2-20-3371/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-3371 K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Mare Laanoja Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-3371 Tsiviilasi If P&C Insurance AS-i hagi V Mi vastu 11 447,81 euro ja viivise nõudes Tsiviilasja hind

13 030,51 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa tn 8a, Tallinn 11415); Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: krista@julianus.ee);

Kostja: V M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203 Tallinn 10129, e-post lyy.myyrsoo@mail.ee. Menetlustoiming ja selle tegemise viis Hagi läbivaatamata jätmine (kirjalik menetlus) RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata osaühing If P&C Insurance AS-i hagi V Mi vastu 11 447,81 euro ja viivise nõudes. 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.2. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada. 2.3. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 3. Toimetada määrus kätte pooltele ja kostja pankrotihaldurile.

2-20-3371 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-3371 If P&C Insurance AS (hageja) hagis V Mi (kostja) vastu 11 447,81 euro ja viivise nõudes. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-20-8885 kuulutas kohus 04.09.2020 määrusega välja kostja pankroti ning nimetas kostja pankrotihalduriks Ly Müürsoo.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hagejal on õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg-st 3 tulenevalt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult nimetatud seaduses sätestatud korras (PankrS §§ 93 jj) ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd ka käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 kohaselt.

4. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse kostja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks. Samas sätestab aga TsMS § 162 lg 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures on Riigikohus oma 06.01.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 p-s 14 märkinud, et kui hagi jäeti läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, st kui tegemist on asjaoluga, mida hageja ei saanud mõjutada, peab seda menetluskulude määramisel arvestama. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jättis kohus hagi läbivaatamata tulenevalt PankrS § 43 lg-st 2, siis on kohus seisukohal, et kuna hageja ei vastuta antud juhul hagi läbivaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi läbivaatamata jätmist mõjutada, on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt peab kohus seega õiglaseks jätta käesolevas asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist taotleda TsMS §-is

150 sätestatud korras riigilõivu tagastamist.

2-20-3371

5. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 alusel võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. Kuna hagi läbivaatamata jätmine ei puuduta kostja õigusi, siis saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse vaid hageja. Menetluskulude vaidlustamine toimub TsMS § 178 lg-s 1 ettenähtud korras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik