3-19-2175/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2175

Haldusasi

Tallinn,

Tihase

tn

4a

korteriühistu

kaebus

parkimispiirangute tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinn, Tihase 4a korteriühistu, esindajad

MR ja IA

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Urmas Tammiksaar

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisa 1.

2. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2175. Teha uus

otsus, millega jätta Tallinn, Tihase 4a korteriühistu kaebus rahuldamata.

4. Mõista Tallinn, Tihase 4a korteriühistult Tallinna linna menetluskulude katteks välja

15 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-19-2175

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Transpordiameti tellimusel paigaldati 2019. a oktoobris Nõmme tee 7 ja Tihase tn

4a maja ette teele liiklusmärgid 362 („Parkimiskeeld“), 856 („Kehtivuse päevad või aeg.

Tööpäeviti“) ja 873c („Parkimisajapiirang“).

2. Tallinna Transpordiamet selgitas 07.11.2019 vastuseks MR teabenõudele, et nimetatud

liikluskorraldusvahendid on paigaldatud eesmärgiga tagada Tihase lasteaia külastajatele

võrdsed parkimisvõimalused.

3. Tallinn, Tihase tn 4a korteriühistu (Tihase tn 4a KÜ) esitas Tallinna Halduskohtule

21.11.2019 kaebuse Tihase tn 4a maja ees asuvate liiklusmärkide 362, 856 ja 873c

tühistamiseks.

Vaidlustatud liiklusmärkidel puudub otstarve, sest tegemist on väikemajade piirkonnaga, kus

ei ole parkimiskohtadest puudus. Haldusaktid on ebaproportsionaalsed ega arvesta Tihase tn 4a

kortermaja elanike huvidega. Piirkonnas on alati vabu parkimiskohti, mis võimaldab lasteaia

külastajatel mugavalt parkida lasteaiast mõistlikku kaugusesse. Tihase lasteaia juhataja poolt

Kristiine Linnaosa Valitsusele saadetud e-kirjades oli probleemina välja toodud kõnnitee

puudumine lasteaia esisel teel ning lahendusena nähti selle ehitamist. Vaidlusalused

liiklusmärgid ei lahenda kuidagi lasteaia tegelikku probleemi. Liikluskorralduse muutmise

tulemusena on suurenenud parkimise tihedus lasteaia esisel teeküljel, et pääseda paigaldatud

liiklusmärkide mõjualast. Seega loodetud ohutuse tõstmise asemel on seda hoopis vähendatud,

sest autodest möödapääsemiseks tuleb kõndida mööda sõiduteed. Asendustegevuste asemel

võiks linn Tihase tn kõnniteed korda teha.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Tihase lastead on pöördunud korduvalt vastustaja poole palvega tagada lasteaia laste ja nende

vanemate turvalisus liikluses. Vastustaja kaalus erinevaid meetmeid ja leidis, et kõige

kuluefektiivsem on paigaldada Tihase tn lõigule liikluskorraldusvahend, mille kohaselt on

parkimine lubatud vaid parkimiskellaga ühe tunni jooksul. See aeg on piisav lapse lasteaeda

viimiseks ja sealt toomiseks. Liikluskorralduse eesmärk on korraldada lapsi lasteaeda

transportivate vanemate autode parkimine lasteaia poolsel teeküljel, et puuduks vajadus ületada

teed seal parkivate autode vahel. Kuna parkimiskohtadest ei ole piirkonnas puudus, nagu

kaebaja väidab, jääb arusaamatuks, kuidas parkimiskorralduse muudatus riivab kaebaja õigusi.

Vastustaja peab tagama, et avalikel teedel saaksid kõik ohutult ja mugavalt liigelda. Kaebaja ei

ole tõendanud oma õiguste rikkumist, sh kui palju on majas elanikke, kellel on autod jne.

Vastustaja kaalus igakülgselt kõiki huve, kuid seadis esikohale laste ohutuse.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2020 otsusega kaebuse, tühistas Tallinnas Nõmme

tee 7 ja Tihase tn 4a kinnistute ette teele paigaldatud liiklusmärgi 362 („Parkimiskeeld“) ning

lisateatetahvlid 856 („Kehtivuspäevad või -aeg“) ja 873c („Parkimisaja piirang“) ning kohustas

Tallinna linna asja uuesti läbi vaatama ning tegema uus otsustus. Halduskohus jättis poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Tihase tn on Tallinna linnale kuuluv avalikult kasutatav tee. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et

avalikult kasutatava tee ääres elavatel isikutel puudub subjektiivne õigus nõuda võimalust

linnale kuuluval tänaval piiramatult parkida. Neil isikutel on ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5

ls 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 1 järgi õigus avalikku teed kasutada,

mis hõlmab ka parkimist. Enne vaidlusaluste liiklusmärkide paigaldamist oli Tihase tn 4a

kinnistuga piirneval tänaval võimalik piiramatult parkida. Seega on ilmne, et liiklusmärkide

paigaldamine mõjutab ka Tihase tn 4a elanike õigusi ja huve, sh võib riivata nende

3-19-2175

3(6)

omandiõigust. Kaebaja ei ole küll kirjalikes avaldustes oma kaebeõigust selgitanud, kuid

põhistas oma kaebeõigust kohtuistungil ja paikvaatlusel. Vastustaja etteheide, et kaebaja ei ole

esitanud tõendeid oma õiguste rikkumise kohta, pole seetõttu asjakohane. Vastustaja ei ole

kaebajalt ka vastavate andmete esitamist nõudnud.

Liikluskorraldusvahend on üldkorraldus, millele kehtib haldusmenetluse seadus (HMS) koos

liiklusseadusest (LS) tulenevate erisustega. LS § 6 lg 4 järgi peab vastustaja tagama Tihase tn-

l liikluse korraldamise ja liikluskorraldusvahendite õige paigutuse. Vastustajal on lai

kaalutlusruum, kuid liikluskorraldusvahendite paigaldamine ei tohi olla meelevaldne.

Vastustaja kinnitusel oli parkimiskorralduse muutmise eesmärgiks liiklusohutuse tõstmine

lasteaia külastajate (eelkõige lasteaias käivate laste ja nende vanemate) jaoks. Samas selgitas

Tallinna Transpordiameti esindaja kaebaja seaduslikule esindajale 07.11.2019 saadetud e-

kirjas,

et

liikluskorraldusvahendid

on

paigaldatud

eesmärgiga

tagada

võrdsed

parkimisvõimalused lasteaia külastajatele. Seega ei ole kohus veendunud, et vaidlusaluste

liiklusmärkide paigaldamise motiiv oli selline, nagu vastustaja kohtumenetluses väidab.

Kui eesmärgiks oli siiski lasteaia külastajate ohutuse tagamine, ei ole valitud meede selle

eesmärgiga kooskõlas ning on ebaproportsionaalne. Tihase lasteaia direktor selgitas 18.09.2019

e-kirjas, et probleemiks on kõnnitee puudumine, mitte kehtiv parkimiskorraldus. Kohtu

korraldatud paikvaatluse käigus möönis vastustaja probleemina lasteaia esise kõnnitee

ehitamata jätmist ja väitis, et selle ehitamine on plaanis lähiajal. Vastustaja selgitustest ei nähtu,

kuidas parkimiskorralduse muudatus aitab kaasa lasteaia laste ohutuse tagamisele. Vastustaja

selgitab, et liikluskorralduse muutmise eesmärk on võimaldada lapsi transportivatel autodel

parkida lasteaia poolsel teeküljel, et poleks vaja ületada sõiduteed seal parkivate autode vahel.

Samas kui Tihase tn lasteaia poolsel küljel on jätkuvalt võimalik piiranguteta parkida, ei saa

teisel pool teed (Tihase tn 4a kinnistu ees) kehtiv parkimispiirang kuidagi tõsta ohutust

lasteaialaste ja nende vanemate jaoks. On eluliselt usutav, et parkimise piiramine lasteaia vastas

oleval teeküljel võib hoopis suurendada lasteaia ees parkivate sõidukite arvu.

Vastustajale pidi olema arusaadav ja mõistlikult ettenähtav, et parkimist piiravate

liikluskorraldusvahendite paigaldamine mõjutab otseselt ka Tihase tn 4a elanike õigusi ja huve,

kuid HMS § 40 lg 3 p 6 alusel võis jätta kaebaja haldusmenetluses ära kuulamata.

Liikluskorraldusvahendi kui haldusakti põhjendamine ei ole objektiivselt võimalik, kuid

statsionaarse liiklusmärgi paigaldamise kohta saab enne paigaldamist koostada eraldi

dokumendi, millest nähtuksid liikluskorralduse muutmise põhjused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus

tühistada ja saata asi halduskohtule uueks arutamiseks.

Halduskohus väljus kaebuse piiridest, sest on kohustanud vastustajat asja uueks

läbivaatamiseks, kuigi kaebaja on esitanud ainult tühistamisnõude. Seega tegi halduskohus

otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud. Vaidlusalune liikluskorralduse muudatus viidi läbi

haldusmenetluses, mis algas Tihase lasteaia pöördumisest. Pöördumine oli ajendatud vajadusest

tagada laste ja nende vanemate ohutus. Halduskohus ei kaasanud Tihase lasteaeda menetlusse,

kuid ometi kohustas Tallinna linna uuesti läbi viima Tihase lasteaia algatatud haldusmenetlust.

Kaebajal ei olnud kaebuse esitamiseks kaebeõigust. Kohtuotsusega saab nõustuda selles, et

parkimiskorralduse muutmine mõjutab Tihase tn 4a kortermaja elanike õigusi ja huve. Kaebuse

on aga esitanud korteriühistu, kes ei ole tõendanud ega põhistanud oma kaebeõigust. Puuduvad

andmed, et korteriühistule kuuluks sõidukeid või korteriomanikud oleksid volitanud ühistut end

esindama. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) ei anna korteriühistule õigust esindada

3-19-2175

4(6)

korteriomanikke avalikul tänaval liikluskorraldust puudutavas küsimuses. Seda õigust ei sätesta

ka Tihase tn 4a KÜ põhikiri. Halduskohus ei ole teinud vahet kaebaja kui juriidilise isiku ja

kaebaja esindajate kui füüsiliste isikute ja korterühistu liikmete õigustel.

Kohus jagas tõendamiskoormuse valesti ja hindas tõendeid ebaõigesti. Kaebaja ei ole

tõendanud oma õiguste ebaproportsionaalselt intensiivset riivet, mis annaks aluse järeldada

kaalutlusviga. Andmed Tihase tn 4a elanike ja sõidukite arvu ning elanike liikuvuse kohta oleks

pidanud esitama kaebaja. Halduskohus tuvastas Tihase tn 4a elanike (mitte korteriühistu)

õiguste riive, kuid ei arvestanud üldse teiste liiklejate, sh Tihase lasteaias käivate laste ja nende

vanemate ohutuse kaalutlusega. Lisaks ei saa parkimise ajalise piirangu kehtestamine avalikul

tänaval rikkuda ühegi autoomaniku omandiõigust.

Halduskohtu otsusest ei ole aru saada, millisele õiguslikule alusele tuginedes kaebus rahuldati.

Kui vastustajale tehtud etteheiteks on kaalumisvead parkimiskorralduse kehtestamisel, ei ole

see asjakohane. Vastustaja kehtestas ajalise parkimispiirangu, arvestades ühelt poolt

lasteaialaste ja nende vanemate ohutusega ning teiselt poolt mh Tihase tn 4a elanike ja külaliste

parkimisvajadustega. Kinnistusregistri andmetel on Tihase tn 4a elamus kaheksa korterit. Maa-

ameti kaardiserveri järgi on kinnistul väike parkla, samuti on elanikel võimalik parkida Tihase

tn 2a ja 2b ning Spordi tn 14 kinnistute juurde. Lisaks on mõistlik eeldada, et lasteaia tööajal,

mil vaidlusalusel teelõigul on parkimispiirang, viibib vähemalt mõni Tihase tn 4a elanik koos

sõidukiga kodust eemal. Seda kinnitas ka 03.03.2020 paikvaatlus, mille käigus ei tuvastatud

