2-20-3071/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.septembril 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-3071

Kohtuasi

Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi

ELUPAIK OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: Rolan Investment OÜ (registrikood 12104532,

asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn)

Hageja II: Capital Gate Group OÜ (registrikood 12194015,

asukoht Tartu mnt 25-21, 10117 Tallinn

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja: ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood 14010491,

asukoht Rävala pst 4, 10143 Tallinn) pankrotitoimkonna

esimees Rein Vaiksaar (e-post xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi

ELUPAIK OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud Rolan Investment OÜ ja

Capital Gate Group OÜ kanda võrdsetes (50%) osades

2. Määrata ELUPAIK OÜ (pankrotis) menetluskuluks

1362,67 eurot (käibemaksuta)

3. Välja mõista Rolan Investment OÜ-lt menetluskulu

681,33 eurot (kuussada kaheksakümmend üks eurot ja 33

senti) ELUPAIK OÜ (pankrotis) kasuks ja viivis

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

4. Välja mõista Capital Gate Group OÜ-lt menetluskulu

681,33 eurot (kuussada kaheksakümmend üks eurot ja 33

senti) ELUPAIK OÜ (pankrotis) kasuks ja viivis

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Rolan Investment OÜ (hageja 1) ja Capital Gate Group OÜ (hageja 2) (edaspidi koos hagejad)

palusid kohtule esitatud hagis ELUPAIK OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik või kostja) vastu

tuvastada Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse, millega

otsustati „Kiita heaks toimkonna esimees Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja

(vandeadvokaat Diana Minumets) kasutamine tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja

volitada toimkonna esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades

ning lepingulisele esindajale tasu maksmine pankrotivarast käesoleva otsuse alusel kuni 7500

eurot“, tühisus ning alternatiivselt, tunnistada Elupaik OÜ (pankrotis) 12.02.2020

üldkoosoleku otsus kehtetuks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.12.2018 välja kostja pankroti ning nimetas

pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kostja ainuosanikuks on Soome ettevõte Nuorisosäätiö sr, kes

on pankrotimenetluses suurim võlausaldaja, kelle häältest sõltub võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste vastuvõtmine. Hagejad on kostja võlausaldajad - hageja 1 nõue on 1 544 600 eurot ja

hageja 2 nõue on 1 016 549,81 eurot, kelle nõuded on pandiga (sh hüpoteekidega) tagatud.

Hagejate esimese järgu nõuded ja pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise

koosolekul. 12.02.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse „kiita heaks

toimkonna esimees Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana

Minumets) kasutamine tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest

jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale

tasu maksmine pankrotivarast käesoleva otsuse alusel kuni 7500 eurot.“ Üldkoosolek kutsuti

kokku toimkonna esimehe taotlusel ning üldkoosoleku otsus võeti vastu Nuorisosäätiö häälte

abil. Hagejad hääletasid üldkoosolekul otsusele vastu esitades enne üldkoosolekut

pankrotihaldurile ka enda kirjaliku arvamuse.

3. Hagejate arvates on 12.02.2020 üldkoosoleku otsus tühine, sest üldkoosolekul puudus pädevus

vaidlusaluste otsuste tegemiseks. PankrS ei välista üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist

TsÜS-i alusel. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega ei määratud toimkonna liikmete tasu PankrS

§ 77 lg 8 ega § 76 lg 2 kohaselt. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega on õigusvastaselt otsustatud

võlgniku lähikondse häälte abil tasuda pankrotivara arvelt 7500 eurot toimkonna esimehe

õigusabikulude maksmiseks. Tasu maksmine peaks seejuures toimuma pankrotivara arvelt ja

samale advokaadibüroole, kes esindas võlgnikku ja kes esindab käesoleval ajal võlgniku

ainuosanikku Nuorisosäätiö’t. PankrS § 55 lg 3 p 1 kohaselt valitseb pankrotivara

pankrotihaldur. Teistel pankrotimenetluse organitel (üldkoosolekul või toimkonnal) puudub

õigus pankrotivara käsutamiseks (sh pankrotivara suhtes kohustuste võtmiseks või

pankrotivara arvelt maksete tegemiseks). Üldkoosolekul ei ole seega õigust pankrotivara arvelt

kulutusi teha ega otsustada pankrotivara arvelt väljamaksete tegemist. Sellist pädevust ei näe

üldkoosolekule ette PankrS § 77 ega ükski teine õigusnorm.

4. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on hetkel 584 eurot. Seega

toimkonna liikme maksimaalne tasu saaks olla 1752 eurot (kolmekordne alammäär). Kui

üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus toimkonna esimehe väidetava õigusabi eest maksmiseks

oleks käsitletav toimkonna liikme tasuna PankrS § 76 mõistes, siis oleks ka selline otsus tühine,

sest PankrS § 76 lg 2 viimase lause kohaselt on üldkoosolekul võimalik otsustada toimkonna

liikmetele tasu määramist üksnes pärast jaotusettepaneku kinnitamist. 12.02.2020

üldkoosoleku otsusega volitati toimkonna esimeest jätkama õigusabi ostmist ja selle eest

pankrotivara arvelt tasumist. PankrS ei näe üldkoosolekule ette õigust anda toimkonna

esimehele mistahes volitusi (sh volitusi lepingute sõlmimiseks) ja pankrotitoimkonna esimehel

puudub õigus teha pankrotivara arvelt makseid või võtta muul viisil pankrotivõlgnikule

kohustusi (isegi, kui üldkoosolek peaks volituse andma).

5. Hageja palub alternatiivselt üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada tuginedes kõikidele

eeltoodud põhjendustele ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel.

12.02.2020 üldkoosolek ei otsustanud toimkonna liikmete tasu maksmist PankrS § 76 lg 2 ega

§ 77 lg 8 mõistes ja seega on tegemist üldkoosoleku otsusega, mille kinnitamist ei ole antud

kohtu pädevusse. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega otsustati maksta pankrotivara arvelt

kolmandale isikule 7500 eurot, mis väidetavalt on toimkonna esimehe õigusabikulud

tsiviilasjades nr 2-19-12132 ja nr 2-19-19129. Mõlemas tsiviilasjas on tegemist üldkoosoleku

otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustega, mille läbivaatamisel

toimkonna esimees peab seadusest tulenevalt osalema. Kui toimkonna esimees ei täida enda

ülesandeid isiklikult ja otsustab palgata endale lepingulise esindaja, siis tuleb toimkonna

esimehel endal vastava teenuse eest tasuda, mitte nõuda õigusabikulude hüvitamist

pankrotivara arvelt. Kui 12.02.2020 üldkoosoleku otsus peaks jääma kehtima, tähendaks see,

et pankrotitoimkonna liikmed võiksid hakata kõiki enda ülesandeid delegeerima kolmandatele

isikutele, sh sõlmima õigusabilepinguid või mistahes muid käsunduslepinguid ning nõudma

pankrotivara arvelt vastavate teenuste eest tasumist. Selline käsitlus on vastuolus PankrS §-is

76 sätestatud toimkonna liikme tasu regulatsiooniga, mis näeb toimkonna liikmete töö

tasustamiseks ette kindlad fikseeritud piirmäärad. Üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate

huve. Kuna 12.02.2020 üldkoosolekul otsustati pankrotivara arvelt maksete tegemine, siis

kahjustab nimetatud otsus kõikide võlausaldajate ühiseid huve, kuna see vähendab

pankrotivara ja pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt vastab otsus seadusele ning selle

vastuvõtmisel on järgitud kõiki seadusest tulenevad nõudeid, sh üldkoosoleku

kokkukutsumise, häälte määramise ja hääletamise osas. Ebaõige on hagejate arusaam, justkui

oleks otsuse näol tegemist pankrotitoimkonna liikmele tasu maksmise otsustamisega PankrS §

76 lg 2 ja § 77 lg 8 mõistes. Otsus ei näe ette ühelegi toimkonna liikmele tasu määramist. Seega

ei ole otsus vastuolus PankrS § 76 lg 2 ega § 77 lg 8.

7. Otsusega ei ole antud pankrotitoimkonna esimehele volitusi tehingute tegemiseks ega

otsustatud pankrotivara arvelt kulutuste tegemist. Vastava õiguse pankrotitoimkonna

esimehele sätestab PankrS § 83 lg 5, mille kohaselt on pankrotivõlgniku otsuse vaidlustamise

kohtuasjades kostja seaduslikuks esindajaks pankrotitoimkonna esimees. Seega oli

pankrotitoimkonna esimehel kostja seadusliku esindajana õigus sellist käsundit lepingulisele

esindajale anda ja kulutusi kostja pankrotivarale võtta. Samuti on pankrotihalduril

pankrotimenetlusega seotud kohtuasjades õigus anda seadusliku esindajana volitusi kostja

esindamiseks tsiviilkohtuvaidlustes (nt tagasivõitmise hagides). Kui pankrotihalduri poolt

kohtuvaidlustes lepingulise esindaja kasutamine ja pankrotivarale kohustuste võtmine on

seaduses selgelt reguleeritud, PankrS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt on see seatud sõltuvusse

pankrotitoimkonna poolt antud heakskiidust, siis pankrotitoimkonna esimehe volitusel

pankrotivõlgniku otsustega seotud kohtuasjades lepingulise esindaja kasutamist seadus ei

reguleeri. Eelnev ei tähenda aga seda, et võlausaldajate üldkoosolek kui pankrotimenetluse

kõrgeim organ ei võiks pankrotitoimkonna esimehele täiendava kindluse andmise eesmärgil

anda oma heakskiitu pankrotitoimkonna esimehe poolt oma ülesannete täitmisel tehtud

otsustele ja tehingutele. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning kooskõlas

seadusega. PankrS § 83 lg 5 kehtestab üksnes pankrotitoimkonna esimehe seadusjärgse

esindusõiguse aluse ega keela kostjal kuidagi professionaalse õigusteenuse kasutamist. Ka ei

kohusta PankrS § 83 lg 5 pankrotitoimkonna esimeest pankrotivõlgnikku tema otsuse

vaidlustamise kohtumenetluses esindama igal juhul isiklikult. PankrS § 74 kohaselt võib

pankrotitoimkonna liikmeks olla iga teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist.

Kuna pankrotitoimkonna liige ei pea olema advokaat ega isegi õigusteadmistega isik, ei saa

nõuda pankrotitoimkonna esimehelt pankrotivõlgniku isiklikku esindamist võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega seotud kohtuasjas. Hagejate seaduse tõlgendus on ka

ebaloogiline, kuna mõistetavalt ei olnud seadusandja eesmärk PankrS § 83 lg 5 kehtestamisel

tagada professionaalse õigusabi kasutamise võimalus pankrotivõlgnikule vaid siis, kui

pankrotitoimkonda pole valitud, kuid välistada see pankrotitoimkonna valimise korral. Lisaks

on hagejate käsitlus vastuolus tsiviilkohtumenetluses kehtiva poolte võrdsuse ja võistleva

kohtumenetluse printsiipidega. Lepingulise esindaja kasutamine tsiviilkohtuvaidluses on iga

isiku TsMS § 217 lg-st 1 tulenev õigus ning pankrotivõlgniku otsuse vaidlustamisega seonduv

kohtumenetlus ei ole selles osas erand. Pankrotivõlgniku poolt advokaadi teenuste kasutamine

ning nende kulude väljamõistmine hagejalt pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste vaidlustamise menetluses on ka levinud praktika: vt nt HMKo 19.10.2018 nr 2-18-

9203, p 12-15; TlnRgKm 11.10.2016 nr 2-13-30982, p 29-35 jne. Üksnes juhul, kui

pankrotitoimkonna esimees on ise ühtlasi vandeadvokaat ning on osalenud menetluses PankrS

§ 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku seadusliku esindajana, on kohus pidanud õigusabikulusid

mittevajalikuks ning jätnud need vastaspoolelt välja mõistmata. Praegusel juhul kostja

pankrotitoimkonna esimeheks oleva Rein Vaiksaare näol pole aga tegemist vandeadvokaadi

ega ka Eesti Advokatuuri liikmega (st advokaadiga). Samuti tuleb arvestada, et kostja vastu

esitati otsuse esemeks olevates tsiviilasjades mitu hagi mitme isiku poolt, kus neid esindasid

vandeadvokaadid. Seetõttu oli ka kostja poolt mainitud kohtuvaidlustes professionaalse

õigusteenuse kasutamine kostja õiguste ja huvide kaitse tagamiseks põhjendatud ja vajalik.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et Harju Maakohus kuulutas 17.12.2018 välja kostja pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Jüri Truutsi; et hagejad on kostja võlausaldajad, kelle esimese järgu nõuded

ja pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolekul; et 12.02.2020 toimus

võlausaldajate üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse kiita heaks toimkonna esimehe Rein

Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana Minumets) kasutamise

tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest jätkama lepingulise

esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmise

pankrotivarast sama otsuse alusel kuni 7500 eurot; et hagejad hääletasid üldkoosolekul

otsusele vastu.

9. Pooltel on vaidlus koosolekul vastuvõetud otsuse kehtivuse üle.

10. Hagejad on seisukohal, et 12.02.2020 üldkoosoleku otsus tühine, sest üldkoosolekul puudus

pädevus vaidlusaluste otsuste tegemiseks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi

otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade

kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda.

Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

11. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu

mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on

sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

12. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete

tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine

toimuvad hagimenetluses.

13. PankrS § 83 lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi

läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Eelnimetatud

sättest ei tulene kohustust, et pankrotitoimkonna esimees peaks võlgniku seadusliku esindajana

esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult. Seega on pankrotitoimkonna esimees

eelpoolnimetatud hagimenetlustes pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused,

sealhulgas vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 ka õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja

kaudu.

14. Kuivõrd PankrS § 74 lõige 1 esimese lause järgi võib pankrotitoimkonna liikmeks olla

teovõimeline füüsiline isik, kellele ei ole seatud erialase hariduse nõuet, siis saab pidada kostja

üldkoosoleku otsust pankrotitoimkonna esimehe poolt vandeadvokaadist lepingulise esindaja

kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks ning seda ei saa pidada vastuolus olevaks PankrS §-ga

83 lg-ga 5 ja kehtetuks TsÜS §-ga 38 lg 1 järgi. Tegemist ei ole ka vastuoluga seadusest

tuleneva keeluga TsÜS § 37 mõttes.

15. PankrS § 76 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta pankrotivara

arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik

ning pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek,

määrates ka tasu suuruse ja maksmise korra. Pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel

makstava tasu piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Pankrotitoimkonna

liikme tasu ei määrata enne jaotusettepaneku kinnitamist kohtu poolt.

16. Kuivõrd võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse järgi esindab pankrotitoimkonna

esimeest kohtus vandeadvokaat Diana Minumets TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel, siis on kohus

seisukohal, et esindajale tasu maksmisele ei kohaldu PankrS § 77 lg-s 8 ning 76 lg-s 2 sätestatu.

Eelnevast tulenevalt ei laiene 12.02.2020 üldkoosoleku otsusele pankrotivara arvelt esindaja

õigusabikulude väljamaksmise piirmääraks määratud summale 7500 eurot ka PankrS § 76 lg-

s 2 sätestatud kolmekordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ega

jaotusettepanekus kajastamise ja selle kohtu poolt kinnitamise nõue. Järelikult ei saa hinnata

otsuse vastuolu antud sätetega.

