2-19-7649/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-7649

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

YY hagi QQ vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1666,47 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Carmen Tars

Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ivo Kallas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata YY tagasiulatuva elatisenõude 637,35 euro ulatuses.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista QQ-lt YY kasuks täiendavalt välja

ajavahemiku 01. september 2018 kuni 14. mai 2019 eest elatis kokku 637,35 eurot.

3. Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsus osas, milles maakohus jättis

QQ-lt YY kasuks välja mõistmata elatise ajavahemiku 15.05.2019 - 31.08.2019 eest

42,90 euro ulatuses kuus, ajavahemiku 01.09.2019 - 30.09.2020 eest 71,56 euro

ulatuses kuus ning alates 01.10.2020 kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o 28.05.2022

120,51 euro ulatuses kuus.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista QQ-lt YY kasuks täiendavalt välja

elatis ajavahemiku 15.05.2019 - 31.08.2019 eest 42,90 eurot kuus, ajavahemiku

01.09.2019-30.09.2020 eest 71,56 eurot kuus ning alates 01.10.2020 kuni YY

täisealiseks saamiseni, s.o 28.05.2022 120,51 eurot kuus.

5. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 25. septembri 2019 otsus muutmata.

6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1. Jätta läbi vaatamata hageja nõue elatise väljamõistmiseks alates 18-aastaseks

saamisest põhi- või keskhariduse omandamiseni koolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; samuti

tagasiulatuva elatise 1400 euro nõudes ajavahemiku 15.05.2018 kuni 30.08.2018

eest ning lõpetada nendes nõuetes menetlus.

6.2. Rahuldada hagi osaliselt.

6.3. Mõista QQ-lt välja YY kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2018 kuni

14.05.2019 eest elatis kokku 1883,95 eurot.

6.4. Mõista QQ-lt välja YY kasuks alates 15.05.2019 kuni YY täisealiseks saamiseni,

s.o kuni 28.05.2022 elatis 275,25 eurot kuus.

6.5. Jätta hagi rahuldamata tagasiulatuva elatise 1516,05 euro nõudes, samuti

eelmises punktis toodud elatise suurust ületavas nõudes.

6.6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt kuu esimeseks

kuupäevaks.

Elatis

tuleb

kanda

CC

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „elatis“, näidates ära kuu,

mille eest elatis tasutakse. Samale arvelduskontole tuleb kanda ka

tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis.

6.7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

8. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

9. Jätta YY poolt 28. oktoobril 2019 esitatud tõendid asja materjali juurde vastu

võtmata.

10. Võtta asja juurde YY poolt 31. augustil 2020 esitatud dokumentaalsed tõendid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. YY (hageja, laps) esitas Harju Maakohtule hagi QQ (kostja, lapse ema) vastu elatise

nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise maksmata jätmisega tekitatud kahju perioodi

15.05.2018 – 14.05.2019 eest igakuises summas 400 eurot, s.o kogusummas 4800 eurot

(400*12). Samuti palus hageja alates 15.05.2019 mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine

elatis 400 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni või juhul, kui pärast täisealiseks saamist

jätkab hageja õpinguid põhi-, kesk- või kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, kuni 21-

aastaseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos isaga ning kostja ei osale lapse ülalpidamises.

Lapse kulud ühes kuus on umbes 800 eurot, milles eluasemekulud (üür, kommunaalkulud,

elektrienergia, telekommunikatsioon) moodustavad 267,48 eurot, suuremad ostud nagu nt

jalgratas, arvuti, reisid, prillid, breketid 175 eurot, riided ja jalatsid 65 eurot, hügieen ja ravimid

30 eurot, meelelahutus 40 eurot, toit 150 eurot, kooliga seotud kulutused 40 eurot, suvelaagrid

33,33 eurot.

3.

14.08.2019 kohtuistungil võttis hageja hagi tagasi elatise nõudes pärast lapse 18-

aastaseks saamist. 28.08.2019 vähendas hageja tagasiulatuva elatise nõuet ning palus mõista

kostjalt tagasiulatuvalt välja elatise ajavahemiku 01.09.2018 kuni 14.05.2019 eest igakuiselt

400 eurot, s.o kokku 3400 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta rahuldamata elatisenõude osas, mis ületab seaduses sätestatud

miinimummäära. Kostja hinnangul tuleb lugeda tõendatuks, et ta kannab igakuiselt lapse

ülalpidamiseks vajalikke kulutusi summas 192,72 eurot ning soovib selles osas jätkata

ülalpidamist vahetult.

5. Kostja vastuse kohaselt ei ole tõendatud, et hageja ülalpidamiskulud on 800 eurot kuus

ning lähtuma peab eeldusest, et lapse kulud vastavad elatise miinimummäärale, mis on osaliselt

kaetud lapse isale laekuva peretoetusega. Selleks, et mõista välja elatist seadusega ettenähtud

miinimumist suuremas määral, tuleb tuvastada lapse vajadused ja lapse vajaduste

rahuldamiseks

kummagi

vanema

tehtavad

kulutused

ning

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustuse ulatus, arvestades nende sissetulekut ja varalist seisundit. Tõendatud ei

ole, millises ulatuses saab hageja eluaseme kasutamisel kasutuseeliseid.

6. Elatist välja mõistes tuleb arvestada kostja poolt vahetult lapsele ülalpidamiseks

tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibib kostja juures. Samuti tuleb arvestada sellega, et kostja

tasub igakuiselt lapse telefoniarved summas 11 eurot ning on tasunud jooksvalt kostja kulutusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 25.09.2019 otsusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude osas,

mille hageja hagi tagasi võttis, s.o elatise väljamõistmise nõue pärast hageja 18-aastaseks

saamist, samuti tagasiulatuva elatise 1400 euro nõue ajavahemiku 15.05.2018 – 30.08.2018

eest. Ülejäänud osas rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise tagasiulatuvalt summas 1246,60 eurot ajavahemiku 01.09.2018 – 14.05.2019 eest.

Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 15.05.2019 – 31.08.2019

eest 232,35 eurot kuus, ajavahemiku 01.09.2019 – 30.09.2020 eest 203,69 eurot kuus ning

alates 01.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 154,74 eurot kuus. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

8. Maakohus tuvastas, et laps elab isa juures ja seega valdava osa kostjast lahus. Maakohtu

hinnangul ei esine praegusel juhul vanemate sissetuleku ja elustandardi erinevust, mis annaks

aluse kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest.

9. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole maksnud hagejale regulaarselt

elatist. Vaidlus on selles, kas ja millises ulatuses saab kostja poolt ülalpidamiskohustuse lugeda

täidetuks vahetult sel ajal, kui hageja kostja juures viibib. Hageja viibib kostja juures kahel

päeval 14-päevase ajavahemiku jooksul. Seega moodustab kostja juures veedetud aeg 14,29%

ühes kuus ning seda tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kummagi vanema

kohustuse ulatuse tuvastamiseks on vajalik tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud

lapse vajaduste rahuldamiseks.

10. Maakohus leidis, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud

vajadustest PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi. Kuivõrd hageja nõue ületab seadusjärgset

miinimummäära, on kohtupraktika kohaselt vajalik kulutuste kandmist tõendada. Maakohus

leidis, et kuna hageja pere eluasemekulu on 802,44 eurot, siis see tuleb jagada pereliikmete

arvuga ehk kolmega ning kuni 2019. a septembrini on hageja põhjendatud eluaseme-, elektri-,

kommunaal- ja telekommunikatsiooni kulu kokku 267,48 eurot. Alates 2019. a septembrist

jaguneb eeltoodud kulu nelja inimese vahel ning hageja osa moodustab seega 200,61 eurot.

Arvestades proportsionaalset kasutusaega (85,71% ajast) on hageja eluasemekulu seega kuni

2019. a septembrini 229,26 eurot ning alates 2019. a septembrist 171,94 eurot. Ema mõistlikuks

eluasemekuluks tuleb lugeda ühe inimese kohta 200 eurot kuus. Arvestades proportsionaalset

kasutusaega (14,29% ajast) on hageja eluasemekulu kostja juures seega 28,58 eurot. Maakohus

pidas hageja mõistlikuks toidukuluks maksimaalselt 150 eurot ühes kuus. Arvestades, et laps

viibib kostja juures igakuiselt ca 14,29% ja isa juures vastavalt 85,71 % oma ajast, on isa kanda

söögikulust 128,56 eurot ja kostja kanda 21,44 eurot.

