1-20-2706/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

16. september 2020

Kriminaalasja number

1-20-2706 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik

Kriminaalasi

K.J. süüdistuses KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2, § 199 lg 2 p-

de 7 ja 9, § 121 lg 2 p 3 järgi

lühimenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 15. mai 2020 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav K.J. , kannatanu Lüganuse HVM OÜ esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Prokurör

abiprokurör Natalja Firsova

Süüdistatav

K.J. , isikukood: xxxxxxx, asukoht: Viru Vangla;

kriminaalkorras karistatud; seaduslik esindaja N.J.

Kaitsja

vandeadvokaat Kaido Kooga

Kannatanu ja tema esindaja

kannatanu Lüganuse HVM OÜ, esindaja vandeadvokaat

Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. mai 2020 otsus osas, millega jäeti läbi vaatamata

Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi.

2. Tühistatud osas saata kriminaalasi Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi lahendamiseks

Viru Maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 15. mai 2020 otsus muutmata.

4. Süüdistatav K.J. apellatsioon jätta rahuldamata.

5. Kannatanu Lüganuse HVM OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi

apellatsioon rahuldada.

6. Välja mõista Eesti Vabariigilt kannatanu Lüganuse HVM OÜ kasuks kannatanu

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud 675 (kuussada seitsekümmend

viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus ja esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

1. K.J. le on esitatud süüdistused KarS § 263 lg 1 p-de 1, 2, § 199 lg 2 p-de 7, 9 ja § 121 lg 2 p

3 järgi.

2. Viru Maakohtu 15.05.2020 otsusega karistati K.J. t KarS § 263 lg 1 p 2 järgi (16.01.2020

episood) 1 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti

karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses

viibitud aeg alates 16.01.2020 kuni 10.02.2020, s.o 26 päeva, ja mõisteti karistuseks 7 kuud 4

päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Viru Maakohtu 03.02.2020

otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 9 kuud vangistust, ning üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

Sama kohtuotsusega karistati K.J. t KarS § 121 lg 1 järgi (19.03.2020 episood) 6 kuu

vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi (02.03.2020 episood) 2 kuu vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti

(19.03.2020 ja 02.03.2020 episoodides) liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.02.2020 kuni

15.02.2020, s.o 2 päeva, ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.02.2020 ja käesoleva

kohtuotsusega 16.01.2020 episoodi eest mõistetud liitkaristuse võrra ning mõisteti lõplikuks

kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise

algust arvestati alates K.J. vahistamisest, s.o alates 27.03.2020. K.J. suhtes kohaldatud tõkend

– vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel

tõkend tühistada.

Süüdistuses KarS § 263 lg 1 p-de 1, 2 järgi (14.02.2020 episoodis) mõisteti K.J. õigeks.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu Atko Liinid OÜ tsiviilhagi summas

660 eurot ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite puudumisel tsiviilkostjalt

N.J. lt välja 660 eurot Atko Liinid OÜ kasuks.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu M.B. seadusliku esindaja L.F.

tsiviilhagi summas 159,95 eurot, ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite

puudumisel tsiviilkostjalt N.J. lt välja 159,95 eurot.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldati kannatanu Kaupmees & Ko AS tsiviilhagi

osaliselt summas 22,93 eurot, ning mõisteti K.J. lt, temal alaealisena rahaliste vahendite

puudumisel tsiviilkostjalt N.J. lt välja 22,93 eurot.

KrMS § 310 lg 1 alusel jäeti kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi summas 8709,43 eurot

läbi vaatamata.

Kuna apellatsioonides vaidlustatakse üksnes karistust ja ühe kannatanu tsiviilhagi läbi

vaatamata jätmist, käsitleb edasine üksnes maakohtu otsuses karistuse ja Lüganuse HVM OÜ

tsiviilhagi osa.

3. Maakohus leidis K.J. le mõistetava karistuse osas järgmist.

3.1. Karistusregistrist nähtuvalt on K.J. l üks kehtiv kriminaalkaristus ja viis kehtivat

väärteokaristust, neist kolm on alkoholiseaduse § 71 järgi.

Kohtla-Järve täiskasvanute gümnaasiumi iseloomustusest nähtuvalt K.J. süstemaatiliselt rikub

kooli kodukorda, tundides ei käi või lahkub luba küsimata, segab õppetööd või saboteerib seda.

Iga õppepäeva lõpus pöörduvad õpetajad kooli administratsiooni poole ettekannetega K.J.

käitumise kohta.

16.01.2020 avaliku korra raske rikkumise episoodis vastab maakohtu arvates süüdistatava süü

raskus keskmisele määrale. Päevaajal kui liiklus on tihe ja väljas on ka jalakäiad ning tule alla

võisid sattuda teisedki kannatanud, hakkas süüdistatav valimatult tulistama linna liinibusside

pihta, mille tulemusena vähemalt kaks bussides viibinud reisijat tundsid hirmu ja ohtu enda

elule ja tervisele, kolme bussi viis akent sai vigastada, kahele ettevõttele tekitati materiaalne

kahju, liiklus Kohtla-Järve linna selles piirkonnas oli mõneks ajaks suletud, ala piiratud,

kaasatud mitukümmend politseiametnikku erinevatest üksustest.