ühtki parkivat sõidukit ei parkimispiirangu alal ega ka Tihase tn ülejäänud osas. Kaebaja märgib

kaebuses, et vabadest parkimiskohtadest ei ole selles piirkonnas puudus ning lasteaia külastajad

saaksid mugavalt parkida lasteaiast kaugemale. Vastustaja hinnangul puudub aga mõistlik

põhjus, miks peaks parkimisel eelistama Tihase tn äärsete elumajade elanikke sama tänava

ääres asuvas lasteaias käivate laste vanematele. Lasteaia lahtioleku ajal on kõigil, sh Tihase tn

4a elanikel võimalik parkida vaidlusalusel lõigul üks tund, fikseerides parkimise algusaja

parkimiskellaga. Seega ei riiva parkimispiirangute kehtestamine ülemääraselt kaebaja huve.

7. Tallinn, Tihase tn 4a korteriühistu palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja taotles, et kohus lahendaks asja sisuliselt, seega on vastustajale kohtuotsuses

ettekirjutuse tegemine kohane meede. Tihase lasteaed ei olnud kohtuasjas menetlusosaline ja

teda ei pidanud menetlusse kaasama.

Kaebaja põhikirja p 1.3 järgi on ühistu eesmärk elamu ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks

vajaliku) maa majandamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See

hõlmab liikluskorraldust kinnistuga piirneval avalikul teel, sest see on kinnistu teenindamiseks

vajalik maa. Põhikirja p 5.7 kohaselt võib ühistu pöörduda kohtusse ning p 6.11 alap 6 järgi

esindab ühistut õigustoimingutes (sh haldusmenetluses) juhatus.

Kaebaja ei pidanud omal algatusel esitama tõendeid Tihase tn 4a elanike ja sõidukite arvu

kohta. On ilmne, et parkimiskorralduse muudatus mõjutab Tihase tn 4a elanike huve. Kaebaja

ei soovigi, et vastustaja eelistaks parkimisel Tihase tn 4a elanikke. Kui parkimispiirangud

tühistatakse, saavad vaidlusalusel avalikul teel parkida kõik, sh lasteaia külastajad. Asjaolu, et

paikvaatluse ajal ei parkinud tänaval ühtki sõidukit, kinnitab kaebaja järeldust parkimispiirangu

ebaotstarbekusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse lisas 1 Tihase tn 4a KÜ põhikirja. Kuna

apellatsioonimenetluses vaieldakse jätkuvalt Tihase tn 4a KÜ kaebeõiguse üle ja selle

3-19-2175

5(6)

sisustamisel võib omada tähtsust ka kaebaja põhikiri (mh tugineb ka kaebaja ise kaebeõiguse

sisustamisel oma põhikirjale), võtab ringkonnakohus selle tõendi asja õigemaks lahendamiseks

vastu (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

9. Ringkonnakohus nõustub Tallinna linnaga, et Tihase tn 4a KÜ-l ei ole kaebuse esemeks

olevate liikluskorraldusvahendite vaidlustamiseks kaebeõigust.

10. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes enda

subjektiivsete õiguste kaitseks. Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib HKMS § 44

lg 2 kohaselt kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

11. Kaebuse on halduskohtule esitanud korteriühistu. Ringkonnakohtu praktikast tuleneb

kokkuvõtvalt, et korteriühistul on kaebeõigus osas, mis puudutab korteriühistu enda tegevust ja

eesmärke esindada korteriomanike huve elamu kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel.

Teiste isikute, s.o korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste (nt tervise ja korteriomandi

väärtuse) kaitseks, kui ohus pole korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk, ei

saa korteriühistu halduskohtu poole pöörduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2014

määrus asjas nr 3-13-2270, p-d 7 ja 8; 03.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50349, p 8; 28.04.2016

määrus asjas nr 3-15-1893, p 11 ja 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 12; 25.03.2020 määrus

nr 3-20-236, p 15). Kaebusest ei nähtu, et vaidlustatud liikluskorraldusvahendid mõjutaks

Tihase tn 4a elamu kaasomandi ühist hooldamist või valitsemist või liikluskorralduse muutmise

tõttu oleks ohus Tihase tn 4a korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk.

