1-20-5212/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2020.a, Tallinna kohtumaja s Kriminaalasja number 1-20-5212 Kohtukoosseis kohtunik Alari Möldre Kriminaalasi

I.T 424 lg. 1 j süüdistuses KarS § ärgi käskmenetluses Süüdistatav I.T

isikukood: XXX; kodakondus: EV; haridus:

keskharidus emakeel: eesti keel; xxxx; elukoht: ; töökoht: xxxx, Tallinn; kriminaalkorras Eesti Vabariigis karistamata.

RESOLUTSIOON

Süüdi mõista KarS § I.T 424 lg. 1 järgi ning karistada teda rahalise

karistusega 200 ( hesaja) 10 eurot) ulatuses, s.o ka päevamäära (päevamäära suurus summas 2000 (kaks tuhat) eurot.

KarS § 68 lg. 1 ja KarS § 70 lg. 2 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg,

29.02.2020.a 01.03.2020.a, s.o 2 (kaks) – päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele

vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks

karistuseks rahalise karistuse 194 ( kssada mend neli ü üheksaküm ) päevamäära, s.o summas 1940 (

eurot. üks tuhat üheksasada nelikümmend) KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahali . ne karistus (s.o 1940 eurot) kuulub tasumise ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt le alates kohtuotsuse jõustumisest (kümne) vähemalt 1 (ükssada üheksakümmend ne 94 li) eurot.

Rahalise karistuse tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Menetluskulud:

Välja mõista KrMS § I.T-lt 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2 180 lg. 1, 3 alusel summas 226,80 eurot ning sundraha ; määratud kaitsjale makstud tasu

summas 876 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1102 (üks tuhat ükssada kaks) eurot . Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse ja 80 (kaheksakümmend) eurosenti

jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes Kriminaalasi nr. 1-20-5212

2 igakuiselt ( eurot ja 90 ( eurosenti. vähemalt 91 üheksakümmend üks) üheksakümmend)

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord :

KrMS § 254 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud lg. 6 ja lg. 7

kohtuotsuse kätt päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja esaamisest alates 15

üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHUS TUVASTAS:

I.T tema juhtis tahtlikult kella 22.36 ajal süüdistatakse selles, et 29.02.2020.a Tallinnas Lootuse pst ja Nurme tänava vahel suunas Nurme tänava poole mootorsõidukit xxxx

registreerimismärgiga – väljahingatavas õhus 0,89 xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l). Sellise tegevusega rikkus I.T

• L g. 1 iiklusseaduse § 69 l /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS

paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras/ ning § 69 lg. 2 p. 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammi kusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on juht ja maasti

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/

• K . 1 orrakaitseseaduse § 36 lg /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund,

mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muut nud kehalistes või psüühilistes u funktsioonides ja reaktsioonides Joobeseisundi liigid on: 1) / ning § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 /

alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/

nõudeid.

Seega I.T mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg.

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.T

süü KarS § ärgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on 424 lg. 1 j tõendamist leidnud alljärgnevaga:

• I.T kahtlustatavana kinnipidamise protokoll isik iga, millest nähtuvalt on kinni peetud 29.02.2020.a kell 22.36 Tallinnas Lootuse pst Valdeku Nurme vahelisel – – lõigul ning – vabastatud 01.03.2020.a (t lk 1 3);

• I.T 01.03.2020.a kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt

süüdistatav tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ning kahetseb toimepandut (t lk 4 6); –

• Tunnistaja J L ) 29.02.2020.a 29.02.2020.a kella (L antud ütlustega, millest nähtub, et

22.36 ajal, olles patrullis märkas tunnistaja mööda Lootuse pst – d Valdeku ja Nurme

tänavate vahel liikuvat gabariittuledega liikuvat sõidukit registreerimismärgiga xxxx

3

xxxx. Peatades nimetatud sõidukit, selgus, et roolis oli joobetunnustega I.T . Tõendusliku alkomeetri lõplik tulem oli 0,80 mg/l (t lk 7);

• Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ning selle lisadega, millega on

fikseeritud, et 29.02.2020 I.T .a mõõdeti alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l õplik tulemus – . L oli 0,80 mg/l (t lk 8 13);

• Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati 29.02.2020.a

I.T xxxx ( mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx) juhtimiselt seoses sellega, et tal tuvastati joobeseisund (t lk 14 ).

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.T puuduvad kehtivad kriminaalkaristused

(t lk 16), t lk ei ole I.T kehtivaid juhilube ning teatisest 22 nähtuvast õiendist nähtuvalt on süüdistatava ne päevasissetulek olnud 2019.a aastal 3,2 eurot (t lk 23). keskmi

Kohtu hinnangul on I.T juhtis tahtlikult 29.02.2020.a kella tõendamist leidnud, et

22.36 ajal Tallinnas Lootuse pst ja Nurme tänava vahel suunas Nurme tänava poole

mootorsõidukit registreerimismärgiga – xxxx xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove

väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,80 mg/l)

ning sellise tegevusega rikkus I.T LS § 69 lg. 1 LS § 69 lg. 2 p. 1 ning KorS § , 36 lg. 1, Seega on I.T toime pannud moot KorS § 36 lg. 4 p. 1 ja 2 nõudeid. orsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vastavalt 23.07.2020.a koostatud süüdistusaktile teeb Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Diana Helila ettepaneku I.T 424 lg. 1 prokurör süüdi tunnistada KarS § järgi ning karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 2 000 eurot. Lähtuvalt KarS §-st 68 lg-st 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg, s.o 29.02.2020.a 01.03.2020.a, ehk 2 – päeva. Vastavalt KarS § 68 lg. 1 teisele lausele vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära ehk 6 päevamäära. Seega kandmisele kuulub 194 päevamäära, mis on 1 940 eurot. Lähtuvalt KarS §- 66 lg.-test st 1 ja 3 määrata, et mõistetud rahaline karistus summas 1 940 eurot kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osadena 194 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks

on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel peab ta tasuma KrMS §

179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha, mis on 876 eurot ning kaitsjatasu 226,8 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist igakuiste maksetena.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud käskmenetluse kohaldamise sätteid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistamise alus sisaldub KarS § s 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida - karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-

st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt

andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud

kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks (RK 3-1-1-99-06).

Kohus viitab, et KarS § 56 lg. 1 mõtte kohaselt on põhiliseks karistamise aluseks ja seega kriteeriumiks isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale

aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. v ega õimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmis Seega tuleb karistuse mõistmisel e huvidega.

4 silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-40-04).

KarS § ärgi on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse võ 424 lg. 1 j i kuni kolmeaastase vangistuse ning .-st 2 tõsi, tulenevalt KarS § 56 lg võib vangistust mõista ainult siis,

kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-13 p. 7). Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on

puhtsüdamlik tõendamiseseme asjaolud kahetsus. Kuriteo on selged ning arvestades I.T

ja asjaolu, et isik on varem kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et I.T süüd

suhtes o

n võimalik kohaldada karistusena rahalist karistust määras, mille osas on karistusettepaneku teinud ka prokurör. E I.T eltoodust lähtuvalt mõistab kohus süüdi KarS § 424 lg. 1 järgi ning karistab

teda rahalise karistusega 200 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) ulatuses, s.o summas

2000 eurot. KarS § 68 lg. 1 ja KarS § 70 lg. 2 sätteid kohaldades tuleb lugeda eelvangistuses

viibitud aeg, 29.02.2020.a – 01.03.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele

vangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära ning lõplikuks karistuseks tuleb

mõista rahaline karistus 194 päevamäära ulatuses, s.o 1940 eurot. KarS § 66 lg. 1 ja 3 alusel kuulub mõistetud rahaline karistus (s.o 1 940 eurot) tasumisele alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 194 eurot.

MENETLUSKULUD :

KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha Antud kriminaalasjas on käsitletavad menetluskuludena.

menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 226,80 eurot ning sundraha summas 876 eurot. Kohus märgib, et KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära .a määrusega . Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sellest tulenevalt on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 876 eurot. KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on märkinud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada

nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-39-13; RK 3-1-1-99-11). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kaitsja

poolt tagatud kaitset, õigusnõustamise mahtu ja ulatust, leiab kohus, et esitatud taotlused kaitsjakulu hüvitamiseks on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus on seisukohal, et taotluses esitatud õigusabikulu summa suurus seondub põhjendatud kaitsetoimingutega.

5

Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal

kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest,

mida riik kannab seoses oma ül õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse dise avaliktoimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (RK 3-1-1-63-05).

S

eadusandja on reeglina määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui tema taasühiskonnastamise väljavaated. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei

ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul tuleb I.T-lt sundraha ning

m (summas 226,80 eurot) ääratud kaitsjale makstud tasu seadusele tuginedes välja mõista,

kuivõrd antud kulud on tekkinud tema õigusvastase käitumise tulemusena. Kuigi I.T ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tema varalist olukorda kinnitaksid, leiab kohus, et süüdistatava puhul puuduvad alused täielikult või osaliselt riigi kanda jätmiseks. menetluskulude

Kohus peab põhjendatuks väljamõistetavate menetluskulude osas (s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha) kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sät määrata hüvita teid ning menetluskulud misele 12 kuu jooksul. Igakuise makse kogusummaks

kujuneb seega 91,90 eurot. Antud makse Samas tuleb arvesse suurust peab kohus mõistlikuks. võtta on ise oma kuritegeliku käitumisega antud menetluskulud põhjustanud , et I.T

ja seetõttu d need ka hüvitama. kui isik menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, kohustatu Juhul lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 251; 253 p. 1; 254; 255.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/