2-20-3378/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3378

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi avaldus AS-i KC Kinnisvara pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu, registrikood 70000349), lepinguline esindaja

Mikk Kangro

Võlgnik AS KC Kinnisvara (registrikood 10481880),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. juuni 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta Eesti Vabariigi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Mõista Eesti Vabariigilt AS-ile KC Kinnisvara määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulude hüvitamiseks välja 480 eurot.

Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb Eesti Vabariigil tasuda AS-ile

KC Kinnisvara võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist

alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus resolutsiooni p 4 osas Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja) esitas 2. märtsil 2020 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada AS-i KC Kinnisvara (võlgniku) pankroti.

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksukohustus võlausaldaja ees 28. veebruari 2020

seisuga 51 563,66 eurot. Võlgnik jättis nõuetekohaselt tasumata 2014. a novembrist kuni

2018. a juulini deklareeritud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustusmaksed 26 627,87 eurot ja arvestatud intressi 24 935,79 eurot. Võlgniku

pangakontod on arestitud ja tal puudub likviidne vara.

Võlausaldaja esitas 2. märtsil 2018 võlgnikule pankrotihoiatuse, mis toimetati talle kätte posti

teel. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatuse kättesaamisele võlgnevust tasunud.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlausaldaja nõue on

piisavalt tagatud ja võlgnikul on maksunõudele vastuväited. Pankrotihoiatust ei ole tehtud

nõuetekohaselt. Võlgnik ei ole maksejõuetu.

Võlausaldaja maksunõue on pandiga tagatud. Võlausaldaja on teinud võlgniku endisele

juhatuse liikmele HH-le vastutusotsuse ja nõuab viimaselt solidaarselt võlgnikuga

maksusumma tasumist. HH-le kuuluvale Tallinnas Kastevarre tee 14 asuvale kinnisasjale on

võlausaldaja kasuks seatud hüpoteek 52 600 euro ulatuses, mis katab ära maksuvõla.

Pankrotiavaldus on esitatud ennatlikult võlgniku survestamiseks.

Võlausaldaja nõue on ebaselge ja võlgnikul on võimalik see sisendkäibemaksu arvel

tasaarvestada. HH tekitatud kahju kõrvaldamise raames on korrastatud raamatupidamist, mille

tulemusena on maksuvõla jääk 47 882,17 eurot. Võlgnikul on tekkinud sisendkäibemaksu

2020. a mais 48 040 eurot, mille saab arvestada maksuvõla katteks. 31. detsembri 2019 seisuga

on võlgnikul bilansis vara kokku 11 447 777,46 euro ulatuses.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus jättis 15. juuni 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) võlgnikule

ajutise halduri nimetamata ja lõpetas pankrotimenetluse. Menetluskulud jättis maakohus

pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt võlgniku

kasuks välja 2320 eurot koos seadusjärgse viivisega.

Maakohus tuvastas, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. Võlausaldaja nõue tuleneb

39 434,42 euro suuruse maksuvõla tasumata jätmisest. Maksuvõla tekkimise ajal oli võlgniku

juhatuse liige HH. Võlausaldaja tegi 25. oktoobril 2019 HH suhtes vastutusotsuse ja kohustas

teda tasuma maksuvõla 43 860,35 eurot, mille täitmise tagamiseks on HH-le kuuluva kinnisasja

kaasomandi osale seatud hüpoteek.

Maakohus leidis, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata, sest võlausaldaja nõue on pandiga

tagatud ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Maakohus ei nõustunud võlausaldaja

väitega, et maksuvõlg on võlgniku ja HH solidaarkohustus, mis ei ole võlgniku osas tagatud.

Tegemist on ühe ja sama kohustusega ning kohustus on pandiga tagatud (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 65 lg 1 ja § 67 lg 2, PankrS § 15 lg 3 p 2).

Võlgnik on praegusel juhul esitanud põhjendatult tasaarvestuse vastuväite (VÕS § 67 lg 3).

Võlgnikul on tekkinud sisendkäibemaksu 2020. a mais 48 040 eurot, mille saab arvestada

maksuvõla katteks. Võlausaldaja tasaarvestuse õiguse tekkimist otsesõnu ei vaidlusta.

Määruskaebus

4. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Koos määruskaebusega esitas võlausaldaja uue tõendi

(tagastusnõuded kontrollis).

Määruskaebuse väidete kohaselt on võlgnik maksjõuetu ning alused võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks on täidetud. Pankroti väljakuulutamine ei saa sõltuda solidaarvõlgniku

3 (5)

varale seatud pandiõiguse olemasolust, sest see ei ole kooskõlas maksejõuetusmenetluse

eesmärkidega (PankrS §-d 96, 42 ja 1).

Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldaja nõue on võlgniku suhtes pandiga täielikult tagatud.

Vastutusotsusest tulenev nõue on tagatud üksnes HH suhtes. Maksuhaldur võib nõuda HH-lt

kohustuse täitmist temale kuuluva vara arvel, kuid ei saa realiseerida HH-le kuuluvat vara

võlgniku maksukohustuste katteks. Juhul kui HH tasub solidaarkohustuse, arvestab

maksuhaldur selle võlgniku nõudest maha. Maakohus ei arvestanud, et HH ½ suurusele

kinnisasja kaasomandiosale seatud hüpoteek lasub viiendal järjekohal ja on eelnevalt

koormatud hüpoteekidega 226 688,09 euro ulatuses, mistõttu tagatis ei ole piisav maksunõude

rahuldamiseks. Samuti ei arvetatud sellega, et HH on vastutusotsuse vaidlustanud ja selle

tühistamise korral langeb solidaarvastutus võlgnikuga ära. PankrS § 15 lg 3 p 2 kohaldamise

eelduseks on pant, mis katab täielikult võlausaldaja nõudeid ja on võlgniku varal, mitte

solidaarvõlgniku varal.

Maakohus arvas ennatlikult, et 2020. a mais deklareeritud sisendkäibemaksu 48 040 eurot saab

arvestada varasema maksuvõla katteks. Võlgniku 27. mai 2020. a juhtimis- ja juriidiliste

teenuste arve summas 288 240 eurot koostati ja deklareeriti praeguse kohtumenetluse tarbeks.

Väidetavaid teenuseid osteti võlgnikuga seotud isikult ja ajal, mil võlgnik ei olnud

käibemaksukohustuslane. Käibemaksukohustuslaseks registreeriti võlgnik vahetult enne arve

esitamist. Maksuhaldur ei ole põhjendatult tagastusnõuet aktsepteerinud ja algatanud asjaolude

väljaselgitamiseks tagastusnõude kontrolli.

5. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Koos vastusega

esitas võlgnik uued tõendid (võlgniku registrikaardi väljatrükk ja teade AS-ile KC Grupp

maksuvõla tasumisest).

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659). Vaidlustatud määruse lõppjäreldus on õige ja määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebusega koos on

võlausaldaja esitanud väited ja tõendid selle kohta, et ta ei ole võlgniku 2020. a mais tekkinud

sisendkäibemaksu tagastusnõuet 48 040 euro ulatuses aktsepteerinud ja on asjaolude

väljaselgitamiseks algatanud tagastusnõude kontrolli (kd II, tl 8). Võlgnik on esitanud enda

registrikaardi väljatrüki ja teate AS-ile KC Grupp maksuvõla tasumisest, tõendamaks, et

võlausaldaja on võlgniku

sisendkäibemaksu tagastusnõude vaikimisi

maksuvõlaga

tasaarvestanud (kd II, tl-d 16–18).

Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja

tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Maakohus on

esitatud dokumentaalsed tõendid vastu võtnud.

9. Määruskaebuses vaieldakse selle üle, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on

PankrS § 15 lg 3 p 2 mõttes pandiga täielikult tagatud. Samuti selle üle, kas pankrotiavalduse

aluseks olev nõue on selge (PankrS § 15 lg 3 p 1). Vaidlust ei ole enam, et pankrotihoiatus on

võlausaldajale kätte toimetatud (PankrS § 10 lg 2 p 1).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).

9.1. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu maksuvõla tasumise nõue, sh

intressinõue kokku 51 563,66 eurot. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus tuvastatud

asjaoludel õigesti, et maksunõue on pandiga täielikult tagatud PankrS § 15 lg 3 p 2 mõttes.

4 (5)

9.2. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 15 lg 3 p 2 kohaselt välistab võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamise see, kui võlausaldaja nõue on pandiga

täielikult tagatud. Viidatud sättest ega pankrotimenetluse eesmärkidest ei tulene, et pant peab

olema seatud võlgniku varale. Võlausaldaja viited PankrS §-dele 96 ja 42 ei ole asjakohased,

sest need reguleerivad nõude esitamist ja kõrvalnõuete arvestust solidaarvõlgniku pankroti

puhul.

9.3. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maksunõue on tagatud üksnes HH suhtes.

Vastutusotsusest maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 tähenduses ei teki iseseisvat nõuet, vaid

see on võla sissenõudmine kolmandalt isikult, kes vastutab maksukohustuslase rahaliste

kohustuste täitmise eest (MKS § 40 lg 1 koosmõjus § 8 lg-ga 1).

Maakohus leidis seega õigesti, et pankrotavalduse aluseks olev nõue on sama, mille tagamiseks

on HH kinnisasja kaasomandiosale seatud hüpoteek ning kohustus on pandiga tagatud.

Maakohtu juhindumine mh VÕS § 65 lg-st 1 ja § 67 lg-st 2 oli põhjendatud.

Eeltoodut ei muuda see, et HH on vastutusotsuse Tallinna Halduskohtus vaidlustanud

(haldusasi nr 3-20-1131). Maa- ja ringkonnakohus lähtuvad praegusest olukorrast, millest

tulenevalt on maksunõue pandiga tagatud.

9.4. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et vaidlustatud määrusest ei nähtu põhjendused

selle kohta, miks HH ½ suurusele kaasomandi osa viiendale järjekohale seatud 52 600 euro

suurune hüpoteek katab ära täielikult maksuvõla, arvestades, et kinnisasjale seatud hüpoteekide

jääk on ilmselt 226 688,09 eurot. Pankrotimenetluse algatamise otsustamisel omab tähtsust

asjaolu, kas sel ajal on nõue täielikult tagatud pandiga või mitte (vt Riigikohtu 16. juuni 2008. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-08, p-d 12 ja 13). Vastavate põhjenduste puudumine aga ei muuda

maakohtu lõppjäreldust valeks. Ringkonnakohus saab need põhjendused ise esitada.

Võlgnik esitas maakohtule väljavõtted ehitusregistrist, kinnistusraamatust ja HH kaasomandi

osaks oleva sarnase kinnisasja müügipakkumise kuulutuse (kd I, tl-d 59–60; pabertoimikus

puuduvad dokumendid dtl-d 118–112). Neid tõendeid hinnates saab nõustuda võlgniku väitega,

et kinnisasja ½ suuruse kaasomandi osa väärtus on vähemalt 148 312 eurot (= kinnisasja väärtus

375 000 eurot – hüpoteegid 226 688 eurot), mis katab ära võlausaldaja maksunõude. Seejuures

on usutavad võlgniku väited, et hüpoteekidega tagatud nõuded on tegelikkuses väiksemad, sest

neid on alates 2003. aastast tasutud.

9.5. Kolleegium märgib, et ajutise halduri nimetamise otsustamisel saab tugineda PankrS § 15

lg 3 p-le 2. Võlgnik on ümber lükanud võlausaldaja väited võlgniku maksejõuetuse kohta.

Võlgnik on esitanud väljavõtte 2019. a bilansist, mille kohaselt on äriühingul vara

11 447 777,46 eurot (kd I, tl 79). Tuleb arvestada, et pankrotimenetlus on võlgnikku üleliigselt

koormav, kui nõude rahuldamine on võimalik saavutada ka pankrotimenetluseta.

9.6. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, et maakohus arvestas ennatlikult võlgniku

õigusega arvestada 2020. a mais deklareeritud sisendkäibemaksu 48 040 eurot maksuvõla

katteks (VÕS § 67 lg 3 ja § 197).

Vaidlustatud määrusest saab järeldada, et maakohus pidas võlausaldaja nõuet ebaselgeks

PankrS § 15 lg 3 p 1 mõttes, kuna võlgnik esitas tõendeid ja põhistas veenvalt maksunõudest

maha arvamise õiguse tekkimise käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 järgi. Võlausaldaja

võlgniku tasaarvestuse õigusele otsesõnu maakohtus vastu ei vaielnud (kd I, tl 81 pöördel).

Maakohtu seisukoht, et nõude olemasolu tuleb selgeks vaielda väljaspool pankrotimenetlust on

kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu 6. märtsi 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02,

p 10).

Võlausaldaja

on

määruskaebuses

avaldanud

kahtlust

võlgniku

sisendkäibemaksu

tagastusnõude olemasolu osas ja alustanud selles osas kontrolli. Kolleegium leiab, et kahtlus

tasaarvestuse olukorra puudumise kohta ja tagastusnõude kontroll ei ole piisav selleks, et lugeda

pankrotiavalduse aluseks olev nõue selgeks (kd II, tl 8). Seejuures nähtub teatest AS-ile KC

Grupp maksuvõla tasumisest, et võlausaldaja on asunud vaidlustatud sisendkäibemaksu

5 (5)

tagasinõude aluseks oleva arve alusel korrigeeritud maksuvõlga sisse nõudma ning äriregistri

andmetel võlgnikul 4. septembri 2020 seisuga maksuvõlga ei ole (kd II, tl-d 16–18).

10. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu menetluskulude

jaotuse muutmiseks. Maakohus on õigesti jätnud avalduse läbivaatamisega seotud

menetluskulud võlausaldaja kanda (PankrS § 15 lg 6).

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi

kindlaks võlgniku lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse ja mõistab need võlausaldajalt

võlgniku kasuks välja.

11.1. Võlgniku ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise

esindaja ajakulu viis tundi tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta), s.o 800 eurot. Võlausaldaja

teatas, et tal puuduvad menetluskulude osas vastuväited. Kuna tegemist ei ole TsMS § 231 lg 2

tähenduses omaksvõtuga, siis peab ringkonnakohus kontrollima kulude põhjendatust ja

vajalikkust, sõltumata sellest, kas vastaspool vaidleb menetluskulude suurusele vastu või mitte

(TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7).

11.2. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, tuleb

võlausaldajalt võlgniku kasuks välja mõista 480 eurot (= 3 tundi x 160 eurot).

Menetlusdokumentides on menetlusosalised korranud maakohtus esitatud seisukohti, mistõttu

ei ole võlgniku lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Tunnihind vastab

keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule.

Võlgnik on taotlenud, et võlausaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).

12. Määrus on osaliselt vaidlustatav. Tulenevalt PankrS § 5 lg-st 2 koosmõjus § 15 lg-ga 5 ei

saa määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale esitada määruskaebust. TsMS § 178 lg 2 alusel saab

vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot (resolutsiooni p 4).

(allkirjastatud digitaalselt)