11. Maakohus leidis, et kuna prille ei ole vaja igal aastal uute vastu välja vahetada, siis

sisaldub see summa juba tervishoiule ja hügieenitarvetele mõeldud summas, mille kohus loeb

põhjendatuks ulatuses 30 eurot kuus. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejal on ajavahemikus

12.03.2019 - 15.09.2020 kokku breketitega seotud igakuine kulu (1860/19kuud) 97,89 eurot

ning selle kulu kannab lapse isa. Kohtu hinnangul ei saa sellest teha järeldusi, et vastav kulu oli

ka enne 12.03.2019 ning eksisteerib peale 15.09.2020. Kohtu hinnangul on võimalik mõista

elatis välja selliselt, et arvestada seda kulu just konkreetsel ajaperioodil.

12. Maakohus luges hageja kooliga seotud põhjendatud kuluks 30 eurot kuus, mida on

kandnud lapse isa ning põhjendatud sidekuludeks 11 eurot kuus, mida on tasunud kostja.

Põhjendatud riiete ja jalanõude kuluks luges maakohus 65 eurot kuus ning selle kulu kannab

lapse isa. Huvitegevuse kulude kohta leidis maakohus, et kuivõrd vähemalt kahel viimasel

aastal on lapsevanemad panustanud hageja huvitegevuse kulude hüvitamisse enam-vähem

võrdselt, siis ei ole põhjendatud arvestada elatise summa kindlaksmääramisel huvitegevuse

kuluga, kuna kostja ei ole selles osas ülalpidamiskohustust rikkunud. Taskuraha ja

meelelahutuse kohta märkis maakohus, et lapse isa pole tõendanud taskuraha andmist ning

tõendatud on kostja poolt taskuraha maksmine summas 15 eurot kuus, mille maakohus luges

põhjendatud taskuraha suuruseks. Maakohus luges põhjendatud meelelahutuse kuluks 40 eurot

kuus. Kuna laps viibib osa ajast kostja juures ning just nädalavahetusel on tavapärane

meelelahutusasutuste külastamise aeg, tuleb kohtu hinnangul teha järeldus, et 30 eurot

meelelahutuse kulu kannab isa ning 10 eurot on tavapäraselt kostja kanda. Ülejäänud kulutusi

ei pidanud maakohus lapsega seotud vajalikeks kulutusteks.

13. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et hageja põhjendatud igakuised kulutused

vaidlusaluse ajavahemiku jooksul on järgmised: ajavahemikul 01.09.2018 – 28.02.2019 kokku

598,84 eurot kuus, ajavahemikul 01.03.2019 – 31.08.2019 kokku 696,73 eurot kuus (mõjutab

breketite kulu lisandumine), ajavahemikul 01.09.2019 – 30.09.2020 kokku 639,41 eurot kuus

(hageja perekonnas muutub eluaset kasutavate inimeste arv, jätkub breketite kulu) ning alates

01.10.2020 kokku 541,52 eurot kuus (eelduslikult puudub breketite kulu). Maakohus võttis

arvesse lapsetoetuse, millega on osaliselt ülalpidamiskulud kaetud.

14. Maakohus arvutas konkreetsel ajavahemikul tasumisele kuuluva elatise summa selliselt,

et lapse kogu ülalpidamiskulust (mõlema vanema kantav kulu kokku) lahutatakse maha tol

hetkel kehtinud suuruses lapsetoetus, jagatakse seejärel summa kahega (saab eelduslikult kostja

½ osa) ning lahutatakse saadud summast summa, mida kostja kohtu ülalpool toodud järelduste

kohaselt igakuiselt ise lapse ülalpidamisega seonduvalt vahetult kannab. Sellise valemi kohaselt

on kostja osa hageja ülalpidamisest, mida kostja ei ole kandnud vahetult, järgmine:

ajavahemikul 01.09.2018 – 31.12.2018 185,90 eurot kuus; ajavahemikul 01.01.2019 –

28.02.2019 183,40 eurot kuus, ajavahemikul 01.03.2019 – 31.08.2019 232,35 eurot kuus,

ajavahemikul 01.09.2019 – 30.09.2020 203,69 eurot kuus ning alates 01.10.2020 154,74 eurot

kuus. Summad on välja arvutatud eeldusel, et jätkub samas mahus suhtluskord, et vanemad

lepivad huvialakulude kandmises eraldi kokku ning et kostja tasub lapsele jätkuvalt taskuraha

vähemalt 15 eurot kuus ning kannab ka lapse telefoniteenuste kulu.

15. Hageja on taotlenud ka elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest alates

01.09.2018 kuni 14.05.2019 summas 3400 eurot. Hageja esitatud tõendist nähtub, et lapse isa

on nõudnud kostjalt elatist esmakordselt alles 04.09.2018. Seega võib elatise nõudmine olla

põhjendatud alates 04.09.2018. Ajavahemiku 04.09.2018 – 14.05.2019 eest on hageja

õigustatud tagasiulatuvalt elatist nõudma kokku 1661,44 eurot. Tagasiulatuvast elatisest tuleb

kohtu hinnangul arvata maha kostja poolt hagejale tehtud põhjendatud ja tõendatud kulutused,

mida kohus ei ole lugenud juba kostja poolt igakuiselt vahetult kantava kulu hulka. Maakohus

luges sellisteks tõendatud kuludeks 414,84 eurot. Seega on tagasiulatuv elatisenõue

põhjendatud summas 1246,60 eurot.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas 28.10.2019 apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust osas,

millega maakohus jättis hageja tagasivõtmata nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi

kanda. Hageja palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus,

millega rahuldatakse kõik hageja tagasivõtmata nõuded rahuldamata osas ja menetluskulud

jäetakse kostja kanda. Alternatiivselt, juhul, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada, siis

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

17. Apellatsioonkaebuse kohaselt ületas maakohus diskretsioonipiire ning rikkus

materiaalõiguse norme, kui mõistis kostjalt välja elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäära. Kostja ei ole taotlenud elatise välja mõistmist alla seaduses ettenähtud

alammäära ning on tunnistanud elatise nõuet, mis ei ületa seaduses ettenähtud elatise suurust.

Samuti ei esine käesolevas asjas mõjuvaid põhjuseid elatise alla miinimummäära

väljamõistmiseks.

18. Maakohus on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõikele 4

tuginenud üllatuslikult asjaoludele, mida menetluse käigus ei arutatud või millele kumbki pool

ei tuginenud. Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Kostja on vastanud 14.08.2019 istungil kohtule, et tal ei

ole vastuväiteid hageja eluaseme- ja telekommunikatsioonikuludele kokku summas 267,48

eurot. Samas on maakohus leidnud, et kulusid tuleb vähendada, kuna hageja seadusliku esindaja

perre sünnib laps, kuigi kostja sellele ei tuginenud. Maakohus jättis tähelepanuta hageja

selgitused selle kohta, kuidas moodustub hageja osakaal eluasemekuludest. Maakohus muutis

eluasemekulude proportsiooni juba septembri algusest, kuigi perre sündis teine laps septembri

teises pooles. Kuigi poolte vahel puudus vaidlus selles, et isal kulub lapse toidule 150 eurot

kuus ja meelelahutusele 40 eurot kuus, siis on maakohus leidnud, et isal kulub toidule hoopis

128,56 eurot ning meelelahutusele hoopis 30 eurot.

19. Maakohus on põhjendamatult vähendanud koolikohustusega seonduvaid kulusid 40

eurolt 30 eurole. Samuti on maakohus ekslikult jätnud arvestamata hageja huvitegevusega

seotud kulud summas 18,33 eurot kuus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja suuremad

ühekordsed ostud ei ole hageja põhjendatud kulutused. Lähtuma peab ka sellest, et ülalpidamise

suurust ei määra mitte ainult lapse esmavajadused, vaid ka vanemate käsutuses olevad varalised

vahendid, mis praegu võimaldaksid mõlemal vanemal anda lapsele ülalpidamist 400 eurot kuus.

Maakohus pole arvestanud sellega, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt ei anna alust

elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Maakohus on ebaõigesti arvestanud kostja

poolt kantavaid kulusid. Maksimaalselt võiks kostja poolt väljamõistetavalt elatiselt arvata

maha 42,44 eurot (sidekulud 11 eurot, toidukulud 21,44 eurot ning meelelahutusega seotud

kulud 10 eurot). Kostja poolt hagejale taskuraha maksmine ei ole seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmine.

Vastustaja seisukoht

20. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2018 – 14.05.2019 eest 637,35 euro

ulatuses. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja

mõistmata elatise ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest 42,90 euro ulatuses kuus,

ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 71,56 euro ulatuses kuus ning alates 01.10.2020 kuni

hageja täisealiseks saamiseni 120,51 euro ulatuses kuus. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldab nimetatud osas hagi. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

22. TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada

üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise

lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui

tõend esitatakse hilinenult. Hageja on koos apellatsioonkaebusega esitanud kohtule fotod oma

vanast telefonist, kuid pole fotode esitamist alles apellatsioonimenetluses millegagi

põhjendanud. Kuna hageja pole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik neid tõendeid

maakohtule esitada, siis jätab kohus koos apellatsioonkaebusega 28.10.2019 esitatud tõendid

asja materjali juurde vastu võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis pole neid vaja

tagastada. Samuti on hageja 31.08.2020 taotlenud apellatsioonimenetluses uute tõenditena

vastu võtta uue elukoha üürilepingu, elukoha kommunaalkulude arved ning pärast hageja

breketite kandmist vajamineva hambakatte arve. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud hageja

nimetatud tõendeid esitada maakohtus, kuna need tekkisid pärast asja lahendamist maakohtus.

Seega rahuldab kohus hageja 31.08.2020 taotluse ja võtab esitatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p

2 kohaselt vastu.

23. Apellatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus

jättis rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks alates 15.05.2019 igakuiselt 400

eurost väiksemas osas, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude PKS §

108 järgi elatise maksmata jätmise eest kahju hüvitamiseks 2153,40 euro osas. Lisaks on hageja

vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotust. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi ainult apellatsioonkaebuses vaidlustatud

osas.

24. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on kohustatud PKS § 96 ja 97 p 1 järgi hagejat

ülal pidama ning vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole seda piisaval määral teinud. Poolte

vahel puudub vaidlus ka selles, et laps viibib kostja juures kaks päeva kahe nädala jooksul ehk

lapse poolt ema juures veedetud aeg on 14,29% ühes kuus.

25. Hageja on palunud kostjalt elatise välja mõista miinimummäärast suuremas määras.

Hagiavalduse kohaselt kulub lapse ülalpidamisele 800 eurot kuus, millest pool tuleb välja

mõista kostjalt. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on vajalik lapse kulutuste

kandmist tõendada. Riigikohus on korduvalt leidnud, et miinimumelatisest suuremas määras

elatise nõudmisel peab tõendama lapse vajadusi ja kulutuste põhjendatust. Kui lapse vajadused

on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas

esitatud tõendite alusel kindlaks teha (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-69-13, p 22; Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12).

26. Maakohus leidis, et hageja igakuised põhjendatud kulutused ajavahemikul 01.09.2018

kuni 30.09.2020 jäävad vahemikku 598,84 eurot kuni 696,73 eurot ning alates 01.10.2020 on

hageja põhjendatud kulutused 541,52 eurot. Kolleegium ei nõustu maakohtu otsusega osas,

milles maakohus leidis, et igakuised kulutused on põhjendatud erinevates suurusjärkudes.

Käesoleval juhul ei ole põhjendatud igakuiste kulude suurust maakohtu tehtud viisil eristada.

Harva tehtavaid suuremaid kulusid tehakse erinevatel aegadel erinevates summades ning ei ole

õige mõnda suuremat kulu arvestada, kuid teist mitte. Kuna elatis mõistetakse välja muuhulgas

etteulatuvalt, ei olegi võimalik kõikide harva tehtavate suuremate kuludega täpselt arvestada.

27. Eluasemekulude kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti lugenud

hageja üüri-, kommunaal-, elektri- ja telekommunikatsiooni põhjendatud kuluks kokku 267,48

eurot kuus, arvestades, et kogu leibkonna vastav kulu on 802,44 eurot, mis tuleb jagada

kolmega. Küll aga leidis maakohus, et kuna lapse isa perre sünnib uus laps, siis pärast lapse

sündi on põhjendatud jagada kogu leibkonna eluasemekulud neljaga. Kolleegium sellise

seisukohaga ei nõustu. Ka apellatsioonkaebuses on lapse isa leidnud, et uue lapse sünd

eluasemekulude proportsioone märkimisväärselt ei muuda. Ringkonnakohus leiab, et uue lapse

osakaal eluasemekulude jaotuses on väike ning vastavat osa kulude jaotuses pole võimalik

arvutada vaid kulude jagamisel neljaga.

