3-19-2114/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-2114 Määruse kuupäev 17. september 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vera Starostina kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 30. septembri 2019. a otsuse nr 21-EKT ja Narva Linnavalitsuse eluruumi kohandamise toetuse komisjoni 21. augusti 2019. a otsuse nr 41-EK tühistamiseks ning Narva linna Sotsiaalabiameti kohustamiseks avaldust uuesti läbi vaatama Menetlusosalised Kaebaja – Vera Starostina Vastustaja – Narva linn, esindaja Jelena Vassiljeva RESOLUTSIOON 1. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-19-2114. 2. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu menetluses on Vera Starostina kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 30. septembri 2019. a otsuse nr 21-EKT ja Narva Linnavalitsuse eluruumi kohandamise toetuse komisjoni 21. augusti 2019. a otsuse nr 41-EK tühistamiseks ning Narva linna Sotsiaalabiameti kohustamiseks avaldust eluruumi kohandamise toetuse määramiseks uuesti läbi vaatama.

2. Narva linna 14. augusti 2020. a vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtus, et: - Narva Linnavalitsuse eluruumi kohandamise toetuse komisjoni 7. augusti 2020. a otsusega nr 91-EK rahuldati V. Starostina avaldus eluruumi kohandamise toetuse määramiseks, tunnistati edukaks OÜ Teiwaz Ehitus Group hinnapakkumine ning vabastati V. Starostina tualettruumi kohandamisel omaosaluse tasumisest; - Kaebaja keeldus kompromissi allkirjastamisest, kui talle ei anta garantiikirja, et kohandamistöödega alustatakse ühe kuu jooksul. Narva Linna Sotsiaalabiameti spetsialist selgitas kaebajale, et tööde alustamise tähtaeg sõltub Narva linna taotluse rahuldamise tähtajast rakendusüksuse poolt ja kohalik omavalitsus ei saa seda mõjutada; - Vastustaja hinnangul esineb alus kohtumenetluse lõpetamiseks, sest kaebaja avaldus võeti Narva linna poolt uuesti menetlusse ja tema avaldus rahuldati.

3-19-2114 2 3. Kaebaja kinnitas 18. augusti 2020. a vastuses kohtule, et ei nõustu kompromissiga, sest Narva linna Sotsiaalabiameti töötaja väitel ei ole neil rahalist võimalust lahendada kaebaja taotlust ning oodatakse, kui Tallinn annab raha Narva linna Sotsiaalabiametile.

4. Tartu Halduskohtu 19. augusti 2020. a määrusega anti kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks. Kohus selgitas, et kaebaja eesmärk toetuse määramiseks on praegusel juhul saavutatud, kuna Narva Linnavalitsuse eluruumi kohandamise toetuse komisjoni 7. augusti 2020. a otsusega nr 91-EK rahuldati kaebaja taotlus toetuse määramiseks. Seega on kaebuses nõutud haldusakt antud. Varasemad keelduvad otsused ei mõjuta enam kaebaja õiguseid, seega on vastavate haldusaktide mõju ammendunud, mistõttu puudub vajadus varasemate otsuste üle tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel esineb alus menetluse lõpetamiseks praeguses haldusasjas. Kui kaebaja soovib menetlust jätkata tuvastamisnõudega, tuleb tal esitada kohtule vastav taotlus hiljemalt 27. augustil 2020.

Väljastusteate kohaselt toimetati Tartu Halduskohtu 19. augusti 2020. a määrus kaebajale kätte 31. augustil 2020.

5. V. Starostina esitas 8. septembril 2020 kohtule avalduse, milles palus saata viimased asja nr 3-19-2114 materjalid e-posti teel, et tal oleks võimalik edastada need juristile.

6. Kohus edastas 9. septembri 2020. a kirjaga V. Starostinale teistkordselt 19. augusti 2020. a määruse ning määras määrusele vastamiseks täiendava tähtaja viis päeva alates e-kirja kättesaamise kinnitamisest. Kaebaja kinnitas kirja kättesaamist 10. septembril 2020.

KOHTU SEISUKOHT

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta eelnimetatud juhul menetlust, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lõige 2). Kohtupraktika kohaselt tuleb olukorras, kus haldusakti mõju on täielikult lõppenud ja tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2 (Riigikohtu halduskolleegiumi 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, punkt 12). Nimetatud sätete kohaselt võib kohus haldusakti ammendumisel minna isiku taotluse alusel ja tema põhjendatud huvi korral üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, menetlus lõpetatakse.

8. Kaebuse kohaselt oli kaebaja eesmärk asja uuesti läbivaatamine selliselt, et talle määratakse taotletav toetus eluruumi kohandamiseks, täpsemalt tualettruumi kohandamiseks kaebaja eluruumis. Narva Linnavalitsuse eluruumi kohandamise toetuse komisjoni 7. augusti 2020. a otsusega nr 91-EK rahuldati kaebaja taotlus eluruumi kohandamise toetuse määramiseks (põhjendustest nähtuvalt tualettruumi kohandamiseks). Kohus on seisukohal, et eelnevaga on kaebaja õiguste kaitse saavutatud. Kuna kaebaja soovitud haldusakt on antud ning vaidlustatud keelduvate haldusaktide mõju kaebaja õigustele on ammendunud, siis esineb alus menetluse lõpetamiseks praeguses haldusasjas. Kohus andis 19. augusti 2020. a määrusega kaebajale võimaluse tuvastamisnõudele ülemineku taotlemiseks ja selle põhjendamiseks. Vastavalt kohtu 9. septembri 2020. a kirjale oli kaebajal võimalik vastavat taotlust esitada hiljemalt 15. septembril

3-19-2114 3 2020. Kaebaja ei ole taotlenud vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega jätkamist ning kohtu hinnangul ei ole see kaebaja õiguste kaitseks ka vajalik. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus praeguse asja menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Kohus selgitab, et kui määrus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei ole kaebajal enam lubatud esitada kohtule kaebust sama nõudega ja samal alusel nagu praeguses kohtuasjas (HKMS § 43 lõike 1 punkt 2).

10. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu (riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 punkt 2) ning esindas end ise. Kohus ei pea praegust kohtuasja vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest väljuvaks. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)