1-20-4198/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-4198 (19278002449)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Kriminaalasi

16.06.2020 saabus kohtusse

Kohtu alla andmine

Kohtuistung

Margo Toom süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121

lg 2 p 1 järgi

lühimenetluses

26.06.2020

01. ja 02. septembril 2020.a

Abiprokurör

Kannatanu

Kannatanu esindaja

Süüdistatava kaitsja

Evelin Merilaine

J. S. – esitas tsiviilhagi

vandeadvokaat Rene Varul – lepinguline esindaja

Margo Normann – riigi õigusabi osutamise korras

Süüdistatav

MARGO TOOM

elukoht XXX

isikukood 37812155712

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel

XXX, XXX

XXX, rahvastikuregistri andmetel XXX last, kes on

sündinud vahemikus XXXX-XXXX, ise avaldab XXX

lapseks ka XXX õppiva T. T. i

kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tõkendita

11.06.2020 avaldas kirjalikult soovi lühimenetluse

kohaldamiseks (lk 63-64)

01.09.2020.a kohtuistungil jäi lühimenetluse kohaldamise

taotluse juurde

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Margo Toom KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta

vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse

võrra ja mõista Margo Toomile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 8 kuud vangistust Margo Toomi suhtes täielikult

täitmisele, kui Margo Toom ei pane 18 (kaheksateist) kuu katseaja vältel toime uut kuritegu

ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX),



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks,



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 punktis 1 sätestatud kohustuse – hüvitab kannatanule kuriteoga tekitatud

varalise kahju 368.08€ ja mittevaralisest kahjust (kümme tuhat eurot) vähemalt 4631.92€,

s.o kokku hüvitab kannatanule kahju 5000€ (viie tuhande euro) ulatuses kohtuotsuse

jõustumisest 16 kuu katseaja vältel ehk igakuiselt hüvitab kahju vähemalt 312.50€ ja KarS

§ 75 lg 1 p 3 alusel esitab selle kohustuse täitmise kohta andmed enda

kriminaalhooldusametnikule viivituseta pärast igakordset kahjuhüvitise makset;

3. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku

määratud sotsiaalprogrammis (näiteks viha ja agressiivsuse juhtimist käsitlevas programmis

või eluviise ja alkoholitarbimist käsitlevas programmis vmt).

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 18-kuune katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest –

02.09.2020.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse

jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud Margo

Toomi kanda.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Margo Toomilt riigituludesse menetluskuluna kokku

1118.20 € (üks tuhat ükssada kaheksateist eurot 20 senti), milline summa koosneb järgmistest

kuludest:



61€ ekspertiisikulu (lk 48-49; KrMS § 175 lg 1 p 3),



181.20 € kohtumenetluses riigi õigusabi kuluna kaitsjatasu ja kuluhüvitis (lk 105-107;

KrMS § 175 lg 1 p 4)



876 € sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2),

Menetluskulu 1118.20 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99920700035958 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),



SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),



LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X);

selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-4198, menetluskulu 02.09.2020.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks laste ülalpidamise kohustusega Margo Toomile tulevikuks

paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 1118.20 € tasuda ositi –

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu viimaseks

kuupäevaks vähemalt 93.18 € (üheksakümmend kolm eurot kaheksateist senti) kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.-l kuul tuleb tasuda 93.22€, kuna 1118.20 € ei jagu 12-ga

täpselt.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu ositi tasumata jätmisel nõutakse võlgnevused sisse täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmisel lisanduvad

võlgnikule ka täitemenetluse kulud.

Süüdistatava Margo Toomi kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni 01.09.2020.a taotluse

alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Normann ja Partnerid (asukoht Viljandis Lossi tn 37) kasuks 181.20 € (sellest käibemaks on

30.20€) advokaat Margo Normanni süüdistatava Margo Toomi kaitsjana riigi õigusabi

osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisel osutatud

õigusabi ja kantud kulude eest kokku.

KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista Margo Toomilt kannatanu J. S.

kasuks menetluskuluna kannatanu kantud esindajakulu kokku 1152 € (ühe tuhande ühesaja

viiekümne kahe euro) ulatuses (lk 98-104).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde

toimikusse:



Häirekeskusele 20.12.219 tehtud telefonikõne salvestis CD-plaadil (ümbrikus

toimiku tagakaane küljes; asitõendi vaatlusprotokoll: lk 40);



20.12.2019 Pubi ÜksTeist turvakaamera salvestis DVD-R plaadil (ümbrikus

toimiku tagakaane küljes; asitõendi vaatlusprotokoll: lk 41-43).

Kannatanu J. S. i (S. ) tsiviilhagi (lk 14-18) 368.08€ (kolmesaja kuuekümne kaheksa euro

kaheksa sendi) varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38

lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1,

võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1,3, VÕS § 130 lg 1, VÕS

§ 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg

2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg 1, TsMS § 440 lg 1, TsMS § 444 lg 3 alusel rahuldada

ning välja mõista 01.09.2020.a kohtuistungil varalise kahju hüvitamise nõude õigeks võtnud

Margo Toomilt 368.08€ (kolmsada kuuskümmend kaheksa eurot kaheksa senti) kannatanu J. S.

kasuks.

Kannatanu J. S. i (S. ) tsiviilhagi (lk 14-18) 10 000 € (kümne tuhande euro) mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4,

KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11, KrMS § 310 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p

2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1,5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8

alusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438

lg 1 alusel rahuldada ning välja mõista Margo Toomilt 10 000 € (kümme tuhat eurot)

kannatanu J. S. kasuks.

Kohtuotsus edastada prokurörile Evelin Merilainele (evelin.merilaine@prokuratuur.ee),

süüdistatavale

Margo

Toomile

(XXX),

tema

kaitsjale

Margo

Normannile

(abnormann@gmail.com), kannatanule J. S. ile (XXX , XXX) ning kannatanu esindajale

vandeadvokaat Rene Varulile (rene@advokaadid.ee).

Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga.

Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanul õigus pöörduda kas ise või enda

esindaja kaudu vabalt valitud kohtutäituri/te poole tsiviilhaginõuete võlgnikult Margo Toomilt

sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole pöördumiseks

on võimalik küsida kas elektroonselt kohtu menetlusposti aadressilt või siis tulla ise Tartu

kohtumajja sellele kantseleisse järele.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile.

Jõustunud kohtuotsus edastada pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas ja

süüdimõistetu Margo Toomi elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse

kohaldamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel

õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur

apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 17. septembriks 2020.a kella 16-ks juhul, kui pooled

ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas

apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

Menetluse käik

11.06.2020 avaldas Margo Toom kirjalikult soovi lühimenetluse kohaldamiseks (lk 63-64).

15.06.2020 koostas prokuratuur süüdistusakti lühimenetluses (lk 65-69).

16.06.2020 saabus kohtusse lühimenetluses kriminaalasi Margo Toomi süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 1 järgi (lk 70).

26.06.2020 andis kohus Margo Toomi kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS

§ 121 lg 2 p 1 järgi ja määras kriminaalasja menetleda lühimenetluses kohtuistungil

01.09.2020.a, algusega kell 14:00 (lk 74-76).

01.09.2020 toimunud kohtuistung lõppes kell 16:19 süüdistatava viimase sõnaga (lk 123-124).

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine toimus 02.09.2020 kell 09:45 (lk 124).

Prokurör jäi kohtuistungil Margo Toomile KarS § 121 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse juurde

(lk 110, 118-120).

Pärast prokuröri avakõnet kinnitas süüdistatav, et süüdistus on talle arusaadav, võttis õigeks, et

on seda teinud ja tunnistas ennast süüdi ning jäi lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde (lk

110). Tsiviilhaginõuetest võttis süüdistatav õigeks ainult 368.08€ varalise kahju nõude (lk 110-

111) ja vaidles täies ulatuses vastu 10 000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (lk 111).

Sellele positsioonile jäi süüdistatav tsiviilhaginõuete osas kuni kohtuistungi lõppemiseni, olles

seisukohal, et mittevaralisest kahjust ei kuulu kannatanule mitte midagi hüvitamisele.

Süüdistatav Margo Toom taotles enda ülekuulamist kohtulikul uurimisel (lk 110).

Kohtuistungil 01.09.2020.a kuulati süüdistatav Margo Toom üle (lk 112-116, 97). Süüdistatava

Margo Toomi ütlustest nähtuvalt käitus ta kannatanu suhtes vägivaldselt, kuna tundis endale

kannatanu käitumisest ohtu; kui palus kannatanul ja ta sõpradel enda juurest lahkuda, siis oli

kannatanu käitumine tema suhtes sõnaliselt agressiivne, kannatanu karjus ta peale

ebatsensuursete sõnadega, et miks ta ei või nende juttu kuulata (lk 112-113). Süüdistatava

ütluste kohaselt tahtis tema juurde tulnud kannatanu neile võib-olla midagi teha, ei tea (lk 113).

Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal varem elus olnud situatsioon, et palus purjus inimesel enda

juurest lahkuda ja kui see inimene seda ei teinud, siis keeras sellele inimesele selja, käis löök ja

tal löödi siis kõik hambad eest ära (lk 112). Süüdistatava ütluste kohaselt hoiab ta ennast purjus

inimeste eest pärast seda juhtumit teistmoodi, kuid kannatanule saabunud tagajärge ta ei

soovinud, kannatanu löömise käigus kukkus ka ise maha ja murdis vasaku käeluu (lk 112).

Süüdistatava ütluste kohaselt saab ta aru, et reageeris kannatanu puhul üle, kahetseb seda väga

ja palub südamest andeks, kindlasti sellist asja enam mitte kunagi ei juhtu (lk 112). Süüdistatava

hinnangul oli ta ise adekvaatses seisundis, oli küll tarbinud viina, kuid mitte rohkem kui pudeli,

võib-olla pool liitrit või isegi vähem, ei olnud väga purjus, suured mehed ja laual oli hulga sööki

(lk 114). Süüdistatav ütlusi andes ei vaidlustanud videosalvestiselt nähtuvat, võttis õigeks, et

lõi kannatanut mitu korda, kuid ei saanud esimesi lööke kannatanule pihta (lk 114).

Süüdistatava ütluste kohaselt ei mäleta ta, miks ta kannatanule järgi läks, arvab, et ju siis

kannatanu midagi ütles talle, lausudes, et videosalvestiselt oli nagu näha ka, et seal auto juures

nad kannatanuga räägivad ja siis alles käib löök (lk 115). Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta

pärast kannatanu juurde sündmuskohal tagasi, kuid ei saanud aru, mis kannatanul viga oli,

kannatanu rääkis siis temaga ja kui tuli turvafirma GSG omanik ja ütles, et kannatanu on ka

turvatöötaja selles firmas, siis leppisid kannatanuga sealsamas kohe ära ka ja läksid laiali (lk

115). Süüdistatava hinnangul oli kannatanu temast rohkem purjus (lk 115), kannatanut nägi

hiljem erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu oli ka ise läinud, kuna endal oli käeluu katki (lk

115), kannatanuga erakorralise meditsiini osakonnas ei suhelnud (lk 115).

Margo Toomi kahtlustatavana 28.01.2020 antud ütlustest (lk 50-53) nähtuvalt surusid nad

kannatanuga sündmuskohal ära leppides teineteisel ka kätt (lk 52), enne seda küsis kannatanult:

„Kas sa said aru, mille eest sa said?“, millele kannatanu vastas: „Jah, sain“ (lk 52).

Pärast prokuröri avakõnet oli süüdistatava kaitsja seisukohal, et Margo Toomile esitatud

süüdistus on põhjendatud ja kannatanu väärkohtlemine Margo Toomi poolt on aset leidnud,

varalise kahju nõuet tunnistavad ja 10000€ suurust mittevaralise kahju nõuet ei tunnista (lk

111). Kaitsja hinnangul on KarS § 121 puhul 10000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõue

äärmiselt ebaproportsionaalne (lk 111). Samas möönis kaitsja, et eks kohus saab hinnata, kas

isiku heaolu oli niivõrd palju häiritud, et see vääriks 10 000 € kahju kaalumist (lk 111).

Kohtulikul uurimisel pärast kaitsja sõnavõttu süüdistuse põhjendatuse osas sai sõna kannatanu

pool. Kannatanu esindaja hinnangul on põhjendatud mõlemad tsiviilhagis esitatud nõuded ja

need kuuluvad süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele (lk 111). Seaduse loogika on

selline, et kui on tegemist kehalise väärkohtlemisega, kehavigastuse tekitamisega, siis tuleb

eeldada kannatanule ühtlasi ka mittevaralise kahju tekitamist (lk 111). Kannatanu esindaja

hinnangul ei saa kahju tekitaja Margo Toom siit väljuda nulliringiga, et mittevaralist kahju

justkui polekski tekitatud (lk 111). Veel avaldas kannatanu esindaja muude menetlusliikide

kohta, et kannatanu ei ole olnud muude menetlusliikide valiku osas väga pingsalt oma nõude

juures (lk 111), kuid kannatanu poole ei ole selles osas lihtsalt pöördutud (lk 111). Õiglase ja

mõistliku mittevaralise kahju summa hindamisel on abiks teo tehiolud, kui kerge või raske oli

rünnak, milline oli süüdistatava suhtumine kannatanusse sündmuse ajal ja pärast seda (lk 111).

Kannatanu esindaja hinnangul ei ole 10 000 eurot tänapäeval märkimisväärselt suur summa,

kannatanul löödi lõualuu kahest kohast katki, millele järgnesid operatsioonid ja hilisemad

komplikatsioonid (lk 111). Hagis nõutav summa 10 000 € ei ole ülemäärane (lk 111).

Kannatanu enda esindajat esialgu millegagi täiendada ei soovinud (lk 111).

Kohtuvaidluses jäid pooled enda varasemalt avaldatud seisukohtadele (lk 118-123).

Kohtuvaidluses võttis kahel korral sõna ka kannatanu (lk 121, 123). Kannatanu avaldas, et tema

ei näe vägivallale õigustust ja ta ei mäleta, et oleks olnud ise agressiivne ja endale kallaletungi

põhjustanud (lk 121), jõulupühad ja sellele järgnenud õpingud, s.h eksamite periood ülikoolis,

möödusid tal vigastuste tõttu väga raskelt (lk 121), teda rünnati mitu korda, ei mäleta

süüdistatava väidetud leppimist temaga kohapeal ning isegi kui ta seda tegi, siis tegi seda

hirmust süüdistatava ees (lk 121), ei mäleta sündmuskohal süüdistatavaga ka käesurumist (lk

121), need ütlused, mis on andnud, nii mäletab sündmusi ka tänasel päeval (lk 121). Kannatanu

avaldas repliigi korras veel ka seda, et on nõus, et vigastused vältasid tal vähemalt 4 nädalat,

aga ta ei ole nõus sellega, et need oleksid kestnud vähem kui 4 kuud (lk 123); kuna oli

koroonaviiruse aeg ja arstile pääsemine oli raskem, siis on tal ka tulevikus vigastuste üle

järelevalve ja kontrolli teostamiseks arstivisiidid, kuna on luu juures kuulnud praksumisi-

prõksumisi (lk 123).

Viimases sõnas avaldas süüdistatav juhtunu pärast kahetsust ja vabandas ning lubas, et sellist

asja kindlasti rohkem ei juhtu (lk 123).

Kohtu seisukoht

Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Margo Toomi süü süüdistuses

KarS § 121 lg 2 p 1 järgi on veenvalt tõendatud, Margo Toomi käitumises puuduvad

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Margo Toomi suhtes

süüdimõistev kohtuotsus.

Margo Toomi süü on veenvalt tõendatud selles, et tema 19.12.2019 kella 23:35 paiku Tartumaal

Elva vallas Elva linnas Kesk tn 10 asuva Pubi ÜksTeist juures kasutas tahtlikult füüsilist

vägivalda J. S. i suhtes. Margo Toom üritas lüüa J. S. i rusikaga peapiirkonda, kuid löök riivas

J. S. i jope kapuutsi, misjärel J. S. taganes, kuid Margo Toom järgnes talle ja üritas lüüa J. S. i

jalaga kehapiirkonda, aga löök ei tabanud. Seejärel üritas Margo Toom uuesti lüüa J. S. i

rusikaga peapiirkonda, kuid J. S. taganes ja löök ei tabanud kannatanut. Neljas Margo Toomi

löök, mille ta tegi rusikaga, tabas J. S. i peapiirkonda. Saadud löögist kukkus J. S. maha ja jäi

istuli asendisse. Margo Toom põhjustas oma eelkirjeldatud tegevusega J. S. ile füüsilist valu,

kehavigastusi ning tervisekahjustusi: alalõualuu kahepoolse lahtise nihkega murru ja pehmete

kudede turse alalõuapiirkonnas vasakul. Alalõualuu murd vajas kirurgilist ravi ning vajalik oli

vasakpoolse alumise 8. hamba (tarkusehammas) eemaldamine. J. S. il esinevad kehavigastused

põhjustavad vigastuste paranemise tavapärase kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem

kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

Kriminaalasjas ei ole senini olnud vaidlust selles, et süüdistatav Margo Toom käitus kannatanu

J. S. i suhtes eelkirjeldatud, süüdistuses kajastatud viisil ja põhjustas sellega kannatanule

füüsilist valu ja süüdistuses kajastatud tervisekahjustused. Selles osas on tõenditest nähtuvad

asjaolud üldjoontes kooskõlas ja sisulised vastuolud tõenditest nähtuva vahel puuduvad.

Kannatanu J. S. i ütlustega (lk 5-8), tunnistaja A. M. M. i ütlustega (lk 37-39) ja 22.01.2020.a

asitõendi vaatlusprotokollist (lk 41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (DVD-R

plaadil ümbrikus toimiku tagumise kaane siseküljel) nähtuvaga ning ka Margo Toomi enda

kahtlustatavana (lk 50-53) ja süüdistatavana 01.09.2020.a kohtuistungil antud ütlustega (lk 112-

116, 97) on kogumis veenvalt tõendatud, et Margo Toom tegi enne J. S. i tabamist kannatanu

suunas 3 lööki, neist esimese ja kolmanda löögi enda parema käe rusikaga kannatanu pea

piirkonna suunas ja teise löögi jalaga J. S. i kehapiirkonna suunas, kuid need 3 esimest lööki

kannatanut ei tabanud, kuna kannatanu taganes Margo Toomist eemale ja põikles löökidest

kõrvale, mispeale Margo Toom aga ikkagi üha järgnes kannatanule ning neljas Margo Toomi

parema käega tehtud rusikahoop tabas kannatanut pea piirkonda, mispeale kannatanu kukkus

taganemise ja Margo Toomist eemaldumise ajal asfaldile maha ja jäi istuvasse asendisse.

Kõige ülevaatlikuma pildi toimunust annabki 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk 41-

43) selle juurde kuuluva videosalvestisega (DVD-R plaadil ümbrikus toimiku tagumise kaane

siseküljel). Nimetatud videosalvestist vaatas kohus kohtuistungil 01.09.2020.a poolte osavõtul

(lk 112). Senini ei ole keegi pooltest vaidlustanud 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk

41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvat. Ka süüdistatav Margo Toom võttis

01.09.2020.a kohtuistungil õigeks sündmuskohta kajastavalt videosalvestiselt nähtuvad

asjaolud ning sündmuskoha videosalvestise ehtsust ja autentsust kahtluse alla ei seadnud.

Süüdistuses ongi kajastatud sündmuskoha videosalvestiselt nähtuv faktoloogia selle kohta, et

rünnet kannatanu suhtes alustas ja seda üha jätkas Margo Toom, kelle juurest kannatanu taganes

ja eemaldus, kuid Margo Toom üha järgnes talle ja üritas kannatanut enda rusika- ja

jalalöökidega tabada, kuid löökidest alles neljas tabas kannatanut pähe.

Kannatanu J. S. i ütlustest (lk 5-8) nähtuvalt teadis ta Margo Toomi enne 19.12.2019.a

sündmusi seoses asjaoluga, et oli 2019.a suvel XXX tööl liiklusreguleerijana ja Margo Toom

oli siis seal samas firmas XXX, Margo Toomiga ta siis ei suhelnud ja tal polnud Margo

Toomiga konflikte, oli lihtalt Margo Toomi nägupidi selles ettevõttes töötamas näinud (lk 6).

Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt peeti 19.12.2019 õhtul Elvas Kesk tn 10 asuvas pubis

ÜksTeist XXX jõulupidu, söödi ja joodi, õhtul kingipakkide autosse viimise ajal nägi Margo

Toomi pubi ees koos kahe meesterahvaga seismas, läks nende juurde ja alustas vestlust,

küsides: „Mida te räägite?“, mille peale Margo Toom vastas: „Kes sa oled ja mida sa tahad?“

(lk 6). J. S. i ütluste kohaselt ei mäleta ta, mida ta Margo Toomile vastas, aga arvab, et tahtis

temaga lihtsalt juttu ajada (lk 6), edasi mäletab ühte lööki enda näo piirkonda vasakule poole;

mäletab, et selle löögi tegi Margo Toom, edasi on mäluauk, võis teadvuse kaotada; järgmine

hetk, mida mäletab, on see, kui oli püsti ja sülitas verd suust välja; selleks ajaks oli ta juba üle

sõidutee sattunud, kuid ei mäleta, kuidas; siis tundis alalõuas suurt valu; mäletab, et ettevõtte

juht tuli juurde ning ütles siis ettevõtte juhile mitu korda, et on väga valus ja avaldas soovi

erakorralise meditsiini osakonda saada (lk 6); Tartusse erakorralise meditsiini osakonda (EMO-

sse) viisid K. K. ja A. M. M. , EMO-s helistas emale ja andis enda asukohast teada, EMO-s oli

paar tundi ja kutsuti sinna hommikul kella 8-ks tagasi, hommikul viidi koheselt erakorralisele

operatsioonile, haiglas oli 4 päeva (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt nägid löömist pealt

K. K. , A. M. M. ja Margo Toomiga koos olnud V. ja teine meesterahvas; ning veel oli ka F.

M. (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt oli ta alkoholi tarbinud, arvab, et pool liitrit; ka

Margo Toom oli alkoholi tarbinud, tema olek oli selline (lk 7). Kannatanu J. S. i ütluste kohaselt

võis see juhtum toimuda kella 23 ja 24 vahel (lk 6).

Ka tunnistaja A. M. M. ütluste (lk 37-39) ütluste kohaselt sättisid nad 19.12.2019.a kella 23

paiku koos K. K. ga ja J. S. iga Elvas Pubi ÜksTeist juurest firma XXX jõulupealt lahkuma,

tegid väljas suitsu, soovisid seest kaasa võtta kingipakke, kuid sisse ei jõudnudki, kuna sisse

minnes oli ees 3 meesterahvast, nende hulgas Margo (kes J.it lõi); J. peatus ja Margo ütles:

„Mis sa tahad siit?“, vahepealset vestlust ei mäleta, kuid mäletab, et Margo ütles J. ile: „Sa oled

maru enesekindel tüüp“, millele J. i vastus oli: „Olen jah“ (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste

kohaselt tegi Margo siis J. i suunas parema käe rusikaga löögi, kuid riivas J. i jope kapuutsi

äärt, J. taganes, Margo liikus J. i suunas (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütlustest nähtuvalt jätkas

Margo Toom J. S. i ründamist, ka teine Margo Toomi rusikalöök J. S. i ei tabanud, J. S. i

ründamise käigus kukkus Margo Toom vahepeal maha, tuli aga kohe püsti (lk 38). Tunnistaja

A. M. M. ütluste kohaselt läks ta siis lähemale ja ütles, et nad rahuneksid maha; selleks hetkeks

oli J. taganenud tee peale, Margo püsti tõusnud ja liikus J. i suunas; J. seisis tee peal käed

taskus ja Margo tegi parema käega löögi J. ile vasakule poole näo piirkonda, mispeale J.

kukkus tagumiku peale maha ja Margo jalutas sealt eemale (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste

kohaselt läksid nad K.ga J. S. i juurde, ütlesid, et lähme tee pealt ära, liikusid pubipoolsesse

teepeenrasse, J. kükitas ja ei saanud midagi öelda, sülitas suust verd välja; vahepeal tuli juurde

Margo ja ütles: „Vaata, mis juhtub, kui sa astud valede inimestega kontakti. Sina ei ole näinud

seda elu, mida mina olen 90-ndatel näinud“ (lk 38). Tunnistaja A. M. M. ütluste kohaselt oli J.

S. sellel ajal kontaktivõimeline ja teadvusel ning oli näha, et J. il oli valus ja ta hoidis peast

kinni, tal olid pisarad silmis (lk 38); pärast seda kui XXX boss oli ka välja tulnud ja asjaolusid

välja selgitanud ning suhelnud nii J. i kui ka Margoga ning teiste peolistega, hakkasid Tartusse

EMO-sse sõitma (lk 38-39), K. oli roolis ja J. magas, kohale jõudsid kuskil südaöö paiku,

EMO-s läks aega (lk 39).

Eeltooduga on kooskõlas ka 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 40) ja selle juurde

kuuluvalt helisalvestiselt (CD-l ümbrikus toimiku tagumise kaanes küljes) nähtuv selle kohta,

et 20.12.2019 kell 01:18:39 helistas Häirekeskusesse numbrile 112 K. K. , kes soovis patrulli

Tartu EMO-sse, kuna sõpra J. S. i löödi Margo Toomi poolt näkku, tahavad avaldust teha,

löömine toimus Elvas Pubi ÜksTeist ees, kannatanu J. S. asub hetkel röntgenis; löömine võis

toimuda kella 23:30-23:45 paiku, 19.12.2019.a (lk 40). Seda Häirekeskusele tehtud

kõnesalvestist kuulas kohus 01.09.2020.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel poolte osavõtul (lk

112).

K. K. poolt politsei juhtunust teavitamist kajastab ka sündmuse protokoll-arvestuskaart (lk 3-

4), mille tulemusena sai juhtum registreeritud ning politsei käis Tartus EMO-s kohal, kus

tuvastati, et Margo Toom ja J. S. mõlemad nähtavas joobes, Margo lõi J. it, J. il lõualuu

vigastus, löömise tagajärjel Margo kaotas tasakaalu ja kukkudes vigastas vasakut rannet, ranne

kipsis (lk 3). Sama info nähtub ka teenistuslehelt (lk 35-36). Teenistuslehelt nähtuvalt edastati

info valvemenetlejale (lk 36).

Margo Toom võttis süüdistatavana 01.09.2020 ütlusi andes (lk 112-116, 97) süüdistuses

kajastatud asjaolud õigeks, neid ei vaidlustanud ning tunnistas ennast süüdi.

Kohtul ei ole põhjendatud alust süüdistuses kajastatud asjaolude tegelikkusele vastavuses

kahtlemiseks.

Süüdistuses kajastatud kuriteo toimepanemise aeg 19.12.2019 kella 23:35 paiku on loogiline ja

usutav, kuna Elvast Tartusse Puusepa 1a asuvasse raviasutusse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi

saabuti 20.12.2019 kella 00:10 ajal (lk 9: J. S. i haigusloo epikriis). Maanteeameti e-

teenindusest TarkTee alt nähtuvalt on Elva ja Tartu vaheline teekonna pikkus ligikaudu 30 km

(27.55 km) ja selle läbimise ajaks on ligikaudu pool tundi (26 min). Kuna koheselt pärast Margo

Toomi poolt J. S. i löömist Elvast Tartusse sõitu ei alustatud, XXX ülemus käis asjaolusid välja

selgitamas, pubist võeti kaasa kingid, siis võib olla nii, et Margo Toomi poolt J. S. i suhtes

toimepandud vägivallaakt toimus 19.12.2019 kella 23:35 paiku. Ka tunnistaja A. M. M. ütluste

(lk 37-39) kohaselt võis intsident Margo Toomi ja kannatanu vahel toimuda kella 23:30 paiku

(lk 38 all). Eeltooduga on kooskõlas ka sündmuskohta kajastava videosalvestise

vaatlusprotokollist (lk 41-43) nähtuv, mille kohaselt toimus sündmus 35.-nda minuti sees. Kuna

ka kannatanu ütlustest (lk 5-8) nähtuvalt toimus vahejuhtum Margo Toomiga 19.12.2019 kella

23 ja 24 vahel, siis võis Margo Toomi vägivaldne käitumine J. S. i suhtes toimuda süüdistuses

kajastatud ajal, s.o 19.12.2019 kella 23:35 paiku.

Elvas Pubi ÜksTeist esist kajastaval videosalvestiselt nähtuvad järgmised ajalised tähised:

12-20-2019 Fri 00:35:09 kuni 12-20-2019 Fri 00:35:41. Ajavahe kohaliku ajaga on 1 tund.

Põhjusi võib sellel olla mitmeid, alates suve- ja talveaja erinevustest kuni selleni välja, et

välismaine tehnika on ümber seadistamata orienteeritud selle asukohamaa ajaarvamise järgi

(mis nähtub ka välismaisest nädalapäeva lühendist salvestisel - Fri). Kuna aga eelnevalt

kajastatud tõenditest nähtub üheselt, et vägivallasündmus jäi 19.detsembri 2019.a kuupäeva

sisse, Elvast Tartusse sõidab ca pool tundi ja Elvast jõuti Tartusse raviasutusse 20.12.2019.a

kella 00:10 ajal, siis pole kohtul kahtlust selles, et süüdistuses on kajastatud õige kuriteo

toimepanemise aeg, s.o 19.12.2019.a kella 23:35 paiku.

Asjas esitas 20.12.2019.a kuriteoteate elektroonselt kannatanu XXX I. S. , kes täitis selleks ära

süüteoteate vormi (lk 1-2). Kannatanu XXX poolt kuriteoteate edastamine on kooskõlas J. S. i

ütlustega selle kohta, et ta andis EMO-s telefoni teel helistades toimunust teada ka enda XXXle

(lk 7).