Kaebaja on olnud läbivalt seisukohal, et alates 2019. a oktoobrist Tihase tn-l kehtiv

liikluskorraldus kahjustab Tihase 4a kortermaja elanike huve. Kaebaja ei ole ka kohtuistungil

oma kaebeõigust muud moodi sisustanud (03.03.2020 kohtuistung 11:09:28–11:13:24). Kaebus

on seega esitatud Tihase tn 4a elanike subjektiivsete õiguste kaitseks.

12. Korteriühistul

ei

tulene

LS-st

või

muudest

õigusaktidest

õigust

pöörduda

liikluskorraldusvahendite

vaidlustamiseks

kohtusse

oma

liikmete

(korteriomanike)

subjektiivsete õiguste või avalike huvide kaitseks. Muu hulgas ei tulene korteriühistule

praeguses asjas kohtusse pöördumise õigust KrtS § 12 lg-st 1, mille kohaselt korteriomanikud

teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu. Viidatud säte ei tähenda, et kõigi korteriomandist tulenevate

õiguste teostamine toimub korteriühistu kaudu, vaid selles normis on peetud silmas KrtS

reguleerimisalasse jäävaid küsimusi, eeskätt korterelamu kaasomandi tavapärast valitsemist

(KrtS § 34 lg 2, § 35; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12).

13. Kohtupraktikas on tunnustatud korteriühistu õigust pöörduda oma liikme subjektiivsete

õiguste kaitseks kohtusse ka juhul, kui korteriühistu liige annab konkreetses küsimuses

korteriühistule

kohtusse

pöördumiseks

ja

enda

esindamiseks

volituse

(Tallinna

Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12; 29.11.2018 otsus nr 3-17-2900, p-d 18–

21). Praeguses asjas puuduvad tõendid, et Tihase tn 4a korteriomanikud oleks andnud kaebajale

sellise volituse. Asjakohaseks volituseks ei saa pidada kaebaja põhikirja, sest selles on üldiselt

käsitletud korteriühistu ja selle juhatuse liikmete esindusõigust, mis piirdub aga korteriühistu

eesmärgi ehk korteriomanike kaasomandi ühise valitsemisega (vt p-d 1.3, 5.5 ja 6.11).

Liikluskorraldus Tihase tn 4a kinnistuga piirneval, kuid Tallinna linna omandisse kuuluval

avalikul teel ei seondu Tihase tn 4a elamu ja selle teenindamiseks vajaliku maa majandamisega.

14. Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa lugeda kaebust esitatuks ka kaebaja juhatuse liikme ja

Tihase tn 4a kortermaja elaniku MR nimel. MR pole väitnud, et liikluskorraldus kahjustaks

tema enda parkimisvõimalusi või parkimine Tihase tn-l oleks muutunud tema jaoks

ohtlikumaks.

3-19-2175

6(6)

15. Kui Tihase tn 4a KÜ-l ei ole kaebuse esemeks olevate liikluskorraldusvahendite

vaidlustamiseks kaebeõigust, ei ole ringkonnakohtul vaja kontrollida nende haldusaktide

sisulist õiguspärasust ega hinnata, kas halduskohus ületas kaebust rahuldades kaebuse piire.

Halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata kaebeõiguse

puudumise tõttu.

16. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Tallinna linna apellatsioonkaebuse, tühistab

Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab Tihase tn 4a KÜ

kaebuse rahuldamata.

17. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse rahuldamata jätmine ei piira Tihase tn 4a elanike õigust

pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole HKMS-s sätestatud korras ja tähtaegadel, sh

taotleda vajadusel kaebetähtaja ennistamist.

18. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS §

108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1

tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine.

HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja esimese ja teise astme menetluskulud tema enda kanda

ning kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 15 eurot. Kooskõlas HKMS § 109 lg-ga 1 jäävad vastustaja muud võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)