Kostja on apellatsioonimenetluses 11.09.2020 esitatud seisukohas väitnud, et temale

teadaolevalt käib laps XXX ning seega ei ole kulutused lapse eluasemele põhjendatud hagis

toodud ulatuses. Kolleegium märgib, et kostja pole tõendanud, millise aja on laps seetõttu

kodust eemal. Hageja on apellatsioonimenetluses asunud seisukohale, et menetluse jooksul on

hageja põhjendatud eluasemekulud muutunud, kuna hageja ja tema isa on asunud elama uuele

üüripinnale, kus alates 2020.a maikuust elatakse vaid kahekesi ja üür on 750 eurot, seega hageja

osa moodustab 375 eurot. Uute kommunaalkulude (55,44 eurot elaniku kohta kuus)

tõendamiseks on hageja esitanud kahe kuu kommunaalarved. Telekommunikatsiooni kulu

kohta pole hageja ringkonnakohtule tõendeid esitanud.

Kolleegiumi hinnangul pole tõendatud, et eluasemekulude suurenemine on hageja osas olnud

põhjendatud. Eelnevalt elas lapse isa kogu perega korteris, mille üür oli 580 eurot kuus ning

nüüd moodustab üür kahe inimese jaoks juba 750 eurot kuus. Riigikohus on 16.10.2013

tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 kohtuotsuse p-s 21 selgitanud, et kohus võib otsustada kasutuseelise

väärtuse oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades asjaolu, et menetluse jooksul on hageja

elanud erineva suurusega leibkondades ning ka erinevatel üüripindadel, samuti on

kommunaalkulud ja elektrienergiakulud kuude lõikes erinevad ning kõikide kuude kohta ei ole

täpseid kulusid ka esitatud, siis ei ole elamiskulude täpse suuruse kindlakstegemine võimalik,

ning ringkonnakohus loeb hageja põhjendatud keskmiseks eluasemekuluks 267,48 eurot kuus.

28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega osas, milles maakohus leidis, et hageja

põhjendatud toidukulu ühes kuus on 150 eurot. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et

kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et isal kulub lapse toidule 150 eurot, siis on maakohus

vähendanud põhjendamatult toidukulu osas, milles hageja viibib kostja juures. Kolleegium

selgitab, et kostja pole nõustunud sellega, et lapse isal kulub lapse toidule 150 eurot kuus, vaid

14.08.2019 kohtuistungil nõustus kostja sellega, et lapse toidukulud ühes kuus on 150 eurot

kokku. Hageja pole tõendanud põhjendatud toidukulu suuremas ulatuses. Eelnevast tulenevalt

on maakohus õigesti leidnud, et hageja põhjendatud toidukulu on 150 eurot kuus.

29. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega osas, milles maakohus leidis, et hageja

põhjendatud kulu hügieenile ja tervishoiule igakuiselt on 30 eurot, rõivastele ja jalanõudele

igakuiselt 65 eurot ning meelelahutusele igakuiselt 40 eurot. Kostja on nimetatud kulutustega

maakohtus 14.08.2019 toimunud kohtuistungil nõustunud. Samuti nõustub ringkonnakohus

maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et hageja koolikohustuste täitmisega seonduvad

põhjendatud kulud on 30 eurot kuus. Hageja ei ole koolikohustuse täitmisega seotud kulutusi

suuremas ulatuses tõendanud.

30. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud kostjalt elatise

väljamõistmisel arvestamata hageja huvitegevuse kulud. Kolleegium nõustub apellandi

seisukohaga. Asjaolu, et kostja on enne hageja elatisenõude perioodi tasunud ühel korral

huvitegevuse (laager) kulu, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja ülalpidamiskuludes ei

tule huvitegevuse kuludega arvestada. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et vanemad on jõudnud

huvitegevuse kulude hüvitamise osas kokkuleppele. Seega on põhjendatud hageja huvitegevuse

kuludeks arvestada 18,33 eurot kuus.

31. Hageja on seisukohal, et suurematele ostudele (nt breketid, prillid, jalgratas,

tehnikaseadmed, reisid) kulub 175 eurot kuus. Maakohus on elatise väljamõistmisel arvestanud

breketitega seonduvat kulu (1860 eurot). Prillidega seonduva kulu on maakohus lugenud

tervishoiu ja hügieenikulude hulka. Teiste harva tehtavate suuremate ostude kulu ei ole

maakohus elatise väljamõistmisel arvestanud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et

kostjalt elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka harva tehtavate suuremate ostudega, mis ei

kajastu teistes eelnevalt nimetatud elatise kulukategooriates. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga, et sellised kulud ei pea sisalduma elatises, vaid tuleb vanemate vahel eraldi kokku

leppida. Kuna hageja elab isaga, siis on lapse isal parem ülevaade lapse vajadustest ning isa

peab saama teha oste vajaduspõhiselt. Samuti on põhjendatud, et isa saab selliste ostude

tegemisel arvestada hagejale makstava igakuise elatisega, mis laseks oste pikema ajavahemiku

jooksul planeerida. Hageja on tõendanud selliste ostude tegemist, mitte aga 175 euro ulatuses

kuus. Kolleegium leiab, et arvestades selliste kulude tavapärast suurust ning elatise

väljamõistmise perioodi (kuni 28.05.2022), on põhjendatud arvestada harva tehtavate

suuremate kulutuste (sh breketid) suuruseks 100 eurot kuus. Prillidega seonduvad kulud

sisalduvad tervishoiu ja hügieenikuludes, nii nagu leidis maakohus.

32. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolse vahetu ülalpidamise hulka ei

saa arvestada kostjalt hagejale makstavat taskuraha 15 eurot kuus. Tsiviilasjas ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et vanemad on taskuraha andmise osas omavahel kokku leppinud

ülalpidamise osutamises muul viisil. Riigikohus on 21.03.2007 tsiviilasja nr 3-2-1-3-07

kohtuotsuse p-s 12 selgitanud, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte alaealisele

lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Vaid siis, kui lapse

eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks

alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks,

on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek

või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Kuna käesolevas asjas pole

kostja tõendanud, et tal oli taskuraha hagejale andmisel olemas lapse isa nõusolek või heakskiit,

siis ei ole põhjendatud nimetatud summat lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

33. Apellatsioonkaebuses on hageja möönnud, et põhjendatud hageja kulutuseks võib olla

kostja poolt hageja sidekulude tasumine igakuiselt summas 11 eurot. Seega leiab kolleegium,

et hageja sidekulud on põhjendatud summas 11 eurot ning selle osas on vanemate vahel

kokkulepe elatise tasumiseks muul viisil.

34. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud igakuised kulutused

on kokku summas 711,81 eurot, mis jagunevad järgmiselt – eluasemekulud 267,48 eurot,

toidukulu 150 eurot, rõivad ja jalanõud 65 eurot, hügieen ja tervishoid 30 eurot, meelelahutus

40 eurot, koolikohustuse täitmisega seonduvad kulud 30 eurot, huvitegevuse kulud 18,33 eurot,

suuremad ostud 100 eurot ning sidekulud 11 eurot.

35. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg

1). See tähendab, et lapse isa ja ema kannavad mõlemad hageja kulutusi summas 355,91 eurot

(711,81/2). Kostja on palunud elatise väljamõistmisel arvestada lapse isale laekuvat peretoetust

ning kostja poolt hagejale vahetu ülalpidamise andmist ajal, mil hageja viibib kostja juures

(maakohtu poolt tuvastatud 14,29% ühes kuus).

36. Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud arvestada sellega, et lapse

ülalpidamiskulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mh jagas maakohus lapsetoetuse suuruse

kahega (50% ema osa ja 50% isa osa). Hageja on apellatsioonkaebuses lapsetoetusega

arvestamisele vastu vaielnud ning leidnud, et kostja pole toonud esile asjaolusid, mis lubaksid

lapsetoetusega arvestada, mh pole kostja varaline seis halb ega hageja vajadused

miinimummäärast väiksemad. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on selgitanud, et

perekonnaseaduse sätetest ei tulene nagu võiks miinimummääras väljamõistetavat elatist

vähendada üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel on õigust saada lapsetoetust.

Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla

miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt

Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p‑d 11 – 14, Riigikohtu 09.

juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus nõustub apellandiga

selles, et käesoleval juhul ei ole kostja selliseid asjaolusid esile toonud. Seega pole kolleegiumi

hinnangul põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist osaliselt peretoetuse võrra.

37. Kuna hageja viibib 14,29% ühest kuust kostjaga, siis on põhjendatud selles osas

vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist eluasemekulude osas 38,22 euro võrra

(14,29% 267,48 eurost). Samal põhjusel tuleb vähendada ka kostjalt hageja kasuks

väljamõistetavat elatist toidukulude osas 21,44 euro võrra (14,29% 150 eurost).