Seejuures kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes arvestas kohus kahetsust, mida

süüdistatav on avaldanud nii ülekuulamisel kui kohtus.

3.2. KarS § 263 lg 1 p 2 sanktsiooni määr on rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

Prokuröri karistusettepanek oli pärast lühimenetluses karistuse vähendamist, eelvangistuses

viibitud aja maha arvamist ning KarS § 65 lg 1 liitkaristuse mõistmist, et süüdistatavale tuleb

mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

Maakohus nõustus prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. Rahaline

karistus oleks liiga leebe karistus sellise kuriteo eest. Karistuse liigina tuleb valida vangistus.

Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud ja kuigi prokuröri pakutud 1-aastane vangistus

jääb sellele tunduvalt alla, tuleb arvestada, et tegemist on alaealisega ning eeskätt sel alusel

nõustus maakohus prokuröri karistusettepanekuga, et karistuseks tuleb mõista 1-aastane

vangistus. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab

kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe

kolmandiku võrra. Seega 1-aastane vangistus tuleb vähendada 8-kuulise vangistuseni, millest

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb maha arvata K.J. poolt eelvangistuses viibitud 26 päeva

(16.01.2020-10.02.2020) ning karistuseks mõista 7 kuud 4 päeva vangistust.

Kuna see kuritegu pandi toime enne Viru Maakohtu 03.02.2020 otsuse kuulutamist, siis tuleb

mõista liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel KarS § 64 korras. Maakohus nõustus ka prokuröri

ettepanekuga moodustada liitkaristus kumulatsiooni ehk osalise suurendamise teel.

Liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 1 aasta 2 kuud vangistust.

3.3. 19.03.2020 kehalise väärkohtlemise episoodis kannatanute M.B. ja K.V. i suhtes vastas

maakohtu arves süüdistatava süü raskusaste keskmisele määrale. Linna tänaval, nii enda kui

kannatanute seltskonna nähes hakkas süüdistatav kannatanutega ja nende seltskonnaga tüli

norima ning isegi kui kannatanu ei olnud temaga viisakas (mida M.B. ka ise tunnistab, et ütles

süüdistatavale midagi üleolevalt), siis see ei andnud talle alust kasutada vägivalda kannatanute

suhtes. Kannatanute ja tunnistajate ütlustest nähtub selgelt, et agressioon tulenes antud

olukorras just süüdistatavast ja nimelt tema otsis võimalusi arveteklaarimiseks. Kuriteo

tagajärjel vajas kannatanu M.B. meditsiinilist abi, kannatanu K.V. mitte. M.B. le tekitati ka

varaline kahju seoses rikutud riietega (jope).

Sanktsiooni määr KarS § 121 lg 1 järgi on rahaline karistus või kuni 1-aastane vangistus.

Prokuröri karistusettepanek oli 6-kuune vangistus. Maakohtu arvates vastas see süüdistatava

süü raskusastmele.

3.4. 02.03.2020 süstemaatilise varguse episoodis jääb maakohtu arvates süüdistatava süü

raskusaste keskmisest määrast allapoole. Kuritegu on toime pandud grupis varalise kasu

saamise eesmärgil. 27.03.2020 ülekuulamisel avaldas süüdistatav, et kahetseb, et varastas

alkoholi, oli vaja raha, sellepärast tegi seda, on kahju, et nii käitus. Maakohus võttis seda arvesse

kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Sanktsiooni määr KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi on rahaline karistus või kuni 5-aastane

vangistus. Prokuröri karistusettepanek oli 4 kuud vangistust. Maakohtu arvates oli see liiga

range karistus ning arvestades kuriteo tehiolusid (alkoholi vargus kauplusest) ning

kergendavate asjaolude olemasolu tuleb selle kuriteo eest mõista karistuseks 2-kuuline

vangistus.

3.5. 19.03.2020 ja 02.03.2020 episoodides toimepandud kuritegude eest tuleb KarS § 64 lg 1

alusel

mõista

liitkaristus,

kuid

selles

osas

ei

nõustunud

maakohus

prokuröri

karistusettepanekuga (et liitkaristus tuleb moodustada üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel) ning leidis, et arvestades süüdistatava alaealisust tuleb valida temale soodsam liitkaristuse

moodustamise viis ehk absorbtsioon ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga.

Liitkaristuseks nendes episoodides mõista 6-kuuline vangistus, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada 1/3 võrra kuni 4-kuulise vangistuseni, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha

kinnipidamine 14.02.2020-15.02.2020, s.o kaks päeva, st kandmisele kuulub 3 kuud 28 päeva

vangistust.

K.J. pani pärast Viru Maakohtu 03.02.2020 otsuse tegemist toime uusi kuritegusid. Seega KarS

§ 65 lg 2 alusel uute kuritegude eest mõistetud karistusele,

tuleb liita Viru Maakohtu 03.02.2020 otsusega ja antud otsusega 16.01.2020 episoodi eest

mõistetud liitkaristus ning mõista lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud

28 päeva vangistust.

3.6. Maakohtu hinnangul vastas selline karistus K.J. süü raskusele ning arvestab ka tema

alaealist vanust ning kergendavaid asjaolusid. Samal ajal tuleb arvestada, et K.J. asub karistust

kandma kahe kohtuotsuse alusel ning varasema kohtuotsusega talle anti võimalus karistuse

vabaduses kandmiseks, mõistes tingimisi vangistuse, kuid vabaduses olles jätkas ta uute

kuritegude toimepanemist. Samuti, olles 16.01.2020 episoodis uurimise all ja vahi alt

vabanenud, ta ikka jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sel põhjusel ei nõustunud maakohus

kaitsja arvamusega, et K.J. suhtes on võimalik kohaldada nn šokivangistust ning pöörata

karistus täitmisele osaliselt. Sisuliselt selline meede oli juba K.J. suhtes kohaldatud. 16.01.2020

kuni 10.02.2020 on ta viibinud vahi all, 14.02.2020-15.02.2020 oli ta kinnipeetud, aga

vaatamata sellele 19.03.2020 pani toime kehalise väärkohtlemise M.B. ja K.V. i suhtes ning

02.03.2020 süstemaatilise varguse kauplusest Kaupmees. Maakohtu arvates näitab see, et

šokivangistus ei ole K.J. puhul tõhus.

Maakohus leidis, et käitumiskontrolli rakendamine ei vastaks K.J. poolt toime pandud tegude

raskusele ning kuna suurem osa kuritegudest on toime pandud peale varasema kohtuotsuse

kuulutamist ning Viru Maakohtu otsusega allutati K.J. käitumiskontrollile, siis KarS 74 lg 5

näeb otsesõnu ette, et kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada

liitkaristusest

tingimisi

vabastamist

koos

käitumiskontrolliga,

allutades

süüdlase

elektroonilisele valvele KarS § 75 lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Süüdistatava elektroonilisele valvele allutamise võimalust ei ole kohtuliku arutamise käigus

arutatud (keegi pooltest ei ole sellise ettepanekuga ka välja tulnud), tema elukoha sobivust

elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole kontrollitud, elukoha omaniku nagu ka K.J. enda

nõusolek selleks puudub. Samas isegi juhul kui kõik eeltoodud tingimused oleksid täidetud ei

oleks maakohtu hinnangul süüdistatava karistusest järjekordne vabastamine õigustatud.

Maakohtu arvates toimepandud kuritegude eest tuleb süüdistataval karistus tervikuna ära kanda

(või kuni seadus annab talle võimaluse ennetähtaegseks vabanemiseks).

4. Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osas on maakohus märkinud järgmist.

4.1. Lüganuse HVM OÜ esitas hagi summas 8709,43 eurot. Hagiavaldusele on lisatud

kalkulatsioonid tekitatud kahjust. Kanntanu esindaja Marje Veiseri ütluste kohaselt busside

Iveco Irisbus reg.nr 031BFV ja 035BFV omanik on Maanteeamet. OÜ Lüganuse HVM

kasutuses olid need bussid 13.03.2012 kuni 31.01.2020. Bussid olid hanke tulemusena selleks

ajaks kasutamiseks määratud. Alates 01.02.2020 on bussid teise firma all, AS GoBus kasutuses,

kes on vastutav kasutaja, omanik on siiani Maanteeamet. Auto Jõhvi AS on ainuke õiguslik

firma, mis teostab remonti Ida-Virumaal just Irisbus Crossway busside klaaside osas, need on

spetsiifilised klaasid, teised firmad selliste klaaside remondi ja paigaldusega ei tegele.

Teenindaja, kes tegi hinnapakkumise Auto Jõhvi AS-ist oli Vello Tõnisson. Ainult tema teostab

klaaside vahetust ning klaasid tellib ta Tallinna firmast AS Iv Pluss. V. Tõnisson vormistas

tellimuse, Poolas oli klaas olemas, umbes järgmine nädal tuli klaas kohale ja ühe bussi kahjustus

parandati ära umbes 22.01.2020-25.01.2020. Liinile läks 035BFV buss umbes 28.01.2020.

Teine buss 031BFV läks liinile varem, umbes 23.01.2020, täpselt ei mäleta. Protokollile on

lisatud lisa Ida-Viru maavalitsuse ja OÜ Lüganuse HVM vahel sõlmitud ATL juurde nr 3-3/91.

4.2. Hagiavaldusele lisatud Auto Jõhvi AS kalkulatsioonidest (tegemist on tabeliga, mille

koostas V. Tõnisson) on näha, et esimese kalkulatsiooni järgi 031BFV bussi suhtes varuosadeks

on küljeklaas 1 tk maksumusega 1679,18 (käibemaksuta), millele lisandub klaasivahetus 6 h

hinnaga 25 kokku 150, klaasiliimid ja materjalid kokku 55. Summa kokku 2261,02

(käibemaksuga). Teine kalkulatsioon on koostatud bussi nr 035BFV suhtes ja selle järgi kolme

küljeklaasi maksumus on 1711,77 + 1664,53 + 1207,07. Klaasiliimide ja materjalide maksumus

kokku 165 ning klaasivahetuse maksumus kokku 450. Summa kokku 6238,06 (valuuta ei ole

kalkulatsioonides märgitud). Teisi tõendeid hagile lisatud ei ole.

4.3. Süüdistatav vaidles antud hagile vastu, leides, et hagisumma on ebamääraselt suur,

millisele seisukohale jäi ta ka kohtuistungil. Kaitsja toetas kaitsealust.

4.4. Maakohus, tutvunud hagiavaldusega ja sellel lisatud kalkulatsioonidega leiab, et isegi

arvestades, et Lüganuse HVM OÜ hagi puudutab 4 klaasi, mitte 1 klaasi, nagu Atko Liinide

hagi, tuleb nõustuda kaitsja etteheitega, et ka siis Lüganuse HVM OÜ hagisumma ületab Atko

Liinide haginõuet mitmekordselt ja seletust sellele on raske leida, sest tegemist on sama tüüpi

Irisbus bussidega ning isegi kui oletada, et klaaside hinnad võivad erineda, siis mitmekordne

vahe hinnas Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonide vahel on ikka arusaamatu.

Samas ei saa välistada, et hagejal on teisigi tõendeid, mida ta saab esitada tsiviilkohtumenetluse

raames (ja mis on võimatu antud lühimenetluses, sest lühimenetluses uusi tõendeid esitada ei

saa, sh hagi osas), mistõttu ebaõige oleks hakata lahendama hagi olemasolevate, maakohtu

arvates, ebapiisavate tõendite pinnalt.

4.5. Antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole aga

otstarbekas, sest tegemist on vahialuse alaealisega ning seda tüüpi asju tuleb menetleda

võimalikult kiiresti, asja tagastamine prokuratuuri aga paratamatult põhjustab menetluse

venimist. Samal põhjusel ei saanud maakohus lõplikult lahendada seda küsimust eelmenetluses

ja võttis hagid menetlusse, sest süüdistatava lõplik positsioon, st kas ta võtab hagid õigeks või

vaidleb neile vastu kujuneb alles asja sisulise arutamise käigus ning hagi õigeksvõtu korral

vabaneb hageja tõendamise koormisest (ning kohtuliku arutamise alguses võttiski süüdistatav

ka Lüganuse HVM OÜ hagi õigeks, aga siis muutis oma positsiooni ja tema lõplikuks

seisukohaks jäi, et vaidleb hagile vastu).

4.6. Maakohus leidis, et Lüganuse HVM OÜ hagi tuleb jätta KrMS § 310 lg 1 alusel läbi

vaatamata, andes hagejale võimaluse oma nõude esitamiseks ja kaitsmiseks hagimenetluse

korras tsiviilkohtumenetluses.

Apellatsioonid

5. Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K.J. , kes vaidlustab

maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning leiab, et mõistetud karistus nende kuritegude

eest on liiga karm. Süüdistatav leiab, et karistus peab olema kergem.

6. Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni ka kannatanu Lüganuse HVM

OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, kes palub rahuldada apellatsioon, tühistada

maakohtu otsus osas, millega jäeti Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata ja saata

kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Menetluskulud jätta K.J. kanda.

6.1. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus

ette nähtud alus. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse

tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste

põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus -

eeskätt selle §-s 423 - sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. (RKKKo asjas nr 3-1-1-

87-09)

Kohtuotsusest ei nähtu mitte ühtegi kriminaalmenetluse seadustikus ega tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud alust, mis oleks võimaldanud maakohtul jätta apellandi tsiviilhagi läbi

vaatamata.

6.2. Seda, kas asjas esineb alus tsiviilhagi läbi vaatamata jätta, peab kohus esmalt kontrollima

juba eelmenetluses tsiviilhagi menetlusse võtmist otsustades. Peaks aga kohus tuvastama aluse

tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks alles otsuse tegemisel, tuleb tsiviilhagi jätta kohtuotsusega

läbi vaatamata hoolimata sellest, et kohus eelmenetluses tsiviilhagi (ekslikult) menetlusse

võttis. Mõni tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alustest (eeskätt KrMS § 310 lg 2) saabki ilmneda

alles kohtuotsuse tegemisel.

Kohtuotsuses on maakohus leidnud, et apellandi tõendid on ebapiisavad ning hagisummale, mis

ületab Atko Liinid haginõuet mitmekordselt, on seletust raske leida, sest tegemist on sama tüüpi

Irisbus bussidega ning isegi kui oletada, et klaaside hinnad võivad erineda, siis mitmekordne

vahe hinnas Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonide vahel on ikka arusaamatu.

6.3. Tsiviilhagide menetlusse võtmisel oli maakohtule teada tsiviilhagide nõude summad,

samuti olid lisatud maakohtu viidatud Limitex AS arve ja Auto Jõhvi AS kalkulatsioonid,

milliste alusel nõude summad kujunesid ja millistest nähtus, et tegemist on sama tüüpi

bussidega. Seega puudus maakohtul õigus ja alus tugineda kohtuotsuses asjaolule, et

tsiviilhagid erinevad mitmekordselt.

Kohtuotsuses on maakohus märkinud, et apellandi tsiviilhagile ei ole lisatud teisi tõendeid, kui

kalkulatsioonid. Eelnimetatu ei ole õige, sest hagiavaldusest nähtub, et kahju suurust tõendavad

lisaks tekitatud kahjude kalkulatsioonidele veel äriregistri väljatrükk, avaldus ja kannatanu

ülekuulamise

protokoll.

Ülekuulamisprotokolli

lisadeks

on

omakorda

üleandmise-

vastuvõtmise akt, riigivara tagastamise kontrollakt, apellandi ja Maanteeameti vahel sõlmitud

avaliku teenindamise lepingu lisa 7 „Busside kasutusse andmise tingimused“ ja lisa 8 „Busside

garantiitingimused ja remondi ja hooldusteenuste keskuste loetelu ning muu informatsioon“.

6.4. Maakohus märkis kohtuotsuses, et Auto Jõhvi AS kalkulatsioonides puudub valuuta.

Selline järeldus on arusaamatu, sest Jõhvi Auto AS puhul on tegemist Eesti Vabariigis tegutseva

äriühinguga, kahju põhjustati Eesti Vabariigis tegutsevale äriühingule ja seda ajal, mil Eesti

Vabariigis kehtib rahaühikuna euro. Hagiavalduses ja ülekuulamisprotokolli lisaks olevast

avaldusest nähtub selgelt, et apellandile tekitatud kahju summa on eurodes (8709,42 eurot).

Apellant on kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andnud ütlused, mille kohaselt oli

apellandil kohustus võtta hinnapakkumine Auto Jõhvi AS-ilt tulenevalt apellandi ja

Maanteeameti vahel sõlmitud lepingu lisast 7, mille p-des 3.2 ja 3.3 on märgitud, et busside

remondi- ja hooldustööd tuleb teostada Maanteeameti poolt määratud hooldeasutuses.

Maanteeameti määratud hooldeasutuseks Ida-Virumaal on apellandi ja Maanteeameti vahel

sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisa 8 p 3 järgi Auto Jõhvi AS.

Eeltoodust tulenevalt võttiski apellant hinnakalkulatsiooni Auto Jõhvi AS-ist. Apellandi

hinnangul puudub alus kahelda Auto Jõhvi AS-i kalkulatsioonide summas 8709,43 eurot

õigsuses. Apellandi hinnangul olid tõendid piisavad tsiviilhagi rahuldamiseks.

6.5. Käesolev kriminaalasi saadeti kohtusse lühimenetluse korras.

KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku

materjali põhjal. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 15 selgitanud, et kriminaalasja

arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja

arvatud KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks.

Osutatud seisukoht puudutab arusaadavalt ka kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta

tõendite esitamist. KrMS § 238 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kriminaaltoimiku

prokuratuurile, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks

lühimenetluses.

Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 16 veel märkinud, et lühimenetluse

kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust, ei tohi viia selleni, et temalt

võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele. Nii ongi

kolleegium senises praktikas asunud seisukohale, et kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb,

et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema KrMS § 238 lg 1

p-s 2 nimetatud lahendi, st tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et

kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses.

Apellandi hinnangul ei kaalu tema õiguste rikkumist üles maakohtu poolt kohtuotsuses toodud

põhjendus, et antud asja tervikuna prokuratuuri tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu

ei ole otstarbekas.

6.6. Kui maakohus tuvastas tsiviilhagi lahendamiseks tõendite ebapiisavuse, oleks maakohus

pidanud apellandi tsiviilhagi lahendades tegema KrMS § 238 lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, st

tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav

kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Kui maakohus leidis, et alaealise vahistus on

põhjenduseks kannatanu menetlusõiguse rikkumisele, siis sellises olukorras ja kõigi

menetlusõiguste tagamiseks oli kohtul võimalik muuta süüdistatava suhtes valitud tõkendit ja

sellega tagada nii süüdistatava kui kannatanu menetlusõigused ning seadusejärgne menetlus.

6.7. Kohtuotsuse tegemisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339

lg 2 mõttes, sest leides kriminaaltoimiku materjali olevat ebapiisava apellandi tsiviilhagi

lahendamiseks, jättis tegemata KrMS § 238 lg 1 p-s 2 sätestatud lahendi ning selle asemel jättis

maakohus õigusliku aluseta tsiviilhagi läbi vaatamata.

Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-67-16 p-s 17 märkinud, et arvestades, et menetlusõiguse

rikkumise tõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks

maakohtule, on vajalik kriminaalasja uuel arutamisel otsustada, kas kriminaaltoimiku materjal

on kriminaalasja, sh mõistetavalt ka kannatanu tsiviilhagi lahendamiseks piisav. Kui materjal

ei ole küllaldane, tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik KrMS

§ 2351 lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile.

7. Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2020 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 30.06.2020.

Nimetatud ajaks esitas kannatanu esindaja menetluskulude nimekirja.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15.05.2020 otsus tuleb tühistada osaliselt Lüganuse

HVM OÜ tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas. Süüdistatava apellatsioon jääb edutuks, kuid

kannatanu esindaja apellatsioon kuulub rahuldamisele. Maakohus on rikkunud menetlusõigust,

mis on endaga kaasa toonud ebaõige kohtulahendi, mis on kannatanu asetanud põhjendamatult

halba olukorda.

9. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha süüdistatava apellatsiooni osas, mille kohaselt on

süüdimõistetule mõistetud liiga karm karistus. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava

apellatsioon on põhjendamatu, sest maakohus on väga põhjalikult analüüsinud süüdistatavale

mõistetud karistust, millega kohtukolleegium nõustub. Leebema karistuse mõistmine ei ole

põhjendatud.

Maakohus on käsitlenud iga kuriteo osas süüdistatava süüd ning mõistetavat karistust.

Maakohus on arvestanud ka karistust kergendavaid asjaolusid ning on leidnud, et vastavalt süü

suurusele on põhjendatud mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Samuti on maakohus

mõistnud süüdistatavale süstemaatilise varguse episoodis prokuröri taotletu osas oluliselt

kergema karistuse. Maakohus on kaalunud ka rahalise karistuse mõistmise ning tingimisi

vangistuse mõistmise võimalikkust. Seega on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatud

asjaoludest.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ja ka vahi alt vabastamise järgselt ei olnud ta

motiveeritud süütegude toimepanemisest loobuma, sest peale vabastamist asus ta uusi tegusid

toime panema. Mõistetud üksikkaristused ja liitkaristus vastab süüdistatava süüle.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-

1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi

rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule

mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine

(RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et süüdistatavale saab

mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ning ei ole võimalik asuda seisukohale, et K.J.

le oleks mõistetud tema tegudele mittevastav või liiga karm karistus.

Süüdistatava apellatsioon jääb edutuks.

10. Küll saadab edu kannatanu Lüganuse HVM OÜ esindaja apellatsioon.

11. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et käesolev kriminaalasi on lahendatud

lühimenetluses, mis seab kohtutele kui ka menetlusosalistele teatud piirangud.

Nii tuleneb KrMS § 233 lg-st 1, et süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus

kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal. See tähendab seda, et KrMS § 234 lg 4 kohaselt, kui

kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega

kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule

kohtuistungil. See tähendab seda, et kogu kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku pinnalt.

KrMS § 2351 kohaselt tuleb anda süüdistatav kohtu alla ning kohtul tuleb kontrollida ka

lühimenetluse kohaldamise aluseid. Kui kohus leiab, et asja ei ole võimalik lahendada

lühimenetluses või puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused, tuleb kohtul tagastada

kriminaalasja toimik prokuratuurile (lg 1 p-d 2 ja 3).

Käesolevas asjas on maakohus koostanud kohtu alla andmise määruse 24.04.2020 ning sellest

tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et maakohus leidis, et kriminaalasja on võimalik

lahendada lühimenetluses ning muuhulgas on maakohus määruse punktis 5 võtnud menetlusse

ka kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi.

Otsusest nähtuvalt on kohus leidnud, et tsiviilhagi tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel jätta läbi

vaatamata. Lühidalt maakohus leidis, et Lüganuse HVM OÜ hagi, vaatamata sellele, et see

puudutab 4 klaasi, mitte 1 klaasi nagu Atko Liinide hagi, ületab Atko Liinide haginõuet

mitmekordselt ja see ei ole põhjendatud ning peale kalkulatsiooni kannatanul muid tõendeid

kriminaalasja toimiku kohaselt ei ole. Samas ei saa välistada, et hagejal on teisigi tõendeid,

mida ta saab esitada tsiviilkohtumenetluse raames ning ebapiisavate tõendite alusel ei ole

võimalik otsustust teha. Küll leidis maakohus ka seda, et kuna asi on lahendatud lühimenetluses,

kus täiendavate tõendite esitamine ei ole võimalik, siis antud asja tervikuna prokuratuuri

tagastamine vaid selle hagi puudulikkuse tõttu ei ole otstarbekas.

12. Ringkonnakohtu hinnangul nagu toob esindaja ka apellatsioonis välja, on maakohtu

seisukoht vastuolus seadusega. Maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

(KrMS § 338 p 3), mis on toonud KrMS § 339 lg 2 mõttes kaasa põhjendamatu kohtuotsuse.