03.04.2020.a ekspertiisiaktiga (lk 46-47) on tõendatud, et J. S. il esinesid alalõualuu kahepoolne

lahtine nihkega murd, pehmete kudede turse alalõuapiirkonnas vasakul, alalõualuu murd vajas

kirurgilist ravi ning vajalik oli vasakpoolse alumise 8. hamba (tarkusehammas) eemaldamine;

J. S. il esinevad kehavigastused on tömbile traumale iseloomulikud vigastused, mis võivad olla

saadud 19.12.2019 toimunud ründe käigus löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega

(näiteks rusikas käsi) alalõuapiirkonda; J. S. il esinevad kehavigastused põhjustavad vigastuste

paranemise tavalise kulu korral tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui 4 nädalat ja vähem

kui 4 kuud (lk 47: eksperdiarvamus); arvestades tervise infosüsteemis olevat J. S. i raviarsti

viimast sissekannet 21.01.2020, siis ei leidu J. S. i tervishoiuteenuste osutamist tõendavates

dokumentides subjektiivseid ega objektiivseid andmeid selle kohta, et kannatanul esineksid

traumajärgselt peavalu, lõualuude valu, hammaste valu, magamatus; raviarsti viimase

sissekande andmeil on patsient J. S. kaebustevaba, varem suurenenud liikuvusega alumiste

lõikehammaste liikuvus on vähenenud, hambumus iseärasusteta (lk 47 pöördel:

eksperdiarvamus).

Kohtul pole põhjendatud alust ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse õigsuses kahelda.

Ekspertiisiaktis on esitatud, milliste J. S. i kohta käivate meditsiinidokumentide põhjal on

ekspert arvamuse andnud, on kajastatud haiguslugude epikriisid (lk 46-47) ja tervise

infosüsteemist saadud andmed (lk 46p-47). Ka kohtutoimikus on ekspertiisiaktis kajastatud ja

ekspertiisiks kasutatud haiguslugude epikriisid olemas ja nendeks on:



SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud

20.12.2019 kell 02:00; lk 10) - J. S. tuli erakorralise meditsiini osakonna

traumakabinetti ise, valvearsti korraldusel teostati esmased uuringud, tuvastati

alalõualuu murd, kutsuti tagasi söömata-joomata EMO traumapunkti 20.12.2019.a

hommikul kella 8-ks; patsient avaldas, et 19.12.2019.a kella 23:30 paiku Elvas Pubi

ÜksTeist juures ründas teda 1 meesterahvas, lõi rusikaga näkku, viga sai lõug mõlemalt

poolt.



SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud

23.12.2019 kell 10:13; lk 9) - kajastatud, et J. S. tuli raviasutusse ise 20.12.2019 kell

00:10 ja avaldas, et 19.12.2019.a kella 23:30 paiku Elvas Pubi ÜksTeist juures ründas

teda 1 meesterahvas, lõi rusikaga näkku, viga sai lõug mõlemalt poolt; hospitaliseeriti

erakorralise haigena kahepoolse alalõualuu murru tõttu kirurgiliseks raviks, erakorralise

protseduurina operatsioon 20.12.2019 10:03-11:25 (1 tund 22 minutit) – mõlemapoolse

alalõualuumurru lahtine paigaldamine ja fiksatsioon, milleks kasutati 4 kruvi 12mm ja

kokku 3 titaanplaati (2 plaati 1.0 ja 1 plaat 1.25), operatsiooni käigus kirurgiliselt

eemaldatud hammas; kolmandaks operatsioonijärgseks päevaks patsient rahuldavas

tervislikus seisundis ja oluliste kaebusteta, lubatud kodusele ravile, lahkus 23.12.2019,

järelkontroll 27.12.2019 kell 08:15; tähtis suuhügieen, hammaste pesu 2 korda päevas,

söömisjärgselt suuloputused 0,2% kloorheksidiin lahusega, vedel dieet, antibakteriaalne

ravi amoksiklaviga 1tbl 2x päevas 7 päeva, valu korral lahustuv Efferalgan 1g kuni 3x

päevas, vajadusel lisaks Dolmen 25mg x3.



SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haiguslugu nr XXX epikriis nr XXX (trükitud

30.12.2019 kell 08:37; lk 11-13) – haiguse kulu alla kajastatud 26.12.2019.a kohta, et

öösel tekkis verejooks vasakust haavast, hommikul pöördus patsient osakonda, õe poolt

üritatud verejooks peatada tamponeerimise teel, kuid ei õnnestunud, antud 1gr

cyclokapronhappe tbl, misjärel jäänud vaid minimaalne veritsus, haav kaetud laguneva

verehüübega, põsk tihe, turses, kaelal kollane hematoom, suuesikus olevast haavast

samuti heleda vere immitsus, kaasa antud Caps. Cyclocaprnici 500mg x 2, homme

kontroll + vereanalüüsid; 27.12.2019.a tehtud vereanalüüsid; 30.12.2019.a kohta

kajastatud, et patsiendil oli 2 päeva tagasi temperatuur >38C, täna ei ole,

põletikutunnuseid haavade piirkonnas ei ole, endiselt immitseb haavadest verd,

vereanalüüsides mõningased nihked, vajalik perearsti edasine konsultatsioon,

lokaalanesteesias eemaldatud kruvid, hambumus rahuldav, jätkata pehme toiduga 3

nädalat.

Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud tervise infosüsteemist saadud andmete kohaselt on patsiendil

J. S. il digiloo haigusjuhtumi nr XXX ambulatoorse epikriisi nr XXX kohaselt 20.12.2019

toimunud lõualuuoperatsiooni järgselt verehüübivuse probleem, millega raviarst palus pöörduda

perearsti vastuvõtule; 30.12.2019 immitseb haavadest vähesel määral veresegust eritist, kutsutud

03.01., perearst T. T. (lk 47).

Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud tervise infosüsteemist saadud andmete kohaselt oli patsiendil

J. S. il 21.01.2020 järelkontroll, patsient kaebustevaba, varem suurenenud mobiilsusega alumiste

lõikehammaste liikuvus vähenenud, haavad põletiku tunnusteta, õmblused eemaldatud, hambumus

iseärasusteta (lk 46p-47).

Ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatud eksperdiarvamusega on kooskõlas J. S. i raviarsti arst-

õppejõud XXX erialal T. N. a 10.02.2020.a vastus kohtueelsele menetlejale, mille on vahendanud

ja kirja pannud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi XXX M. K. (lk 33-34).

Kannatanu J. S. i raviarsti vastuse kohaselt võtab alalõualuu murru esmane paranemine aega ligi

üks kuu, selle järgselt saab patsient hakata järk-järgult sööma tahkemat toitu ja üle minna

tavarežiimile, lõplik luu ja pehmekoe paranemine toimub poole aasta jooksul (lk 33);

alalõualuumurruga tekib potentsiaalselt: hambumushäire; alalõualuu närvikahjustus, mille tõttu

tekib alahuule osaline või täielik tuimus; hammaste vigastus; murru ja selle paranemisega

seonduvalt mädane infektsioon; krooniline valu (lk 33).

Kohtuvaidluses nõustus kannatanu sellega, et vigastused vältasid tal vähemalt 4 nädalat, aga ta

ei olnud nõus sellega, et need oleksid kestnud vähem kui 4 kuud (lk 123), kuna peab jätkuvalt

tegema arstivisiite suu olukorra kontrollimiseks (lk 123), on kuulnud luu juures praksumisi-

prõksumisi (lk 123).

Käesolevaks ajaks ei ole kannatanu ja tema esindaja siiski kohtule avaldanud uusi kannatanu

tervisliku seisundi kohta käivaid asjaolusid, mis seonduksid Margo Toomi rusikalöögiga J. S.

ile 19.12.2019.a hilisõhtul peapiirkonda. Hagiavalduses (lk 14-18) ja sellele lisatud J. S. i

hambakaardil (lk 28) ning J. S. i e-kirja teel raviarstiga T. N. aga 06.-07.01.2020 toimunud

suhtlusest (lk 29-30) nähtub, et 2020.a aasta alguses oli oht, et saadud trauma tagajärjel võivad

hakata hambad devalveeruma, mistõttu neid tuleb hambaarsti juures jälgida, vajadusel teostada

juureravi, ühe kanaliga hamba juureravi maksumus on umbes 500 eurot (lk 28: hambakaart), ja

kui murrupilu kõrval oleva hamba liikuvus on liiga suur, siis saab hambaarst selle

kõrvalhammaste külge fikseerida, aga saab ka jälgida, kas hammas on nii-öelda „elus“ ja

vajadusel teostada juureravi (lk 30: raviarsti vastus 07.01.2020).

