Legislator Case Law & Legislation
2-19-15443/6 AI generated

2-19-15443/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-15443/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse pöhjendamiseks vöi riigilöivu tasumiseks vöi kaebuses

Legislator headnote

AI generated

Art. 27 punktis; 2-19-15443/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse pöhjendamiseks vöi riigilöivu tasumiseks vöi kaebuses

Keywords

AI generated
Art. 27 punktis

Cited Legislation

AI generated
Art. 27 punktis

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-15443

K OH TUOT SUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Aavastlk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2020, Tartu Kohtumaia, Kalevi 1

Tsiviilasi

R.T. hagi O.P. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

hageja R.T, ik XXX, kodakondsus

esindajad

XXX, elukoht XXX;

kostja O.P, ik XXX, XXX.

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

Lahutada R.T. ja O.P. abielu, mis on registreeritud XX.XX.XXXX, XXX.

Poolte kantud menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus

saata

pooltele.

Pärast

kohtuotsusc

jöustumist

tccb

kohus

kande

rahvastikuregistris.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel öigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus vöidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse pöhjendamiseks vöi riigilöivu tasumiseks vöi kaebuses

esineva sellise puuduse körvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus möistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud pöhjendamatult vöi tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nöue ja pöhjendused

R.T. ja O.P. abielu sölmiti XX.XX.XXXX, XXX. Abieluline kooselu löppes juba

XX.XX.XXXX. Hageja ei teadnud hagiavalduse esitamise ajal kostja viibimiskohta, sest

kostja oli lahkunud XXX ja elama XXX. Kostjaga kontakti saamise vöimatuse töttu ei saa

abielu lahutada kokkuleppel. Hageja palub kohtul abielu lahutada.

Kohus on hageja ära kuulanud telefoni teel 16.09.2020. Hageja jäi oma nöude juurde. Ta

teab, et kostja on lahkunud XXX ning XXX seal. Leppimine ja abielu taastamine ei ole

vöimalik.

Kostja vastuväited hagile

Kohus on kostjale kätte toimetatud hagimaterjalid tema elukohas XXX 6.06.2020. Kostja

hagile käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohtule ei ole teada kostja XXX telefoninumbrit, et

kostjat ära kuulata telefoni tee]. Kostja osalemine kohtuistungil Eestis on objektiivsetel

pöhjustel (koroonaviiruse leviku töttu) vöimatu.

Kohtu seisukoht ja pöhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja on Eesti Vabariigi elanik määratlemata kodakondsusega. Kostja on XXX.

Eesti Vabariigi ja XXX leping öigusabi ja öigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

sätestab art 27 punktis 2, et kui abiclu lahutamise avalduse esitamise hetkel on uks abikaasa

uhe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodamk Ja kul üks neist elab ühe, teine aga

teise lepingupoole ten-itooriumil, on pädevad mölema lepingupoole asutused. Seejuures

kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

Kuigi hageja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ei ole ta ka ühegi teise riigi kodanik, mistöttu

kohus kohaldab hageja suhtes viidatud öigusabilepingut analoogselt Eesti Vabariigi

kodanikuga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 102 lg 2 p 3 kohaselt vöib Eesti kohus abieluasja

lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis. Hageja elukoht on Eestis.

Kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigis kehtiv seadusandlus, sh Perekonnaseadus (P KS),

mille 67 lg 1 1. lause ja lg 2 kohaselt kohus vöib abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult löppenud. Abielusuhete löppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja soovib abielu lahutamist. Hageja väitel on abielusuhted löppenud ligi kaks aastat

tagasi, olles kestnud vähem kui kuu aega. Hagejal ja kostjal on eraldi elukohad, mis on

käesolevalt ka erinevates riikides: kostja viibimiskohta Eestis ei önnestunud ka kohtul välja

selgitada ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud XXX. Hageja ei ole hagiavalduse

kohtusse esitamisest möödunud üheteistkümne kuu jooksul ümber möelnud. Kostja ei ole

hagile enam kui kolme kuu jooksul vastuväiteid esitanud.

Kohus on seisukohal, et abikaasade abielusuhted on pöördumatult löppenud, mistöttu R.T.

ja O.P. abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.