38. Kuna vastavalt vanemate kokkuleppele tasub kostja ainuisikuliselt hageja sidekulud, siis

tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada 11 euro võrra. Ringkonnakohus

on eelnevalt leidnud, et vanemate vahel pole kokkulepet elatise tasumiseks igakuiselt 15 euro

osas kostja poolt hagejale taskuraha andmisel, siis selle võrra ei ole põhjendatud vähendada

kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist. Maakohus on jaganud hageja põhjendatud

meelelahutuse kulud 40 eurot vanemate vahel selliselt, et hageja kannab 30 eurot ning kostja

10 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt nõustub hageja sellise meelelahutuse kulude jaotusega.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada 10 euro võrra.

39. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat elatist vähendada

80,66 euro võrra (38,22+21,44+11+10) ja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 275,25 eurot

((711,81/2)-80,66) kuus. Seega mõistab kolleegium käeoleval juhul kostjalt hageja kasuks

elatise välja summas, mis 2020.a seisuga jääb alla miinimummäära (2020. aastal 292 eurot

kuus). Ringkonnakohtu hinnangul esineb selleks mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 järgi, milleks

on kostja poolt hageja vahetu ülalpidamine ajal, mil hageja viibib kostjaga ning osade kulude

jooksev katmine (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 23 ja 28.3). Kuna

maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest

232,35 eurot kuus, ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 203,69 eurot kuus ning alates

01.10.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 154,74 eurot kuus, siis tuleb kostjalt hageja

kasuks mõista välja täiendav elatis ajavahemiku 15.05.2019-31.08.2019 eest 42,90 eurot kuus,

ajavahemiku 01.09.2019-30.09.2020 eest 71,56 eurot kuus ning alates 01.10.2020 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 120,51 eurot kuus. Kokkuvõtvalt tuleb kostjal tasuda hagejale elatist

alates 15.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 275,25 eurot kuus.

40. Lisaks on hageja palunud maakohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise

tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2018 kuni 14.05.2019 eest summas 3400 eurot, s.o 8,5 kuu

eest. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata summas 2153,40 eurot. Kolleegium selgitab, et kuna

ringkonnakohus on maakohtust erinevalt tuvastanud hageja igakuised põhjendatud kulutused,

siis muudab ringkonnakohus maakohtu otsust ka tagasiulatuva elatise osas. Maakohus on

tuvastanud, et hageja on kostjalt esmakordselt nõudnud elatise tasumist 04.09.2018.

41. Arvestades ringkonnakohtu poolt eelnevalt tuvastatud hageja põhjendatud kulutusi, on

hageja õigustatud ajavahemiku 04.09.2018 kuni 14.05.2019 eest nõudma kostjalt

tagasiulatuvalt elatist summas 275,25 eurot kuus. Ajavahemiku 04.09.2018 – 30.09.2018 eest

(27 päeva) moodustab tasumata elatis 247,73 eurot (275,25/30*27). Ajavahemiku 2018. a

oktoober kuni 2019. a aprill (kaasaarvatud) eest moodustab tasumata elatis 1926,75 eurot

(7*275,25) ning ajavahemiku 01.05.2019 – 14.05.2019 eest (14 päeva) 124,31 eurot

(275,25/31*14). Tasumata elatis perioodil 04.09.2018 – 14.05.2019 moodustab kokku seega

2298,79 eurot (247,73+1926,75+124,31).

42. Maakohus tuvastas, et kostja poolt on ajavahemikul 01.09.2018 kuni 14.05.2019 tehtud

põhjendatud kulutused hageja ülalpidamiseks kokku summas 414,84 eurot. Kolleegium leiab,

et maakohus on oma otsust vastavas osas põhjendanud ning tuginenud tsiviilasjas esitatud

tõenditele. Seega tuleb nimetatud summa maha arvutada tasumata elatise summalt 2298,79

eurot ning hageja tagasiulatuva elatise nõue on põhjendatud summas 1883,95 eurot (2298,79-

414,84). Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis

kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuva elatise ajavahemiku 01.09.2018 –

14.05.2019 eest 637,35 euro ulatuses (1883,95 – 1246,60).

43. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotust muuta. Maakohus on õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1

kohaselt poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, lisaks võttis hageja nõuded

osaliselt tagasi. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus

apellatsiooniastme menetluskulud samuti TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu