4-20-3025/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-20-3025

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-3025 (233020002335) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik C.W isikukood XXX; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel XXX koht

, töö XXX Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Väärteoasi C.W kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.06.2020 üldmenetluse otsusele nr 233020002335 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS 132 p 1,

5 lg 2 155-156 § § 13 ja §

Jätta C.W kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.06 2335, millega karistati C.W .2020 üldmenetluse otsus nr 23302000 liikl

7 lg 4

10 (kakssada usseaduse § 22 järgi rahatrahviga 2 kümme) trahviühikut, ehk (kaheksasada ) eurot nelikümmend (KarS § 68 lg 2 alusel kuulub kandmisele rahatrahv

200 trahviühikut, ehk ) ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 8

800 eurot (kaheksaks) kuuks.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

4-20-3025

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 29.06.2020 20,002335 üldmenetluse otsuse nr 2330, kohaselt juhtis C.W 30.05.2020 kella 13.44 ajal

XXX juures mootorsõidukit asula piires kiirusega 116+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50km/h) mitte vähem kui 62km/h võrra. sellega toime väärteo, mis on Otsuse kohaselt pani C.W kvalifitseerit liiklusseaduse

7 lg 4

15 lg 1 p 2. av § 22 järgi, rikkudes liiklusseaduse §

Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud kiirusemõõturi kasutamise protokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, tunnistaja E K ning menetlusaluse isiku C.W ütlustega. Otsuse karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Karistust põhjendustest nähtuvalt ei ole kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist ja kahetsust. Kohtuväline menetleja määras LS § 227 järgi karistuseks rahatrahvi 2 ahviühiku ulatuses, so summas lg 4

10 tr eurot ning t, ehk 800 eurot KarS § 68 lg 2 alusel kuulub kandmisele rahatrahv 200 trahviühiku . LS § 227 lg 5 p 3 alusel määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks.

13.07.2020 esitas C.W eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida p refektuuri otsus tühistada lisakaristuse määramise osas või alternatiivina vähendada lisakaristust või kohaldada juhtimisõiguse äravõtmine üksnes A-kategooria osas.

Kaebaja põhjendab kaebust järgnevate asjaoludega.

1. Otsuse resolutsioon on ebaselge, kuivõrd selles on märgitud, et lugeda lõplikuks karistuseks

800 eurot ning seejärel on märgitud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg.

2. LS ena ette § 227 lg 4 näeb karistus rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kahekümne nelja kuuni. See tähendab, karistusena on ettenähtud kas üks või teine karistus. Väärteo menetleja kohaldas aga mõlemat karistust ning raskendas sellega kaebaja karistust, ei ole aga lubatud. mis Menetleja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

3. Lisaks märgib kaebaja, et tegu oli sooritatud ettevaatamatusest ning sellega ei põhjustatud varalist kahju. Seda ei ole arvestatud.

4. Otsusest ei ole arusaadav, miks on juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks õiguskor ra kaitsmise huvides, miks ei piisa rahatrahvist.

5. Kaebaja palub arvestada asjaoludega, et tema töökoht on seotud auto juhtimisega ning töökoha kaotamisel jääb tema pere sissetulekuta.

Eelnevast nähtuvalt ei vaidlusta kaebaja väärteomenetluse esemeks olevaid faktilisi asjaolusid.

Vaidlus on üksnes karistuse osas.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule nõusoleku kirjaliku menetluse 17.08.2020 rakendamiseks ning seisukoha kaebuse suhtes. Vaidlustatud otsuses toodud motiividel jäi kohtuväline menetleja varasema seisukoha juurde ning leidis, et otsuse tühistamiseks ei ole

4-20-3025

põhjust.

Kohtuotsuse põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

Kohus, tutvunud C.W kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.06.2020 nr 2330,20,002335 üldmenetluse otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokollis heidetakse C.W-le ette LS

15 lg 1 p 2 ja

7 lg 4 § § 22 rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis 30.05.2020 kella 13.44 ajal XXX juures mootorsõidukit asula piires kiirusega 116+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (50km/h) mitte vähem kui 62km/h võrra.

LS § 15 lg 1 p st 2 tulenevalt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50km/h. -

L

4 kohaselt on m

S § 227 lg ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle

60 k karistatav rahatrahviga kuni 3 m/h

00 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Formaalselt vastab väärteoprotokollis toodud sündmuste kirjeldus liiklusseaduse § 227 lg- 4 s sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele st mootorsõidukit juhtides lubatud suurima mine

0 kilomeetri tunnis. sõidukiiruse ületa üle 6

Antud juhul ei ole vaidlust selles, et C.W juhtis 30.05.2020 kell 13.44 XXX juures mootorsõidukit Honda CBR600RR, reg.nr . Seda kinnitavad nii C.W XXX kui ka tunnistaja Kesvatera . Lisaks ka isiku kinnipidamise protokoll ning ütlused kiirusemõõturi kasutamise protokoll.

Kiirusm uri kasutamise protokolli C.W õõt kohaselt sõitis ülalnimetatud ajal ja kohas Honda CBR600RR, reg.nr kiirusega 116 (+/- 4) km/h. Taolise mootorsõidukiga XXX kiiruse mõõtmist kinnitas tunnistaja Kesvatera. Kirjeldatud viisil lubatud suurima sõidukiiruse ületamist tunnistas ka menetlusalune isik ise ning kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastamisel nõustus talle näidatud mõõteseadme näiduga. Kuivõrd ütlustest ning kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli tegemist isikute asulasisese teega, kus liiklusseaduse § 15 lg 1 p st 2 tulenevalt on suurim lubatud sõidukiirus -

50 kilomeetrit tunnis, siis ülalnimetatud kiirusega sõites ületas C.W lubatud suurimat

62 km/h. sõidukiirust mitte vähem kui

Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit kiirusega 116 (+/- 4) km/h, millega

4-20-3025

ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui sellega toime väärteo, mis on

62 km/h ning pani kvalifitse

gi. eritav liiklusseaduse § 227 lg 4 jär

Arvestades rikkumise ulatust st lubatud kiiruse ületamist rohkem kui kaks korda, ei saanud tegemist olla ettevaatamatusest toimepandud teoga. Taoline kiiruste vahe ei saanud tunnetuslikult märkamata jääda, eriti mootorrattaga sõites. Seetõttu on kohus veendumusel, et süütegu pandi toime tahtlikult. Liikudes asulasisesel teel kiirusega 116 (+/- 4) km/h pidi sõiduki juht igal juhul tunnetama ning endale teadvustama, et tema liikumiskiirus on lubatust mitu korda

suurem. Seega oli tegemist vähemalt otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuses karistuse ja lisakaristuse määramine piisavalt põhistatud selgelt väljendatud, milliseid asjaolusid kohtuväline menetleja . Otsuses on karistuse ja lisakaristuse määramisel arvesse võttis. lähtu Sealjuures ei ole tud lubamatutest kaalutlustest või jä Samuti on üheselt mõistetav otsuse etud olulisi asjaolusid arvestamata. resolutsioon nii karistuse kui ka lisakaristuse osas.

Kohus nõustub vaidlustatud otsuses toodud kaalutlustel määratud põhikaristuse liigi ja määraga, samuti lisakaristuse kohaldamisega. Sealjuures ei sa lisamata a jätta , et kaebuses toodud sündmuste kirjeldusest nähtuvalt puudus kaebajal igasugune mõjuv põhjus või objektiivne vajadus kiiruse ületamiseks. Tegemist oli asjatu sõiduradade vahetamisega, mis tavapäraselt pigem suurendab liiklusohtlike olukordade tekkimist, kui vähendab Eriti olukorras, kus seda tehakse väga suurel kiirusel. neid. Lisaks on üldteada, et autojuhtidele on liikluses osalevad mootorratturid autodega võrreldes raskemini nähtavad, mistõttu võib enne manöövri alustamist tähelepane jääda neil matusest kaasliiklejaks olev mootorrattur . K märkamata ui mootorratuur liigub lubatud sõidukiirusest mitu korda kiiremini ning sõelub sel viisil sõiduradade ja autode vahel, on äärmiselt suur tõenäosus, et teised liiklejad lähenevat mootorratturit ei näe ega arvesta temaga manöövrite sooritamisel.

Isegi juhul, kui kaasliikleja teda märkab, on ülisuurt kiirust arvestades reageerimisaeg minimaalne ning ohu tekkimisel on liikluskahju ärahoidmise võimalus pea olematu. Neil asjaoludel peab kohus kaebaja liikluskäitumist äärmiselt ohtlikuks ja vastutustundetuks nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise suhtes.

Eelnevalt ning vaidlustatud otsuses märgitud asjaoludel leiab kohus, et sooritatud väärtegu oli raske rikkumine ning kaebaja süü a vääriks tegu maksimaalsele lähedast on suur. Seeg karistust, s.o rahatrahv 1200 eurot

, 30 päeva aresti või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmi arest või põhikaristusena ne kuni kaheks aastaks. Arvestades kaebaja isikut oleks juhtimisõiguse äravõtmine tema jaoks raskem karistusliik. Kuigi sooritatud teo tehiolusid arvestades peaks kohus antud juhul kohasemaks karistuseks kaebaja mitmeks aastaks liiklusest kõrvaldamist, ei saa kohus omal initsiatiivil isiku olukorda raskendada ning põhikaristuse liiki muuta.

Kuivõrd isikut karistati ligikaudu aasta enne kõnealuse süüteo sooritamist analoogse liiklusalase rikkumise (st lubatud sõidukiiruse ületamise) eest rahatrahviga ning see ei

4-20-3025

mõjutanud kaebajat edaspidi rikkumistest hoiduma, on antud juhul igati õigustatud lisak ud rahatrahvile. aristuse kohaldamine lisaks põhikaristusena määrat

Kohtuväline menetleja on materiaalõigust õiguspäraselt rakendades võtnud arvesse kaebaja poolt süü tunnistamist ning määranud sellest lähtuvalt nii põhikui ka lisakaristuse oluliselt a

lla maksimaalse määra.

Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälis menetleja määra e tud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud põhimõtetega ning üldise karistuspraktikaga. -

Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust määratud karistuse tühistamiseks. Ka kaeb ei anna alust uses märgitud kaebaja tööülesannete seotus mootorsõiduki juhtimisega karistuse muutmiseks. Asjaolu, et kaebaja peab igapäevaselt tööülesannete täitmiseks kasutama mootorsõiduki ning juhtimisõiguse äravõtmisel võib ta kaotada töökoha, ei kaalu t üles vajadust tagada kaasliiklejate ohustust ning vältida vastutustundetu käitumisega isikute lubamist suurema rooli ohu allikaks olevate mootorsõidukite (sõltumata mootorsõiduki kategooriast).

Eelnevat on kohus seisukohal, et kokku võttes vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik. M ning selle muutmiseks puudub alus. õistetud karistus on proportsionaalne

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik