2-19-3059/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei ja avaliku e-

toimiku kaudu 16.septembril 2020

Tsiviilasja number

2-19-3059

Tsiviilasi

AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu hagi Xi vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

9762,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Citadele banka (registrikood 40103303559,

aadress Republikas laukums 2A, Riia, Läti Vabariik) Eesti

filiaali kaudu (registrikood 11971924, asukoht Narva mnt

63/1, 10152 Tallinn); volitatud esindaja Eveli Kaunispaik

Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx

xxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Aleksei Ratnikov

Kohtuistungi aeg

26.august 2020

Resolutsioon

1. AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu esitatud hagi Xi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista Xilt hageja AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks 7032,71 eurot

(seitse tuhat kolmkümmend kaks eurot ja 71 senti) ja alates 26.02.2019 sissenõutavaks

muutuv viivis 0,15% tasumata laenu põhisummalt päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt hageja AS-i Citadele banka Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulu

550 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Hageja nõue

1. AS Citadele banka Eesti filiaali kaudu (edaspidi ka hageja või pank) palus Haljas AS-i

(edaspidi ka krediidisaaja) ja Xi (edaspidi ka kostja või käendaja) vastu esitatud

hagiavalduses välja mõista solidaarselt Haljas AS-ilt ja Xilt hageja kasuks laenu

põhisumma 4989,98 eurot, intress 16,67 eurot, konto hooldustasu 5,12 eurot, viivis

2020,94 eurot, kokku 7032,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15%

tasumata laenu põhisummalt päevas alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. 31.08.2012 sõlmisid hageja ja krediidisaaja arvelduskrediidi lepingu nr AJ00000060

arvelduskrediidi limiidiga 50 000 eurot, mis nähtub lepingu põhitingimuste punktist 2.

Lepingu üldtingimuste I mõistete kohaselt on arvelduskrediidi limiit krediidisaajale

panga poolt lepingu alusel antud maksimaalne summa, mis ületab krediidisaaja

arvelduskonto rahaliste vahendite jäägi ja mille piires on krediidisaajal õigus sooritada

pangaoperatsioone vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu kohaselt oli intressi

tasumise päev igakuiselt kuu viimasel päeval, intressimäär 10 % aastas kasutatud

arvelduskrediidi limiidilt ja arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 31.08.2013.

Lepingu kohaselt kohustus krediidisaaja kasutatud arvelduskrediidi summa pangale

täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval, tagades

arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval piisavate rahalise vahendite

olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata varaliste kohustuste,

sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja viiviste tasumiseks.

3. Hageja ja krediidisaaja sõlmisid korduvalt arvelduskrediidi lepingu AJ00000060 lisasid,

millega suurendati arvelduskrediidi limiiti ja pikendati arvelduskrediidi limiidi

kasutamise lõpptähtpäeva. Krediidisaaja oli kohustatud tagama igakuiselt kuu viimasel

kalendripäeval arvelduskrediidi limiiti vähendamiseks piisavate vahendite olemasolu

arvelduskontol. 15.11.2016 sõlmisid hageja ja kostja 1 arvelduskrediidi lepingu nr

AJ00000060 lisa 7, millega pikendati arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeva

24.04.2018. Lisa 7 sõlmimise päeval moodustas arvelduskrediidi limiidi tagastamata

limiit 42 500 eurot. Arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäeva saabus 24.04.2018.

Krediidisaajal on tagastamata arvelduskrediidi põhisumma 4989,98 eurot, mis on hageja

nõude põhisummaks.

4. Intress debiteeriti 31.05.2018 osaliselt aprilli 2018 eest, seega arvelduskontol vahendite

puudumise tõttu on tasumata aprill 2018 intressimakse osaliselt 16,67 eurot, mis

moodustab hageja nõude intressisumma. Vastavalt panga hinnakirjale on ärikliendi

arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus. Krediidisaajal on tasumata konto

hooldustasu ajavahemikul aprill 2017 kuni jaanuar 2019 (kaasa arvatud) summas 5,12

eurot, mis moodustab hageja nõude konto hooldustasu summa. Hageja arvestab viivist

alates 01.06.2018 intressimääraga 0,15% päevas kuni 25.02.2019 põhinõudelt 4989,98

eurot, kokku 2020,94 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis päevas on 7,48

eurot.

5. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja antud käendusega 100 000 eurot.

31.08.2012 on hageja ja kostja sõlminud lepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama solidaarselt

võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 50 000 eurot. 22.05.2013

on hageja ja kostja sõlminud lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingu, mille kohaselt kohustub käendaja vastutama solidaarselt võlgnikuga ja

tasuma võlausaldajale võlgnevuse kokku kuni 100 000 eurot. Käenduslepingu kohaselt

loetakse võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes mistahes

lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või lepinguga seoses

kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele

kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse,

viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne.

6. 03.05.2018 ja 20.12.2018 edastas hageja krediidisaajale nõuded lepingust tulenevate

kõigi varaliste kohustuste täitmiseks ning kostjale kui käendajale nõuded käendatava

kohustuse täitmiseks. Nõue sisaldas ettepanekut läbirääkimisteks ja ka hoiatust, et

nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla sissenõudmiseks kohtusse. Nõudest

hoolimata jäid kohustused antud tähtajaks 10.01.2019 täitmata. Hagiavalduse esitamise

seisuga on hageja nõue täies ulatuses täitmata.

7. Krediidisaaja ja kostja 03.05.2019 vastusest ilmneb, et nad on nõuet tunnistanud hagile

eelnevates läbirääkimistes, soovides võlgnevuse tasudes osadena. Seega ei ole pooltel

sisulist vaidlust nõude üle.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi õigeks ei võtnud olles seisukohal, et hageja oleks pidanud proovima

lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid ei ole seda teinud. Poolte läbirääkimistel oleks

olnud võimalik väljaspool kohut jõuda kompromissini, millega oleks hoitud kokku aega

ja kulusid. Kostja ei saanud hagiavaldusest informatsiooni, kas arvelduskrediidileping

on hageja poolt lõpetatud ning kui on, siis kuidas ja millal. Lepingute lõpetamise

dokumente ei ole hagiavaldusele lisatud. Samuti puudub hagiavalduses informatsioon

kas ja kuna hageja on pöördunud vastava nõude ja ettepanekuga kostja vastu. Kuna

hageja ei ole pöördunud vastava nõudega kostja vastu, siis kostjal ei olnud võimalik

esitada vastuväiteid hageja nõudele. Hageja ei ole teavet põhivõlgniku kohustuse

täitmise kohta kostjale teada andnud. Seega ei ole hageja teavitanud kostjat sellest, et

kostjal on tekkinud väidetavalt kohustus hageja ees tulenevalt käenduslepingust. Kostja

ei välista, et hagiavaldus on koostoimes VÕS §-ga 149 eelpool toodud põhjendustel

esitatud kostja vastu ennatlikult ja pole välistatud, et esineb alus antud osas hagi läbi

vaatamata jätmiseks või vähemalt kostja suhtes tuleks jätta hagi rahuldamata.

9. Kostjale ei ole selged hagiavalduses toodud lepingute alusel arvestatud viiviste ja

intresside arvutused. Samuti ei ole selge kas lepingud on jõus või mitte. Kui hageja ei

ole lepinguid üles öelnud, siis jääb aru saamatuks hagis toodud nõuete esitamise õiguslik

alus. Kui lepingud on endiselt kehtivad, siis ei ole hageja ära toonud mille alusel tema

esitab oma nõuded. Kui hageja on kehtivalt lepingud üles öelnud, siis peaks hageja

vastavad ülesütlemisavaldused esitama ka kohtule ja tõendama, et hageja on lepingu

ülesütlemisavaldused kostjatele kätte toimetanud.

10. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud arvelduskrediidilepingu lisa 7 ei saa lugeda

tõendiks lepingu lõppemise kohta. Antud dokumendi pealkirjaks on lepingu muutmine

ja dokumendis on märgitud, et arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäev on

24.04.2018. Seega ei saa antud tõendit lugeda lepingu lõpetamise teateks/kokkuleppeks.

Kostja kinnitab, et pidas e-kirja teel hagejaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas

ning soovib asja lahendada kompromissiga. Läbirääkimiste pidamine ei tähendada

nõude omaksvõtmist.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust, et hagiavalduses märgitud arvelduskrediidileping ja

käendusleping on sõlmitud.

12. Pooltel on vaidlus selle üle, kas ja millal on arvelduskrediidileping lõppenud, kas hageja

teavitas kostjat lepingute lõpetamisest ja käenduslepingust tekkinud kohustustest ning

viiviste ja intresside arvutuste üle.

13. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja

aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma.

14. Hageja ja krediidisaaja vahel sõlmitud arvelduskrediidi lepinguga nr AJ00000060 on

tõendatud, et lepingu üldtingimuste I mõistete kohaselt on arvelduskrediidi limiit

krediidisaajale panga poolt lepingu alusel antud maksimaalne summa, mis ületab

krediidisaaja arvelduskonto rahaliste vahendite jäägi ja mille piires on krediidisaajal

õigus sooritada pangaoperatsioone vastavalt lepingu tingimustele.

15. Arvelduskrediidi lepinguga nr AJ00000060 ja lepingu lisadega nr 1-7 on tõendatud, et

31.08.2012 sõlmitud lepingu arvelduskrediiti limiidiga 50 000 eurot ja lõpptähtpäevaga

31.08.2013, krediidi limiiti suurendati lisas 1 100 000 euroni ja pikendati limiidi

kasutamise lõpptähtpäeva kuni 22.05.2014 ning, et seejärel pikendati arvelduskrediidi

limiidi kasutamise lõpptähtpäeva korduvalt kuni 24.04.2018. Lisa 5 punktist 4 nähtuvalt

vähendati alates 31.12.2014 põhitingimuste punktis 2 nimetatud arvelduskrediidi limiiti

igakuiselt 2500 euro võrra ning, et viimase, lisa 7, sõlmimise päeval moodustas

arvelduskrediidi limiidi tagastamata limiit 42 500 eurot.

16. Kuivõrd arvelduskrediidi lepingu punkti 10, mis sätestas limiidi kasutamise

lõpptähtpäeva, pärast lisa 7 enam ei pikendatud, siis saabus arvelduskrediidi kasutamise

lepingu lõpptähtpäev 24.04.2018.

17. Lepingu üldtingimuste punkt 2.1. kohaselt kohustus krediidisaaja kasutatud

arvelduskrediidi summa pangale täielikult välja maksma arvelduskrediidi limiidi

kasutamise lõpptähtpäeval, tagades arvelduskrediidi limiidi kasutamise lõpptähtpäeval

piisavate rahalise vahendite olemasolu arvelduskontol, lepingus ette nähtud ja tasumata

varaliste kohustuste, sealhulgas kasutatud ja tagastamata arvelduskrediidi summa ja

viiviste tasumiseks.

18. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja

kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui

kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel,

tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise

tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

19. Kuivõrd leping lõppes tähtaja saabumisega 24.04.2018, siis muutus tagastamata

arvelduskrediidi summa koos kõrvalnõuetega üldtingimuste punkt 2.1. alusel tähtaja

saabumise tõttu sissenõutavaks ilma, et hageja oleks pidanud lepingu lõppemisest

krediidisaajat või kostjat täiendavalt teavitama või selleks eraldiseisvat kokkulepet

sõlmima. Tähtsust ei oma kostja viidatud lepingu pealkiri.

20. Lepingu põhitingimuste punkti 9 kohaselt oli intressi tasumise päev igakuiselt kuu

viimasel päeval. Lepingu põhitingimuste punkti 5 kohaselt oli intressimäär 10 % aastas

kasutatud arvelduskrediidi limiidilt. Lepingu põhitingimuste punkti 10 kohaselt oli

arvelduskrediidi kasutamise lõpptähtpäev 31.08.2013. Arvelduskrediidi lepingust

tulenev põhisumma on 4989,98 eurot ning hageja märgitud intress debiteeriti

31.05.2018 osaliselt aprill 2018 eest, seega arvelduskontol vahendite puudumise tõttu

on tasumata aprill 2018 intressimakse osaliselt 16,67 eurot. Panga hinnakirja p-ga 1.10

on kooskõlas krediidisaaja arvelduskonto hooldustasu 0,64 eurot kuus, mis oli tasumata

alates aprill 2017 kuni jaanuar 2019 (kaasa arvatud) so 8 kuud ja selle arvestus 8x0,64

eurot, kokku 5,12 eurot.

21. Nõuetega, s.h korduvate nõuetega, lepingust tulenevate kõigi varaliste kohustuste

täitmiseks ja käendatava kohustuse täitmiseks ning hageja ja kostja e-kirjavahetusega

on tõendatud, et hageja teavitas krediidisaajat ja kostjat lepingu lõppemisest tähtaja

saabumisel 24.04.2018 ning arvelduskrediidi tagastamise kohustusest. Kostja

03.05.2019 vastusest ilmneb, et kostja, kes oli samaaegselt krediidisaaja seaduslik

esindaja, on nõuet tunnistanud hagile eelnevates läbirääkimistes, soovides võlgnevuse

tasudes osadena.

22. Nii nähtub e-kirjavahetusest, et hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi ja leppisid kokku,

et kostja kui käendaja tasub 06.02.2019 võlgnevusest 1000 eurot ja hageja pikendab

ülejäänud nõude tasumise tähtaega kuni 27.02.2019 ning, et 04.02.2019 selgitas hageja

kostjale, et kui ettevõtte ei ole hetkel maksejõuline, siis tuleb kohustus täita käendajal.

E-kirjavahetusest nähtub ka, et hageja nõustus nõude tasumisega 06.02.2019 summas

1000 eurot ja 27.02.2019 5845,59 eurot, millele lisandub selleks ajaks kogunenud viivis.

06.02.2019 vastas kostja hagejale, et tasub 1000 eurot 15.02.2019 enda isiklikult arvelt,

kuna ettevõtte arveldusarve ei ole aktiivne. Seega on vastuväited nõudesummale

ainetud.

23. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg-st 1 ja § 401 lg-st 1 ning

arvelduskrediidi lepingu p-st 2.1 tuleb laenusaajal tasuda hagejale arvelduskrediidi

lepingust tulenev põhisumma 4989,98 eurot, intressimakse 16,67 eurot ja arvelduskonto

hooldustasu 5,12 eurot.

24. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §

101 lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist.

25. Lepingu üldtingimustega on tõendatud, et lepingu punktis 5.1. leppisid pooled kokku,

et lepingust tulenevate kohustuste mittetähtaegsel tasumisel kohaldatav viivise määr on

0,15% päevas. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

26. Hageja arvestas sissenõutavaks muutunud viivisesumma alates 01.06.2018 vastavuses

lepingu üldtingimuste punktiga 5.1. viivise määraga 0,15% päevas ehk 54% aastas,

alates 01.06.2018-25.02.2019 (270 päeva) intressimääraga 0,15 % päevas põhinõudelt

4989,98 eurot moodustas kokku 2020,94 eurot. Edasiulatuva viivise arvestus alates

26.02.2019 0,15 % põhinõudelt päevas põhinõudelt 4989,98 moodustab 7,48 eurot

päevas. Hageja arvestatud viivisesummad on kooskõlas seaduse ja lepinguga.

27. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad

täitma sama sisuga kohustust solidaarselt. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja

põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS §

145 lg 1 ja käenduslepingu p 2.1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse

rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. kohaselt kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui

põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud

kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt

või kummaltki neist eraldi.

28. 31.08.2012 tarbijakäenduslepinguga nr AJ00000060 KL ja 11. 22.05.2013

tarbijakäenduslepinguga nr AJ00000060 KL on tõendatud, et lepingust tulenevad

kohustused on tagatud kostja antud käendusega summas 100 000 eurot. 31.08.2012

hageja ja kostja sõlmitud lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus käendaja, mistahes

lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja tagasivõtmatult, vastutama

solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse summas või summades

kokku kuni 50 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt võlgnevuseks

(käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes lepingu kohaselt,

lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või lepinguga seoses

kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud jms) tasumisele

kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasid, nii fikseeritud kui muutuvaid intresse,

viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid jne. Võlgnevuse algne

suurus 50 000 eurot nähtub käenduslepingu p-st 1.1. Käenduslepingu punkti 2.4.

kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasub käendaja

võlausaldajale sellises valuutas, millises on põhivõlgniku võlausaldaja ees, viivitamata

ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta, arvestamata maha või pidamata kinni mingeid

summasid või makse.

29. 22.05.2013 hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub

käendaja, mistahes lepingu rikkumise korral põhivõlgniku poolt, tingimusteta ja

tagasivõtmatult, vastutama solidaarselt võlgnikuga ja tasuma võlausaldajale võlgnevuse

summas või summades kokku kuni 100 000 eurot. Käenduslepingu punkti 1.3 kohaselt

võlgnevuseks (käendatavaks kohustuseks) käenduslepingu mõttes loetakse mistahes

lepingu kohaselt, lepingu rikkumise või lepingu kehtetuse tõttu võlausaldajale või

lepinguga seoses kolmandale isikule (nt notaritasud, riigilõivus, muud tehingukulud

jms) tasumisele kuuluvaid summasi, sealhulgas põhisummasi, nii fikseeritud kui

muutuvaid intresse, viiviseid, leppetrahve, kulude hüvitamist, riigilõive, muid tasusid

jne. Võlgnevuse algne suurus on näidatud käenduslepingu p 1.1 ja selleks on 100 000

eurot. Käenduslepingu punkti 2.4. kohaselt käenduslepingu alusel tasumisele kuuluvad

maksed tasub käendaja võlausaldajale sellises valuutas, millises on põhivõlgniku

võlgnevus võlausaldaja ees, viivitamata ja ilma tasaarvestuse ja vastunõudeta,

arvestamata maha või pidamata kinni mingeid summasid või makse.

30. Kohus tuvastas eelpool, et hageja teavitas krediidisaajat ja kostjat lepingu lõppemisest

tähtaja saabumisel 24.04.2018 ning arvelduskrediidi tagastamise kohustusest. Hageja

esitas nõuded kostjale 03.05.2018 ja 20.12.2018 ja need sisaldasid ka ettepanekut

läbirääkimisteks ja hoiatust, et nõude täitmata jätmisel korral pöördub hageja võla

sissenõudmiseks kohtusse. Kostja 03.05.2019 vastusest ilmneb, et kostja tunnistas

nõuet, kuid on jätnud selle täitmata. Pooled ei saavutanud läbirääkimiste käigus ka

kompromissi. Kostja väide selle kohta, et tal puudus info krediidisaaja kohustuste

täitmise kohta ei vasta tõele, kuna kostja 2 on krediidisaaja seaduslik esindaja, kes

suhtles hagejaga võlgnevuse teemal. Seega oli ta teadlik krediidisaaja kohustuse

rikkumisest. Kuna hagiavalduse esitamise seisuga on hageja nõue täies ulatuses

täitmata, siis on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

Järelikult

tuleb

kostjalt

kui

krediidisaaja

solidaarvõlgnikult

välja

mõista

arvelduskrediidi lepingust tulenevate võlgnevuste katteks laenu põhisumma 4989,98

eurot, intress 16,67 eurot, konto hooldustasu 5,12 eurot, viivis summas 2020,94 eurot,

kokku 7032,71 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% tasumata laenu

põhisummalt päevas alates 26.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda.

32. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks

on riigilõiv 550 eurot, mille on hageja hagi esitamisel tasunud ja mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

33. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib

menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu

tuleb mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik