1-19-6918/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

17. september 2020

Kohtuasja number

1-19-6918

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Dmitri Dodonovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p

3, § 113 lg 1 - § 25 lg 2, § 274 lg 1 järgi, Grigori Kašintsevi

süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22

lg 3, § 274 lg 1 järgi, Maksim Alak süüdistuses KarS § 118

lg 1 p 1 järgi, üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. märtsi 2020. a otsus

Apellandid

Süüdistatav Dmitri Dodonov ja tema kaitsja vandeadvokaat

Deniss Matvejev,

Süüdistatava Grigori Kašintsevi kaitsja vandeadvokaat

Sergei Politšev

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Dmitri Dodonov. Isikukood: 38506082255; elukoht: XXX;

töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistatud 2 korral.

Kaitsja

Vandeadvokaat Deniss Matvejev, määratud korras

Süüdistatav

Grigori Kašintsev. Isikukood: 39604303743: elukoht: XXX;

töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Sergei Politšev

Süüdistatav

Maksim Alak. Isikukood: 38502012219; elukoht: XXX;

töökoht: Adalande. Varem kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaat Tatjana Massalina

Prokuratuur

Viru Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 3. märtsi 2020 kohtuotsus tühistada osaliselt järgnevas:

Dmitri Dodonovile KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2 järgi mõistetud karistus ja liitkaristus;

2. Grigori Kašintsevile KarS § 113 lg 1- § 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja KarS § 274 lg 1 järgi

mõistetud karistused ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi.

3. Dmitri Dodonovile mõista KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2 järgi 11 aastat vangistust.

4. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Dmitri Dodonovile liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

5. Grigori Kašintsevile mõista KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja KarS § 274 lg 1

järgi, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, 7 aastat vangitust.

6. Grigori Kašintsevile mõista liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 järgi 9 aastat vangistust.

7. Dmitri Dodonovi apellatsioon jääb rahuldamata, tema kaitsja Deniss Matvejevi ja

Grigori Kašintsevi kaitsja Sergei Politševi apellatsioonid rahuldada osaliselt.

8. Määrata

OÜ-le

Advokaadibüroo

Ida-Viru

Advokaadibüroo

apellatsioonimenetluses Grigori Kašintsevile osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu suuruseks 189,60 (sada kaheksakümmend üheksa eurot ja kuuskümmend

senti), sh käibemaks 31,60 (kolmkümmend üks eurot ja kuuskümmend senti).

9. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Narva Esimene Advokaadibüroo Dmitri

Dodonovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu

suuruseks

388,80

(kolmsada

kaheksakümmend

kaheksa

eurot

ja

kaheksakümmend senti), sh käibemaks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja

kaheksakümmend senti).

10. Jätta p-des 8 ja 9 nimetatud menetluskulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistused

1. Dmitri Dodonovit süüdistatakse selles, et tema varem kehalise väärkohtlemise toime pannud

isikuna (karistatud Viru Maakohtu 15.02.2017 otsusega KarS § 121 lg 1 järgi) 06.05.2019 kella

23:00 paiku olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX , tekkinud tüli käigus haaras käega

kinni A.P. kaelast ning kägistas teda. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega

tekitas D. Dodonov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal).

Sel moel pani Dmitri Dodonov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise,

valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000538 raames

vahi alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas aadressil Vahtra 3, ühes eelvangistuse

kambris koos vahi alla võetud Grigori Kašintseviga, organiseeris arestimajast põgenemise

eesmärgil arestimaja töötaja tapmise. D. Dodonov mõtles välja teoplaani ning leppis G.

Kašintseviga kokku, kes mida teeb. Plaani täideviimiseks seadis D. Dodonov 11.05.2019

kuriteorelvana valmis hambapastatuubi, mille sees oli seebilahus, ning ühtlasi torkeriista, mille

saamiseks murdis ära lusika laiema osa, peites selle kambris taldriku alla, aga terava otsaga osa

pani enda jalanõu sisse selle edasiseks kasutamiseks ründe käigus.

Järgmisel päeval, s.o 12.05.2019, D. Dodonov ja G. Kašintsev konvoeeriti Narva arestimaja

jalutuskambrist arestimaja koridori. Jalutuskambrist väljumisel kell 09:59 D. Dodonov,

tegutsedes vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanile, pritsis tahtliku tapmise eesmärgil, oma

ametiülesannete täitmisel viibivale (kinnipeetute jalutust korraldavale) arestimaja politseinikule

J.J. ile silma seebilahust. Sellega tekitas politseinikule tugeva põletustunde silmades ja

kasutades ära ootamatuse momenti, haaras D. Dodonov ühe käega kannatanu kõrist tagant poolt

ja teise käega eestpoolt ning hakkas sellele jõuga suruma.

Samal ajal tungis G. Kašintsev kallale teenistuskohustusi täitvale (kinnipeetute jalutust

korraldavale) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestimaja spetsialistile U.K. ele. Seda

tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise eesmärgil ning selleks, et U.K. ei

saaks appi minna oma kolleegile J.J. ile. G. Kašintsev haaras parema käega U.K. e kaelast ja

kannatanu kaela jõuga kokku surudes tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu

juurdepääsust ning hoidis U.K. t kinni.

Ajal kui G. Kašintsev hoidis U.K. t kinni, lõi D. Dodonov parema käe rusikaga J.J. ile vastu

pead, misjärel viimane kukkus põrandale. D. Dodonov lõi J.J. ile veel ühe korra parema käe

rusikaga näo piirkonda. Seejärel vajudes kogu kehaga J.J. ile peale, haaras ta parema käega

kannatanul kõrist ja surus sellele, aidates vasaku käega suurendada survet. Hoides J.J. it kaelast,

tõmbas D. Dodonov kannatanu näole politseijaki, jätkates sealjuures J.J. i kägistamist. J.J. il

õnnestus haardest vabaneda, kuid D. Dodonov lõi talle kaks korda parema jalaga ja kolm korda

parema käe rusikaga pea piirkonda. Pärast seda haaras taas kätega kannatanul kõrist ja hakkas

kägistama.

Varem ettevalmistatud terava eseme asemel kasutas D. Dodonov J.J. i politseijaki taskust

võetud metallist pastapliiatsit, lüües vähemalt kuus korda pastapliiatsiotsaga kannatanule pea

ja näo vasakpoolsesse ossa, tekitades J.J. ile lõikehaavu. Samal ajal jätkas G. Kašintsev U.K. e

kinnihoidmist. Mingil hetkel õnnestus U.K. el vabaneda kägistavast haardest, kuid G. Kašintsev

haaras kätega U.K. est lüües teda ühel korral peaga vastu seina. Seejärel lõi jalaga kannatanut

kubemesse. Politsei lisajõudude väljakutsumise takistamise eesmärgil, aidates sellega kaasa D.

Dodonovile, et see viiks J.J. i tapmise lõpuni, tõmbas G. Kašintsev U.K. e taskust välja

raadiosaatja ja viskas selle eemale. Järgnevalt G. Kašintsev haarates kätega ümber kannatanu

kaela, jätkas U.K. e kägistamist. Samal ajal D. Dodonov lõi ühe korra parema käe rusikaga

J.J. it kuklasse. Kuigi kannatanu jõud vastupanuks rauges, lõi D. Dodonov parema jalaga seitse

korda J.J. ile näkku.

Seejärel lõi D. Dodonov parema jalaga U.K. ele rindkere vasakusse poolde, millega tekitas U.K.

ele füüsilist valu ja kehavigastuse (verevalum rindkere keskosas vasakul). Samal ajal juhendas

D. Dodonov sõnaliselt G. Kašintsevi tegevust, et viimane jätkaks U.K. e kinni hoidmist. Edasi

lõi D. Dodonov J.J. ile parema jalaga ning parema käe rusikaga näkku. Lõpuks võttis D.

Dodonov põrandalt üles politseiläbipääsuloa ja lõi veelkord J.J. ile seitse korda parema jalaga

kannatanut - kolm lööki näkku ja neli rindkeresse.

Politseiniku J.J. i surm jäi saabumata D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tahtest olenemata, sest J.J.

il õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale politseitöötajad.

Oma tegevusega tekitas D. Dodonov J.J. ile tugevat füüsilist valu ja hulgaliselt kehavigastusi.

Lisaks purunes D. Dodonovi tegevuse tõttu J.J. il kaelas olnud hõbedast värvi metallist kett.

Eelkirjeldatud viisil pani D. Dodonov toime teise inimese tapmise katse, s.o KarS § 113 lg 1 -

25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani ta toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse

täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. G. Kašintsevit süüdistatakse selles, et tema 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, olles

alkoholijoobes tänaval baari Imbis juures, mis paikneb aadressil Mõisa 1b, Narva linn,

kannatanu O.J. i vastu tekkinud vaenulikke suhete pinnal, tegutsedes grupis koos M. Alakiga,

eesmärgiga põhjustada kannatanule raskeid kehavigastusi, pärast seda kui M. Alak tõukas

kannatanut, lõi rusikaga O.J. it näkku. Löök ei tabanud nägu, vaid kannatanu kätt, kuna O.J.

jõudis panna näo ette käe. Löögi tagajärjel kukkus kannatanu sõiduteele, kus G. Kašintsev ja

M. Alak peksid teda jalgadega kehasse ja pähe. Lisaks veel hüppas G. Kašintsev mõlema jalaga

kannatanu kerel ja lõi ülevalt jalalabaga mitu korda O.J. it pähe. G. Kašintsev püüdis kannatanut

lüüa kasteediga pähe. Kannatanu kaitses end hoides käsi näo ees, mistõttu löök kasteediga tabas

paremat käelaba. Edasi lõi G. Kašintsev kannatanut jalaga rindkerre. G. Kašintsevi ja M. Alaki

teod põhjustasid O.J. ile füüsilist valu ja hulgaliselt tervisekahjustusi: koljuluude vigastuseta

haavad pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu

põrutus, vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne

nahaalune emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil,

põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

Sel moel pani G. Kašintsev toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t. KarS § 118 lg 1

p 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt kriminaalasja nr 19233000539 raames vahi

alla võetud isikuna, viibides Narva arestimajas ühes eelvangistuse kambris koos vahi alla

võetud D. Dodonoviga, leppis D. Dodonoviga kokku kaasa aidata D. Dodonovi tegevusele

arestimaja töötaja tapmisel.

Nimelt 12.05.2019. a kell 09:59 G. Kašintsev, tegutsedes vastavalt kokkulepitud plaanile,

väljudes arestimaja jalutuskambrist, samaaegselt kui D. Dodonov tungis kallale J.J. ile, tungis

G. Kašintsev kallale U.K. ele. Seda tegi G. Kašintsev kannatanule kehavigastuste tekitamise

eesmärgil ning selleks, et U.K. ei saaks aidata oma kolleegi J.J. it.

G. Kašintsev haaras parema käega U.K. e kaelast ja kannatanu kaela jõuga kokku surudes

tekitas talle tugevat füüsilist valu, jättes ta ilma õhu juurdepääsust ning hoidis U.K. t jõuga

kinni. Samal ajal D. Dodonov vägivallatses J.J. i kallal. (Täpsem kirjeldus on toodud

D. Dodonovi süüdistuses). Samal ajal G. Kašintsev jätkas U.K. e kinnihoidmist. Kuigi korraks

õnnestus U.K. el vabaneda G. Kašintsevi haardest, sai viimane kannatanust uuesti kinni ja lõi

kannatanut vähemalt ühel korral peaga vastu seina ja jalaga talle kubemesse. Seejärel tõmbas

ta U.K. e taskust välja raadiosaatja ja viskas selle eemale. G. Kašintsev jätkas kätega U.K. e

kaelast kinni hoidmist. G. Kašintsev võimaldas U.K. e kinnihoidmisega D. Dodonovil jätkata

vägivallatsemist J.J. i suhtes.

G. Kašintsev tekitas U.K. ele füüsilist valu ja kehavigastusi (marrastused vasaku küünarliigese

sirutuspinnal, verevalumid kaelal ning otsimikupiirkonnas ja marrastuse parema kulmukaare

juures). Samuti osutas ta ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile J.J. i tapmises, mida ei

õnnestunud lõpuni viia D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tahtest olenemata põhjustel, sest häire

peale saabusid sündmuskohale teised politseitöötajad.

G. Kašintsev pani toime kaasaaitamise teise inimese tapmise katses, s.o KarS § 113 lg 1 -25 lg

2 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti pani G. Kašintsev toime vägivalla kasutamise võimuesindaja suhtes seoses tema

ametikohustuse täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M. Alak pani toime eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise, s.t. KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud

kuriteo.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu otsusega tunnistati D. Dodonov süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti

karistuseks 1 aasta vangistust. Tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks

2 aastat 6 kuud vangistust. Tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks

mõisteti karistuseks 14 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti

D. Dodonovile liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Karistusaega arvestakse alates 06.05.2019.

Valitud tõkend vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

4. G. Kašintsev tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat

vangistust. Tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Tunnistati süüdi KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti G. Kašintsevile

liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 07.05.2019.Valitud tõkend

vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

5. M. Alak tunnistati süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 07.05.2019 kuni 08.05.2019, s.o

2 päeva, karistusaja hulka ning lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat

11kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldati KarS § 73 lg 1 ning karistust ei pööratud täielikult

täitmisele, kui M. Alak ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel

määrati katseajaks 4 aastat 2 kuud.

M. Alaki suhtes apellatsioonimenetlust ei toimu.

6. J.J. i tsiviilhagi rahuldati VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel ning D. Dodonovilt mõisteti

J.J. i kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 29 eurot 45 senti. Lisaks lahendati

kriminaalmenetluse kulude ja asitõenditega seonduvad küsimused.

Maakohtu otsuse põhiseisukohad on järgmised.

7. Kohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kõikides kuriteo episoodides ning nende

teod on õigesti kvalifitseeritud.

7.1 06.05.2019 episood

D. Dodonovile on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises,

s.o

teise

inimese

tervise

kahjustamises,

valutekitavas

kehalises

väärkohtlemises korduvalt.

Kannatanu A.P. ütluste kohaselt D. Dodonovi juures külas olles sõitis D. Dodonovil nö „katus

ära“ ning ta hakkas teda ründama, kägistas teda ning pani noa kõrile, millega tekitas kannatanu

kaelale kriimustuse. Kriimustusest ja kägistamisest tundis kannatanu valu. Maakohus märkis,

et kuigi kannatanu on andnud kohtueelses ning kohtumenetluses vastuolulisi ütlusi osas, mis

puudutab tema korterist väljumist, siis see asjaolu ei anna alust hinnata kannatanu ütlusi tema

ründamise kohta ebausaldusväärseteks. Kannatanu selgitas, et möödunud on palju aega,

mistõttu ei mäleta ta enam kõiki asjaolusid. Maakohtu arvates on selgitus eluliselt usutav, sest

juhtunust on möödunud enam kui 8 kuud.

Samas on kannatanu ütlused tema suhtes kasutatud vägivalla osas järjepidevad ning kooskõlas

teiste asjas kogutud tõenditega. Nimelt kannatanu ütlusi kinnitab 21.05.2019 asitõendi

vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud politsei rinnakaamera salvestust ning millest nähtub, et

06.05.2019 kell 23:19 saabub politseipatrull aadressile XXX ning tänaval viibivad kaks isikut,

kes on ära tuntavad kui D. Dodonov ning A.P. . A.P. avaldab politseile D. Dodonovi

juuresolekul, viidates D. Dodonovile, et see isik kägistas teda noaga.

Vaatlusprotokollist nähtub, et korteris viibis M.K. , kes selgitas politseile, et mingit pussitamist

ei toimunud, kuid selgitusest järeldub, et D. Dodonovil sõitis nö „katus ära“.

D. Dodonov oma süüd selles episoodis ei tunnistanud, kuid samas mäletas ta sündmuse

asjaolusid väga halvasti. Samas nähtub tunnistaja M.K. u ütlustest, et D. Dodonovil oli paha,

kannatanu ja D. Dodonovi vahel oli tüli ning D. Dodonov käis ja võttis köögist noa.

Maakohus leidis, et D. Dodonovi ütlused on segased ja vastuolulised ning kuuluvad tõendite

hulgast väljaarvamisele.

Kokkuvõtteks sedastas maakohus, et A.P. , M.K. u, U.K. e ütlustega ja asitõendi

vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 06.05.2019 kella 23:00 paiku D. Dodonov olles

alkoholijoobes korteris aadressil XXX , tekkinud tüli käigus haaras käega kinni A.P. kaelast

ning kägistas. Seejärel asetas kannatanu kõrile noa. Oma tegevusega tekitas D. Dodonov

kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse (marrastus kaelal).

Kuigi kannatanu A.P. ei mäletanud kõiki asjaolusid detailselt, ei muuda see tema ütlused

ebausaldusväärsteks, vaid on seletatavad sündmusest möödunud ajaga. Kannatanu ütlused on

kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.

Maakohtu hinnangul on D. Dodonovi süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi leidnud tõendamist.

Süüteo pani D. Dodonov toime otsese tahtlusega. Kuna D. Dodonov on varem karistatud KarS

§ 121 järgi, on süütegu kvalifikatsioon õige.

7.2 07.05.2019 episood

G. Kašintsevit süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises grupis koos M. Alakuga.

Kannatanu O.J. i ütluste kohaselt viibis ta 07.05.2019 hommikul baaris Imbis. Baarist väljudes

nägi ta pealt kaklust ning ta tegi kaklejatele märkuse. Hiljem koju minnes tulid kannatanu

juurde samad mehed, kellele kannatanu oli märkuse teinud, teda lükati, ta kukkus ning teda

hakati peksma. O.J. tundis tema juurde tulnud meestes ära süüdistatavad. Kui kannatanu oli

pikali, peksti teda jalgadega, rusikatega vastu keha, ribisid, käsi ja pead. Löögid tabasid teda

samaaegselt mõlemale kehapoolele ning kui mehed hakkasid eemale minema, võttis G.

Kašintsev midagi taskust välja, mis meenutas kasteeti, pani selle oma käe peale ning lõi teda,

tabades kannatanu kätt, mis oli näo ette pandud.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et O.J. il esinesid koljuluude vigastuseta haavad

pea kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus,

vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ning õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune

emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustas

kannatanule

eluohtliku

tervisekahjustuse.

Roiete

hulgimurru

ning

ninaluu

murru

tekkepõhjusena peab ekspert võimalikuks korduvaid lööke jalgade ja kätega.

Maakohus leidis, et vaidlusküsimuseks on peksmise intensiivsus. Kohtu arvates M. Alaku

ütlused, mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult ühel korral käega ning G. Kašintsevi ütlused,

mille kohaselt ta lõi kannatanut ainult jalaga ning kasteeti ei kasutanud, ei ole usaldusväärsed,

kuna ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega.

Kannatanu ütlustest nähtub, et ta tõesti ei näinud, kes teda jalgadega lõi, kuid tema ütluste

kohaselt olid samaaegselt löögid mõlemalt poolt ning löökide intensiivsusest ta järeldas, et teda

peksid kaks inimest. Lisaks kannatanu ütlustele, et teda löödi ka kasteediga, rääkis seda ka

tunnistaja T.R. .

Tunnistaja R.H. mäletab, et 07.05.2019 peeti baari Imbis juures kinni kaks noort isikut, kelle

riided olid verised, lisaks edastas politsei praktikant R.T. kasteedi, selgitades, et turvakontrolli

ajal leidis ta selle G. Kašintsevi juurest.Ta ise nägi seda kasteeti. Kasteet edastati valveuurijale.

Kasteeti on asitõendina vaadeldud ning vaatlusprotokolli kohaselt avastati kasteedi välispinnalt

verekahtlased määrdumised. Maakohtu puudus alus kahelda kannatanu ütlustes, et G. Kašintsev

lõi teda kasteediga. G. Kašintsevi ütlused on aga vastuolulised ja kuuluvad tõendite hulgast

väljaarvamisele. Samasugule seisukohale asus maakohus ka M. Alaku ütlusi analüüsides.

Maakohus märkis veel, et tunnistaja M.K. nägi kannatanut peksmas vaid G. Kašintsevit, kuid

tunnistaja ei näinud kogu sündmust, vaid alates sellest momendist, kui kannatanu juba oli pikali

ning ei avaldanud mingisugust vastupanu. Enne seda kuulis tunnistaja kakluse, löökide heli.

Lisaks pidi tunnistaja tähelepanu häirekeskusesse helistamise ajaks olema mujal, sest ei ole

võimalik samaaegselt jälgida aknast toimuvat ning valida numbrit. Tunnistaja M.K. helistas

häirekeskusesse ning tehtud kõnest, mis on asitõendina vaadeldud, nähtub, et vastuseks

küsimusele, mitu inimest seal on, vastab tunnistaja, et kaks inimest, peksavad jalgadega, lausa

hüppavad jalgadega tema peale. Seega sündmust vahetult pealt nähes avaldas tunnistaja M.K. ,

et peksjaid oli kaks. M.K. ütlused on vastuolulised selles osas ja kuuluvad tõendite hulgast

väljaarvamisele.

Maakohtu hinnangul on tõendatud, et 07.05.2019.a, kella 05:20 paiku, M. Alak ja G. Kašintsev

grupis, olles alkoholijoobes, tänaval baari Imbis juures, peksid O.J. it süüdistuses esitatud viisil.

G. Kašintsev tahtis kannatanut lüüa kasteediga pähe, kuid kannatanu pani käe ette ning löök

tabas kätt. G. Kašintsev ja M. Alak tekitasid O.J. ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi,

sealhulgas eluohtliku tervisekahjustuse.

Kohus leidis, et M. Alaku ja G. Kašintsevi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 järgi.

Kehavigastuse tekitamise ning tagajärje osas tegutsesid süüdistatavad otsese tahtlusega.

7.3 12.05.2019 episood

D. Dodonovit süüdistatakse tapmiskatses KarS § 113 lg 1-25 lg 2 järgi ning G. Kašintsevit

tapmiskatsele kaasaaitamises KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 -22 lg 3 järgi. Peale selle süüdistatakse

neid vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega KarS

§ 274 lg 1 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et 12.05.2019 hommikul kasutasid D. Dodonov ning G. Kašintsev

arestimaja töötajate U.K. e ja J.J. i suhtes vägivalda. Ründe asjaolusid kinnitab sündmuskoha

vaatlusprotokoll, mis tõendab sündmuskoha olustikku ning seda, et J.J. i ründeks kastutas D.

Dodonov pastakat, mis leiti pärast rünnet arestimaja koridori põrandalt.

Vaidlust ei ole ka selles, et D. Dodonov ja G. Kašintsev ründasid arestimaja töötajaid

kavatsetult. Vastavalt plaanile oli G. Kašintsevi ülesandeks ühte töötajat kinni hoida ning D.

Dodonovi ülesandeks teine töötaja „välja lülitada“ eesmärgiga arestimajast põgeneda.

G. Kašintsev ning D. Dodonov tekitasid oma tegudega U.K. ele ja J.J. ile kehavigastusi. See on

tõendatud

kannatanute

läbivaatuse

protokollidega,

meditsiiniliste

dokumentidega

(kiirabikaardid, patsiendikaardid, statsionaarsed epikriisid) ning J.J. i suhtes on läbiviidud

kohtuarstlikud ekspertiisid. Nimetatud tõenditest nähtub, et kannatanutel tuvastatud

kehavigastused ei olnud rasked.

Käesoleva asja põhiküsimuseks on see, kas D. Dodonovil oli tahtlus tappa J.J. ning kas G.

Kašintsev oli tapmisele kaasaaitaja. Kohtu hinnangul saab sellele küsimusele vastata jaatavalt.

Maakohtu hinnangul leppides kokku, et üks töötaja peab kindlasti kaotama teadvuse, leppisid

süüdistatavad kokku selles, et nad on nõus ükskõik milliste tagajärgedega, sh ka surma

saabumisega.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavad ei arutanud omavahel, mida teha siis,

kui arestimaja töötajad osutavad neile aktiivset vastupanu. Nad ei saanud eeldada, et arestimaja

teenistujad, kelle ülesandeks on kinnipeetavaid isikuid arestimajas valvata, niisama lihtsalt

võimaldavad neil arestimajast põgeneda. Maakohtu arvates ei ole usutav, et lepiti kokku ainult

kahe löögi kasutamises, kuna ajal kui D. Dodonov kägistas ja lõi J.J. it, siis G. Kašintsev kordagi

ei sekkunud D. Dodonovi tegevusse, see tähendab, et ta kiitis selle heaks, nõustus sellega. Isegi

juhul kui lepiti kokku ainult kahe löögi kasutamises, siis üldjuhul ei kaota isik nõrga löögi

tagajärjel teadvust. Seega igal juhul pidid nad kokku leppima, et löögid on tugevad.

Maakohus järeldas, et G. Kašintsevil puudus kontroll selle üle, millised tagajärjed teadvuse

kaotusega kaasnevad, mistõttu ta pidi möönma ükskõik milliste tagajärgede saabumist. Kohus

tõi välja sellegi, et J.J. i peksimine toimus G. Kašintsevi juuresolekul. Seega juhul, kui sündmus

ei oleks kulgenud plaanipäraselt, oli tal võimalik D. Dodonovi tegevusse sekkuda, kuid ta seda

ei teinud. G. Kašintsev ei sekkunud ka siis, kui ta nägi, kuidas D. Dodonov peksis J.J. it edasi

ka siis kui viimane enam vastupanu ei osutanud. Seega G. Kašintsev kiitis heaks ning nõustus

D. Dodonovi tegevusega ning täitis oma osa kokku lepitud plaanist, st hoidis kinni U.K. t,

millega takistas U.K. t minemast appi J.J. ile ning millega omakorda aitas kaasa D. Dodonovi

tegevusele. Maakohtu hinnangul oli D. Dodonovi tegevus ning tahtlus suunatud J.J. i tapmisele

ning see pidi olema arusaadav ka G. Kašintsevile, kes D. Dodonovi tegusid pealt nägi.

Maakohtu hinnangul ei ole usutavad D. Dodonovi ütlused, et ta ei tahtnud J.J. it tappa. D.

Dodonovi selgituse kohaselt tapmise soovi puhul oleks ta kasutanud lusika vart ning pastakaga

lüües oleks ta saanud lüüa silma või kurku. Maakohus märkis, et D. Dodonov tõepoolest ei

kasutanud J.J. i ründamiseks lusikat, kuid arvestades tema poolt kasutatud vägivalla iseloomu,

siis ei olnud see ilmtingimata vajalik. Lusikavarre asemel kasutas D. Dodonov pastakat.

Salvestiselt nähtub, et D. Dodonovi poolt kannatanu pastapliiatsiga löömise ajal on J.J. il

kampsun üle pea tõmmatud. Seega ei saanud maakohtu arvates D. Dodonov näha, kuhu ta

täpselt lööb. Lisaks rääkis D. Dodonov, et löögid pastakaga olid juhuslikud.

Maakohus järeldas D. Dodonovil tapmistahtluse olemasolu ka asjaolust, et turvakaamera

salvestise kohaselt, isegi pärast seda kui D. Dodonov sai kätte uksekaardi, jätkas ta J.J. i

peksmist.

Lähtuvalt eksperdi ütlustest ning D. Dodonovi poolt kannatanu J.J. i suhtes kasutatud vägivalla

objektiivsest teopildist, on tõendatud, et D. Dodonovil oli tahtlus J.J. i tapmiseks. J.J. i surm

jäi saabumata ainult põhjusel, et kohale saabus politseinik R.H. ning D. Dodonov ei saanud

oma tegevust lõpuni viia. Salvestis näitab, et D. Dodonov peksis J.J. it kuni R.H. i saabumiseni.

Alles siis kui R.H. oli ilmunud uksele ja ukse sulgenud, jooksis D. Dodonov ukseni ning

proovis arestimajast kaardi abil väljuda, kuid ei saanud, sest R.H. tõkestas tal väljapääsu.

Maakohus ei näinud vastuolusid U.K. e, J.J. i, R.H. i, R.T. , M.S. i ütluste vahel. D. Dodonovi

ja G. Kašintsevi ütlusi analüüsides tuvastas kohus aga terve rea vastuolud ning arvas need kui

ebausaldusväärsed, tõendite kogumist välja.

Kokkuvõttes leidis maakohtu poolt tuvastamist D. Dodonovile ja G. Kašintsevile esitatud

süüdistused. Maakohus tuvastas, et J.J. i surm jäi saabumata D. Dodonovi ja G. Kašintsevi

tahtest sõltuvamata, sest J.J. il õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale

politseitöötajad. D. Dodonov pani toime teise inimese tapmise katse, s.o KarS § 113 lg 1 -25 lg

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G. Kašintsev osutas ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile J.J. i tapmisel. G. Kašintsevi kaasabi

D. Dodonovile seisnes selles, et vastavalt kokkuleppele pidi ka hoidma kinni U.K. t, ajal mil D.

Dodonov pidi J.J. i nö „välja lülitama“. G. Kašintsev pani toime kaasaaitamise teise inimese

tapmise katses, s.o KarS § 113 lg 1 -25 lg 2 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Leidis tõendamist seegi, et D. Dodonov kasutas tahtlikult vägivalda ka teenistuskohustusi täitva

võimuesindaja U.K. e suhtes ning G. Kašintsev kasutas tahtlikult vägivalda teenistuskohustusi

täitva võimuesindaja U.K. e suhtes. D. Dodonov ja G. Kašintsev panid toime võimuesindaja

suhtes vägivalla kasutamise seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk KarS § 274 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

7.4 Karistus

7.4.1 D. Dodonovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmist. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Maakohus märkis, et

süüdistatav tekitas kannatanu A.P. le füüsilist valu ning kerge kehavigastuse. Varem on D.

Dodonovit KarS § 121 järgi karistatud. D. Dodonovile on võimalik mõista karistus keskmisest

määrast väiksemas määras, s.o 1 aasta vangistust.

KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Maakohus arvestas, et

D. Dodonov lõi U.K. t jalaga ühel korral rindkeresse. Maakohus hindas D. Dodonovi süü

keskmiseks ning mõistis karistuse keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Maakohus arvestas,

et D. Dodonov kägistas ja peksis kannatanut pea ning rindkere piirkonda. Kägistamine ja

sooritatud löögis olid intensiivsed löögid. Lisaks kohus arvestas kannatanule tegelikult tekitatud

kehavigastuste raskust ning seda, et I astme süütegu jäi katse staadiumisse. Kohus rõhutas

asjaolu, et D. Dodonov pani teo toime võimuesindaja suhtes arestimajas, kus ta viibis

vahialusena kahtlustatavana kehalises väärkohtlemises ning tema tegevuse lõppeesmärgiks oli

arestimajast põgenemine. Seega näitas süüdistatav oma tegudega üles absoluutset allumatust

kehtivasse õiguskorda. D. Dodonov kaasas oma teoplaani täideviimisse G. Kašintsevi.

Maakohus hindas D. Dodonovi süü on suureks ning lähtuvalt eri- ja üldpreventsioonist, väärib

D. Dodonov ranget karistust. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Maakohus tunnistas D. Dodonovi süüdi § 113 lg 1- 25 lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks

14 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi luges kohus kergemad karistused kaetuks raskemaga,

mõistes liitkaristuseks 14 aastat vangistust.

7.4.2 G. Kašintsevile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmist. KarS § 118 lg 1p 1 näeb

karistusena ette nelja kuni kaheteistaastase vangistuse. Maakohus arvestas, et G. Kašintsev lõi

kannatanut ka kasteediga, mistõttu on tema süü suurem kui kaastäideviijal M. Alakul. Kohus

arvestab, et G. Kašintsev pani teo toime kaudse tahtlusega ja ta on varem kriminaalkorras

karistamata. Maakohus pidas võimalikuks G. Kašintsevile mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 5 aastat vangistust.

KarS § 274 lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Maakohus arvestas seda, et

G. Kašintsev aitas U.K. e suhtes vägivalla kasutamisega kaasa J.J. i tapmiskatsele. Maakohus

arvestas U.K. ele tekitatud kehavigastuste raskust. Kannatanu ütluste kohaselt ei tundnud ta

võitluse käigus valu, kuid valu tuli hiljem ja siis valutas igalt poolt. Kohus leidis, et võrreldes

süüdistatavate tegusid, oli D. Dodonovi süü suurem kui G. Kašintsevil. Viimane ei olnud

sündmuste algatajaks. Maakohus hindas G. Kašintsevi süü keskmiseks ning mõistis talle

karistuse keskmises määras, s.o 2 aastat vangistust.

KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue kuni viieteistaastase vangistuse. Tegemist on I astme

kuriteoga. G. Kašintsevi teod olid ette planeeritud ning mille lõppeesmärgiks oli põgeneda

arestimajast. Kaasaaitamine oli toime pandud kaudse tahtlusega. G. Kašintsev aitas kaasa

tapmiskatsele võimuesindaja suhtes arestimajas.

Kuigi G. Kašintsev avaldas ülustes kahetsust, ei pidanud maakohus seda siiraks. Kohtu arvates

kahetses G. Kašintsev seda, et põgenemiskatse ei õnnestunud. Kannatanute ees G. Kašintsev ei

vabandanud. Võrreldes D. Dodonoviga on G. Kašintsevi süü mõistetavalt väiksem. Tegemist

oli kaasaaitamisteoga ning G. Kašintsev ei olnud sündmuste algataja. G. Kašintsev on varem

kriminaalkorras

karistamata.

Eeltoodud

asjaolusid

arvestades

mõistis

maakohus

G. Kašintsevile karistuse keskmisest määrast väiksemas määras, s.o 7 aastat vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõistis kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 9

aastat vangistust.

Apellatsioonid

8. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav D. Dodonov, tema kaitsja

vandeadvokaat D. Matvejev, ja G. Kašintsevi kaitsja vandeadvokaat S. Politsev.

8.1 D. Dodonovi kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus. Tühistatud

osas teha uus otsus, millega mõista D. Dodonov õigeks kannatanute A.P. ja J.J. i episoodides;

kannatanu J.J. i episoodis tunnistada D. Dodonov süüdi KarS § 274 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ning

ja mõista talle karistuseks keskmine karistus ehk 2 aastat 6 kuud vangistust. Menetluskulud jätta

riigi kanda.

Kui ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsusega õigesti kvalifitseeriti D. Dodonovi

süütegu kannatanu J.J. i episoodis, siis palub apellant vähendada karistuse KarS § 113 lg 1 - §

25 lg 2 järgi. Kui ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 03.03.2020 kohtuotsus tuleb

tühistada, kuid ringkonnakohus ei saa uue otsuse teha, tagastada asi samale maakohtule uue

kohtuotsuse tegemiseks.

8.1.1 A.P. episood

Apellant arvab, et maakohus ebaõigesti hindas kannatanu A.P. ütlusi. Samuti hindas kohus

ebaõigesti vaatlusprotokolli koos DVD-R plaadiga. Apellant arvab, et kannatanu A.P. ütlused

ei ole usaldusväärsed ja need ei ole kooskõlas teise tõenditega - tunnistaja M.K. u ütlustega

ning vaatlusprotokolliga koos DVD-R plaadiga, kus on salvestatud kaks kõnet häirekeskusesse

ja video politseiniku rinnakaamerast.

Tunnistaja M.K. selgitas politseile, et mingit pussitamist korteris tol õhtul ei toimunud.

Kohtuistungil kannatanu A.P. väitas, et ta helistas häirekeskusse. Süüdistatav D. Donov teatas,

et politsei kutsus mitte kannatanu, vaid tema. Tõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et politsei

kutsumiseks helistas häirekeskusse kell 23:06 D. Dodonov. Apellandi arvates andis kannatanu

teadvalt ebaõigeid ütlusi.

8.1.2 J.J. i episood

Apellandi arvates ei võtnud kohus arvesse kõiki kaitsja poolt kohtuvaidlustes esitatud

vastuväiteid.

Apellandi arvates tuleb D. Dodonov mõista õigeks süüdistuses KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

ja kvalifitseerida tema tegu KarS § 274 lg 1 järgi. Kaitsja ei korda apellatsioonis maakohtus

toodud põhjendusi, sest need on esitatud kohtukõne punktides 14-29.

Kui ringkonnakohus leiab, et D. Dodonovi süütegu J.J. i episoodis on kvalifitseeritud õigesti,

siis karistust tuleb vähendada. J.J. ile ei tekitatud suurt kahju, kehavigastused ei olnud

eluohtlikud, mistõttu ei ole D. Dodonovi süü nii suur, et talle tulnuks mõista 14 aastat

vangistust.

8.2 D. Dodonov märgib, et ta ei ole nõus süüditunnistamisega tapmiskatses. D. Dodonov

kinnitab, et tema ei soovinud kedagi tappa. Videosalvestiselt on näha, et ta üksnes väga tugevalt

peksab kannatanut. Süüdistatav tunnistab, et ründas politseitöötajaid. Ründe põhjuseks oli

asjaolu, et 06.05.2019 peeti ta ebaõiglaselt kinni. A.P. valetab tema peale. Süüdistatav toob

välja, et tema ema oli suremas ning tema elukaaslane oli haige, mistõttu tahtis ta olla nende

juures. Mõlemad nad surid detsembris 2019. Varem ta ei rääkinud kellelegi, et ta tahtis olla

oma lähedaste juures. Kuna ta vahistati tema hinnangul alusetult, otsustaski D. Dodonov

rünnata politseitöötajaid ja võtta ära kaart, millega saab uksi avada. D. Dodonov tunnistab, et

päev enne rünnet lõhkus lusika ja valmistas seebilahuse. Lusikas oli mõeldud hirmutamiseks

ning seebilahus selleks, et politseinik ei saaks silmi avada. Tappa süüdistatav korrapidajat ei

tahtnud. Kui ta oleks soovinud tappa, oleks tal piisanud vaid ühest minutist et kägistada

kannatanu surnuks või kasutada lõhutud lusikat.

D. Dodonov palub, et teda ei karistataks karmilt.

Apellatsiooni täienduses D. Dodonov märgib, et arestimaja korrapidajad teadsid nende

põgenemisest, kuid midagi ette ei võtnud. Süüdistatav leiab, et ka nemad (arestimaja töötajad)

on süüdi, sest ei täida oma ametikohustusi. D. Dodonov kordab, et tapmiskatses ta süüdi ei ole,

kuid tunnistab rünnet.

Teises apellatsiooni täienduses D. Dodonov täpsustab, et J.J. i ründe ajal ta ei haaranud

kannatanult taskust pastakat, vaid see kukkus põrandale, mille ta siis kätte võttis ning lõi

kannatanut pähe. Pastapliiats oli plastikust, mitte metallist. D. Dodonov lisab, et ta võimaldas

kannatanul perioodiliselt hingata. Kannatanu samuti tegi talle väga haiget, surudes sõrme talle

silma, lõi ka paar korda. Videolt on näha, et ta peksab J.J. it ca 10 minutit. Kui ta oleks tahtnud

kannatanut tappa, oleks tal piisanud paarist minutist kannatanu kägistamiseks.

8.3 G. Kašintsevi kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus G. Kašintsevi

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi. Kaitsja taotleb

kaitsealuse selles süüdistuses õigeks mõistmist. Samuti palub kaitsja mõista G. Kašintsevile

kergem karistus. Menetluskulud jätta riigi kanda.

Kaitsja seisukohad on järgmised.

8.3.1 G.Kašintsevi süüditunnistamine KarS § 113 lg - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavad D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku põgeneda

arestimajast, kasutades arestimaja töötajate suhtes füüsilist vägivalda. Sellel eesmärgil ründasid

arestimaja töötajaid ja tekitasid kannatanutele U.K. ele ja J.J. ile kehavigastusi, millised ei ole

rasked.

Kaitsja arvates on vaidlus selles, kas süüdistatavad leppisid kokku selles, et nad kasutavad

sellist füüsilist vägivalda, mis võib kaasa tuua kannatanu J.J. i surma.

Kaitsja hinnangul on D. Dodonov ja G. Kašintsev tavalised keskmised inimesed, kellel

puuduvad meditsiinilised eriteadmised. Nad ei osanud kuidagi arvata, et kui D. Dodonov lööb

rusikaga kaks korda kannatanule pähe, siis võib teadvuse kaotusele järgneda kannatanu surm.

Kaitsja arvates tuleb D. Dodonovi tegu J.J. i suhtes hinnata faktiliselt saabunud tagajärje

kohaselt. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et kannatanule ei tekitatud raskeid kehavigastusi.

G. Kašintsevil oli ka isiklik kogemus, millest lähtuvalt tal oli alus arvata, et D.Dodonovi poolt

kavatsetud vägivald ei too kaasa arestimaja töötaja surma. Kannatanu kehavigastused näitavad

seda, et esialgsed löögid ei olnud isegi sellised, et kannatanu kaotaks teadvuse.

Kaitsja leiab, et G. Kašintsevil ei olnud alust arvata, et D. Dodonovi poolt kavatsetud vägivald

kannatanu J.J. i suhtes - kaks lööki vastu pead selleks, et kannatanu kaotaks ajutiselt teadvuse,

tooks kaasa kannatanu surma.

Kohus ei ole välja toonud tõendeid selle kohta, et süüdistatavad leppisid kokku, et D. Dodonov

kasutab niivõrd intensiivset vägivalda, et sellest võib saabuda kannatanu J.J. i surm.

D. Dodonovi tegevus kannatanu J.J. i suhtes tuleks hinnata faktiliselt saabunud tagajärgede

kohaselt KarS § 121 järgi. Selline vägivald hõlmatakse vägivallaga, mis on ettenähtud KarS §

274 järgi.

Arestimaja kaamerate salvestistest nähtub D. Dodonovi tegevus J.J. i suhtes vägivalla

kasutamisel ning G. Kašintsevi tegevus U.K. e suhtes vägivalla kasutamisel. Seejuures ei saa

väita, et võideldes U.K. ega, oli G. Kašintsevil võimalus kogu aeg vaadata, millist vägivalda

kasutab D. Dodonov J.J. i suhtes.

Kaitsja arvates vaatamata sellele, et D. Dodonovi vägivald J.J. i suhtes oli intensiivne, ei

andnud see G. Kašintsevile alust arvata, et D. Dodonov soovib kannatanut tappa või kaudse

tahtlusega möönab kannatanu surma saabumist.

G. Kašintsevi ütluste kohaselt ei näinud ta, et D. Dodonov kasutas J.J. ile vigastuste tekitamisel

pastapliiatsit. G.Kašintsevi ütlused ei ole ümber lükatud.

Kohus osutas ekslikult, et D. Dodonov lõi U.K. t pastapliiatsiga ühel korral. See ei tulene isegi

kannatanu U.K. e ütlustest. Salvestisest on näha, et D. Dodonov lõi kannatanut jalaga.

Kohus järeldas, et G. Kašintsevil oli võimalus, juhul kui kõik ei läinud plaanipäraselt, sekkuda

D. Dodonovi tegevusse. Kuna G. Kašintsev ei teinud seda, siis kiitis heaks ning nõustus

D. Dodonovi tegevusega.

Kohus jättis tähelepanuta, et G. Kašintsev võitles teise töötaja U.K. ega, nagu oli eelnevalt

plaanitud. G. Kašintsevil oli alust arvata, et D. Dodonov lülitab kannatanu välja võitluse käigus,

lüües kannatanut käte ja jalgadega. Faktiliselt nii toimuski, kuna mingil hetkel kannatanu J.J.

kaotas teadvuse ja lõpetas vastupanu osutamise. Seega ei olnud G. Kašintsevil vajadust sekkuda

D. Dodonovi tegevusse. Kaitsja leiab, et kohtuotsuses puudub põhjendus, millises osas on

G.Kašintsevi ütlused segased, vastuolulised ja ebaloogilised.

Kohtu järeldus, et G. Kašintsevi ütlused on vastuolus D. Dodonovi ütlustega kuriteo

planeerimise osas, on paljasõnaline. Vastupidi, süüdistatavate ütlustest kohtuistungil nähtub,

kuriteo planeerimise kohta nende ütlused on sisuliselt samasugused.

Kaitsja leiab, et maakohtu põhistused selle kohta, miks on G. Kašintsevi ütlused tervikuna

ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite hulgast välja arvata, ei ole asjakohased.

Kaitsja arvates puuduvad tõendid selle kohta, et G. Kašintsev oli tapmise kaasaaitajaks ja osutas

ettekavatsetud kaasabi D. Dodonovile politseiniku J.J. i tapmises.

Tuvastamist leidis, et J.J. ile tekitatud kehavigastused ei ole rasked ega elule ohtlikud tekitamise

hetkel. Lähtuvalt sellest, tuleb süüdistatavate tegusid hinnata faktiliselt saabunud tagajärgede

kohaselt.

Kaitsja arvates ei ole KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 2 järgi põhjendatud ning tema tegu

tuleb kvalifitseerida KarS § 274 lg 1 järgi.

8.3.2 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistis maakohus G. Kašintsevile karistuseks 5 aastat vangistust,

arvestades seda, et G. Kašintsev lõi kannatanut kasteediga. Kaitsja leiab, et kohtulikul uurimisel

ei ole kannatanu löömine kasteediga tõendatud. Kannatanu ise ei väitnud, et ta nägi

G. Kašintsevi käes kasteeti, ta üksnes arvas seda. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt peksis

süüdistatav kannatanut ainult jalgadega. Ka kaasküüdistatav M. Alak ka ei näinud kasteeti

G. Kašintsevi käes. Asjaolu, et süüdistatava kinnipidamisel võeti temalt ära kasteet, ei tõenda

seda, et G. Kašintsev seda kasutas.

Samuti ei ole kaitsja arvates tõendatud, et G.Kašintsev hüppas kannatanu kehale. Tunnistaja

M.K. ütluste kohaselt nägi ta üksnes seda, kuidas süüdistatav justkui ühe jalaga tallas

kannatanu pea peal.

Kaitsja arvates ei ole kogu süüdistuse maht KarS § 118 lg 1 p 1 järgi leidnud tõendamist,

mistõttu ei ole karistuse määr põhjendatud.

8.3.3 KarS § 274 lg 1 järgi mõistis maakohus G.Kašintsevile karistuseks 2 aastat vangistust ja

KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi 7 aastat vangistust.

Kaitsja arvates sisustas maakohus G. Kašintsevile karistust mõistes tema tegude asjaolusid

korduvalt, nii KarS § 274 lg 1 järgi kui ka KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi. Seega

väidab kaitsja, et ühe ja sama tegevuse eest karistati G.Kašintsevit kaks korda.

Kaitsja leiab, et KarS § 274 järgi mõistetud karistus on vastuolus KarS § 63 lg 1 sättega, isegi

juhul, kui nõustuda sellega, et G.Kašintsevi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 274 lg 1 järgi

ja KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 - § 22 lg 3 järgi.

KarS § 22 lg 5 järgi kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada §-s 60 sätestatut. Samuti ka KarS

§ 25 lg 6 järgi süüteokatse puhul võib kohus kohaldada §-s 60 sätestatut.

KarS § 60 lg 1 järgi käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada

isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras.

KarS § 113 lg 1 järgi karistuse mõistmisel puhul maakohus märkis, et kaasaaitamine oli toime

pandud kaudse tahtlusega ja G.Kašintsev aitas kaasa tapmiskatsele. Samas karistuse mõistmisel

ei ole kohus põhjendanud, mil viisil ja kuivõrd kohus arvestas seda.

Kokkuvõttes leiab kaitsja, et G.Kašintsevile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toime

pandud teoga. See ei vasta süüdistatava süü suurusele ja isikule.

G.Kašintsev on varem kohtu poolt karistamata, mistõttu võib talle mõista kergema karistuse.

D. Dodonovi kaitsja täiendav seisukoht

9. Kaitsja pidas vajalikuks märkida veel järgnevat.

9.1 Kannatanu A.P. episood

Kaitsja arvates hindas maakohus ebaõigesti kannatanu ütlused usaldusväärseteks. Eluliselt ei

ole usutav, et kannatanu ei mäleta hästi seda, mis juhtus temaga 8-9 kuud tagasi, sest negatiivsed

sündmused jäävad tavaliselt inimesele meelde. Samuti ei ole usutav, et kannatanu hästi mäletab

seda, mis temaga ei juhtunud - kannatanu mäletab, et ta helistas häirekeskusse ja kutsus politsei,

aga tõendite kohaselt helistas häirekeskusse D. Dodonov.

Kaitsja arvates hindas maakohus ebaõigesti 21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokolli, kuna see ei

kinnita kannatanu A.P. ütluste usaldusväärsust.

Kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et D. Dodonovi ütlused on segased ja vastuolulised

ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele.

9.2 Kannatanu J.J. i episood

Kohtuotsuses maakohus väidab, et igal juhul pidid süüdistatavad kokku leppima, et löögid on

tugevad. Kaitsja arvates on tegemist paljasõnalise arvamusega.

Narva arestimaja turvakaamerate salvestisest on nähtav, et ajal kui D. Dodonov lööb J.J. it

pastakaga, on J.J. il kampsun üle pea tõmmatud. Samas ei takista see asjaolu mõistmast, kus on

kannatanu pea, silmad ja kõri. Seega ei saa väita, et D. Dodonov tegutses kaudse tahtlusega

tappa J.J. .

Kaitsja arvates tuleb arvestada seda, et J.J. ile tekitati kerge tervisekahjustus. Seega ei saa väita,

et D. Dodonov möönis kannatanu surma.

Kaitsja arvates andis maakohus ebaõige hinnangu D. Dodonovi ütlustele koostoimes Narva

arestimaja turvakaamerate salvestistega. Ülekuulamisel D. Dodonov seletas, et ta kontrollis J.J.

i seisukorda ja aeg-ajalt andis J.J. ile võimaluse hingata. Narva arestimaja turvakaamerate

videosalvestistelt on nähtav, et peksmise ajal J.J. end liigutas, mistõttu saab järeldada, et ta ei

kaotanud teadvust. Kaitsja arvates püüdis D. Dodonov igati vältida J.J. i surma.

Kaitsja juhib tähelepanu, et tulenevalt kaitsekõnes esitatust, pidanuks maakohus kontrollima,

kas D. Dodonov tegutses kergemeelsusega.

Kohus jättis tähelepanuta kaitsja väite, et 14.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll tuleb lugeda

lubamatuks tõendiks, kuna vaadeldi ebaseaduslikul teel saadud esemeid.

Samuti ei vastanud maakohus kaitsja väidetele, et kannatanu J.J. i episoodis on tegemist KarS

§-s 274 sätestatud koosseisuga.

9.3 Karistus

Kannatanu U.K. e episoodis karistuse mõistmisel ei nõustu kaitsja maakohtu järeldusega ja

arvab, et karistus peaks olema keskmisest määrast väiksemas määras. D. Dodonov peab

vastama ainult oma tegevuse eest.

Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et J.J. i episoodis D. Dodonovi süütegu

tuleb kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi, siis kaitsja arvates tuleb vähendada karistust

minimaalse määrani.

Kokkuvõttes palub kaitsja tühistada maakohtu otsus ja mõista D. Dodonov õigeks kannatanute

A.P. ja J.J. i episoodides; J.J. i episoodis tunnistada D. Dodonov süüdi KarS § 274 lg 2 p-de 1,

2, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Menetluskulud jätta riigi

kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning alljärgnevalt esitab

omapoolsed seisukohad apellatsioonides tõstatatud vaidlusküsimustele.

11. D. Dodonovi süüdistus Kars § 121 lg 2 p 3 järgi A.P. kehalises väärkohtlemises.

11.1 D. Dodonovile kui varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud isikule, esitati süüdistus

selles, et 06.05.2019 kella 23.00 paiku olles alkoholijoobes oma korteris XXX, tekkinud tüli

käigus haaras käega A.P. kaelast ja kägistas ning seejärel pani noa kannatanu kõrile.

Süüdistatav tekitas kannatanule valu ja marrastuse kaelal.

11.2 Viru Maakohus analüüsis antud episoodis kogutud tõendeid ning tuvastas D. Dodonovi

süü kannatanu A.P. kehalises väärkohtlemises.

11.3 D. Dodonov ja tema kaitsja vaidlustavad D. Dodonovi süüdmõistmise eeltoodud kuriteos

ning taotlevad tema õigeksmõistmist. D. Dodonov leiab, et kannatanu valetas tema peale väites,

et ta pani noa kannatanu kõrile. Kaitsja leiab, et kohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kannatanu

ütlused ei ole usaldusväärsed ja need ei ole kooskõlas tunnistaja M.K. u ütlustega. Samuti ei

ole kannatanu jutt kooskõlas kõnega häirekeskusele.

11.4 Kohtukolleegium kontrollis omalt poolt veelkord kogutud tõendeid ning leiab, et

maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud ning on D. Dodonovi õigesti süüdi mõistnud.

11.4.1 Kannatanu A.P. ütluste kohaselt kutsus D. Dodonov ta enda poole, kus nad tarvitasid

koos alkoholi. Mingil hetkel D. Dodonovil nö „sõitis katus ära“. D. Dodonov ründas teda,

haaras kaelast ja kägistas ning pani noa talle kõrile. Kannatanul õnnestus end haardest vabastada

ning korterist väljuda. Kohtukolleegium nõustub siinkohal maakohtuga, et kuigi kannatanu

ütlused korterist väljumise asjaolude osas olid kohtueelses menetluses ja kohtus erinevad, ei

muuda see kannatanu ütlused ebausaldusväärseteks. Süüteo asjaolude osas on kannatanu

selgitused samasugused.

11.4.2 Kannatanu A.P. ütlused D. Dodonovi poolse ründe kohta kattuvad ka politsei

rinnakaamera salvestisega. Nimelt nähtub salvestiselt (21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll),

et 06.05.2019 kell 23.19 saabus aadressile XXX politseipatrull. Tänaval viibisid kaks isikut -

D. Dodonov ja A.P. . A.P. avaldas politseile, et D. Dodonov kägistas teda noaga. Salvestiselt

nähtub veel, et korteris XXX viibis M.K. , kelle selgituse kohaselt mingit pussitamist pole

olnud, kuid D. Dodonovil „juhtus ku-ku“. Seejuures M.K. keerutab käega oimukohal.

Nimetatust järeldub, et vahetult pärast sündmust kinnitas M.K. , et D. Dodonovil „sõitis katus

ära“. Seega kattub tema selgitus kannatanu selgitusega.

11.4.3 Nagu märgitud, D. Dodonov end süüdi ei tunnista ning leiab, et kannatanu laimab teda.

Maakohtu protokolli kohaselt on D. Dodonovi ütlused väga pinnapealsed, seejuures enamikele

küsimustele vastab süüdistatav, et ta ei mäleta. Ta mäletab kannatanu enda juurde kutsumist ja

alkoholi tarvitamist, samas ei mäleta mingit tüli kannatanuga ega noa võtmist. Samuti ei mäleta

D. Dodonov, millistel asjaoludel kannatanu tema korterist lahkus, kuid mäletab, et mingil

põhjusel püüdis kannatanu tema korterisse tungida, mistõttu helistas ta politseisse.

Mittemäletamine on kohtukolleegiumi hinnangul aga iseenesest usutav, sest D. Dodonovi

ütluste kohaselt oli ta juba ca kuu aega joonud alkoholi. Samas tuleb märkida, et süüdistatav

mäletab valikuliselt- ei mäleta, et tal oleks halb hakanud ja ta oleks noa võtnud ning kannatanut

rünnanud, samas aga mäletab, kuidas kannatanu püüdis arusaamatult põhjusel tema korterisse

tungida. Kannatanu selgitas, et ta ei püüdnud korterisse sisse tungida, vaid hoidis ust kinni, sest

D. Dodonov püüdis talle järgneda. Kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, et D. Dodonov helistas

häirekeskusesse, ei näita seda, et kannatanu valetas ründe asjaolude kohta. Kõnest

häirekeskusele nähtub, et D. Dodonovi ettekujutuse kohaselt püüavad ukse taga olevad isikud

tungida tema korterisse ning ta lubab ründajad ära tappa.

11.4.4 Kuigi D. Dodonov ei mäleta endal haigushoogu ja tüli kannatanuga, rääkis tunnistaja

M.K. , et D. Dodonovil hakkas halb, D. Dodonovi ja A.P. vahel oli tüli ja D. Dodonov võttis

köögist noa (2 kd, lk 198-202). Kaudselt kinnitab süüdistatava agressiivset ja ebaadekvaatset

käitumist sel hilisõhtul politseinik U.K. , kelle ütluste kohaselt kui D. Dodonov toimetati

arestimajja, oli ta väga agressiivne ja tahtis ükskõik kellega kakelda.

11.4.5 Kokkuvõttes nõustub kohtukolleegium maakohtuga, et kannatanu A.P. , tunnistaja M.K.

u ja asitõendi vaatlusprotokolliga leidis tõendamist, et süüdistuses märgitus ajal ja kohas

tekkinud tüli käigus ründas joobes D. Dodonov A.P. t, kägistas käega kaelast ning pani noa

kannatanu kõrile. D. Dodonov tekitas A.P. le valu ja marrastuse kaelal (fototabel, 1 kd, lk 85).

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega antud süüdistuse episoodis ning neid

siinkohal täies mahus ei korda (vt maakohtu otsuse lk 16-18).

12. G. Kašintsevi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

12.1 G. Kašintsevile esitati süüdistus selles, et ta 07.05.2019 kella 05.20 paiku olles

alkoholijoobes baari Imbis juures Narvas, koos M. Alakuga ründas O.J. it. Süüdistatavad peksid

kannatanut käte ja jalgadega kehasse ning pähe. Lisaks veel, süüdistuse kohaselt hüppas G.

Kašintsev mõlema jalaga kannatanu kerel ja tegi ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki

kannatanule pähe. Seejärel tahtis G. Kašintsev lüüa O.J. it kasteediga pähe, kuid kannatanu

hoidis käsi näo ees, mistõttu löök pähe ei õnnestunud, vaid tabas parema käelaba külge. O.J. ile

tekitati süüdistatavate tegudega valu ja tervisekahjustusi - koljuluude vigastusteta haavad pea

kuklapiirkonnas, ninaluude kinnine murd, roiete hulgimurd vasakul, vasaku kopsu põrutus,

vasakpoolne hemopneumotooraks (veri ja õhk rinnaõõnes) ja vasakpoolne nahaalune

emfüseem. Roiete hulgimurd vasakul, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustas

kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.

12.2 Maakohus hindas kogutud tõendeid ning tuvastas kogumi pinnalt, et G. Kašintsevi süü

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi on tõendatud (vt maakohtu otsuse lk 18-21).

12.3 G. Kašintsevi kaitsja ei vaidlusta kaitsealuse süüd selles kuriteos, kuid leiab, et maakohus

tuvastas kaks asjaolu, mis apellandi arvates ei ole tõendatud ning nende väljaarvamine

G. Kašintsevi süüdistusest vähendaks tema süüd, seega ka talle mõistetud 5-aastast vangistust.

12.4 Kaitsja märgib, et maakohus mõistis G. Kašintsevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5- aastase

vangistuse muuhulgas seetõttu, et ta lõi kannatanut kasteediga. Kaitsja hinnangul ei ole see

asjaolu tõendatud.

12.4.1 Maakohus analüüsis kogutud tõendeid ning leidis, et G. Kašintsevi süü kasteedi

kasutamises on tõendatud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust sellest, et pärast kinnipidamist leiti

G. Kašintsevi juurest kasteet. G. Kašintsev kinnitas, et kasteet oli tal küll kaasas, kuid ta seda

O.J. i peksmisel ei kasutanud. Kaitsja osundab ka kaassüüdistatava M. Alaku ütlustele, kelle

sõnul tema G. Kašintsevil kasteeti ei näinud. Kohtukolleegium osundab aga kannatanu O.J. i

ütlustele, kes aga nägi kasteeti. O.J. rääkis muuhulgas, et kui ta oli pikali, peksti teda rusikatega

ja jalgadega kehasse, ribidesse, vastu käsi (kannatanu kaitses pead kätega) ja pähe. Löödi

mõlemalt poolt. Kui mehed eemaldusid, võttis G. Kašintsev taskust midagi, mis meenutas

kasteeti, pani selle kätte ja lõi. Löök tabas kannatanu kätt, kuna ta pani käe näo kaitseks ette.

Asjaolu, et M. Alak kasteeti ei näinud, on seletatav sellega, et ta mäletas sündmusi halvasti, sest

oli väga purjus.

12.4.2 Kasteedi kasutamisest rääkis O.J. koheselt ka sündmuskohalt möödunud tunnistajale

T.R. le. Nimelt rääkis tunnistaja, et baari Imbis juures lamas verise näoga mees, kes seletas

talle, et teda peksti ja löödi kasteediga.

12.4.3 Politseiamentnik R.H. i töötelefoniga kannatanust tehtud videosalvestise kohaselt

(asitõendi vaatlusprotokoll, 2 kd, lk 180-181) rääkis kannatanu vahetult pärast sündmust, et teda

peksid kaks isikut ja teda löödi kasteediga.

12.4.4 Kokkuvõttes saab öelda, et kuna kohe pärast rünnet rääkis O.J. mitmele isikule, et teda

löödi ka kasteediga, on kasteedi kasutamine kohtukolleegiumi hinnangul kahtlusteta tuvastatud.

12.5 Kaitsja leiab veel, et kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist asjaolu, et G. Kašintsev

hüppas jalaga kannatanu keha peal. Ka tunnistaja M.K. sellest ei rääkinud. Tunnistaja sõnul ta

nägi kuidas süüdistatav juskui ühe jalaga tallas kannatanu pea peal.

12.5.1 Käesoleva otsuse p-s 12.1 sai välja toodud G. Kašintsevile esitatud süüdistuse tekst.

Muuhulgas nähtub süüdistusest, et G. Kašintsev hüppas mõlema jalaga kannatanu kerel ja tegi

ülevalt jalalabaga mitu tugevat lööki kannatanule pähe.

12.5.2 Vaatamata sellele, et maakohus on otsuses välja toonud tunnistaja M.K. poolt

Häirekeskusesse tehtud kõne sisu, ei järeldu sellest, et kohus oleks G. Kašintsevi poolt

kannatanu kerel hüppamise ja jalalabaga mitme tugeva löögi tegemise kannatanule pähe,

lugenud tuvastatuks.

12.5.3 Maakohtu otsuse kohaselt osas, kus tuuakse välja tunnistaja M.K. poolt

Häirekeskusesse tehtud kõne sisu (vastuseks Häirekeskuse töötaja küsimusele, mitu inimest

seal on, vastab tunnistaja, et kaks, peksavad jalgadega, lausa hüppavad jalgadega tema peale),

tuvastas kohus kannatanut peksnud isikute arvu. (vt kohtuotsuse lk 20).

12.5.4 Kohtuotsusest tuleneb selgesõnaliselt, et kohus luges tõendatuks, et 07.05.2019 kella

05.20 paiku M. Alak ja G. Kašintsev grupis, olles alkoholijoobes, tänaval baari Imbis juures,

peksid O.J. it. Lõid kannatanut näkku, mille tagajärjel viimane kukkus sõiduteele, kus

G. Kašintsev ja M. Alak peksid kannatanut jalgadega kehasse ja pähe, s.h G. Kašintsev tahtis

lüüa kasteediga kannatanut pähe, kuid kuna kannatanu kaitses end, hoides käsi näo ees, tabas

löök kannatanu kätt. Kohus tegi ühtlasi kindlaks, et süüdistatavad tegutsesid koos ühise

tahtlusega kannatanut peksta. Süüdistatavate ühise tegutsemise tulemusena tekitati kannatanule

valu ja tervisekahjustusi, muuhulgas eluohtliku tervisekahjustuse.

12.5.5 Seega kokkuvõttes sedastab kohtukolleegium, et kaitsja poolt vaidlustatud asjaolu -

G. Kašintsevi poolt mõlema jalaga hüppamine kannatanu kerel ja ülevalt jalalabaga mitme

löögi tegemine kannatanule pähe, ei ole sõnaselgelt loetud tuvastatuks. Ka kohtuotsuse osas,

kus maakohus otsustas mõista G. Kašintsevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5- aastase vangistuse,

ei ole eelmärgitud asjaolule osundatud (vt kohtuotsuse lk 29). Kohtukolleegiumi hinnangul

mõistis maakohus G. Kašintsevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi põhjendatult 5-aastase vangistuse

ehk siis sanktsiooni miinimumilähedase karistuse ning seda vähimalgi määral muuta ei ole

põhjust.

13. D. Dodonovi süüdistus KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2 järgi kannatanu J.J. i suhtes toime pandud

kuriteos ja KarS § 274 lg 1 järgi kannatanu U.K. e suhtes toime pandud kuriteos. G. Kašintsevi

süüdistus KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2- 22 lg 3 järgi kannatanu J.J. i suhtes toime pandud kuriteos

ja § 274 lg 1 järgi kannatanu U.K. e suhtes toime pandud kuriteos.

13.1 D. Dodonovi süüdimõistmises KarS § 274 lg 1 järgi U.K. e suhtes vägivalla kasutamises

ning G. Kašintsevi süüdimõistmises KarS § 274 lg 1 järgi U.K. e suhtes vägivalla kasutamises,

sisuline vaidlus puudub.

13.2 Vaidlust ei ole selleski, et D. Dodonov ja G. Kašintsev plaanisid põgeneda arestimajast.

Selleks leppisid nad kokku kasutada arestimaja töötajate suhtes vägivalda. Süüdistuses

osundatud ajal ja kohas ründasid D. Dodonov ja G. Kašintsev arestimaja töötajaid U.K. t ja J.J.

it ning tekitasid neile kergematliiki kehavigastusi.

13.3 Süüdistatavad arestimaja töötajate vastast rünnet ei eita. Mõistetavalt ei ole sündmuses

osalenud isikud – nii süüdistatavad ise kui ka kannatanud suutnud kõiki sündmuste asjaolusid

detailsest taasesitada. Samas on D. Dodonovi ja G. Kašintsevi tegevus jäädvustatud arestimaja

kaamerate salvestistele, mis annabki kõige objektiivsema pildi sündmusest. Ka ringkonnakohtu

kolleegium tutvus tõenditega – nii isikuliste kui ka dokumentaalsetega, sealhulgas vaatas

salvestisi ning leiab, et maakohtu hinnang tõenditele on õige ning sellega saab vaid nõustuda.

13.4 Nagu eelnevalt sai märgitud, ei ole vaidlust selles, et D. Dodonov ja G. Kašintsev ründasid

arestimaja töötajaid kavatsetult. Kriminaalasjas tehti kindlaks, et päev enne rünnet valmistas D.

Dodonov ette seebilahuse, mille pani hambapastatuubi. Samuti valmistas ta ette teisegi

võimaliku abivahendi – murdis metallist lusikavarre. Murtud lusikavart D. Dodonov J.J. i

ründel ei kasutanud. Tema ütluste kohaselt oli lusikavarre kaasavõtmise eesmärkiks sellega

hirmutada arestimaja töötajat. D. Dodonovi kaitsja väite kohaselt (maakohtukõne), kuna

lusikavart D. Dodonov ei teritanud, siis järeldub sellest, et tal puudus tapmistahtlus.

Kohtukolleegium märgib siinkohal, et asjaolu, kas lusikas oleks olnud teritatud või mitte, ei ole

oluline. Ka teritamata, murtud lusikavarrega võib potensiaalset ohvrit eluohustavalt rünnata.

Kohtukolleegium lisab veel, et 14.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi

D. Dodonovi läbivaatuse käigus ära võetud lusikavart, on lubatav tõend, sest selles vaadeldud

esemed on saadud seaduslikul viisil (2 kd, lk 23-25).

13.5 Vastavalt plaanile algas rünne jalutuskambrist väljumise järgselt D. Dodonovi poolt J.J.

ile seebilahuse silmadesse pritsimisest ning seejärel, vastavalt kokku lepitud teoplaanile pidi D.

Dodonov J.J. i vägivaldselt nö „välja lülitama“, ehk siis teadvusetuks tegema. Samal ajal ründas

G. Kašintsev U.K. t, et ta ei saaks J.J. ile appi minna. Vaidlust ei ole asjaolus, et süüdistatavad

tekitasid kannatanutele kehavigastusi. Selle kohta on kogutud rida tõendeid - kannatanute

läbivaatusprotokollid, kiirabikaardid, patsiendikaardid, statsionaarsed epikriisid ning J.J. i

suhtes tehtud kohtuarstlikud ekspertiisid. Kannatanutel tuvastatud vigastused ei olnud rasked.

Vigastuste raskusaste ongi põhjus, mille tõttu oli juba maakohtus menetluspoolte vahel

põhivaidlusküsimus – kas D. Dodonovile ja G. Kašintsevile esitatud süüdistused tapmiskatses

ja tapmiskatsele kaasaaitamises on tõendatud või tulnuks nende poolt toimepandud teod

kvalifitseerida KarS § 274 lg 1 järgi, s.o vägivald võimuesindaja vastu seoses tema

ametikohustuste täitmisega. Seega, maakohtul tuli teha kindlaks, kas D. Dodonovil oli tahtlus

J.J. i tapmiseks ja kas G. Kašintsevil oli tahtlus sellele teole kaasaaitamiseks. Maakohus vastas

püstitatud küsimusele jaatavalt, tuues välja terve rea põhjendusi (vt maakohtu otsuse lk 22-24).

13.6 Apellandid ei ole maakohtu seisukohtadega nõus ning leiavad, et D. Dodonovi ja

G. Kašintsevi teod on hinnatavad vägivallana võimuesindaja vastu seoses tema ametiülesannate

täitmisega (KarS § 274 lg 1). D. Dodonov kinnitab, et tema ei soovinud kedagi tappa. Kuna ta

vahistati tema hinnangul alusetult, otsustaski ta rünnata politseitöötajaid ja võtta ära kaart,

millega saab uksi avada. Lisaks tahtis ta koju haigete lähedaste juurde. D. Dodonov selgitas, et

murtud lusikas oli mõeldud hirmutamiseks ning seebilahus selleks, et politseinik ei saaks silmi

avada. Kui ta oleks soovinud tappa, oleks tal piisanud vaid minutist et kägistada kannatanu

surnuks või kasutada lusikat. J.J. i ründe ajal ta ei võtnud kannatanult taskust pastakat, vaid see

kukkus põrandale, mille ta siis kätte võttis ning lõi kannatanut pähe. Pastapliiats oli plastikust,

mitte metallist. D. Dodonov lisab, et ta võimaldas kannatanul perioodiliselt hingata. G.

Kašintsevi kaitsja arvates tuleb süüdistatava tegu hinnata samuti tagajärje järgi, sest

G. Kašintsev ei teadnud kui intensiivset vägivalda kavatseb D. Dodonov J.J. i ründel rakendada.

Süüdistatavad leppisid kokku tugevates löökides ning G. Kašintsevil puudus alus arvata, et kahe

löögi järel teadvuse kaotav kannatanu võiks surra. G. Kašintsev ei näinud sedagi, et D.

Dodonov hakkas J.J. it taguma pastapliiatsiga. Apellantide hinnangul ei ole maakohtu kriitika

süüdistatavate ütluste kohta õige.

13.7 Puutuvalt D. Dodonovi ja G. Kašintsevi ütlustesse, märgib kohtukolleegium esmalt, et

maakohtu kriitikaga saab üldjoontes nõustuda. Tõepoolest ei ole süüdistatavate selgitused kõigi

teo asjaolude osas olnud usutavad, sest ei lange kokku teiste tõenditega (vt siinkohal maakohtu

otsuse lk 25 jj). Samas leiab kohtukolleegium, et maakohus on siiski asjaolude tuvastamisel

süüdistatavate ütlusi kasutanud osaliselt. Kohtukolleegiumi arvates pole aga põhjust

süüdistatava ütlustele omistada erilist kaalu, sest sündmusest saab detailse ülevaate teistest

tõenditest – asitõendite vaatlusprotokollidest (eelkõige salvestistest), sündmuskoha

vaatlusprotokollist, kannatanute ja tunnistajate ütlustest jm.

13.8 D. Dodonov täpsustab apellatsioonis, et pastapliiatsi, millega ta lõi kannatanut J.J. it

korduvalt pähe, võttis ta maast, mitte kannatanu taskust nimg pastapliiats ise oli plastikust, mitte

metallist.

13.9 Süüdistuse tekstist nähtub tõepoolest, et D. Dodonov haaras J.J. i politseijaki taskust

metallist pastapliiatsi ning lõi vähemalt kuus korda pastapliiatsi otsaga J.J. ile pea ja näo

vasakusse ossa. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma olulist tähtsust, kas D. Dodonovi

intensiivse ründe ja kannatanu J.J. i aktiivse kaitsetegevuse käigus haaras D. Dodonov J.J. i

taskust pastapliiatsi või oli see jõudnud rüseluses maha kukkuda. Samuti ei ole olulist tähtsust,

kas pastapliiats ise oli plastikust ning sisu metallist, oluline on see, et D. Dodonov võttis J.J. i

pastapliiatsi ning lõi sellega korduvalt J.J. it pähe. Pastapliiatsit ja selle metallist sisu on

asitõenditena vaadeldud ja pildistatud (21.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll, 2 kd, lk 54-55,

61-62).

13.10 D. Dodonovi ja G. Kašintsevi ütluste kohaselt tahtsid nad arestimajast põgeneda. Selleks

oli vaja rünnata kahte arstimaja töötajat. Üks kindlasti nö „lülitada välja“ ja teist on vaja selleks

et pärast ukse avamist näitaks ta kus on garaaž ja kuidas väravat avada. D. Dodonovi väite

kohaselt piisanuks kahest löögist et teha valvur teadvusetuks. Kui ta oleks tahtnud J.J. it tappa,

oleks ta kasutanud kaasa võetud murtud lusikat või kägistanud teda minuti. D. Dodonov ja tema

kaitsja toovad välja, et D. Dodonov kontrollis olukorda ning võimaldas J.J. il aeg-ajalt õhku

hingata. Kampsunit ta J.J. il meelega üle pea ei tõmmanud, see juhtus kogemata. Pastapliiatsiga

ta lõi kannatanut juhuslikult, sihtimata.

13.11 Eeltoodud väited ei veena kohtukolleegiumit tegema maakohtust erinevat järeldust.

Kohtukolleegium vaatas arestimaja kaamerate salvestist. Maakohus tuvastas õigesti

D. Dodonovi poolt J.J. i suhtes kasutatud vägivalla ulatuse. D. Dodonov kägistas J.J. it, peksis

teda nii käte kui jalgadega, põhiliselt pähe. D. Dodonovi väide selle kohta et ta kontrollis

olukorda selliselt, et aeg-ajalt võimaldas J.J. il hingata, ei ole kooskõlas salvestiselt nähtuvaga.

D. Dodonovi pidi arestimaja töötaja teadvusetuks tegemiseks, ehk siis kokkulepitud plaani

elluviimiseks kasutama jõulist ning erinevat liiki vägivalda. D. Dodonov kägistas J.J. it ning

lisaks peksis kannatanut rusikate ja jalgadega korduvalt pähe. D. Dodonovil oli vaja iga hinna

eest saavutada J.J. i teadvusetus. Salvestiselt ei nähtu vähimaidki viiteid sellele, et D. Dodonov

oleks püüdnud kannatanut säästvalt kohelda- võimaldada tal nt aeg-ajalt hingata. D. Dodonovi

vastavat väidet ei kinnita ka kannatanu J.J. . Mis puudutab argumenti, nagu oleks D.

Dodonoviga võitluse käigus sattunud J.J. il kampsun juhuslikult üle pea, siis ei vasta see tõele.

Salvestiselt nähtub selgelt, et D. Dodonov tõmbas J.J. il kampsuni üle pea ilmse eesmärgiga

pärssida tema vastupanuvõimet, ning seejärel lõi J.J. it jõuliselt pastapliiatsiga pähe.

Kohtukolleegium veendus selleski, et D. Dodonovi löögid pastapliiatsiga olid sihipärased -

suunatud just nimelt J.J. ile pähe, mitte kuhugi mujale. Võttes arvesse asjaolu, et J.J. il oli

kampsun tõmmatud üle pea, ei saa nõustuda sellegagi, et D. Dodonov püüdis lüüa kannatanut

vähem ohtlikesse piirkondadesse. D. Dodonov on ise rääkinud, et ta lõi J.J. it pastapliiatsiga

pähe, kuid löögid ei olnud suunatud, vaid juhuslikud. See tähendab, et ta ei kontrollinud

vähimalgi määral vigastuste tekitamise asukohta.

Kohtukolleegium leiab, et lüües inimest korduvalt terava esemega pähe, võib iga löögi tagajärg

olla inimese elu ohustav. Seda enam, kui D. Dodonovi väitel ei valinud täpselt kuhu pähe lüüa.

Selline ühest küljest sihipärane, just pähe pastapliiatsiga löökide tegemine, samas sooritatud

löökide juhuslikkus näitab D. Dodonovi valmisolekut igasuguseks tagajärjeks, ka selleks, et

tema igasugused jõulised löögid (nii jalaga, rusikaga kui ka pastapliiatsiga) J.J. ile pähe võivad

kaasa tuua kannatanu surma.

13.12 Kaebajad rõhutavad, et D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku paari löögi

tegemises, sest sellest oleks piisanud korrapidaja teadvusetuks tegemiseks. Kohtukolleegium

rõhutab, et süüdistatavad leppisid kokku mitte kahe löögi tegemises, vaid korrapidaja

teadvusetuks tegemises. Süüdistatavate seisukohalt oleks äärmiselt naiivne eeldada, et

arestimaja töötaja(d) ei osuta vähimatki füüsilist vastupanu. Seega arvestasid D. Dodonov ja

G. Kašintsev arestimaja töötajate eeldatava aktiivse vastupanuga ning seetõttu olid nad ka

valmis kasutama intensiivset vägivalda, arvestama seejuures igasuguse tagajärjega. Eesmärk

oli ju ühe töötaja teadvustuks tegemine ning teise töötaja allutamine enda tahtele, et põgeneda

arestimajast.

13.13 Kohtukolleegiumi hinnangul D. Dodonovi tegevus J.J. i kägistamisel, peksmisel kinnitab

selgelt tapmistahtlust. D. Dodonov kägistas J.J. it kaelast, tugevate jala ja rusikalöökidega

peksis kannatanut pähe ning lisaks tagus pastapliiatsiga kannatanut pähe. Rõhutamist väärib

seegi, et J.J. i kallal vägivallatsemise käigus ei otsitud kordagi uksekaarti. Kusjuures isegi pärast

seda, kui D. Dodonov võtab maast uksekaardi, jätkab ta J.J. i peksmist, lüües maas lamavat

ning vähimatki vastupanu mitteosutavat J.J. it jalaga korduvalt pähe.

13.14 Põhjendatult osundas maakohus ka kohtuistungil üle kuulatud ekspert M. Vassini

selgitustele. Nimelt selgitas ekspert, et kuigi J.J. il olid lühiajalised tervisekahjustused, siis

löögid peapiirkonda võivad kaasa tuua ka raskema tervisekahjustuse, isegi surma. Selline

tagajärg sõltub nii löökide tugevusest kui ka löökide arvust. Lisaks ekspert tõi välja, et J.J. il

tuvastati kaelal paremal pool verevalum. Selles kohas asub unearter, kägiveen ja uitnärv, mille

kinni pigistamisega võib kaasneda surm. Samuti löök sellesse piirkonda, olenevalt mõju

tugevusest, võib põhjustada kohese surma. Seega, lähtudes eksperdi selgitustest ning D.

Dodonovi poolt J.J. i suhtes kasutatud vägivalla intensiivsusest, on tõendatud D. Dodonovi

tahtlus J.J. i tapmiseks. Maakohus tegi õige järelduse, et tegu jäi lõpetamata D. Dodonovi tahtest

sõltumata. Sündmuskohale tuli politseinik R.H. . Salvestiselt nähtub, et D. Dodonov peksis J.J.

it kuni R.H. i saabumiseni. D. Dodonov lõpetas J.J. i peksmise siis kui märkas, et uks on avatud

ja seal seisab politseinik, kes nähes olukorda, sulges kiirelt ukse. R.H. selgitas, et sulges ukse,

et võtta püstol. Seega alles siis, kui uksele ilmus politseinik ja sulges korraks ukse, jooksis D.

Dodonov ukse juurde ja proovis väljuda, kuid R.H. tõkestas tal tee.

13.15 Käesoleva otsuse p-s 13.6 sai juba märgitud, et ka G. Kašintsevi kaitsja arvates tuleb

tema kaitsealuse tegu hinnata tagajärje järgi, sest G. Kašintsev ei teadnud kui intensiivset

vägivalda kavatseb D. Dodonov J.J. i ründel rakendada. Süüdistatavad leppisid kokku tugevates

löökides ning G. Kašintsevil puudus alus arvata, et kahe löögi järel teadvuse kaotav kannatanu

võiks surra. G. Kašintsev ei näinud ette sedagi, et D. Dodonov hakkas J.J. it taguma

pastapliiatsiga.

13.16 Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et G. Kašintsev osutas D. Dodonovile kaasabi

J.J. i tapmises. Kaasaaitaja on isik, kes osutab teise isiku tahtlikule õigsvastasele teole füüsilist,

ainelist või vaimset kaasabi. G. Kašintsevi kaasaaitamistegu väljendus selles, et vastavalt

kokkuleppele, ajal, mil D. Dodonov teeb teadvusetuks J.J. i, ründab G. Kašintsev U.K. t, hoides

viimast kinni, takistamaks sellega tal minemast appi J.J. ile.

13.17 Nagu käesoleva otsuse p-s 13.10 sai juba välja toodud, rõhutavad kaebajad, et

D. Dodonov ja G. Kašintsev leppisid kokku kahe löögi tegemises, sest sellest oleks piisanud

korrapidaja teadvusetuks tegemiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul leidis kriminaalasjas

tuvastamist, et D. Dodonov ja G. Kašintsev nende endi sõnul leppisid kokku mitte pelgalt kahe

löögi tegemises, vaid ühe arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises. Kohtukolleegium on

arvamusel, et süüdistatavad arvestasid sellega, et arestimaja töötajad osutavad füüsilist

vastupanu ning seetõttu olid nad ka valmis kasutama intensiivset vägivalda teadvusetuks

tehtava arestimaja töötaja suhtes, arvestama seejuures igasuguse tagajärjega. Rõhutada tuleb

seejuures asjaolu, et põgenemisplaan ei tekkinud neil hetkeajel, vaid oli läbiarutatud eelneval

päeval, koos vastavate ettevalmistustega (seebilahus, murtud lusikas).

13.18 Tuvastatud asjaoludel ning vaatamata sellele, et tagant järele leiavad G. Kašintsev ja

tema kaitsja, et süüdistatav ei olnud kokku leppinud selliseks vägivallaks, millisena

D. Dodonov seda J.J. i ründel ellu viis, vastutab G. Kašintsev tapmiskatsele kaasaaitamisteo

eest. Kohtukolleegiumi hinnangul nähtub salvestiselt, et vastavalt kokkulepitule väljudes

jalutuskambrist, samaaegselt kui D. Dodonov ründas J.J. it, ründas G. Kašintsev U.K. t.

Eesmärgiks, nagu teada, oli takistada U.K. el osutada abi J.J. ile, et D. Dodonov saaks teha

viimase teadvusetuks. G. Kašintsev hoidis U.K. t kaelast kinni. Kuna U.K. el õnnestus mingil

hetkel G. Kašintsevi haardest vabaneda, kasutas ta kannatanu suhtes ka muud vägivalda – lõi

teda peaga vastu seina ja jalaga kubemesse. G. Kašintsevil õnnestus U.K. e taskust võtta

raadiosaatja ning see eemale visata. Kaamerasalvestiselt nähtub, et mõlemale süüdistatavale oli

kogu sündmus selgelt nähtav, seda enam et see toimus samas koridoris mõne meetri ulatuses.

13.19 G. Kašintsevi kaitsja märgib, et maakohus eksis selles, et D. Dodonov lõi pastapliiatsiga

ühel korral U.K. t. See asjaolu ei tulene U.K. e ütlustest ega ole kooskõlas ka salvestisega.

Salvestisest nähtub, et D. Dodonov lõi U.K. t jalaga.

13.20 Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja eeltoodud arusaam ekslik. Kõigepealt, vaadates

D. Dodonovi süüdistust, siis teda süüdistati U.K. ele rindkeresse ühel korral jalaga löömises.

Maakohus leidis, et süüdistuses nimetatud asjaolu on leidnud tõendamist. D. Dodonovi poolt

U.K. e löömist pastapliiatsiga ei ole maakohus tuvastanud. Kohtukolleegiumi arvates on kaitsja

maakohtu teksti valesti mõistnud (vt maakohtu otsuse lk 26).

13.21 Kuigi G. Kašintsev on öelnud, et tema elukogemuse pinnalt arvas ta, et kaks lööki ei too

kaasa surma, vaid inimene kaotab teadvuse, leiab kohtukolleegium, et G. Kašintsevil, nagu ka

D. Dodonovil, ei saanud olla vähimatki tõsiseltvõetavat ootust selles, et arestimaja töötaja

suhtes, tema teadvusetuks tegemise eesmärgil kasutatav vägivald ei tooks kaasa tema surma.

Süüdistatavad leppisid kokku arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises. Millises ulatuseks

läheb vaja selleks rakendatavat vägivalda, ei saanudki süüdistatatav täpselt ette teada. Seega

saab väita, et nad olid valmis jõuliseks vägivallaks, mis võib kaasa tuua igasuguse tagajärje,

sealhulgas ka isiku surma.

13.22 Kohtukolleegiumi hinnangul oli G. Kašintsev nõus igasuguse vägivallaga, mida D.

Dodonov kannatanu teadvusetuks tegemisel võib rakendada. Kaitsja toob välja, et G. Kašintsev

ei teadnud, et D. Dodonov lööb J.J. it pähe pastapliiatsiga. Kohtukolleegium loomulikult sellele

vastu ei vaidle, sest ka D. Dodonov ise ette ei teadnud, et ta vigastab J.J. it ka selle vahendiga.

Samas ei oma see asjaolu G. Kašintsevi süüteo kvalifitseerimisel tähtsust, sest nagu märgitud

sai, leppides eelvalt kokku arestimaja töötaja teadvusetuks tegemises, leppisid nad kokku

igasuguses vägivallas. Kriminaalasjast tuleneb, et pärast kahte lööki ju D. Dodonov J.J. i vastas

rünnet ei lõpetanud, vaid jätkas vägivallatsemist.

14. Eelkirjeldatud asjaolud kogumis annavad kokkuvõttes kohtukolleegiumile kindla

veendumuse selles, et D. Dodonovi ja G. Kašintsevi teod J.J. i suhtes on õigesti kvalifitseeritud

tapmiskatsena ning tapmiskatsele kaasaaitamisena.

15. D. Dodonovi kaitsja on seisukohal, et juhul kui ringkonnakohtu arvates on D. Dodonovi

süü J.J. i episoodis õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena, tuleks vähendada mõistetud karistust.

Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et kannatanule tekitatud kahju ei ole suur, vigastused ei

olnud eluohtlikud. Seega ei ole D. Dodonovi süü nii suur, et ta vääriks 14-aastast vangistust.

15.1 Maakohtu otsusest tuleneb, et kohus hindas D. Dodonovi süü suureks. Süüdistatav

planeeris põgenemist, kaasates teoplaani G. Kašintsevi. Seejuures oli isikutevahelise

kokkuleppe oluliseks osaks asjaolu, et üks rünnatav arestimaja töötaja peab kaotama teadvuse.

Seega, maakohtu hinnangul juba põgenemisplaani tegemisel möönis süüdistatav, et tema

tegude tulemusel (intensiivne kägistamine ning peksmine pähe ja rindkeresse) võib arestimaja

töötaja surra. Muuhulgas mainis maakohus, et D. Dodonovi tegu jäi katsestaadiumi. Kohus

rõhutas, et tegemist ei olnud nö olmetapmisega, kus tuttavate ringis ühise alkoholitarvitamise

käigus tekkinud tüli lahendatakse vägivallaga. D. Dodonov pani süüteo toime võimuesindaja

suhtes ja põgenemise eesmärgil, näidates üles täielikku allumatust õiguskorda.

15.2 Kohtukolleegium nõustub üldjoontes maakohtu põhjendustega D. Dodonovile tapmiskatse

eest karistuse mõistmisel. Tõepoolest on süüdistatava süü oluliselt suurem võrreldes olmetülide

käigus toime pandavate tapmistegudega. Siin ründas D. Dodonov võimuesindajat, kes täitis

oma ametiülesandeid. Vaidlusteta on süüdistatava süü suur. Samas on maakohus jätnud siiski

tähelepanu alt välja kaks olulist asjaolu – nimelt on tegemist tapmiskatsega ning D. Dodonovi

intensiivsele pingutusele vaatamata sai kannatanu J.J. õnneks vaid kergelt vigastada. Kohus on

nimetatud asjaolusid maininud vaid nö möödaminnes.

15.3 KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 6-st kuni 15 - aastani. Maakohus mõistis

D. Dodonovile maksimumilähedase karistuse. Võttes arvesse, et süütegu jäi katseks ja

kannatanu vigastused olid kerged, tuleb D. Dodonovile mõistetud karistust vähendada, sest

nende

kahe

asjaolu

tõttu

ei

ole

kuidagi

õigustatud

süüdistatava

karistamine

maksimumilähedase karistusega. Kohtukolleegium arvestab seejuures kõiki muid maakohtu

poolt õigesti tuvastatud D. Dodonovi süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning mõistab talle 11-

aastase vangistuse.

15.4 D. Dodonovit karistas maakohus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1-aastase vangistusega, mis

kohtukolleegiumi hinnangul vastab süüdistatava süüle ja tema isikule. KarS § 274 lg 1 järgi

karistas kohus D. Dodonovit 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis samuti on vastavuses

tema süü suurusega. Liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus 14 aastat vangistust,

lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Sama põhimõtet silmas pidades mõistab

ringkonnakohus D. Dodonovile uue liitkaristuse, milleks on 11 aastat vangistust.

16. G. Kašintsevi kaitsja vaidlustab samuti karistuse mõistmist.

16.1 G. Kašintsevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistust kohtukolleegium siinkohal

enam ei käsitle, sest seisukoht selles osas on võetud käeoleva otsuse p-s12 jj. 5-aastane

vangistus vastab G. Kašintsevi süüle ja tema isikule.

16.2 Kaitsja leiab, et kohus on G. Kašintsevile karistuse mõistmisel nii KarS § 113 lg 2- 25 lg

2-§ 22 lg 3 järgi kui ka KarS § 274 lg 1 järgi viidanud samadele asjaoludele. Kaitsja viitab

siinkohal KarS § 63 lg-le 1. Kaitsja osundab veel sellele, et G. Kašintsev pani toime

süüteokatsele kaasaaitamisteo, mistõttu ei ole talle mõistetud karistus proportsionaalne süü

suurusega ja tema isikuga.

16.3 Kohtukolleegium nõustub siinkohal kaitsjaga, et tuvastades G. Kašintsevi süü kannatanu

J.J. i tapmiskatsele kaasaaitamises ning kannatanu U.K. e suhtes vägivalla kasutamises, pani

mõlemad teod toime samaaegselt. See tähendab, kasutades U.K. e suhtes vägivalda, aitas G.

Kašintsev sellega kaasa J.J. i tapmiskatsele. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud

ühe teo, mis vastab mitmele eri kuriteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks

karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Seega tulnuks maakohtul G. Kašintsevi süüdi mõistmisel KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja

KarS § 274 lg 1 järgi kohaldada KarS § 63 lg-t 1. Kohtukolleegium parandab maakohtu

eksimuse ning tühistab kohtuotsuse G. Kašintsevile KarS § KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3

järgi 7-aastase vangistuse mõistmises ning samuti talle KarS § 274 lg 1 järgi 2-aastase

vangistuse mõistmises.

16.4 Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad põhjused G. Kašintsevile väiksema karistuse

mõistmiseks kui tegi seda maakohus. Maakohus leidis, et G. Kašintsevit tuleb karistada

tapmiskatsele kaasaaitamise eest 7- aastase vangistusega. Selline vangistus on ka

kohtukolleegiumi hinnangul vastavuses G. Kašintsevi süüga. G. Kašintsev koos D. Dodonoviga

plaanisid koos arestimajast põgeneda ning sel eesmärgil ründasid plaani kohaselt kahte

arestimaja töötajat - s.o ametikohustusi täitvaid võimuesindajaid. Rünnates kannatanut U.K. t,

kasutades tema suhtes aktiivselt vägivalda, osutas G. Kašintsev sellega kaasabi (takistamaks

U.K. el minna appi J.J. ile) D. Dodonovile, kes omakorda ründas J.J. it.

Arvestades asjaolu, et D. Dodonovi poolt ellu viidav kannatanu J.J. i tapmine jäi katseks, samuti

seda, et G. Kašintsevi poolt rünnatav kannatanu U.K. sai kergeid kehavigastusi ning süütegude

initsiaatoriks oli D. Dodonov, on G. Kašintsevi süü väiksem kui kaassüüdistataval. Kõiki

nimetatud asjaolusid arvestades mõistab ringkonnakohus G. Kašintsevile KarS § 113 lg 1-§ 25

lg 2-§ 22 lg 3 ja KarS § 274 lg 1 järgi, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, 7 aastat vangistust.

16.5 Kuna G. Kašintsev tunnistati süüdi ka KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, tuleb lõppkokkuvõttes

mõista talle süütegude kogumi eest liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Kohtukolleegium kasutab

liitkaristuse mõistmisel maakohtuga sama põhimõtet, s.t mõistab G. Kašintsevile KarS § 64 lg

1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 aastat vangistust. Seega jääb

lõppkokkuvõttes G. Kašintsevile maakohtu poolt mõistetud lõppkaristus samaks.

17. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-

st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o D. Dodonovile KarS § 113 lg

1-§ 25 lg 2 järgi mõistetud karistuses ja liitkaristuses.

Samuti tühistab ringkonnakohus G. Kašintsevile KarS § 113 lg 1- § 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja KarS

§ 274 lg 1 järgi mõistetud karistused ning liitkaristuse KarS § 64 lg 1 järgi. Mõistab

G. Kašintsevile, kohaldades KarS § 63 lg-t 1, KarS § 113 lg 1-§ 25 lg 2-§ 22 lg 3 ja KarS § 274

lg 1 järgi 7 aastat vangistust ning mõistab seejärel uuesti liitkaristuse KarS § 64 lg 1 järgi.

D. Dodonovi apellatsioon jääb rahuldamata, D. Dodonovi kaitsja D. Matvejevi ja G. Kašintsevi

kaitsja S. Politševi apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.

18. G. Kašintsevi kaitsja S. Politšev esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele ja

kliendiga arutamisele 30 minutit ning apellatsiooni koostamisele (sh kohtupraktikaga

tutvumiseks) 145 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 189,60 eurot (sh käibemaks 31,60 eurot).

Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonimenetluses tehti KrMS § 337 lg-s 1 p-s

4 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

19. D. Dodonovi kaitsja vandeadvokaat D. Matvejev esitas taotluse tasu määramiseks

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal

apellatsiooniteate tegemisele ja kohtule esitamisele 7 minutit, Viru Maakohtu otsusega

tutvumisele, seisukoha võtmisele apellatsiooni esitamise põhjenduste kohta 255 minutit,

G. Kašintsevi apellatsiooniga tutvumisele ja seisukoha võtmisele 40 minutit, apellatsiooni

koostamisele 65 minutit, seisukoha (kaebuse täiendamisele) koostamisele ja kohtule esitamisele

206 minutit. Seega kulutas kaitsja kokku 573 minutit. Ta palub asja mahukuse tõttu suurendada

kaitsjatasu 66% võrra, kuivõrd ettevalmistus võttis aega rohkem, kui seadus ette näeb ning

määrata kaitsjatasu suuruseks 645,41 eurot (sh käibemaks 107,57 eurot).

20. Ringkonnakohus leiab, et D. Dodonovi kaitsja taotlus on põhjendatud rahuldada

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise hüvitamise korra § 6 lg-s 3 sätestatud maksimaalses

määras, s.o summas 324 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80. Kaitsja taotles riigi õigusabi

tasu suurendamist 66% võrra seoses kriminaalasja mahukusega.

21. Ringkonnakohus taotlust ei rahulda. D. Dodonovi süüdistus seisneb kahes kuriteoepisoodis,

millist kohtupraktika mõttes ei saa pidada mahukaks kriminaalasjaks. Ka materjalide mõttes

(kaks köidet tõendeid ja kaks kohtutoimikut) ei ole tegu mahuka kriminaalasjaga. Võrreldes

kaassüüdistatava G. Kašintševi süüdistust ja kaitsja poolt apellatsioonimenetluses taotletud

summat, oleks D. Dodonovi kaitsja menetluskulude suurendamine taotletud mahus ilmselgelt

põhjendamatu. Mõlema kaitsja töömaht on osaliselt enam vähem sarnane, s.o maakohtu

otsusega tutvumine, apellatsiooniteate koostamine, apellatsiooni esitamine ning eelduslikult on

ka G. Kašintsevi kaitsja poolt D. Dodonovi kaitsja apellatsiooniga tutvunud.

Tõsi – D. Dodonovi kaitsja on esitanud ka vastuse apellatsioonile (u pool lehekülge) ja

seisukoha, milles ta jääb esitatud apellatsiooni juurde ja ühineb G. Kašintsevi kaitsja

apellatsiooniga. Seegi 4,5 lk pikkune seisukoht kordab varasemas menetluses esitatud

seisukohti. Võttes arvesse, et sama kaitsja oli D. Dodonovil ka maakohtus ning ka

kaitseargumendid apellatsioonimenetluses on sarnased õiguslike põhjendustega I astme

menetluses, ei ole tasumäära kergitamine põhjendatud. Sarnaselt G. Kašintsevi kaitsja tasuga

tuleb see jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)