03.04.2020.a ekspertiisiaktis on kajastatud terviseinfosüsteemi andmed 21.01.2020.a toimunud

järelkontrolli kohta (lk 46p-47), mille kohaselt oli patsient J. S. kaebustevaba, varem

suurenenud mobiilsusega alumiste lõikehammaste liikuvus on vähenenud, haavad põletiku

tunnusteta, hambumus iseärasusteta (lk 47). Sellele järgnevalt 19.03.2020 koostatud

hagiavalduses (lk 14-18) ei ole avaldatud eelnevalt kajastatuga võrreldes uudseid andmeid, s.h

ei ole kajastatud ka uusi kannatanu kaebusi enda tervise suhtes. Hagiavalduses on üksnes

märgitud, et kannatanu on teinud hambaarstivisiite ja praeguseks on hambaravi veel pooleli,

teadmata on, kas hageja hammas või hambad vajavad veel ka juureravi (lk 15). Ka hetkeseisuga

pole kriminaalasjas 19.03.2020.a hagiavalduses (lk 14-18) ja 03.04.2020.a koostatud

ekspertiisiaktis (lk 46-49) kajastatust värskemaid andmeid kannatanu J. S. i tervisliku seisundi

kohta. Neil asjaoludel on ka käesoleval ajal põhjendatud lähtuda ekspertiisiaktis kajastatud

terviseinfosüsteemi 21.01.2020.a andmetest J. S. i kohta (lk 46p-47) ja kuna neist ei nähtu

kannatanul tervisekahjustuse olemasolu vähemalt 4 kuud ja üle 4 kuu, siis KarS § 118 lg 1 p 2

täheldatud raske tervisekahjustuse tunnuseid asjas ei ole ning Margo Toomile on süüdistus

põhjendatult esitatud kergema paragrahvi, s.o KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, mis käsitleb kehalist

väärkohtlemist, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 nädalat, kuid

jääb alla 4 kuud. Kui tervisekahjustus kestaks vähemalt 4 kuud, olnuks asjas KarS § 118 lg 1

punktis 2 täheldatud raske tervisekahjustuse tekitamise tunnused.

Kavatsetus

KarS § 16 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16

lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks.

Margo Toomi ja J. S. i faktilisest käitumisest nähtuvalt ei ole kohtul kahtlust selles, et Margo

Toom soovis ja seadis endale eesmärgiks, põhjustada J. S. ile füüsilist valu ning kehavigastusi

ja nendega seonduvaid terviskahjustusi. Kuigi Margo Toom andis 01.09.2020.a kohtuistungil

ütlusi, et tal ei olnud soovi põhjustada kannatanule enda käitumisega saabunud tagajärgi (lk

112), pole need süüdistatava väited 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde

kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvalt usutavad.

22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist (lk 41-43) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt

nähtuvalt on ainuke agressiivselt käituv isik Margo Toom, kes väljendab seda aktiivse

rünnakuga kannatanu suunas, liikudes kannatanu poole, kannatanu taganeb ja üritab Margo

Toomist eemaldudes pääseda Margo Toomi poolt tema suunas tehtud rusika- ja jalalöökidest.

Margo Toomi faktilisest käitumisest nähtub, et ta käitus kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, tema

eesmärgiks oligi enda tehtud rusika- ja jalalöökidega põhjustada kannatanule füüsilist valu ja

kahjustada tema tervist. Rusikaga teisele inimesele tugevajõuliselt pea piirkonda toimimine

võib halvimal juhul kaasa tuua raske tervisekahjustuse tekitamise (KarS § 118) või isegi

inimese surma (KarS § 113, KarS § 114). Käesoleval juhtumil lõi Margo Toom kannatanut

enda parema rusikas käega pea piirkonda nii tugevalt, et kannatanu kukkus sellest maha.

Taoliselt tugevajõuliselt teise inimese suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamine suhteliselt

õrna kehaosa, s.o pea suhtes, osundab selgelt sellele, et Margo Toomil polnud soovi tekitada

kannatanule tühiseid ja kiiresti paranevaid terviskahjustusi, vaid KarS § 16 lg 2 mõttes oligi

tema eesmärgiks põhjustada kannatanule füüsilist valu ja vigastusi, millistest paranemine

kestab pikka aega, milleks on ka tervisekahjustuse kestvus vähemalt 4 nädalat.

Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

Margo Toomi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Margo Toomi käitumise õigusvastasust ei välista tema väidetu selle kohta, et kannatanu oli talle

võõras, kannatanu ise otsis temaga suhtluseks kontakti, kannatanu keeldus tema juurest

lahkumast ja kannatanu hakkas ebatsensuurseid väljendeid kasutama, kui tal paluti lahkuda,

ning ta tajus kannatanust endale ohtu ja kuna tal oli elus varem olnud olukord, et tal oli hambad

välja löödud võõra isiku poolt, kui ta võõrale selja keeras ja võõraga ei suhelnud, mistõttu

otsustas käesoleval juhtumil kannatanu ründamisega ise enda kaitseks ohtu ennetada.

Kohtu hinnangul on oluline täheldada, et kaasaja ühiskond eeldab, et enda ümber ja läheduses

tuleb vältimatult taluda teisi inimesi ning seda iseäranis olukorras, kus on tegemist asutuse vaba

aja ühisüritusega pubis. Käesoleval juhtumil oli tegemist pubis toimuva XXX jõulupeoga, kus

XXX töötanud XXXna osalesid nii kannatanu kui ka süüdistatav. Isegi kui eeldada süüdistatava

väidete tõele vastavust, et just kannatanu oli süüdistatava suhtes pealetükkiv pool ja soovis

temaga suhelda, kuid süüdistatav seda ei soovinud ja kannatanu keeldus lahkumast, siis ei anna

see vähimalgi määral alust teise inimese suhtes jõhkra füüsilise vägivalla tarvitamiseks. Samas

on oluline täheldada, et 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt

videosalvestiselt ei nähtu kuskilt kannatanu pealetükkivust ja agressiivsust süüdistatava suhtes.

Küll aga nähtub sellest süüdistatava enda pealetükkiv ja agressiivne käitumine ning intensiivne

rünnak kannatanu suhtes, kuna süüdistatav ei jäta tema juurest taganedes eemalduvat

kannatanut rahule, vaid üha järgneb talle kannatanu suunas uute löökide tegemisega. Neil

asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et süüdistataval puudus vajadus hädakaitseks KarS § 28

lg 1 mõttes, kuna hädakaitseseisundit polnud tal tekkinud.

KarS § 28 lõikes 1 on hädakaitse kohta kajastatud, et ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub

vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele,

kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Kuna 22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt

nähtuvalt ei ole sellest kuskilt võimalik täheldada kannatanu agressiivsust Margo Toomi suhtes,

siis ei ole veenvad Margo Toomi väited selle kohta, et ta tajus kannatanust endale ohtu.

22.01.2020.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvaga

selle kohta, et just Margo Toom ise oli kannatanu suhtes tüli noriv ja agressiivne, on kooskõlas

ka tunnistaja A. M. M. i ütlused (lk 37-39) selle kohta, et nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt alustas

just kannatanul teel ees seisev ja pubisse sisenemist takistav Margo Toom ise kannatanu kallal

norimist, esilagu verbaalselt, seejärel füüsiliselt kannatanu ründamisega. Neil asjaoludel ei ole

kohtule vähimalgi määral veenvad Margo Toomi väited selle kohta, nagu tüli ja konflikt ning

agressiivne käitumine saanuks alguse kannatanu kohatust ja tema suhtes sõnaliselt agressiivsest

käitumisest.

Kannatanu Margo Toomi käitumise õigusvastasust ei välista ka tema väidetu selle kohta, et nad

leppisid kannatanuga koheselt sündmuskohal ära ja surusid teineteisel pärast juhtunut kätt, kui

turvafirma juht oli tulnud asjaolusid selgitama ja avaldanud neile kannatanuga, et nad on

mõlemad sama firma XXX d. Kannatanu ütlustest ei nähtu Margo Toomiga sündmuskohal

leppimist ja sellega seoses teineteisel käe surumist. Ka 01.09.2020.a kohtuistungil jäi kannatanu

seisukohale, et seda pole toimunud ja isegi kui see oli, siis pidi ta seda tegema hirmust

süüdistatava ees, mitte omal vabal tahtel.

Kvalifikatsioon

Süüdistuses kajastatud kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p 1 järgi on põhjendatud ja õige. Margo

Toom pani toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele

füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega ühtlasi põhjustas teisele inimesele

vähemalt neli nädalat kestvad terviskahjustused.

Karistus

Füüsilist valu põhjustava kehalise väärkohtlemise eest, kui sellega tekitati vähemalt 4 nädalat

kestev terviskahjustus, karistatakse KarS § 121 lg 2 p 1 järgi rahalise karistusega või kuni

viieaastase vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes Margo Toomi süü suurusest – jõulise väljanägemisega Margo Toom ründas endast

oluliselt kõhetumat kannatanut intensiivselt ja kuigi kannatanu taganes ja temast eemaldus, läks

kannatanule järgi ja jätkas kannatanu suunas rusika- ja jalalöökide tegemist, kuriteo pani toime

kavatsetult, lõpetades kannatanu ründamise alles siis, kui lõpuks kannatanu suunas tehtud

löökidest neljas kannatanut pähe tabas ja kannatanu saadud löögist maha kukkus, ühtegi

põhjendatud õigustust nii seadusest kui ka moraalinormidest lähtudes kannatanu ründamiseks

ja kannatanu suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamiseks polnud, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57

lg 1 p 3), hindab kohus põhjendatuks karistada varasemalt kriminaalkorras karistamata Margo

Toomi sanktsiooni maksimummäärast 1/5 ulatuses – 1 aasta vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel seoses kriminaalasja lühimenetluses menetlemisega tuleb 1 aastat

vangistust vähendada 1/3 võrra, s.o 4 kuu vangistuse võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks

jääb 8 kuud vangistust.

Margi Toomi süü suurusest lähtudes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuna kohtu

hinnangul on kavatsetult toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud rasked, ründe

intensiivsusest lähtudes oligi Margo Toomil eesmärgiks kannatanule oma olemuselt

märkimisväärselt suuri tervisekahjustusi põhjustada, kuna lõpetas kannatanu ründamise alles

siis, kui oli saanud kannatanule tugevajõuliselt ühel korral enda parema käe rusikaga pea

piirkonda lüüa ja kannatanu saadud löögist maha kukkus.

Kuna Margo Toomil on tema avaldatu kohaselt tagasihoidlik majanduslik olukord,

rahvastikuregistri andmetel on tal XXX last, tema enda väitel XXX last, kannatanule on senini

tsiviilhaginõuded hüvitamata, siis poleks rahaline karistus ka sellel põhjusel kohane. Senini ei

ole keegi rahalist karistust Margo Toomile ka taotlenud.

Kuna senini on Margo Toom enda tehtut püüdnud kannatanu kaela veeretada, õigustades

kannatanu suhtes jõhkra füüsilise vägivalla kasutamist sellega, et tajus kannatanust endale

lähtuvat ohtu, kuigi tõendid taolisi väiteid ei kinnita ning videosalvestiselt ja selle asitõendina

vaatluse protokollist nähtub, et ainuke agressiivne isik oli Margo Toom ise, siis on vältimatu

Margo Toomis õiguskuuleka eluviisi juurutamiseks kohaldada kriminaalhooldust, vabastades

M.Toomi 18 kuu katseajaga tingimisi 8 kuu vangistuse kandmisest, pannes talle lisaks KarS

§ 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleda

kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis käsitleks kas agressiivsuse või

viha juhtimist või eluviise ja alkoholi tarbimist. Sobiva sotsiaalprogrammi valib Margo Toomi

isikust lähtudes kriminaalhooldusametnik.

Kuna seinini ei ole Margo Toom astunud ühtegi sammu selleks, et kannatanule hüvitada

varaline ja mittevaraline kahju või vähemasti mingigi osa kannatanule põhjustatud kahjust, siis

on vältimatu panna talle katseajaks ka KarS § 75 lg 2 punktis 1 täheldatud kahju hüvitamise

kohustus. Kuna katseaeg ei ole pikk, üksnes 18 kuud, ja M.Toomi avaldatu kohaselt pole ta

sissetulek suur ning tema ülalpidamisel on ka alaealised lapsed, siis tuleks kahjust kannatanule

16 kuu katseaja jooksul ära hüvitada kokku vähemalt 5000 eurot, s.h varaline kahju 368.08€.

Tsiviilhagi

Nii 368.08€ varalise kahju kui ka 10 000€ mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on

põhjendatud. Asjaolu, et Margo Toomi väitel ei ole tal sissetulek suur, ei anna kohtule

põhjendatud alust tsiviilhaginõuete rahuldamata jätmiseks. Eesti Vabariigis võlavanglat pole.

Kui ka täitemenetluses ei õnnestu M.Toomilt haginõuete katteks midagi kinni pidada, siis aja

jooksul tsiviilhaginõuete täitmine aegub ning M.Toomilt polegi enam võimalik neid kunagi

kinni pidada.

368.08€ varalise kahju hüvitamise nõue

01.09.2020.a kohtuistungil võttis Margo Toom 368.08€ varalise kahju hüvitamise nõude õigeks

ja seda ei vaidlustanud.

TsMS § 440 lõikes 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg 1, KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg

1 p 11, KrMS § 310 lg 1, VÕS § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1,3, VÕS § 130 lg 1,

VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel ja TsMS § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS

§ 438 lg 1, TsMS § 444 lg 3 alusel, kuna pärast 20.-23.12.2019.a haiglas viibimist oli J. S. i

kohta käivatest ravidokumentidest nähtuvalt alalõualuu operatsiooni järgselt tähtsal kohal

suuhügieen, hammaste pesu ja suuloputused ning antibakteriaalne ravi ja valu korral oli vaja

tarvitada valuvaigisteid ning J. S. il soovitati raviarsti poolt hammaste ja suu olukorra

kontrolliks edaspidiselt pöörduda hambaarsti poole, siis on põhjendatud varalise kahju nõude

katteks välja mõista Margo Toomilt kannatanu J. S. i kasuks kokku 368.08€ voodipäevatasu,

suuhügieenitarvete, valuvaigistite ja hambaarsti visiiditasude eest hagiavaldusele lisatud

kuluarvestuse (lk 19) ja kulukviitungite (lk 20-27) alusel.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt

õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.

VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). - Käesoleva süüdimõistva kohtuotsusega on tuvastatud põhjuslik seos

Margo Toomi õigusvastase süülise käitumise ja sellega kannatanule tervisekahjustuse

tekitamise vahel, mille tulemusena tuli kannatanul kanda tervise kahjustamisega kaasnenud

kulud.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju selle tekitamisega seoses kantud

mõistlikud kulud.

VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eest vastutuse aluseks süü. - Süüküsimus on

käesolevas kohtuotsuses lahendatud, kohtuotsus on süüdimõistev ja Margo Toom on kannatanu

kehalise väärkohtlemises ja sellega kannatanule terviskahjustuse tekitamises süüdi.

10 000 € mittevaralise kahju hüvitamise nõue

Margo Toom on õigeks võtnud asjaolu, et ta kannatanut ründas ja lõi kannatanule enda parema

käe rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Margo Toom ei ole senini

vaidlustanud meditsiinidokumentidest ja ekspertiisiaktist nähtuvat selle kohta, et selle

rusikalöögiga põhjustas ta kannatanule süüdistuses kajastatud vigastused. Need asjaolud on Margo

Toom omaks võtnud.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks.

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja

materiaalse kahju hüvitamisele.

VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt on kahju tekitamise eest vastutuse aluseks süü.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline

või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud

isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule

kehavigastuse tekitamisel maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel

rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse

pärast rikkumist. TsMS § 233 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetluses on tuvastatud kahju

tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks

seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades.

Käesoleva süüdimõistva kohtuotsusega on tuvastatud põhjuslik seos Margo Toomi

õigusvastase, süülise käitumise ja sellega kannatanule tervisekahjustuse tekitamise vahel, mille

tulemusena tuli kannatanul taluda füüsilist valu pärast M.Toomilt rusikalöögi pähe saamist kuni

lõualuuoperatsioonini ja ka sellele järgnevalt ning enda olukorra leevendamiseks tuli võtta ka

valuvaigisteid, operatsiooni ajal leevendati kannatanu olukorda üldnarkoosiga (lk 46 pöördel).

Ravidokumentidest nähtuvalt pidi kannatanu viibima 20.-23.12.2019.a haiglas ravil ja olema

esialgselt dieedil, sai süüa ainult vedelat toitu, hiljem lisaks ka pehmet toitu. Jõuluaeg ja

uusaasta algus, mil Eestis enamasti tehakse tavapärasest rohkem süüa ja seda nauditakse, tuli

kannatanul veeta vedela toidu dieedil. Eelnevalt juba kajastatud ravidokumentidest nähtuvalt

kaasnes sellise olukorraga kannatanul verepildi muutus, vere hüübivus kannatas, mis omakorda

takistas operatsioonijärgsete haavade paranemist, esines haavade veritsus. Taolises kehvas

tervislikus olukorras tuli kannatanul valmistuda ülikoolis jaanuari algusesse jäävaks

eksamisessiooniks. Hagiavalduses kajastatu kohaselt oli kannatanu õppetöö ülikoolis häiritud

(lk 16). On üldteada, et kui tervislik olukord on kehva, siis õppetöö kannatab. On üldteada, et

kui ollakse valudes ja kasutatakse selle leevendamiseks valuvaigisteid, siis taoline seisund

õppetööd ei soosi. M.Toomi rikkumine on olemuselt raske, ühtegi mõistlikku ja aktsepteeritavat

põhjust tal kannatanu suhtes intensiivse rünnaku toimepanemiseks ja jõhkra füüsilise vägivalla

kasutamiseks ei olnud. M.Toom rahuldus alles siis, kui oli saanud virutada kannatanule niivõrd

tugeva rusikalöögi pea piirkonda, et kannatanu sellest maha kukkus. Kannatanut M.Toom ei

abistanud ning ta ei tundud ka huvi, kuidas ja kes kannatanu eest hoolt kannavad ja ta

raviasutusse toimetavad.

Sellele, et olemuselt oli M.Toomi poolt kannatanu suhtes kasutatud füüsiline vägivald raske,

osundavad kannatanule ainult ühe rusikalöögiga põhjustatud vigastused. Mõlemapoolne

alalõualuumurd vajas kirurgilist sekkumist ja ka 1 hamba eemaldamist. Erakorralise

protseduurina 20.12.2019 kell 10:03-11:25 läbi viidud operatsioon (mõlemapoolse

alalõualuumurru lahtine paigaldamine ja fiksatsioon ning 1 hamba eemaldamine) kestis 1 tund

22 minutit, kasutati 4 kruvi 12mm ja kokku 3 titaanplaati (2 plaati 1.0 ja 1 plaat 1.25).

Ekspertiisiaktist ja ravidokumentidest ning raviarsti 10.02.2020.a vastusest nähtub, et esmane

hädavajalik ravi kestis kannatanul kuu aega, kuid mitte vähem kui neli nädalat. Raviarsti

10.02.2020.a vastusest kohtueelsele menetlejale nähtub, et alles selle ühe kuu möödudes saab

patsient hakata järk-järgult sööma tahkemat toitu ja üle minna tavarežiimile ning lõplik luu ja

pehmekoe paranemine toimub alles poole aasta jooksul (lk 33).

Kannatanu suhtes rünnaku toimepanemise järgselt ei ole M.Toom kordagi kannatanu tervisliku

olukorra suhtes huvi tundnud ning senini ei ole M.Toom kannatanule tsiviilhaginõuetest sentigi

hüvitanud. Kõige hiljemalt toimikuga tutvumise järgselt oli M.Toomil nii oma kaitsja kui ka

hagiavalduse koostanud kannatanu esindaja kaudu võimalik hakata kannatanuga tekkinud

olukorda lahendama, kuid M.Toom selleks ühtegi sammu ei astunud. Pigem nähtub M.Toomi

avaldatust suhtumine, et kuna tal on suur pere ja väike sissetulek, siis need õigustavad

kannatanule tekitatud kahjude hüvitamata jätmist ja temalt polegi põhjendatud midagi nõuda,

lisaks on tal teisigi võlgnevusi.

Kokkuvõtvalt - kannatanu J. S. i tsiviilhagi (lk 14-18) 10 000 € mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes kuulub eelkajastatud asjaoludel rahuldamisele ja Margo Toomilt kannatanu J. S. i

kasuks KrMS § 38 lg 1 p 2, KrMS § 381 lg 3,4, KrMS § 381 lg 1 p 1, KrMS § 306 lg 1 p 11,

KrMS § 310 lg 1, VÕS § 3 p 2, VÕS § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 1,5, VÕS § 134 lg 2, 5, VÕS

§ 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, 8 alusel ja TsMS § 231 lg 2, 4, TsMS § 233 lg 1, TsMS § 438 lg

1 alusel väljamõistmisele.

M.Toomi rikkumine oli raske, ühtegi õigustust sellele pole, rikkumisega kaasnesid kannatanule

vähemalt üheks kuuks tervisekahjustused, neist lõplik paranemine võtab veelgi kauem aega,

M.Toom pole väljendanud sündmuskohal kannatanu abistamise soovi ning pole kannatanu

käekäigu ja talle kahjude hüvitamise osas pärast toimunut huvi tundnud, kannatanul tuli veeta

4 päeva haiglas, jõulude ja uueaasta ajal olla dieedil, sai tarbida ainult vedelat toitu, hiljem

pehmemat toitu, sellest olukorrast verepildi näitajad halvenesid, takistatud sai vere hüübivus ja

sellest tulenevalt jätkus veritsus operatsioonijärgsetest haavadest, kõigele lisaks tuli taluda

füüsilist valu ning selle leevenduseks võtta valuvaigisteid, kuid samaaegselt tuli tegeleda ka

õpingutega ülikoolis, valmistuda aasta algusesse jäävaks eksamisessiooniks ning käia

hammaste ja suu olukorra jälgimiseks hambaarsti vastuvõttudel, et vajadusel saada juureravi

või võtta ette muid vajalikke meetmeid, et vältida olukorra halvenemist. Kõigi nende vaevuste

ja kannatuste eest, millega kannatanu elu-olu oli igapäevaselt vähemasti kuuks ajaks õpingute

ajaks oluliselt halvenenud, on hagiavalduses taotletud 10 000 eurot mittevaralise kahju

hüvitiseks põhjendatud nõue.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/