3-20-1756/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1756

Määruse kuupäev

18.09.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Enn Neemela riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Enn Neemela

RESOLUTSIOON

Jätta Enn Neemela riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg

8,

halduskohtumenetluse

seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 11.09.2020 SA Õigusteenuste Büroo vahendusel esitatud

Enn Neemela taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on taotletavate riigi õigusabi

liikidena

märgitud

isiku

esindamine

haldusmenetluses,

isiku

esindamine

halduskohtumenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku muu õigusnõustamine või muu

esindamine.

Taotlusest nähtub, et E. Neemela soovib riigi õigusabi selleks, et esitada haldusmenetluse

uuendamise taotlust seonduvalt Viru-Nigula vallas Letipea külas Letipea neemel asuva endise

Uluneeme A-93 kinnistu lahusmaatüki riigi omandisse jätmisega. Nimetatud maatükk jäeti riigi

omandisse siseministri 17.05.2001 korraldusega nr 212. E. Neemela märgib, et maatüki riigi

omandisse jätmine oli õigusvastane, sest enne maa riigi omandisse jätmise korralduse

vastuvõtmist oli see maatükk taotlejale Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.03.1996 korraldusega

nr 40 juba tagastatud. Keegi pole korraldust nr 40 vaidlustanud ja see oli kehtiv ka siseministri

17.05.2001 korralduse nr 212 vastuvõtmise hetkel. Taotleja hinnangul on siseministri

17.05.2001 korraldus ilmselt tühine ja alternatiivselt oleks taotlejal võimalik pöörduda

halduskohtusse ka selle haldusakti tühisuse tuvastamiseks. Taotleja märgib, et soovib

haldusakti tühisuse tuvastamise nõudega pöörduda kohtu poole alles siis, kui haldusmenetluse

uuendamine siseministri 17.05.2001 korralduses nr 212 nimetatud maa riigi omandisse jätmise

küsimuses võimalikuks ei osutu või kui see ebaõnnestub taotlejast mittesõltuval põhjusel.

Taotleja märgib, et kohus võib anda riigi õigusabi esialgu ka õigusnõustamiseks koos

kohustusega jätkata hiljem taotlejale õigusabi osutamist tulenevalt RÕS §-st 17.

3-20-1756

KOHTU SEISUKOHT

2. Riigi õigusabi taotluse sisust nähtub, et taotleja sooviks on saada riigi õigusabi eelkõige

haldusmenetluses osalemiseks, et taotleda haldusmenetluse uuendamist Letipea neemel asuva

endise Uluneeme A-93 kinnistu lahusmaatüki riigi omandisse jätmise küsimuses.

3. RÕS § 10 lg 31 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses

esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele

halduskohtule. Kohus leiab, et esindus haldusmenetluses hõlmab praegusel juhul ka isiku

õigusnõustamise ja õigusdokumendi koostamise. Seetõttu käsitab kohus taotlust selliselt, et

taotleja soovib õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6).

4. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa

aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud keeld taotlejale riigi

õigusabi andmiseks, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt

vähene.

6. Taotleja soovib õigusabi, et esitada haldusmenetluse uuendamise taotlust seonduvalt

Letipea neemel asuva endise Uluneeme A-93 kinnistu lahusmaatüki riigi omandisse jätmisega.

Nimetatud maatükk jäeti riigi omandisse siseministri 17.05.2001 korraldusega nr 212. Taotluse

kohaselt tuleks haldusmenetlus uuendada põhjusel, et Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.03.1996

korraldusega nr 40 oli maa juba taotlejale tagastatud, mistõttu ei saanud seda enam jätta riigi

omandisse.

7. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 44 on sätestatud alused, mil haldusmenetlus

uuendatakse. Muu hulgas uuendatakse menetlus, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis

ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (HMS § 44 lg 1 p 2). Kohtule esitatud riigi õigusabi

taotlusest võib järeldada, et haldusmenetluse uuendamise peaks praegusel juhul kaasa tooma

Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.03.1996 korralduse nr 40 olemasolu.

8. HMS § 44 lg 3 sätestab, et haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada

haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise

asjaolude teadasaamisest alates. Kohtute infosüsteemist kättesaadavatest andmetest haldusasjas

nr 3-04-317 toimunud menetluse kohta nähtub, et taotleja on olnud Viru-Nigula Vallavalitsuse

20.03.1996 korralduse nr 40 olemasolust teadlik juba vähemalt aastast 2008 ning viidatud

haldusasjas esitatud apellatsioonkaebuses (vt Tartu Ringkonnakohtu 07.10.2008 otsus

nr 3-04-317, p 4) on ta sellele korraldusele ka tuginenud. Seega oleks praegusel juhul

haldusmenetluse uuendamise taotlus esitatud ilmselgelt HMS § 44 lõikes 3 nimetatud

ühekuulist tähtaega rikkudes. Arvestades seda, et vastavalt HMS 34 lõikele 3 ei ole

menetlustähtaja ennistamine võimalik, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks

ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta, tuleb asuda seisukohale, et taotlejal

puudub sisuliselt võimalus saavutada taotluses kirjeldatud asjaoludel maa tagastamise (maa

riigi omandisse jätmise) haldusmenetluse uuendamist.

9. Kohtu hinnangul ei oleks perspektiivi ka taotleja kaebusel siseministri 17.05.2001

korralduse nr 212 tühisuse tuvastamiseks. HMS § 63 lg 2 sätestab, et haldusakt on tühine, kui:

1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat;

3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;

5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul

objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vaidlusalune siseministri korraldus on riigi

3-20-1756

õigusabi taotlusele lisatud ning kohtu esmasel hinnangul puuduvad sellel HMS § 63 lg-s 2

nimetatud haldusakti tühisuse tunnused.

10. Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud

(RÕS § 7 lg 1 p 5) ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/