Nimelt KrMS § 341 lg 3 kohaselt, tuvastades KrMS § 339 lõike 1 punktis 12 või lõikes 2

nimetatud

kriminaalmenetlusõiguse

olulise

rikkumise,

mida

ei

ole

võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kuna

maakohus on jätnud tsiviilhagi läbi vaatamata, seda valel alusel ning ei ole seega sisuliselt

seisukohta tsiviilhagi osas võtnud, siis ei ole võimalik ringkonnakohtul asuda iseseisvalt viga

kõrvaldama ning kriminaalasi tuleb Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi osas saata tagasi

maakohtule seisukoha võtmiseks. Kuna asjas on vajalik teha üksnes kohtuotsustus, siis on

põhjendatud saata kriminaalasi selles osas tagasi samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohus ei

jaga kaitsja seisukohta, et asi tuleks tagasi saata lahendamiseks teises kohtukoosseisus.

KrMS § 341 lg 4 kohaselt saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus,

määrab ringkonnakohus, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakse või korratakse.

Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab

ringkonnakohus

kriminaalasja

maakohtule

uue

kohtuotsuse

tegemiseks.

Sõltumata

ringkonnakohtu määruses märgitust, teeb maakohus kriminaalasja uuesti arutades täiendavalt

menetlustoiminguid, mis kohtu hinnangul on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks.

Kuna kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses ning kõik tõendid on olemas kriminaalasja

toimikus, siis leiab ringkonnakohus, et kriminaalasi on võimalik Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi

osas saata tagasi üksnes kohtuotsuse tegemiseks. Maakohtul tuleb otsustada, kas tsiviilhagi on

võimalik läbi vaadata olemasolevate tõendite alusel ning see rahuldada või rahuldada osaliselt

või kui maakohus leiab jätkuvalt, et puuduvad piisavad tõendid, tuleb kriminaalasja toimik (ja

kui, siis tervikuna) tagastada prokuratuurile.

13. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi

vaatamata. Seejuures on maakohus jätnud tähelepanuta lühimenetluse reegli, mille kohaselt kui

kriminaalasja toimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik otsustust teha, siis ei saa maakohus

jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, vaid tal tuleb kriminaalasja toimik tagastada prokuratuurile. See

tuleneb otseselt KrMS § 236 lg 1 p-st 2. Lisaks tuleb nõustuda kannatanu esindaja apellatsioonis

tooduga ka selles, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alused on kriminaalmenetluses piiratud

ning arvestada tuleb nii kriminaalmenetluse kui ka tsiviilkohtumenetluse sätteid. Kannatanu

esindajaga tuleb nõustuda ka selles, et maakohus ei ole läbi vaatamata jätmiseks viidanud mitte

ühelegi asjakohasele sättele, mis annaks aluse tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks.

14. Maakohus võttis tsiviilhagi menetlusse, selles puudusi väidetavalt ei tuvastatud. Küll nähtub

maakohtu otsusest, et menetlusse võeti tsiviilhagid n-ö rutakalt seetõttu, et tegemist on

vahialusega alaealisega ning seda tüüpi asju tuleb menetleda võimalikult kiiresti, asja

tagastamine prokuratuuri aga paratamatult põhjustab menetluse venimist. Lisaks lähtus

maakohus sellest, et süüdistatava lõplik positsioon, st kas ta võtab hagid õigeks või vaidleb

neile vastu, kujuneb alles asja sisulise arutamise käigus ning hagi õigeksvõtu korral vabaneb

hageja tõendamise koormisest (ning kohtuliku arutamise alguses võttiski süüdistatav ka

Lüganuse HVM OÜ hagi õigeks, aga siis muutis oma positsiooni ja tema lõplik seisukohaks

jäi, et vaidleb hagile vastu). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes menetlusökonoomia aga

alust põhjendamatu kohtulahendi tegemiseks ning kannatanu huvide kahjustamiseks. Kui kohus

sai teada, et tsiviilhagi ei ole võimalik lahendada lühimenetluses, oleks tulnud tal kriminaalasja

materjalid saata tagasi prokuratuuri. Nimetatu tuleneb üheselt ka Riigikohtu praktikast – kohus

ei või üksnes menetlusökonoomia kaalutlustele tuginedes rahuldada tsiviilhagi (käesolevalt

jätta läbi vaatamata) ka juhul, kui nõuet kinnitavad tõendid puuduvad ning lühimenetluse

kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust, ei tohi viia selleni, et temalt

võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele (RKKKo

asjas nr 3-1-1-67-16, p-d 14 ja 16).

Nii tuleneb ka kohtupraktikast, et kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi

lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema KrMS § 238 lg 1 p-s 2

nimetatud lahendi, st tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku

materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. KrMS § 238 lg 1 p-s 2

nimetatud lahendi tegemist saab taotleda ka kannatanu, kui tal tekib kohtumenetluses vajadus

esitada enda huvide kaitseks lisatõendeid. (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-15, p 21 ja asjas nr 3-1-

1-67-16, p 16)

Eelnevast tulenevalt ei oleks saanud maakohus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, vaid oleks

pidanud tagastama kriminaalasja toimiku prokuratuurile. Lisaks KrMS §-le 310 reguleerib

lühimenetluses kohtuotsuse tegemist KrMS § 238, mis on jäänud maakohtul tähelepanuta

tsiviilhagi osas seisukoha võtmisel.

15. Uue otsustuse tegemiseks saatmisel peab ringkonnakohus siinkohal vajalikuks juhtida

tähelepanu, nagu esindaja on välja toonud ka apellatsioonis, et kuluarvestused ei ole ainsad

tõendid, mis on tsiviilhagi osas esitatud. Nii tuvastas ringkonnakohus kriminaalasja toimikust

ka esindaja poolt viidatud hagiavalduse (Ko To kd 1, lk 10-14), äriregistri väljatrüki (Ko To kd

1, lk 17), avalduse (Ko To kd 1, lk 9) ja kannatanu ülekuulamise protokolli (Ko To kd 1, lk 18-

20). Ülekuulamisprotokolli lisadeks on omakorda üleandmise-vastuvõtmise akt (Ko To kd 1,

lk 21-24), riigivara tagastamise kontrollakt (Ko To kd 1, lk 25-26), apellandi ja Maanteeameti

vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisa 7 „Busside kasutusse andmise tingimused“

(Ko To kd 1, lk 27-34) ja lisa 8 „Busside garantiitingimused ja remondi ja hooldusteenuste

keskuste loetelu ning muu informatsioon“ (Ko To kd 1, lk 35-39).

Ei ole välistatud, et maakohus võib uue otsuse tegemisel leida, et tsiviilhagi on siiski võimalik

lahendada. Seejuures, kui maakohus leiab, et tsiviilhagi ei ole võimalik tervikuna rahuldada, ei

ole välistatud, et kohus vähendab tsiviilhagi summat, kui leiab, et see on ebamõistlikult suur

või sisaldab mittekohast.

16. Seega, kui maakohus ka pärast eelnevat leiab, et kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi

ei ole võimalik lahendada, tuleb tal tagastada kriminaalasja toimik ja seda siiski tervikuna

KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile.

17. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses toodu, et Auto Jõhvi AS

kalkulatsioonis puudub valuuta, on otsitud põhjus, sest nagu kannatanu esindaja ka

apellatsioonis toob, on tegemist Eestis tegutseva ettevõttega, riigis kehtiv rahaühik on euro ning

summa väljendatust eurodes kinnitab ka tõsiasi, et hagiavalduses ja ülekuulamisel on summade

juurde märgitud „euro“.

18. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude

osas.

Seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas kannatanu esindaja ka menetluskulude nimekirja,

milles palub menetluskulud summas 810 eurot jätta süüdistatava kanda. Menetluskulude

nimekirjale lisatud on arve. Arve nr 20200758 on esitatud Lüganuse HVM OÜ-le 15.06.2020

ning arve kohaselt osutati õigusteenust kohtuotsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise osas

kokku 4,50 tundi, s.o summas 810 eurot, sh käibemaks 135 eurot. Esindaja tunnitasu on 150

eurot/tund, millele lisandub käibemaks.

Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu 150 eurot on mõistlik ja osutatud töö on olnud

asjakohane ning vajalik ja tehtud töö vastab kuluarvestuses märgitud ajale. Seega leiab

ringkonnakohus, et vandeadvokaat K. Nammi esitatud esindaja kulud on põhjendatud ning

kuuluvad ajalises arvestuses rahuldamisele. Küll ei nõustu ringkonnakohus asjaoluga, et

esindaja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.

Lüganuse HVM OÜ esindaja taotluses märgitud summa hõlmab käibemaksu, ehkki kannatanu

on

käibemaksukohustuslane

(käibemaksukohustuslasena

registreerimise

number

EE100117864;

otsus

01.01.1994).

Käibemaksukohuslane

on

ka

advokaadibüroo

(käibemaksukohustuslasena

registreerimise

number

EE100763221).

Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud

käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo asjas nr 3-1-1-23-15, p 76

koos seal viidatud kohtupraktikaga; RKKKm asjas nr 1-19-2759, p 10). Praegusel juhul ei ole

esindaja

väitnud,

et

kannatanul

puudub

võimalus

õigusteenuse

arvel

näidatud

käibemaksusummade sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks. Seega tuleb taotluses märgitud

menetluskulude summat vähendada käibemaksu osa ehk vastavalt 135 euro võrra. Seega jääb

osutatud õigusteenuse summaks 675 eurot.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 2 p-s 2 sätestatud lahendi, saates asja maakohtule

osaliselt uue otsuse tegemiseks, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda.

19. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2,

§ 341 lg-dest 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.05.2020 otsuses osas, millega

kohus jättis läbi vaatamata kannatanu Lüganuse HVM OÜ tsiviilhagi ning saadab kriminaalasja

selles osas maakohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks. Süüdistatava apellatsioon jääb

rahuldamata. Kannatanu esindaja apellatsioon kuulub rahuldamisele.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Erkki Hirsnik

/allkirjastatud digitaalselt/