2-20-6742/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

1

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Tiia Bergson

Triinu Toon

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6742

Tsiviilasi

AB

“Lietuvos

draudimas“

AB

„Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus N K vastu

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius,

Leedu, 03600), Eesti filiaali (registrikood 12831829)

kaudu

Asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314

Avaldaja lepinguline esindaja A L (e-post xxx)

Puudutatud isik: N K (varasem perekonnanimi M)

(isikukood xxx; elukoht xxx )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus.

2. Välja mõista N Klt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja kahjuhüvitis

summas 1248,96 eurot ja alates 05.08.2020 viivis arvestatuna põhinõudelt

(1248,96 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni

põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1248,96 eurot.

3. Jätta menetluskulud N K kanda.

4. Välja mõista N Klt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskuluna riigilõiv

50,00 eurot ning õigusabikulud 320,00 eurot, kokku 370 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulult (summas 370 eurot) tuleb puudutatud

isikul N Kl tasuda avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ käesoleva

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

15

päeva

jooksul

arvates

määruse

kättetoimetamisest.

2

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. 08.05.2020 esitas AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

Harju Maakohtule avalduse N K vastu kahju hüvitamiseks summas 1248,96 eurot ja alates

08.05.2020 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.

2. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx.

Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx.

Kindlustusvõtjaks on S G. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot.

30.06.2014.a sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate.

3. Kahjuteate kohaselt hoone xxx kinnisvarahaldur selgitas avaldajale, et veekahju

tekkepõhjuseks oli korteris nr xxx toimunud veeavarii. Veeavarii tekkis korteri köögi

kraanikausist. Avaldaja esindaja, xxx vaatas kahjustada saanud korteri nr xxx üle

08.07.2014.a. Korteris nr xxx on kahjustad saanud esiku lagi ja seinad ning elutoa lagi ning

seinad. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused, fotod on lisatud avaldusele.

4. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 1311,96 eurot. Avaldaja

hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid

vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. xxx parandas korteri nr xxx

kahjustused ning esitas avaldajale remondiarve summas 1248,96 eurot. Remondiarve on

hinnapakkumisest omavastutuse võrra väiksem (1311,96-63). Avaldaja hüvitas kahju summas

1248,96 eurot. Omavastutus summas 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

5. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju

sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 25.11.2014.a puudutatud

isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt

12.12.2014.a. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.

6. Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Kuna puudutatud isiku korteris

toimus kahjujuhtum, korteriomandi reaalosa (kraanikauss ehk köögivalamu) lekkis, siis

järelikult ei hoidunud puudutatud isik oma korterit kasutades tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning puudutatud isik on

rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse

rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel

konkreetsel põhjusel valamu lekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik oli

kahju tekkimise hetkel korteri omanik.

7. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui

selle on põhjustanud kolmas isik ( KOS § 11 lg 2). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on

alguse saanud korterist nr xxx. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei

hoidnud korras köögi valamut) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae

voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud

isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei

oleks ka kahju tekkinud.

8. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1248,96 eurot (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis

25.11.2014.a puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja

(rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 12.12.2014.a.

VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt

kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna

kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju

hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.12.2014.a. Kahjunõudes

palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 12.12.2014.a. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole,

3

seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks. Avaldaja nõuab edasiulatuvat viivist alates

08.05.2020 seadusjärgses määras.

Puudutatud isiku seisukoht

9. Avaldaja esitas nõude tulenevalt 2014 aastal tekkinud kahjust. Puudutatud isik kinnitab, et

tema korteris lõhkes veetoru ning vesi voolas naaberkorterisse nr xxx. Kahjustustest korteris

number xxx ei teadnud puudutatud isik midagi. Kindlustusfirma xxx tasus kahjunõude, mille

esitas korter nr xxx. Kinnisvarahaldur on olnud kirjalikult ühenduses korter xxx omanikuga.

10. Avaldaja teatab, et on puudutatud isikule saatnud 25.11.2014.a kahjunõude. Sellist nõuet

puudutatud isik saanud ei ole, vastasel juhul oleks puudutatud isik andnud asja üle

kindlustusfirmale. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi materjali selle kohta, et ta on proovinud

puudutatud isikuga ühendust saada.

11. Puudutatud isik leiab, et käesoleval juhul on tegemist nõude aegumisega TsÜS § 146 lg 1

mõttes. Puudutatud isik palub jätta avaldaja nõue rahuldamata 1248,96 euro ulatuses, samuti

palub puudutatud isik jätta rahuldamata viivisenõude ning menetluskulud palub puudutatud

isik jätta avaldaja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

12. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.

13. Esitatud avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on

korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab

hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg

1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse

alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab

korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi

õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

14. Avaldaja palub avalduses välja mõista kahjuhüvitise 1248,96 eurot ja lisaks nõuab

avaldaja edasiulatuvat viivist alates 08.05.2020 seadusjärgses määras.

15. Avaldaja tugineb nõude alusena kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter

puudutatud isiku korterist tulnud vee tõttu kahjustada. Avaldaja on tasunud kindlustusvõtjale

kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks 1248,96 eurot. Selles ulatuses on

kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu avaldajale üle

läinud VÕS § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja edasiulatuva viivise väljamõistmist.

16. Puudutatud isik kinnitab, et ta ei ole teadlik olnud asjaolust, et korter number xxx oleks

saanud samuti avarii tulemusena kahjustusi. Puudutatud isik keeldub oma kohustuse

täitmisest, kuna leiab, et nõue tema vastu on aegunud.

Aegumise vastuväide

17. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest.

4

18. Nõude aegumise tähtaja kontrollimiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline

õigussuhe. Maakohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist seadusjärgsest võlasuhtest

tuleneva nõudega.

19. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel

hüvitanud kahjustada saanud korterile nr xxx põhjustatud kahju summas 1248,96 eurot. VÕS

§ 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustad saanud korteriomaniku nõue

hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.

20. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses

võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23).

21. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on

reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt

teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata

hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu

13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

22. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju

hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud

korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid,

kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108

alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

23. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega

kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse

alusel. Nii kaasomanike- kui ka korteriomanikevahelistele kahju hüvitamise nõuetele

kohaldub analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete

esitamise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 19; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

186-12, p 10; a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Üksnes juhul, kui rikutud

kohustuse kaitse-eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et

poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise

korteriomaniku vastu deliktilise nõude (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 17).

Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise

tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

24. Viidatud Riigikohtu lahenditest tuleneb seega, et korteriomanike vaheline kahju

hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel.

25. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus vahetult enne 30.06.2014.a. Seega kuulub

kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus.

Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11

lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja

korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg

5

5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma

teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.

26. Seega hõlmab rikutud kohustuse kaitse-eesmärk kohustust mitte kahjustada teise

korteriomaniku korterit, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi teisele korteriomandile.

Käesolevas vaidluses ei ole kahjunõue seotud ei kehavigastuste tekitamise ega ka surma

põhjustamisega. Järelikult on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe.

27. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis järelikult on ebaõige

puudutatud isiku seisukoht, et nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 149, mis sätestab tehingust

tuleneva nõude aegumistähtaja. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et nõude aegumisele

kohaldub TsÜS § 149. Viidatud sätte esimese lause kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

28. Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd tegemist ei ole

kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega, siis ei tule aegumistähtaja algust

arvestada TsÜS § 150 lg 1 alusel, mille kohaselt on aegumistähtaja kulgemahakkamine seotud

sellega, millal õigustatud isik kahjust ja selle hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama.

29. Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue tekib pärast kohustuse

rikkumist kahju tekkimisega. Sissenõutavaks muutub see VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda

lause järgi kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast seda, mil võlgnik

pidi kohustuse täitma, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt

tsiviilseadustiku üldosa seadus kommenteeritud väljaanne).

30. Vaidlust ei ole, et kahjujuhtum toimus enne 30.06.2014. Avaldaja esitas puudutatud

isikule 25.11.2014 tagasinõude ja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10

päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 12.12.2014. Puudutatud isik

kahjunõuet ei tasunud. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 12.12.2014. Selle aja

jooksul oli möödunud kuud kahju tekkimisest. Maakohtu hinnangul on avaldaja antud tähtaeg

kahju hüvitamiseks olnud mõistlik.

31. Aegumine algab alates järgmisest päevast, mis järgnes kohustuse täitmise tähtpäevale

(Riigikohtu 02.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13 p-d 29, 33). Seetõttu aegumistähtaeg

hakkas kulgema 13.12.2014. Avaldus on esitatud kohtusse 08.05.2020. Seega ei ole avaldaja

nõue aegunud, sest nõude aegumistähtajaks on seadusest tuleneva nõude puhul 10 aastat ja

avaldaja nõue aeguks 08.05.2024.

Kahjust

32. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele.

33. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist,

kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-173-12, p 15):

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg

1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

6

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

34. Kohus leiab, et avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja avalduse aluseks

olevad asjaolud on tõendanud. Puudutatud isik kinnitab, et poole vahel puudub vaidlus, et

kahju sai tema korterist alguse. Seega tuleb avaldajalt välja mõista kahjuhüvitis 1248,96 eurot.

Viivisest

35. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 08.05.2020

seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu

seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid

välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus rahuldab avaldaja nõude.

Menetluskulud

36. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

37. Taotluse kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 480 eurot.

Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 4 tundi, hinnaga

120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest xxx ei ole käibemaksukohuslane

(KMS § 19 lg 1).

38. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.

39. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude

jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt

(vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).

40. Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt

õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (4 h) põhjendatud ja vajalik. Samas

on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesolevas

vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast

tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja esindaja ei ole vandeadvokaat.

Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse

menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita

menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle

kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud

piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja

lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on

avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 320

eurot (4 x 80).

41. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas

370 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 320 eurot. Avaldaja taotlus

menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 160 eurot.Vastavalt TsMS § 177 lg 4

märgib kohus avaldaja taotluse avalduse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda

7

käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

42. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik