2-19-7056/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-7056

Kohtuasi

GG avaldus QQ vastu alaealiste laste AA ja CC suhtes

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ja

üleandmiseks avaldajale laste elu- ja viibimiskoha,

tervise ja hariduse küsimustes ning lastega suhtlemise

korra kindlaksmääramiseks ja QQ vastuavaldus GG

vastu alaealiste laste AA ja CC suhtes ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

ning

üleandmiseks QQ-le laste elu- ja viibimiskoha, tervise

ja hariduse küsimustes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

GG määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/vastuavalduses

puudutatud

isik

III

(määruskaebuse

esitaja):

GG

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Urmas Arumäe (e-post:XXX)

Puudutatud isik I: AA (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (e-post:XXX)

Puudutatud isik III/vastuavalduses avaldaja (vastustaja):

QQ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post:XXX)

Puudutatud isik IV (eestkosteasutus): Keila Linnavalitsus

(registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila, e-

post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-19-7056

RESOLUTSIOON

1. GG määruskaebus rahuldada osaliselt.

2. Täiendada Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrust osas, millega maakohus

rahuldas GG avalduse suhtluskorra kindlaks määramiseks osaliselt ja määras

kindlaks alaealiste laste AA ja CC ning laste isa GG vahelise suhtluskorra

(resolutsiooni punkt 3), selliselt, et kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust,

võtab isa lapse või lapsed lasteaia asemel koolist.

3. Jätta Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määrus muus osas muutmata.

4. Lugeda Harju Maakohtu 05. märtsi 2020 määruse punktis 3 määratud suhtluskorra

kehtiva resolutsiooni terviklikuks sõnastuseks:

3.1.Alates tsiviilasja nr 2-19-7056 kohtulahendi jõustumisest kohtub isa lastega iga

nädala esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Esmaspäeval ja kolmapäeval isa

võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi laste ema elukohta kell 19.00.

Laupäeval isa võtab lapsed kell 10.00 laste ema elukohast ja toob tagasi kell

19.00 laste ema elukohta;

3.2.Kuus kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle nädala

reedest - laupäevani. Isa võtab lapsed reedel lasteaiast kell 16.00 ja toob nad

tagasi laste ema elukohta laupäeval kell 19.00;

3.3.Kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust, võtab isa lapse või lapsed lasteaia

asemel koolist.

3.4.Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga

kohtuda. Juhul kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa

viivitamatult sellest laste ema ja toob lapsed tagasi laste ema elukohta;

3.5.Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega

seonduvates asjaoludest;

3.6.Laste haiguse korral on lapsed ema elukohas ja suhtluskorra järgseid kohtumisi

ei toimu, samas on isal õigus ärajäänud kohtumise aja asemel saada täiendavad

samas mahus ajad lastega kohtumiseks isale sobival ajal;

3.7.Jõulupühad veedavad lapsed vanematega kordamööda. 24.-25. Dets 2020

veedavad lapsed emaga. 24.-25. Dets 2021 veedavad lapsed isaga ja samas

järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed 24. detsembril kell 16.00

nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi

25. detsembril kell 19.00 laste ema elukohta;

3.8.Aastavahetused veedavad lapsed vanematega kordamööda. 31. detsember 2020

alates 16.00 – 01. jaanuar 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga. 31. detsember

2021 – 01. jaanuar 2022 veedavad lapsed emaga ja samas järjekorras edasi

järgnevatel aastatel. Isa võtab lapsed 31. detsembril kell 16.00 nende elukohast

(või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob lapsed tagasi 01.

jaanuaril kell 19.00 laste ema elukohta;

3.9.Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa

võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00;

3.10. Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt

kokku leppima emaga;

3.11. Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku

järgselt viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

3.12. Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad

lapsed emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad

tagasi laste ema elukohta kell 19.00;

2-19-7056

3.13. Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema

hõivatus, vms objektiivne põhjus) teavitab üks vanem mõistlikult teist vanemat

sellest ette;

3.14. Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist

sidevahendite teel.

3.15. Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses,

käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

3.16. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult

nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 09. mail 2019 esitas GG (avaldaja, laste isa) Harju Maakohtule avalduse, milles palus

lõpetada osaliselt tema ja QQ (laste ema) ühine hooldusõigus laste AA ja CC (lapsed) suhtes ja

üle anda avaldajale ainuhooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes

ning kindlaks määrata laste ema ja laste suhtlemise kord järgmiselt:

-

Ema kohtub lastega kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel nii, et võtab lapsi isa

juurest või lasteaiast reede õhtul ja toob tagasi isa elukohta pühapäeval kell 18:00. Lastel

on lubatud laste soovi korral ema juures ööbida. Juhul, kui lapsed ööbivad ema juures,

peab nendel olema selleks kaks eraldi magamiskohta (kaks voodit) ja ka omaette tuba.

Ema peab kinni pidama lastel väljakujunenud ja nendele sobivast päevakorrast.

-

Emal on õigus veeta koos lastega oma puhkuse ajast kokku kaks nädalat suvel (s.o.

juunis, juulis ja augustis) ja kaks nädalat talvel. Täpne aeg sõltub ema puhkuse

graafikust ja sellest peab isale teatama vähemalt kuu aega ette.

-

Pühad ja muud olulised tähtpäevad veedavad lapsed vanemate eelneva kokkuleppe

alusel. Seejuures peavad vanemad lähtuma laste huvidest ja soovidest.

-

Ema sünnipäeva ja emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa sünnipäeva ja isadepäeva

veedavad lapsed isaga.

-

Lapse sünnipäeva tähistamisega seonduva, lapse haigestumise ajal ning muude

ootamatute olukordade puhul lapsega seonduva, peavad vanemad ise omavahel kokku

leppima.

2-19-7056

-

Emal on õigus suhelda lastega suhtluskorra välistel aegadel kokkuleppel laste isaga,

vastavast soovist tuleb teatada vähemalt 3 päeva enne kohtumise toimumist. Ära jäänud

suhtlemiskorra järgsed päevad võib asendada vanemate kokkuleppel. Vanemad on

kohustatud suhtlemise planeerimisel lastega arvestama ka teineteise vajaduste ja

soovidega.

-

Vanemad suhtlevad omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes kirjalikult,

milleks võib kasutada e-posti, sms või muud kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi.

Vanemate kokkuleppel võivad vanemad suhelda omavahel lastega suhtlemist

puudutavates küsimustes telefoni teel.

-

Kokkusaamise võimatusest mõjuval põhjusel peab teatama teineteisele viivitamatult ja

võimalusel, mitte hiljem kui üks päev ette.

-

Lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei või takistada teist vanemat lapsega telefoni teel

suhtlemast. Lapsega seotud probleemidest teatab vanem teisele vanemale telefoni või

skype või e-posti kaudu esimesel võimalusel. Teisel vanemal on õigus saada

informatsiooni laste tervisliku seisundi ja viibimiskoha kohta ajal, mil lapsed viibivad

teise vanema juures.

-

Laste terviseküsimused otsustab see vanem, kellega koos lapsed vastavalt graafikule

viibivad ja teine vanem annab vajadusel nõusoleku.

-

Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega

sidevahendite (Skype, e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast

päevakava.

-

Laste emal on õigus reisida oma suhtlemiskorra järgsel nädalal koos lastega Euroopa

Liidu liikmesriikides ilma isa nõusolekuta. Ema peab isale teatama, millises riigis lapsed

koos emaga viibivad. Laste isal on õigus reisida oma suhtlemiskorra järgsel nädalal koos

lastega Euroopa Liidu liikmesriikides ilma ema nõusolekuta. Isa peab emale teatama,

millises riigis lapsed koos isaga viibivad.

-

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete

sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel. Vanematel on alati õigus kokku leppida

vanema ja lapse teistsuguses, sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

2. Avalduse kohaselt sündisid GG ja QQ (vanemad) kooselust XX.XX.XXXX laps A ja

XX.XX.XXXX laps C. Alates kooselu alustamisest 2017 aasta augustis elasid lapsed koos isaga

Keilas, XXX asuvas majas. Novembris 2018 aastal laste ema lahkus koos lastega selgituseta

ning hakkas detsembrist laste ja isa suhtlust takistama. Isal on lastega väga lähedane suhe. Isa

on loonud lastele eakohased tingimused kasvamiseks ja arenguks. Lapsed on elanud alates

sünnist koos isaga, kes on olnud nende igapäevane hooldaja. Selle tulemusel on laste ja isa

vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Laste ema takistab avaldajal lastega suhtlemist, on

lapsed jõuga nende tavapärasest elukeskkonnast ära võtnud. Laste isa leiab, et temaga koos

elades on lastele kindlustatud turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Avaldajal on

rohkem, kui puudutatud isikul III aega lastega tegelemiseks. Ta töötab tavalisel tööajal 07:30-

16:00 ja saab lastega olla nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Avaldaja tööajal lapsed

asuvad lasteaias, mis asub 200 m avaldaja töökohast ning sügisest alates 50 m. Laste

haigestumise korral saab avaldaja asuda lastega kodus töövõimetuslehel. Laste ema ei ole

2-19-7056

valmis tegelema igapäevaselt laste kasvatamisega ja hooldamisega ega suuda lastele tagada

stabiilset elukeskkonda. Ta on kaks korda vahetanud elukohta, töötab medõena haiglas

pikkades vahetustes, ka öösiti ja nädalavahetustel. Lapsed vajavad stabiilset ja turvalist

keskkonda. Laste ema on laste isa, vanaema ja vanaisa suhtes verbaalselt ja füüsiliselt

agressiivne, samuti laste ema halvustab laste ees isa. Laste isa laste ema ja laste suhtlust ei

takista.

3. Laste isa 07.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt palus ta suhtluskorra määrata järgnevalt:

-

Lapsed kohtuvad vaheldumisi ema ja isaga ühe nädala korraga. Laste vanem, kelle

juures lapsed on olnud ühe nädala, toob lapsi teise vanema juurde koju pühapäeval kell

17.00 ning edaspidi on lapsed sama graafiku kohaselt ühe nädala ema või isa juures.

-

Kui laste vanem ei saa lapsi tema juures viibimise nädalal tööülesannete täitmise tõttu

või muul põhjusel hooldada ja lapsed ei ole lasteaias, siis viiakse lapsi teise vanema

juurde ja lapsi hooldab teine vanem ning lastega täiendavalt koos oldud aega teise

vanema graafikujärgsest ajast maha ei arvata.

-

Laste terviseküsimused otsustab see vanem, kellega koos lapsed vastavalt graafikule

viibivad ja teine vanem annab vajadusel nõusoleku.

-

Laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus suhelda lastega

sidevahendite (e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast päevakava.

4. Laste isas täiendas oma seisukohta 22.11.2019 e-kirjaga, tuues välja, et laste ema ei võimalda

tal lastega kohtuda, on lapsed isa vastu üles keeranud, mistõttu lapsed on juba võõrdunud isast

ja ei taha isaga kohtuda.

Menetluse edasine käik

5. Laste isa esitas avaldusega ka taotluse laste ja isa vahelise suhtluskorra määramiseks esialgse

õiguskaitse korras. Harju Maakohus reguleeris 17.06.2019 määrusega lastega suhtlemise korda

menetluse ajaks järgnevalt: (1) Juunis kohtub isa lastega esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab

lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00. Kohtumised toimuvad

neutraalses kohas (laste mänguväljak, mängutuba, kohvik); (2) Juulis kohtub isa lastega

esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed nende elukohast ja toob lapsed ema juurde tagasi

kell 19.00. Kohtumised toimuvad neutraalses kohas (laste mänguväljak, mängutuba, kohvik);

(3) Augustis kohtub isa lastega esmaspäeval ja neljapäeval. Isa võtab lapsed nende elukohast ja

toob lapsed ema juurde tagasi kell 19.00. Kohtumised toimuvad neutraalses kohas (laste

mänguväljak, mängutuba, kohvik).

Puudutatud isikute seisukohad

6. Puudutatud isik III (laste ema) palus avalduse rahuldamata jätta. Laste ja ema kolimise

põhjuseks oli isa agressiivne käitumine ja alkoholi tarvitamine. Algselt olid vanemate suhted

head ja täisväärtuslikud, kuid aastal 2016 hakkas isa tarvitama alkoholi. Olukord väljus

täielikult kontrolli alt aasta 2018 lõpuks. Paljasõnaline on väide, et 2018.a detsembrist hakkas

ema laste ja isa suhtlemist takistama, kuna alates novembrist ema ise pakkus isale kohtuda

lastega. Esimene aeg laste isa palus lapsed võtta ööbimisega ja nädalavahetusel. Laste ema

polnud nõus andma lapsi nädalavahetusteks, kuna teadis, et isa hakkab iga reede jooma.

Päevaste ja õhtuste kohtumistega polnud isa nõus. Alates veebruarist 2019 ei reageerinud laste

isa enam laste ema kõnedele ja kirjadele ja blokeeris laste ema Facebookis. Samuti ei palunud

2-19-7056

laste isa alates veebruar 2019 lastega kohtumist ja ei huvitunud nende elust. Laste ema töötab

tõesti enamus ajast nädalavahetustel ja öösiti. Sellisel viisil ei tööta laste ema täis töögraafikuga,

vaid ainult 9-11 vahetust kuus. Nädala sees ja nädalavahetusel päevasel ning õhtusel ajal on

ema koos lastega. Öiste vahetuste ajal ei viibi lapsed vanaema juures, vaid vanaema tuleb ise

laste koju. Alates laste sünnist puudus isal soov ja huvi lastega tegeleda. Tuge kooselus polnud

võimalik laste isa poolt saada. Oluline on lapsevanema soov ja võimalus pakkuda lapsele

rahulikku keskkonda ja atmosfääri arenguks, oskus õigel ajal last suunata, lapsevanema oskus

õigel ajal last suunata tegelema õigete asjadega ja oskus last õpetada. Isal puuduvad antud

oskused. Ta ei tea, kuidas arendada ja õpetada lapsi, ei tea milliseid mänge oskavad lapsed

mängida, ei tea lapse vajadusi ja ei oska neid rahustada juhul kui tekib vajadus. Kohtu poolt

määratud suvise suhtluskorra esimesele kahele kohtumisele laste isa ei tulnud. Esimesest

kohtumisest ta keeldus, teisest kohtumisest ta keeldus kuna Jaanipäev on pidu. Kolmas

kohtumine oli isa poolt rikutud. Isa hilines kohtumisele pool tundi ja lisaks sellele rikkus kohtu

ettekirjutust ja viis lapsed enda juurde koju. Rääkis lastele, et nad kolivad varsti tema juurde

elama, näitas neile lastetube. Peale seda kohtumist hakkasid lapsed palju küsimusi esitama ja

rääkisid emale, et nad tahavad elada koos emaga ja rohkem isa juurde ei lähe. Neljandale

kohtumisele pidi ema lapsi veenma minema. Neljandal kohtumisel viis isa lapsed oma

vanemate juurde, kus oli vanaema, vanaisa ja laste tädi, kes veetsid lastega aega. Laste ema ei

näe selles midagi halba, kuid isa poolsed sugulased võivad lapsi enda juurde võtta teistel

päevadel. Suhtluskord oli koostatud isa ja laste suhtlemiseks, et nad saaksid taastada

omavahelist suhet. Laste ema toetab laste ja isa suhtlemist. Kui laste isa kadus laste elust, palus

laste ema isal suhelda lastega.

Laste ema 10.10.2019 esitatud menetlusdokumendi kohaselt peab suhtluskord olema ilma

ööbimiseta ja tulevikus, kui isa ja lapsed on omavaheliste kohtumistega harjunud, saavad lapsed

soovi korral isaga pikemalt aega veeta. Suhtluskord peab tagama laste turvalisuse, ei tohi olla

lapsi liialt koormav, peab arvestama laste vanust ja valmisolekut. Laste ema pakub järgmist

suhtluskorda:

-

Alates 21.10.2019 kohtub isa lastega esmaspäeval ja kolmapäeval. Isa võtab lapsed

lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil

YYY;

-

Alates 21.01.2020 kohtub isa lastega esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval.

Esmaspäeval ja kolmapäeval isa võtab lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi ema

juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY. Laupäeval isa võtab lapsed kell 10.00

laste elukohast ja toob tagasi kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY;

-

Alates 21.04.2020 kohtub isa lastega üle nädala reedest - laupäevani. Isa võtab lapsed

lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde laupäeval kell 19.00 nende elukohta

aadressil YYY;

-

Isa kohustub laste viibimisel tema juures olema kaine ja samuti mitte tarvitama

alkohoolseid jooke laste juuresolekul;

-

Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga kohtuda.

Juhul kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa viivitamatult

sellest ema ja toob lapsed tagasi nende elukohta aadressil YYY;

-

Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega seonduvates

asjaoludest;

2-19-7056

-

Laste haiguse korral jäävad lapsed nende alalise elukohta järgi nii kaua kui laste haigus

ei parane;

-

Jõulupühad veedavad lapsed korda mööda vanematega. 24.-25. Dets 2020 veedavad

lapsed emaga. 24.-25. Dets 2021 veedavad lapsed isaga. Isa võtab lapsed 24-l kell 16.00

nende elukohast (või must kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi 25-l kell

19.00 nende elukohta aadressil YYY;

-

Aastavahetused veedavad lapsed korda mööda vanematega. 31. Dets 2020 alates 16.00

– 01. Jaan 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga. Isa võtab lapsed kell 16.00 nende

elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel viibivad) ja toob lapsed elukohta

YYY tagasi kell 19.00. 31. Dets – 01. Jaan 2021 veedavad lapsed emaga;

-

Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab

lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema juurde kell 19.00 nende elukohta

aadressil YYY;

-

Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku

leppima emaga;

-

Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad,

kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kõik sünnipäeva rahalised kulud jagatakse pooleks;

-

Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad lapsed

emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi ema

juurde kell 19.00 nende elukohta aadressil YYY;

-

Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms

objektiivne põhjus) teavitab vanem mõistlikult teist vanemat sellest ette;

-

Kõikidel laste üleandmistel käituvad lastevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud

üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne;

-

Vanemad hoiduvad laste kuuldes mistahes halvustavatest hinnangutest ja väljenditest

teise vanema suhtes;

-

Kumbki vanem ei takista laste ja eemal viibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel.

7. Puudutatud isiku IV (eestkosteasutuse) vastusest nähtuvalt võib kogutud info põhjal öelda,

et lapsevanematel on erinevad väärtushinnangud ja arusaamad pereelust ning laste

kasvatamisest. Viimased 7 kuud ja periooditi ka varasemalt on ema kasvatanud lapsi üksinda

ilma laste isapoolse toeta. Käesoleval ajal puudub põhjendatud alus laste elukorralduse

muutmiseks ja osalise hooldusõiguse üleandmiseks isale. Emaga toimunud vestlustest selgus,

et 17.06.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega määratud suhtluskord isa ja laste vahel ei

hakanud kohe toimima, kuna kahel esimesel korral isa lapsi ei võtnud. Ema sõnul esimesel

lastega kohtumisel rikkus isa määratud suhtluskorda, viies lapsed oma juurde koju ning rääkides

lastele, et varsti hakkavad nad koos isaga seal elama. Ema sõnul osalesid esimesel isa ja laste

kohtumisel GG vanemad ja järgmisel kohtumisel läks isa koos lastega oma õe juurde. Ema pole

vastu, kui lapsed isa sugulastega kohtuvad, kuid praeguste kohtumiste eesmärk on isa ja laste

suhete taastamine ja tugevdamine. Ema sõnul nõustusid lapsed isaga kaasa minema, kuid

vajasid kinnitust, et isa nad pärast koju ema juurde tagasi toob. Ema sõnul võivad lapsed jääda

ööseks isa juurde, kui isa on näidanud üles huvi lastega olla, tegeleb nendega, on kaine ja lapsed

2-19-7056

on rahulikud ning valmis ise ööseks jääma. Ema vajab kinnitust, et isa lubab lastel soovi korral

emaga ühendust võtta või toob lapsed ema juurde tagasi, kui lapsed selleks soovi avaldavad.

Isa selgituse kohaselt tahab ta, et lapsed elaksid võrdse aja mõlema vanema juures, kuid

otsustusõigust laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes soovib saada endale. Isa usub, et

tema juures on lastel parem elada, sest lapsed on seal üles kasvanud ja maja ümber on aed. Isa

sõnul on see ebanormaalne, et saab lastega ainult mõne tunni korraga koos olla. Peale

Paldiskisse kolimist pakkus ema isa sõnul talle lapsi algul nädalavahetusteks, kuid isale see ei

sobinud. Isa ise kohtumisi lastega ei küsinud, kuid soovis, et lapsed talle õhtuti helistaksid. Isa

avaldas pahameelt, et lapsed talle ei helistanud ja usub, et laste ema takistas. Isal oli endal raske

lastele helistada, sest lapsed hakkasid jonnima ja ei tahtnud rääkida, oli oma sõnul proovinud

3-4 korda ise helistada. Suhtluskorras kokkuleppimist raskendab laste vähene valmisolek isaga

kohtuda. Isal oleks võimalik omalt poolt kaasa aidata lastega suhte tugevdamisele. Näiteks

võiks isa pöörduda psühholoogi poole, kes aitaks leida viise, kuidas isa saaks lastega suhet

tugevdada. Kokkulepitud suhtluskord peab tagama laste turvalisuse, ei tohi olla lapsi liialt

koormav, peab arvestama laste vanust ja valmisolekut. Arvestades vanemate raskusi omavahel

lastega seonduvas kokku leppida, on oluline, et kohus kinnitaks võimalikult täpse suhtluskorra.

Laste huvidest lähtuvalt peaks kokkulepitav suhtluskord olema astmeline, kohtumiste kestvus

peaks pikenema järk-järgult vastavalt laste valmisolekule.

8. Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste huvides on

kehtestada suhtluskord, mis võimaldab lastele märksa laiapõhjalisemat suhtlust avaldajaga, kui

on paika pandud esialgse õiguskaitse korras. Lastel on mõlema vanemaga tugev

kiindumussuhe. Seda isegi vaatamata sellele, et isaga ei ole nad vahepeal pikka aega suhelnud.

Iseenesest ei ole laste huvidega vastuolus ka suhtluskord, kus lapsed on nädala kaupa

vaheldumisi kummagi vanema juures. See eeldab siiski mõlema vanema koostööd ja

suutlikkust laste suhtes erinevates küsimustes kokku leppida. Sellist võimekust laste vanemate

poolt näha ei ole. Samas ei ole laste huvides ka olukord, kus ema on tööl ööpäevastes vahetustes

ning lapsi hoiavad emapoolsed sugulased. Selle aja võiksid lapsed olla isa juures. Puudub

põhjus laste ja isa suhtlust piirata selliselt, et isa ei või lapsi enda juurde koju viia. Laste esindaja

nõustus eestkosteasutuse seisukohaga, et suhtluskord peaks olem astmeline ning kohtumiste

pikkus peaks suurenema vastavalt laste valmisolekule.

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 05. märtsi 2020 määrusega laste isa avalduse ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); rahuldas laste ema avalduse ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes

osaliselt

ning

andis

laste

igakordse

viibimiskoha

määramise

otsustamise

osas

ainuhooldusõiguse laste emale (resolutsiooni punkt 2); rahuldas laste isa avalduse suhtluskorra

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks laste ning laste isa vahelise suhtluskorra

järgmiselt (resolutsiooni punkt 3):

3.1.Alates tsiviilasja nr 2-19-7056 kohtulahendi jõustumisest kohtub isa lastega iga nädala

esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval. Esmaspäeval ja kolmapäeval isa võtab lapsed

lasteaiast kell 16.00 ja toob tagasi laste ema elukohta kell 19.00. Laupäeval isa võtab lapsed

kell 10.00 laste ema elukohast ja toob tagasi kell 19.00 laste ema elukohta;

3.2.Kuus kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle nädala reedest -

laupäevani. Isa võtab lapsed reedel lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta

laupäeval kell 19.00;

2-19-7056

3.3.Isa kohustub arvestama ja juhinduma laste soovidest ja valmisolekust isaga kohtuda. Juhul

kui lapsed keelduvad jääma isa juurde ööbimisega, teavitab isa viivitamatult sellest laste

ema ja toob lapsed tagasi laste ema elukohta;

3.4.Lapsevanem teavitab teist lapsevanemat viivitamatult laste tervisega seonduvates

asjaoludest;

3.5.Laste haiguse korral on lapsed ema elukohas ja suhtluskorra järgseid kohtumisi ei toimu,

samas on isal õigus ärajäänud kohtumise aja asemel saada täiendavad samas mahus ajad

lastega kohtumiseks isale sobival ajal;

3.6.Jõulupühad veedavad lapsed vanematega kordamööda. 24.-25. Dets 2020 veedavad lapsed

emaga. 24.-25. Dets 2021 veedavad lapsed isaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel

aastatel. Isa võtab lapsed 24. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus

lapsed tol hetkel viibivad) ja toob tagasi 25. detsembril kell 19.00 laste ema elukohta;

3.7.Aastavahetused veedavad lapsed vanematega kordamööda. 31. detsember 2020 alates 16.00

– 01. jaanuar 2021 kuni 19.00 veedavad lapsed isaga. 31. detsember 2021 – 01. jaanuar

2022 veedavad lapsed emaga ja samas järjekorras edasi järgnevatel aastatel. Isa võtab

lapsed 31. detsembril kell 16.00 nende elukohast (või muust kohast, kus lapsed tol hetkel

viibivad) ja toob lapsed tagasi 01. jaanuaril kell 19.00 laste ema elukohta;

3.8.Isadepäeva veedavad lapsed isaga. Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Isa võtab lapsed

lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema elukohta kell 19.00;

3.9.Laste sünnipäeval on isal õigus lastega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima

emaga;

3.10. Laste sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures lapsed graafiku järgselt viibivad,

kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

3.11. Isa sünnipäeva 06.09 veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva 03.11 veedavad lapsed

emaga. Isa sünnipäeval võtab isa lapsed lasteaiast kell 16.00 ja toob nad tagasi laste ema

elukohta kell 19.00;

3.12. Kui vanem ei saa kokkulepitud ajal lastega kohtuda (laste haigus, vanema hõivatus, vms

objektiivne põhjus) teavitab üks vanem mõistlikult teist vanemat sellest ette;

3.13. Kumbki vanem ei takista laste ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendite teel.

3.14. Vanematel on alati õigus kokku leppida vanema ja lapse teistsuguses, käesoleva

määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.

3.15. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete

sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel.

Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus PKS § 123 lg-le 1 ning § 143

lg-tele 1 ja 2, samuti LasteKS §-le 28. Kohus arvestas mõlema vanema nägemust suhtluskorrast

nii palju kui võimalik ja vajalik ning osas, mida kohus pidas põhjendatuks. Kohus leidis, et

suhtlemiskorda kindlaks määrates ei pea tagama igal juhul vanematele ajaliselt võrdset õigust

lastega suhelda, vaid lähtuda tuleb sellest, milline suhtlemiskord laste huvidele vastab. Lastega

suhtluse aja pooleks jagamine tähendab laste kindlast elukohast ilma jätmist, kuivõrd sellisel

juhul elaksid lapsed pool ajast ühe vanema juures ja pool ajast teise vanema juures. Kohus

leidis, et üldjuhul on laste huvides elada ühes elukohas, mida lapsed saavad pidada koduks ja

2-19-7056

kus lastel tekib kodutunne. Vahelduva elukoha määramine põhjustab kohtu hinnangul lastes

ebakindlust ja ebastabiilsust. Seda eriti väikelastes, kelle maailmapilt on tugevalt seotud ühe

kohaga, mida lapsed koduna tunnetavad. Kohus leidis seega, et laste isa poolt nõutava

suhtlemiskorra või pigem vahelduva elukoha määramine, ei vasta antud juhul laste huvidele.

Kohus leidis, et laste isal oleks mõistlik võtta suhtluse aja pooleks jagamise küsimus üles uuesti

laste teismeeas. Vanemaks saades on laste maailmapilt avardunud ja ei ole enam niivõrd kodu

keskne. Vanemaks saades teavad juba lapsed ka ise paremini mida tahavad ja neil on võimalik

selles osas põhjendatud arvamust avaldada. Sh ei pruugi sellisel ajal olla vajalik ka kohtupoolne

sekkumine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et suhtluskord peab antud asjas olema selline,

kus eemal elavale vanemale on tagatud võimalus regulaarselt kindlatel väiksematel

ajaperioodidel lastega suhelda, et vältida lastele kahest elukohast tulenevaid negatiivseid

tagajärgi ja samas vältida laste ning lastest lahuselava vanema võõrdumist. Antud juhul ei ole

vaidlust asjaolus, et lapsed ja isa on teineteisest juba võõrdunud ja et lapsed ei taha isaga

pikemalt kohtuda. Seda olukorda tuleb parandada, milleks on õige lahendus kohtumiste aja

järkjärguline suurendamine, et esmalt kaotada võõrdumine ja seejärel vältida selle

tagasitekkimist. Kohus leidis asjaolusid hinnates ja lähtudes laste parimatest huvidest, et antud

hetkel on seega põhjendatud määrata suhtluskord määruse resolutsioonis toodud tingimustel.

Määruskaebus

11. Avaldaja (laste isa) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt

tühistada ja teha uus kohtulahend, millega täiendada laste isa suhtlemise korda lastega järgmiste

punktidega: (1) kaksteist kuud peale tsiviilasja nr 2-19-7056 jõustumist kohtub isa lastega üle

nädala neljapäevast - laupäevani. Isa võtab lapsed neljapäeval lasteaiast ja/või koolist

orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00; (2) alates

1.10.2020 (siis on ka C kuukese koolis käinud) kohtub isa lastega üle nädala kolmapäevast –

laupäevani. Isa võtab lapsed kolmapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema

elukohta laupäeval kell 19.00; (3) alates noorema lapse 11-aastaseks saamisest kohtub isa

lastega lisaks üle nädala kolmapäevast – laupäevani toimuvale kohtumisele (n-ö pikk nädal) ka

üle nädala neljapäevast – laupäevani (n-ö lühike nädal). Isa võtab lapsed neljapäeval koolist

orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00. Isa võtab lapsed

pikal nädalal kolmapäeval koolist orienteeruvalt kell 16.00 ja viib nad laste ema elukohta

laupäeval kell 19.00. Isa võtab lapsed lühikesel nädalal neljapäeval koolist orienteeruvalt kell

16.00 ja viib nad laste ema elukohta laupäeval kell 19.00; (4) alates kummagi lapse 14-aastaseks

saamisest, ehk nende varase teismeea lõpusirgel arutatakse vanemate ja lastega läbi suhtluse aja

pooleks jagamise küsimus, kusjuures 14-aastasel lapsel on otsuse langetamisel sõna- ja

hääleõigus.

12. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väidab maakohus küll, et rahuldas laste isa avalduse

suhtluskorra kindlaksmääramiseks osaliselt, kuid see ei vasta tõele. Avalduse osaliseks

rahuldamiseks ei saa pidada seda, et laste viibimise ajal ühe vanema juures, on teisel vanemal

õigus suhelda lastega sidevahendite (e-post, telefon, vms) kaudu, arvestades laste tavapärast

päevakava. Helistamisluba tuleks kohtult taotleda vaid siis, kui üks vanematest seda teisele

vanemale ei võimalda. Käesoleval juhul selles vaidlust pole olnud. Kohus ei ole välja

selgitanud, kas helistamiskeeld on ka tegelikult probleemiks ja kas sellega rikutakse laste huve.

Muid lapse isa taotlusi suhtluskorra osas kohus ei rahuldanud, mistõttu oleks kohtulahendi

resolutsioon sisuliselt ja formaalselt õige, kui kohus määranuks, et maakohus ei rahuldanud

suhtluskorra kindlaksmääramisel isa avaldust.

13. Suhtluskorra mitterahuldamise edasikaebamise põhjus on avaldaja taotlus, et lapsed

kohtuvad vaheldumisi ema ja isaga ühe nädala korraga. Maakohus ei ole vaatamata oma

2-19-7056

seisukohale, et laste huvides on laste ja isa suhete järkjärguline taastamine, arvestanud laste isa

ja laste suhete järkjärgulise taastamisega, sest selle plaani areng jääb poolikuks. Nimelt on

kohtumääruse järgi kehtestatud suhtluskord määratud esmalt poole aasta peale ja sealt edasi on

olukord ebaselge. Sellisena pole kohtumäärus ka täidetav, sest lapsed kasvavad ja laste isal ei

oleks justkui õigust lapsi koolist võtta, sest kohtumäärus käsib lapsi võtta lasteaiast.

14. Maakohus leidis, et laste isal oleks mõistlik võtta suhtluse aja pooleks jagamise küsimus

üles uuesti laste teismeeas. Lapsed on täna - AA 6-aastane ja CC 4-aastane. Maakohus ei

täpsustanud, millisest teismeea faasist on jutt, aga võib eeldada, et varajasest teismeeast, ehk

umbes 11-14 aastastest lastest. Isegi kui seda kohtu seisukohta jaatada, tuleb arvestada, et

selleni jõudmiseks on ca 7- 8 aastat aega, mistõttu on mõistlik seda kohtu õigesti mainitud isa

ja laste suhete järkjärgulist taastamisaega millegagi sisustada. Kohus ise seda ei ole teinud.

Sellest tulenevalt palub laste isa täiendada kohtu määratud suhtluskorda vastavalt oma

ettepanekule.

15. Nii Keila linn kui laste esindaja asusid kohtus seisukohale, et suhtluskord peaks olema

astmeline ja et kohtumiste pikkus peaks suurenema vastavalt laste valmisolekule. Maakohus ei

ole sellega arvestanud. Laste ühes või teises kodus elamine ei ole konkreetsel juhul nii

traagiline, kuna kummagi vanema kodud on teineteisest ca 70 m kaugusel, sama kaugel on

kummastki kodust lasteaed ja kool lasteaiast veel täiendavad 70 meetrit. Lastel ei ole suurt

vahet, kas tegemist on ema või isa koduga, sest mängu-, lasteaia- ja koolimaa on nii ehk teisiti

üks ja seesama. Maakohus ei ole oma lahendi tegemisel selle asjaoluga arvestanud.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Puudutatud isik III (laste ema) palus jätta määruskaebus menetlusse võtmata, menetlusse

võtmise puhul rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Laste isa on kaebusesse jätnud

märkimata õigusnormi, mida kohus on tema arvates rikkunud. Ebaselgeks jääb väide, et kohus

ei ole välja selgitanud, kas helistamiskeeld on ka tegelikult probleemiks ja kas sellega rikutakse

laste huve. Oma avalduses laste isa ise palus antud punkti määratleda. Samuti on ebaselge, mis

antud punktis laste isa ei rahulda. Kohus tegi omalt poolt kõik, et mõlemad pooled ja lapsed

oleks rahul kohtumäärusega. Laste isa poolt pakutud suhtlemiskorra graafikus ei olnud

arvestatud ühtki tingimust, mis peavad lastega suhtlemiskorra määratlemisel olema ära toodud.

Alates 2018 lapsevanemad elavad eraldi. Alates veebruarist 2019 ei reageerinud laste isa laste

ema kõnedele ja kirjadele ja blokeeris laste ema Facebookis, isa ei palunud lastega kohtumist

ega huvitunud nende elust. Kogu antud ajavahemiku vältel kujunes lastel oma elu. Pakkudes

antud graafikut, peab laste isa aru saama, et see muudab kardinaalselt laste elukorraldust ja

režiimi, mis mõjub lastele ebamugavalt. Mitte midagi lastesse suhtumises isa poolselt

muutunud ei ole. Laste isa ei toeta siiani laste graafikut. Näiteks kohtub ta lastega ühe päeva,

rikub juba olemasoleva režiimi. Seega tekkib lastel ärevus ja arusaamatus, miks emal käib alati

režiimi järgi, aga isaga võib teha mis tahad. Laste isa kaebab tihti selle kohta, et ta ei saa toita

ega lapsi magama panna. Lisaks tüdrukud räägivad, et isal ei ole midagi süüa. Võttes arvesse

kõike ülaltoodut on täiesti arusaamatu, kuidas ja millisel viisil ema oleks pidanud andma lapsi

isale terve nädalase tähtaja vältel. Laste ema on seisukohal, et kohus ei pea määrama

suhtluskorda kuni laste täisealiseni. Vanemad võivad oma äranägemisel suhtlemiskorda muuta.

Määruse täiendamine laste isa poolt pakutud viisil on käesoleval ajal ning tulevikus

vastuvõetamatu. Elukombed, milliseid viljeleb laste isa ning tema lohaks suhtumine režiimi,

samuti tema vastutustundetu suhtumine laste arengusse, teevad laste viibimise nädala kestel

võimatuks. Vastavalt pakutud suhtluskorrale pakub laste isa jagada iga nädal pooleks, mis

veelkord kinnitab, et isa suhtub laste elukorraldusse vastutustundetult. Selline laste elamine on

võimalik mõlema vanema vastastikuste suhete puhul. Antud juhul selline ühistegevus puudub.

2-19-7056

Laste isa ei mõtle tema poolt väljapakutud suhtluskorra tagajärgedele ega sellele, kui väsitav

oleks väikeste laste jaoks antud suhtluskord. Hetkel käivad lapsed lasteaias, ajapikku lähevad

kooli. Lapsed peaksid kaasas kandma kõiki õpikuid ja kooliks vajalikku ning kui unustavad

raamatu ema juurde, jääb ülesanne tegemata. Hiljem on vaja kõik uuesti kokku korjata ja ema

juurde viia. Selline suhtluskord võib lastele tekitada liigset ärevust, lastel ei teki kodutunnet ja

igasugune turvatunne kaob. Stabiilsuse peavad lapsele tagama lapsevanemad. Maakohus on

arvestanud nii Keila linna kui laste esindaja arvamusega. Täiesti loogika vastane on laste isa

väide, et laste elamine ühes või teises kodus ei ole traagiline. Jutt käib stabiilsusest ja püsivusest,

mida laste ema on võimeline kindlustama, laste isa aga mitte. Vanemate elukohtade vahekaugus

ei oma antud juhul mingit tähendust. Laste ema teavitab, et vaatamata isa soovile veeta palju

aega lastega, oleks pidanud alates 16.09.2019-07.04.2020 isal ja lastel olema 61 kohtumist,

millest ei toimunud peaaegu pooled. Küll isa ei saanud, siis oli haige, teisel tööl, väsinud,

pidevalt hilines kohtumistele ja lükkas edasi neid 45 minutit või tund.

17. Puudutatud isik IV (eestkosteasutus) leidis, et määruskaebuse rahuldamine ei vasta laste

huvidele. Kogutud info põhjal on lastekaitsetöötaja seisukohal, et taotletud suhtluskorra

täiendused ei ole otstarbekad ega vasta laste huvidele. Taotletud suhtluskorra saab arutusele

võtta, kui 05.03.2020 määratud suhtluskorda täidetakse ning laste ja isa vahel on kujunenud

tugev ja usaldusväärne suhe. Määratud suhtluskord võimaldab taastada isa ja laste head suhet,

on lastele turvaline ning ei ole liialt lapsi koormav. Käesoleval ajal, kui lapsed on alles

eelkooliealised ja suhe isaga taastumisjärgus, ei ole võimalik leppida kokku aastate pikkust

suhtluskorda. Tulevikus toimuva suhtluskorra kokku leppimisel on vajalik arvestada laste kooli

ja huvitegevuse ning soovidega. Laste huvides on, kui lapsevanemad lahendavad oma

erimeelsused lapsi puudutavates küsimustes ja edasised suhtluskorra muudatused lepivad

tulevikus kokku omavahel, arvestades laste heaolu ja laste soove.

18. Puudutatud isikutele I ja II (lapsed) riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldatama. Kohus on õigesti määranud suhtluskorra astmelisuse

suhteliselt lühiajalisena, sest pärast kuut kuud iganädalasi sagedasi kohtumise võib eeldada, et

lapsed on valmis jääma isa juurde ka ööseks. Kohus on õigesti otsustanud ja ka põhjendanud,

miks vahelduv hooldusõigus ei ole käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt laste huvidega

kooskõlas. Määruskaebuse esitaja seda kohtu põhimõttelist seisukohta vaidlustanud ei ole.

Võimalik ei ole pikalt ette näha ja praegu otsustada, et vahelduv hooldusõigus oleks noorema

lapse 11-aastaseks saamisest s.o. 7 aasta pärast laste huvide ning nende igakülgse heaoluga

kooskõlas. Kõiki asjaolusid selliseks suhtlusõiguse muudatuseks saab ja tuleb uurida siis.

Samadel põhjustel ei saa praegu ette otsustada isa ja laste kohtumiste pikendamist ka

määruskaebuse resolutsioonis punktides 3)i ja 3)ii näidatud moel. Põhjendamatu on

määruskaebuse resolutsiooni punktis 3)iv esitatud protsessuaalne taotlus, kuna see ei sisalda

vahetult isa ja laste suhtluse regulatsiooni. Kohtumäärusega ei saa kohustada vanemaid mingil

ajahetkel hakata arutama suhtluskorra muutmist.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657

lg 1 p 2, § 659 ja § 667, et laste isa määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

osaliselt. Ringkonnakohus täiendab maakohtu poolt määratud suhtluskorda vastavalt

2-19-7056

käesolevas määruses toodule. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1

p-le 1 ja §-le 659 tuginedes muutmata jätta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 neid ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

21. Ringkonnakohus selgitab, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega ning

kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles avaldaja taotleb määratud suhtluskorra

täiendamist. Maakohtu määrus on jõustunud osas, mida ei ole määruskaebusega vaidlustatud.

Määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks, nii nagu taotles laste ema, ringkonnakohtu hinnangul

õiguslik alus puudub, arvestades, et kaebuse sisust nähtuvalt heidab laste isa maakohtule ette

diskretsioonipiiride ületamist.

22. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule seoses

suhtluskorra avalduse lahendamisega. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste isa

maakohtule esitatud avalduses esile toonud detailse suhtluskorra. Hilisemas kohtumenetluses

esitatud suhtluskorra ettepanek ei sisalda laste isa avaldust, et ta avalduses märgitud

suhtluskorda enam ei soovi. Arvestades, et mõned laste isa avalduses toodud suhtluskorra

punktidest sisalduvad ka maakohtu määratud suhtluskorras (vt nt resolutsiooni punktid 3.8 ja

3.11 (osaliselt), 3.13, 3.14, 3.15), ei saa nõustuda väitega, et maakohus jättis laste isa

suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse sisuliselt rahuldamata.

23. Maakohtule ei ole ette heidetav ka helistamiskeelu probleemiks oleku välja selgitamata

jätmine, arvestades, et mõlemad vanemad on suhtluskorra määramisel vanema ja laste suhtluse

takistamist keelavat regulatsiooni vajalikuks pidanud. Nii nähtub laste isa avaldusest soov

suhtluskorra kehtestamiseks nõnda, et lapsevanem, kelle juures laps viibib, ei või takistada teist

vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. Laste isa poolt hilisemas menetluses esitatud

suhtluskord sisaldab ettepanekut reguleerida suhtlust nõnda, et laste viibimise ajal ühe vanema

juures teisel vanemal õigus suhelda lastega sidevahendite kaudu, arvestades laste tavapärast

päevakava. Laste ema nägemuse kohaselt võiks suhtluskord sisaldada määrangut, et kumbki

vanem ei takista laste ja eemal viibiva vanema suhtlemist telefoni teel.

24. Nõustuda tuleb siiski selle määruskaebuse väitega, et määratud suhtluskorra kohaselt ei ole

laste isal õigust lapsi koolist võtta ja selles osas on suhtluskord ebaselge. Olgugi, et vanemad

ise soovisid laste liikumise reguleerimist teise vanema juurde ainult lasteaiast või vanema

elukohast, võinuks maakohus siiski tähele panna, et lastest vanem (A) on juba 6-aastane ja

peatselt koolikohustuslik. Kuigi Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt saab lapsega suhtlemist

korraldav kohtumäärus muutuda sundtäidetavaks alles pärast lepitusmenetluse ebaõnnestumist

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.02.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13244, p

16.1.), peab kohtu määratud suhtlemiskord olema selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 05.11.2014 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Eeltoodust

tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määratud suhtluskorda tuleb täiendada

määranguga selle kohta, et kui lapsed hakkavad täitma koolikohustust, võtab isa lapse või

lapsed lasteaia asemel koolist.

25. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määratud suhtluskord on

muus osas ebaselge ja poolik ega arvesta eestkosteasutuse ning laste esindaja arvamustega, kes

leidsid, et laste ja isa kohtumisi tuleb järgjärgult suurendada vastavalt laste valmisolekule.

Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei ole laste isa suhtlus lastega olnud

järjepidev ning on vahepeal ka katkenud. Vaidlustatud määruse resolutsiooni punktidest 3.1. ja

3.2. nähtuvalt on maakohtu määratud suhtluskord kaheastmeline. Selle kohaselt kohtub isa

lastega esmalt kolmel nädalapäeval kindlaksmääratud ajavahemikel ning määruse jõustumisest

2-19-7056

kuue kuu möödumisel suhtlemise maht suureneb, võimaldades lisaks eelnevale lastega

kohtumisi ka üle nädala reede pärastlõunast kuni laupäeva õhtuni. Eeskosteasutus ja laste

esindaja määruskaebust ei toetanud.

26. Maakohtule ei ole etteheidetav ka diskretsioonipiiride ületamine seoses laste isa sooviga

määrata suhtlemise aeg lastega vanemate vahel võimalikult võrdselt ja pikemalt etteulatuvalt.

Ringkonnakohus ei pea määruskaebust põhjendatuks osas, milles laste isa soovib lastega

suhtlemise mahu suurendamist astmeliselt alates kaheteistkümne kuu möödumisest maakohtu

määruse jõustumisest, alates hetkest kui noorem laps C on kuu koolis käinud ning alates

noorema lapse 11-aastaseks saamisest.

27. Maakohus leidis õigesti, et kuna antud juhul ei ole vaidlust asjaolus, et lapsed ja isa on

teineteisest juba võõrdunud ning lapsed ei taha isaga pikemalt kohtuda, on laste huvides määrata

suhtluskord väiksemate ajaperioodidega, olukorra parandamise õigeks lahenduseks laste ja isa

vaheliste kohtumiste aja järkjärguline suurendamine ning laste isa saab suhtluse aja pooleks

jagamise küsimuse üles võtta uuesti laste teismeeas. Kuigi maakohus ei ole tõesti põhjendanud,

milliseid eluaastaid kohus silmas pidas, saab ringkonnakohus lähtuvalt teismeea

klassifikatsioonist (varajane, kõrg, hiline) aru nõnda, et mõeldud on eelkõige varajast teismeiga

(11-14 eluaastat).

28. Arvestades määruskaebuses esitatud protsessuaalset taotlust, on maakohtu määrus

jõustunud selle vaidlustamata osas ning vanematel tuli maakohtu määratud suhtluskorrast

lähtuda. Laste isa esitas ringkonnakohtule 11.08.2020 esialgse õiguskaitse taotluse, milles

väitis, et laste ema takistab laste ja isa suhtlust. Taotluse lahendamise käigus selgus

vastupidiselt, et laste isa ise ei täida suhtluskorda ning on lastekaitsetöötajaga kohtumisel

korduvalt rõhutanud, et suhtluskorda ta ei täida ning täitma ei hakka. Laste isa ei ole ümber

lükanud eestkosteasutuselt laekunud infot, ega ka laste ema väiteid selle kohta, et laste isa ei

ilmu alati kohtumistele, jätab neid ära ning on esinenud juhtumeid, kus lapsed olid ema juurde

naastes toidu puudumise tõttu näljased.

29. Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et hetkel ei ole laste huvides

maakohtu poolt määratud suhtluskorra täiendamine ja suhtlemise mahu suurendamine laste isa

poolt soovitud viisil. Ringkonnakohus rõhutab, et PKS § 123 lg 1 tulenevalt teeb kohus kõiki

lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades

kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Praegusel juhul on laste isa ise nii oma

suhtumise kui käitumisega välja näidanud, et kohtu määratud suhtluskorda ta ei täida, mis ei

ole mõistetav, arvestades, et suhtluskorra kindlaksmääramise nõude esitas kohtule laste isa.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et PKS § 143 lg 1 kohaselt ei ole vanemal ainult õigust, vaid

on ka kohustus lapsega isiklikult suhelda. Lapsel on õigus isiklikult mõlema vanemaga suhelda.

Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja

jätkumine (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-

12, p 18).

30. Ringkonnakohtu eelnevatest põhjendustest tulenevalt ei ole maakohtule ette heidetav ka

see, et kohus ei ole arvesse võtnud vanemate elukohtade väikest vahekaugust. Ringkonnakohus

ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et konkreetsete laste puhul pole vahet, kumma vanema

kodus nad viibivad. Primaarne ei ole mitte see, kui pikk või lühike on mängu-, lasteaia- ja

koolimaa, vaid see, kas laste vanemad on võimelised oma vanemlikke kohustusi laste suhtes

täitma ning laste õigustest ja huvidest lähtuma, mille eelduseks on nende sisust arusaamisvõime.

2-19-7056

31. Määruskaebus ei ole põhjendatud ka osas, milles laste isa taotleb maakohtu määruse

täiendamist punktiga, et alates kummagi lapse 14-aastaseks saamisest, ehk nende varase

teismeea lõpusirgel arutatakse vanemate ja lastega läbi suhtluse aja pooleks jagamise küsimus,

kusjuures 14-aastasel lapsel on otsuse langetamisel sõna- ja hääleõigus. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kehtiv seadus ei võimalda vanematele teise vanema nõusolekuta kehtestada

suhtluskorda puudutavate kokkulepete üle- või ümbervaatamise kohustust, samuti lastele

sellistes aruteludes osalemise kohustust.

32. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ja edaspidi sõltub see, milliseks kujuneb

suhtlemine lastega tegelikkuses, eelkõige laste isa enda suhtumisest ja sellest johtuvast

käitumisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste ema olnud laste isa ja laste suhtlemist

toetav. Nii nagu maakohus õigesti osundas, on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud

suhtluskorda kokkuleppel muuta (PKS § 143 lg 2¹ esimene lause). Täiendavalt selgitab

ringkonnakohus, et juhul, kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise

kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele ja vanemad kokkuleppele ei

jõua, tuleb vanemal pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

33. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades

õiglane.

34. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)