekitades vargusega JB varalist kahju 5 000 krooni.

Seega E.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav E.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 07.02.2009 koostatud kannatanu JB ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.02.2009 kella 21:00 paiku oli tal külas aadressil XXX, Tallinn, tema ema vend E.M, kes pidi

aitama neil arvutit parandada. Kannatanu mobiiltelefon №kia N82, väärtusega 5000

krooni oli arvuti kõrval. Mingil hetkel läks onu koos tema õega poodi ning ei tulnudki

tagasi. Õde ütles, et ta oli asjatoimetusi olnud. Kannatanule tundus see kahtlasena. JB avastas, et kadunud on tema mobiiltelefon. Helistas oma numbrile, see oli välja lülitatud.

Onu number samuti ei vastanud. Kannatanu teavitas politseid ning käis koos politseiga

Puhangu tänaval asuvas pandimajas, kus talle öeldi, et 20 minutit varem oli vastava kirjeldusega meesterahvas nimetatud telefoni käinud pakkumas. (t/l 3-5)

• Karistusregistri teatise kohaselt on E.M-i karistatud väärteokorras 4 korda: -Põhja Politseiprefektuuri 09.10.2004 otsusega Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 360 krooni;

-Kodakondsus ja Migratsiooniameti 24.01.2005 otsusega Välismaalaste seaduse § 166 alusel rahatrahviga 900 krooni; -Põhja Politseiprefektuuri 20.05.2008 otsusega NPALS § 15¹ alusel rahatrahviga 300 krooni; -Harju Maakohtu 14.01.2009 otsusega NPALS § 15¹ alusel arestiga 4 päeva. (t/l 7-8)

• ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.06.2009 koostatud kahtlustatava E.M-i tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 07.02.2009 läks ta õhtul õe juurde Lõime tänavale. Ta võttis kaasa õlut, et tähistada oma sünnipäeva, neil tekkis väike tüli ja ta otsustas kaasa võtta mobiiltelefoni. Tahtis telefoni viia pandimajja aga pandimaja oli kinni, andis mobiiltelefoni paariks päevaks Andrei kätte, kes selle maha müüs ja andis talle 1000 krooni. SIM kaardi andis tagasi. Puhangu tänaval pandimajas ta ei käinud, Jevgenile valetas. (t/l 14-16)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 12)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud E.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu JB ütlusi,

karistusregistri väljavõtet, asub seisukohale, et süüdistatava E.M-i süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi.

E.M süüdistatakse JB mobiiltelefoni äravõtmises ning selle ebaseaduslikus

omastamises, kusjuures vallasasja väärtus ületas 1000 krooni. Süüdistatav andis varastatud telefoni kolmandale isikule ning sai selle eest raha, mis näitab süüdistatava tahtlust varastatud

vallasasi enda kasuks pöörata. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema

käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava kuriteo

toimepanemise eest on ette nähtud karistusena kas rahaline karistus kolmekümnest kuni viiesaja päevamäärani või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudub

4

süüdistataval alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka asjaolu, et süüdistatava suhtes

kriminaalmenetluse lõpetamisel ei olnud ta suuteline tasuma temale pandud rahalisi

kohustusi, mis tingis menetluse uuendamise. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda

asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda,

mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb

süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul

arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kannatanule varalise kahju hüvitamist ja

kohtuistungil avaldatud kahetsust, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse

mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja

teda on karistatud väärtegude toimepanemise eest, millistest viimase on ta toime pannud

peaaegu 2 aastat tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatava isikuandmeid arvestades ei ole

süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele

pööramata, arvestades eelvangistuse karistusaja hulka. Samas leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritud teo iseloomu arvestades ning varasemate väärtegude iseloomu arvestades

tuleb süüdistatav allutada käitumiskontrollile, mis annaks süüdistatavale tuge edaspidi õiguskuuleka käitumisviisi valikul.

Märt Toming kohtunik