17. PankrS §-s 77 võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse loetelust ei tulene sõnaselgelt viidet

pankrotitoimkonna liikmete või esimehe lepingulise esindaja kasutamise tasustamise

otsustamist, heaks kiitmist, volituste andmist, tasustamisse puutavat vms. Kohus on

seisukohal, et PankrS § 77 punktides 1-9 antud pädevuse loetelu ei ole kinniseks loeteluks,

väljaspool mida vastuvõetud otsused oleksid tühised või kehtetud TsÜS § 38 lg-te 1 ja 2 või

87 mõttes, sest see piiraks juriidilise isiku tegevust ülemäära. Võttes arvesse, et võlausaldajate

üldkoosolekul on pädevus võtta vastu otsuseid nii pankrotivõlgniku organite kui ka vara kohta,

siis ei saa pidada kostja 12.02.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsust kiita heaks toimkonna

esimehe Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana Minumets)

kasutamise tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest jätkama

lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu

maksmise pankrotivarast sama otsuse alusel kuni 7500 eurot, organi pädevust ületavaks

otsuseks.

18. Vastavalt PankrS § 83 lg-le 1 võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse

ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

19. Kohus asus eelpool seisukohale, et pankrotitoimkonna esimees võib vastavalt TsMS § 217 lg-

le 1 võlgniku nimel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel kohtus

osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus nõustub hagejatega selles, et iga

pankrotivara arvelt tehtud väljamakse vähendab pankrotivara ja seeläbi pankrotivara arvelt

võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, kuid kohtus esindamise kulu ei saa pidada

põhjendamatuks ega ebavajalikuks ning üldkoosoleku otsusega määratud esindaja tasu 7500

eurot kahes tsiviilasjas pankrotitoimkonna esimehe esindamise eest, on kohtupraktikat

arvestades määratud mõistlikus suuruses. Seega ei kahjusta esindaja tasu 7500 euro määramise

otsus võlausaldajate huve ülemäära ehk sellises ulatuses, mis tooks kaasa vastuolu seadusega.

Võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel ei saa kohus lähtuda ka üksnes hagejate kui

võlausaldajate huvidest, vaid tuleb arvestada kõikide võlausaldajate huvidega. Kohus on

seisukohal, et pankrotitoimkonna esimehelt lepingulise esindaja kulude tasumise kohustuse

panemine tema enda tasu arvelt ei ole põhjendatud, kuivõrd toimkonna esimees ei esinda

kohtus enda, vaid pankrotivõlgniku huve. Samuti ei ole toimkonna esimehe kohtus esindamise

puhul lepingulise esindaja kaudu TsMS § 217 lg 1 alusel, tegemist mistahes toimkonna

esimehe ülesannete delegeerimisega kolmandale isikule, vaid nii TsÜS-is kui ka TsMS-is

sätestatud õiguste realiseerimisega.

20. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et otsuse puhul ei ole tegemist PankrS §-is 76 sätestatud

toimkonna liikme tasu määramisega, siis ei kuulu järgimisele toimkonna liikmete töö

tasustamise regulatsioon, s.h fikseeritud piirmäärad. Järelikult ei ole vaidlustatud otsus

vastuolus seadustega ega kehtetu PankrS § 83 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta

täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud

hagejate kanda võrdsetes osades.

22. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

23. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja õigusabikulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud

õigusabis kokku 8 tundi ja 31 minutit hagi materjalide analüüsis, kliendiga suhtlemises,

vastuse koostamises hagiavaldusele, hagejate seisukohtade analüüsis ja kohtumääruse

analüüsis hinnaga 160 eurot tund, kokku 1362,67 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik

menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele

vastuväiteid esitanud.

24. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda

arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda vajalikuks ja põhjendatuks,

kokku 1362,67 euro (käibemaksuta) ulatuses. Seega määrab kohus kostja menetluskuluks

1362,67 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes, 50%-es osades.

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise

taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

otsuse põhjendusi muudetud TRK 31.05.2021 lahendiga