3-19-1890/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo

Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1890

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

08.07.2019

vastutusotsuse nr 13-7/00966-3 ja 26.07.2019 otsuse nr

13-7/00966-3-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja Maarika Pähklemäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata XX 27.08.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid (dtl 2376 jj).

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2020. a

otsus haldusasjas nr 3-19-1890 muutmata.

3. Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja menetlusosaliste

apellatsiooniastme muud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.10.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-19-1890

2(13)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) nõudis Osaühingult Mobitex (alates 03.10.2019 Osaühing

TGVS-L (likvideerimisel), edaspidi OÜ Mobitex) 10.10.2016 maksuotsusega nr 12.2-

3/031473-187 tagasi ettemaksukontole täidetud ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud

enammaksed summas 5421,70 eurot ja kohustas OÜ-d Mobitex tasuma maksusumma 32 173

eurot. Maksuotsuse lahutamatuks osaks on MTA 10.06.2016 kontrollakt nr 12.2-3/031473-14).

2. MTA kohustas 08.07.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00966-3 XX tasuma OÜ Mobitex

maksuvõlga 32 168,57 eurot.

OÜ Mobitex ei ole tasunud maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustusi.

OÜ Mobitex maksukohustuste katteks toimus viimati laekumine 09.05.2018 summas 2,84

eurot. Äriühing ei oma registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

OÜ Mobitex deklareeris viimati käivet 2018. a oktoobris ning töötasu väljamakseid 2018. a

jaanuaris. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2017. a kohta. Äriühing on

likvideerimisel alates 10.04.2018.

OÜ-l Mobitex puudus õigus maha arvata perioodil mai 2014 kuni veebruar 2015 Reti põik 8

viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulutustelt käibemaksu sisendkäibemaksuna kogusummas 15

452,01 eurot. Nimetatud kulutused ei ole tehtud OÜ Mobitex ettevõtluse ega maksustatava

käibe tarbeks, vaid XX ja tema perekonnaliikmete hüvanguks. Lisaks on XX OÜ Mobitex nimel

tasunud perioodil detsember 2014 kuni september 2015 Reti põik 8 viimistlus-, sisustus- ja

haljastuskulusid kokku 9380,02 eurot, mis loetakse äriühingu poolt residendist füüsilisele

isikule tehtud rendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga 1929,55 euro

ulatuses. Samuti on XX tasunud OÜ Mobitex nimel perioodil juuni 2014 kuni november 2014

Reti põik 8 viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulusid kokku 76 041,22 eurot, mis loetakse XX

isiklikeks kuludeks ja mitterahalisteks dividendi väljamakseteks, mis kuuluvad maksustamisele

tulumaksuga 20 213,48 euro ulatuses.

XX on rikkunud äriühingu maksukohustusi tahtlikult võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5

mõistes.

Äriregistri andmetel oli XX OÜ Mobitex ainuke juhatuse liige perioodil 24.03.2004–

10.04.2018 ning alates 10.04.2018 äriühingu likvideerija.

XX tegi teadlikult OÜ Mobitex nimel ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid ning kajastas

teadlikult OÜ Mobitex raamatupidamises kõnealuste väljamaksetega seotud kuluarveid. XX

ning tema perekond elab Reti põik 8 eramus. Reti põik 8 kinnistul asuvad ruumid on sisustatud

tavapärasele eluruumile omaselt ja eraldatud ei ole ühtegi ruumi töö tegemiseks. OÜ Mobitex

tegevusala ei eelda eraldi töökohti töötajatele, tegemist on n-ö perefirmaga, mille osanikuks ja

juhatuse liikmeks oli vaid XX. XX tegi Reti põik 8 üksikelamu ja kinnistu tarbeks kulutusi juba

enne kasutusvalduse seadmise lepingu sõlmimist. OÜ Mobitex poolt kajastatud Reti põik 8

kulutused on tehtud XX ja tema abikaasa YY omandis olevale kinnistule, mis suurendab

3-19-1890

3(13)

kinnistu kui vara väärtust. OÜ Mobitex poolt perioodi mai 2014 kuni veebruar 2015

käibedeklaratsioonidel deklareeritud kulutused ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega ega

maksustatava käibega. XX eesmärgiks oli jätta OÜ Mobitex maksukohustused täitmata.

XX kajastas juhatuse liikmena OÜ Mobitex raamatupidamises Reti põik 8 kuluarveid, mille

alusel on esitatud OÜ Mobitex maksudeklaratsioonides (TSD ja KMD) ebaõigeid andmeid. XX

esitatud andmete alusel on arvutatud valesti käibemaksu (alusetu sisendkäibemaksu

kajastamine 15 452,01 eurot) ja tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 22 143,03 eurot).

Vanima maksusumma määramise tähtaeg saabub 05.03.2021.

3. MTA täiendas 26.07.2019 otsusega nr 13-7/00966-3-2 vastutusotsust, vastates XX

vastuväidetele vastutusotsuse projektile. XX esitas vastutusotsusele ja seda täiendavale otsusele

vaide, mille MTA jättis 19.09.2019 vaideotsusega nr 6-1/4457-2 rahuldamata.

4. XX esitas 09.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega kohaldada aegumist, sh

maksuvõla ja intressinõude kustutamist, alternatiivselt tühistada MTA 08.07.2019 vastutusotsus

nr 13-7/00966-3 ja 26.07.2019 otsus nr 13-7/00966-3-2.

OÜ Mobitex taotles maksuotsuse jõustumisel vastustajalt maksuvõla ajatamist, et tagada

maksete tasumine vastavalt maksegraafikule. OÜ-l Mobitex ei olnud varasemate ajatatud

maksete osas võlgnevusi. MTA arestis läbirääkimiste ajal OÜ Mobitex vara, sh pangakontod.

Pangakontode arestimise tõttu ei olnud ettevõttel võimalik tegutseda. MTA arestis ka ettevõtte

põhivarad, sh masinad, kuigi ettevõte oli taotlenud ajatamist ja kohtuvaidluse ajaks oli

sundtäitmine peatatud. Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette äriühingu tasumiskohustuse

rikkumist, samas on kaebaja teinud kõik endast sõltuva, et vastustaja annaks OÜ-le Mobitex

võimaluse maksuvõla ajatamiseks ja graafikujärgseks tasumiseks, millest MTA keeldus.

Ettevõtte ja kaebaja arvates oli maksuvõlg ja intressinõue aegunud vähemalt mingis osas. OÜ

Mobitex ja kaebaja on aegumisele korduvalt tuginenud ja taotlenud aegumise kohaldamist.

Kodukontori investeeringutena viimistlus-, sisustus- ja haljastuskulutuste eest arvestatud

käibemaksu 15 452,01 eurot sai arvestada sisendkäibemaksuarvestuses, sest ettevõte tegutses

vaadeldaval aadressil. Lisaks luges MTA kaebaja poolt sularahas makstud 9380,02 eurot

füüsilise isiku üürituluks (millelt äriühing pidi kinni pidama ja riigile tasuma 1929,55 eurot

tulumaksu). Selline arvutuskäik ei ole õige, sest tegemist polnud kaebaja kantud kulude

hüvitamisega ega väljamaksega, vaid ettevõttesse sissemaksega. Notariaalse lepinguga oli see

periood tasuta kasutusvaldusega ja renti ei pidanud maksma. OÜ Mobitex oli esitanud arveid

äriühinguga mitteseotud isikule (kinnistu omanikule), kes tasus investeeringute kasutamise

pealt täiendavalt renti, mitte vastupidi. Eeltooduga on vastustaja kunstlikult tõstnud

maksukohustust, sh kõrvalkohustust. Ülejäänud arvete eest äriühingu arvelduskontolt otse

kolmandatele isikutele makstud 76 041,22 eurot luges MTA äriühingu kasumi varjatult

väljavõtmiseks, mitterahalisteks dividendi väljamakseteks XX-le. Kaebajale on ebaselge,

milliseid arveid vastustaja silmas peab, need ei ole vastutusotsuses eraldi välja toodud. Kinnistu

ei kuulu kaebajale, seega ei ole õiglane arvestada tehtud kulutusi kaebaja dividendina. Kaebaja

ei nõustu, et kodukontori investeeringud täitsid ainult kaebaja või kaebaja lähedaste huve seoses

Reti põik 8 hoone ja kinnistuga, kuna hoone tegutses avatud kodukontorina. Kaebaja möönab,

et raamatupidamises oleks pidanud kõiki kulutusi proportsionaalselt jagama nii ettevõtte kui

kinnistu omanike vahel, et tasakaalustada kodukontori kasutusega kaasnevat ebamugavust

pereliikmetele. Umbes 10–15% investeeringute üldmahust on mõistlik proportsioon, mida võis

teha investeeringuteks, sh vastab tavapärastele kulutustele muu rendipinna investeerimisel

kinnisvaraturul. Kaebaja tegi tööd Reti põik 8 kinnistul, kus oli olemas eraldi töökabinet, mille

kohta esitas OÜ Mobitex ka tõendid. Kaebaja vend oli ettevõtte töötaja, OÜ Mobitex autojuht.

3-19-1890

4(13)

Lisaks osales autojuht töökoosolekutel. Kinnistul toimus ka kauba ladustamine. Samuti olid

kinnistul koostööpartnerite autod, mistõttu sai rikutud haljastus ning tee. Eelneva tõttu olid tee

rajamise kulud vajalikud OÜ Mobitex tarbeks. Seega oli omanikul õigus nõuda kahjude

hüvitamist.

MTA ei ole vastutusotsuses välja toonud, millised nõuded deklaratsioonide lõikes on kustutatud

ning mis on kehtivad. Kaebajal ei ole võimalik üheselt kontrollida vastutusotsuse nõude õigsust.

Vastustaja rikkus menetlusõigust ning ei lahendanud tähtaegselt kaebaja taotlusi, sh aegumise

ja haldusakti ebaselguse osas. Vaidemenetluses ei tagatud kaebajale ärakuulamisõigust ega

võimaldatud esitada täiendavaid taotlusi. Lisaks ei antud selgitusi vastutusotsuse kohustuste

arvestamise metoodika, maksuvõla ja intressi arvestuste kohta. Menetleja ei ole vaidemenetluse

käigus analüüsinud, milliseid makseid on äriühing teinud ja kui suur maksuvõlg, sh intressid

vastutusotsuse seisuga on aegunud/ettevõtte poolt tasutud jne. Lisaks jäeti kontrollimata

aegumise tähtaeg.

Halduskohus ei ole haldusasjas nr 3-16-2055 tuvastanud eraldi kaebaja süüd. Halduskohus

tuvastas, et kaebaja ei saanud aru. Vastutus- ega vaideotsuses ei ole kaebaja süüd eraldi

analüüsitud ega tõendatud. Ettevõtte deklaratsioonid on nõuetekohaselt parandatud. Kaebajal ei

ole olnud võimalik kontrollida vastustaja arvutusi ja nõuete õigsust, kuna haldusaktid on

motiveerimata. Kodukontori kasutamise osas ei ole siiani välja kujunenud lõplikku praktikat,

sh on Riigikohtu praktika pidevalt muutuv. MTA ei ole vastutusotsuses kaalunud, kas tegemist

oli inimliku eksitusega või tahtlusega. Raamatupidamisdokumentide hindamine eeldab

eriteadmisi. OÜ Mobitex lähtus eeldusest, et umbes 10% kinnistu üldkulutustest on

proportsionaalne investeeringu maht, lähtudes kodukontori kasutuse eesmärkidest. Seadus ei

keela investeeringuid kodukontori arendamiseks. Varasemas menetluses on juba tuvastatud, et

ettevõte kolis kodukontorisse, teised rendilepingud lõpetati. Tegemist polnud tahtlusega, vaid

inimliku eksitusega, mis oli põhjustatud puudulikust informatsioonist ja praktikast

kodukontorite investeeringute deklareerimise võimaluste osas.

Vastutusotsus on tühine, kuna vastustaja koostas selle enne kaebaja poolt esitatud vastuväidete

saamist/analüüsimist. Kaebajale ei olnud arusaadav, milline haldusakt on kehtiv (vastutusotsus

või korrigeeritud vastutusotsus). Vastustaja ei selgitanud korrigeeritud vastutusotsuses, et

kehtib ka menetlusnorme rikkudes välja antud vastutusotsus. Korrigeeritud vastutusotsuses ei

ole sisuliselt kaebaja taotlusi arvestatud ega tuvastatud kaebaja süüd. Ka vaidemenetluses ei

olnud kaebajale üheselt arusaadav, kas vastutusotsus tühistati või mitte ning milline haldusakt

on kaebaja suhtes kehtiv.

MTA kontrollperiood oli ebaproportsionaalselt pikk, mis tingis suure intressinõude.

2014. ja 2015. a perioodide maksuvõlg ja kõrvalnõuded on aegunud.

OÜ-s Mobitex tegi raamatupidamise kandeid raamatupidaja, kuna juhatuse liikmel ei ole

raamatupidamise eriteadmisi. Ebaõige on vastustaja hinnang, et raamatupidaja on ettevõtte

volitatud isik. Kaebaja lasi OÜ Mobitex seadusliku esindajana raamatupidajal parandada

vaidlustatud deklaratsioone MTA juhistest lähtuvalt, sh aegunud nõuete osas. OÜ-l Mobitex oli

e-MTA keskkonnas deklaratsioonide esitamiseks volitatud isik. Kaebaja ei ole ise

deklaratsioonide kandeid süsteemis teinud. OÜ Mobitex intressinõue on kaebaja suhtes

aegunud, kuna puudub kaebaja süü. Kaebaja küll allkirjastas OÜ Mobitex majandusaasta

aruandeid, kuid need koostas raamatupidaja, kes omab ka juurdepääsu e-maksuametile.

5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-19-1890

5(13)

Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud: OÜ-l Mobitex oli

vastutusotsuse tegemise ajal 08.07.2019 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille

sissenõudmine ei olnud aegunud; vastutusotsusega kaebajalt solidaarselt OÜ-ga Mobitex

sissenõutav äriühingu maksuvõlg tekkis ajavahemikul septembrist 2014 kuni septembrini 2015.

Kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liige 24.03.2004–10.04.2018, seega ka OÜ Mobitex

maksuvõla tekkimise ajal; maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna

tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega (varaseim tähtaeg saabub

05.03.2021); OÜ Mobitex maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei

ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (maksukorralduse seaduse, MKS § 96 lg 5);

vastutusotsus on tehtud ajal, kui OÜ Mobitex oli õigusvõimeline äriühing.

Kaebaja on tahtlikult rikkunud deklareerimis- ja tasumiskohustust. Vastustaja möönab, et

väljastas vastutusotsuse, ilma et oleks eelnevalt suutnud tuvastada asjaolu, et kaebaja oli

esitanud vastutusotsuse projektile oma eriarvamuse. Selle puuduse kõrvaldas vastustaja

täiendava otsusega, milles kajastas nii kaebaja eriarvamuse väiteid kui ka maksuhalduri

vastuväiteid kaebaja seisukohtadele. Samas ei muuda kaebaja eriarvamuse väidete

analüüsimine 26.07.2019 otsuses vastutusotsust õigusvastaseks. Vastutusotsuse projekti

esitamisega ning 26.07.2019 otsusega tagas vastustaja kaebajale õiguse olla ära kuulatud.

Vastutusotsuse lisas 1 esitatud OÜ Mobitex saldopäringus on maksudeklaratsioonide kaupa

esitatud OÜ Mobitex tasumata maksunõuded. Samuti on OÜ Mobitex põhivõla kujunemine

toodud maksustamisperioodide kaupa vastutusotsuse tabelis 2 lk-del 10 ja 11. Intressiarvestus

on toodud vastutusotsuse lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas 17. Kaebajal kui

OÜ Mobitex likvideerijal on jätkuvalt e-maksuametis ligipääs OÜ Mobitex maksuarvestusele

ning kaebaja on saanud vastutusotsusega sissenõutavate maksusummade õigsuse ise üle

kontrollida. Väiteid OÜ Mobitex maksuvõla arvestuse ebaõigsuse kohta ei ole kaebaja esitanud.

Kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole süüdi OÜ Mobitex maksuvõla tekkimises, sest ta ei

saanud aru, ei ole tõsiselt võetavad. Jättes kaebaja perekonna eramu ehitamise kulud OÜ

Mobitex kanda ning arvestades elamu ehituskulude arveid äriühingu käibemaksuarvestuses,

saab tegemist olla ainult kaebaja tahtliku tegevusega. Kaebaja, kes omas pikaajalist ettevõtluse

kogemust, ei saanud olla heauskne. OÜ-l Mobitex ei olnud ajavahemikul 2014. a septembrist

kuni 2015. a veebruarini mingit formaalset alust Reti põik 8 kinnistule kulutuste tegemiseks.

Asjaolu, et raamatupidaja esitab füüsiliselt maksudeklaratsioonid, ei vabasta äriühingu juhatuse

liiget vastutusest deklareeritud andmete õigsuse eest (MKS § 8 lg 1). Informatsiooni toimunud

tehingute kohta annab raamatupidajale äriühingu juhatuse liige. Vastutusotsus ei käsitle

ebaõigelt vormistatud raamatupidamiskirjendeid, nagu kaebuses väita püütakse, vaid OÜ

Mobitex deklareerimiskohustuse rikkumist kaebaja poolt, s.t ebaõigete andmete kajastamist

maksudeklaratsioonides. Kaebaja väidab eksitavalt, et ettevõtte deklaratsioonid on

nõuetekohaselt parandatud. OÜ Mobitex esitas parandusdeklaratsioonid enne maksuotsuse

tegemist ning neis kajastatud asjaolud on maksuotsuse tegemisel arvesse võetud. Samas ei

kõrvaldanud OÜ Mobitex parandusdeklaratsioonide esitamine maksusumma määramise

vajadust, s.t OÜ Mobitex ei esitanud kontrollitud perioodil nõuetekohaselt parandatud ja õigete

andmetega maksudeklaratsioone.

Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult maksuotsusele eelnenud

kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid. MTA 11.10.2016 otsusega

vähendati OÜ Mobitex intresse ajavahemike eest, millal maksuhaldur kontrollimenetluse

käigus toiminguid ei teinud. Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse

põhjendamatut pikkust OÜ Mobitex intressisumma vähendamisega arvesse võetud.

3-19-1890

6(13)

OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250 eurot.

Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks taganud maksusumma laekumist enne selle

aegumist. Pärast maksuotsuse tegemist ei olnud kaebaja kui OÜ Mobitex juhatuse liige enam

huvitatud OÜ Mobitex maksuvõla tasumisest. Samuti ei kasutanud kaebaja OÜ Mobitex

juhatuse liikmena Reti põik 8 kasutusvalduse lepingust tulenevaid võimalusi nõuda kinnistu

kasutamise eest tasu Reti põik 8 kinnistu omanikult ega ka OÜ-lt Mobitex. Seega rikkus kaebaja

OÜ Mobitex juhatuse liikmena tasumiskohustust mitte ainult kontrollitud perioodil, vaid ka

pärast maksuotsuse tegemist.

Vastutusotsuse õiguspärasuse tagamiseks ei ole vajalik kõiki eelnevalt juba kajastatud

asjaolusid taas üle korrata, vaid piisab viidetest. Pealegi on maksuotsuses kajastatud asjaolud

läbinud kohtuliku kontrolli.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

11.05.2020

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus vastutusotsuse

seisukohtadega (HKMS § 165 lg 2).

MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning XX-le tehtud vastutusotsuse tühistamiseks ei ole alust.

Õige on kaebaja tähelepanek, et vaatamata maksuotsuse jõustumisele tuleb vastutusotsuse

aluseks olevad asjaolud tuvastada vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses.

10.10.2016 maksuotsuses ei olnud maksuhaldur tuvastanud äriühingu juhatuse liikme tahtlust,

kuna see polnud maksukohustuse tekkimiseks vajalik. Vastutusotsuses asus maksuhaldur

seisukohale, et tahtlus esines. Kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liikmena maksuotsuse

menetlusse kaasatud ning ta kuulati selles menetluses juhatuse liikmena volitatud esindaja

kaudu ka ära (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2019 kohtuotsus nr 3-17-357, p 16). Seega võib

äriühingule eelnevalt tehtud maksuotsust kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel.

OÜ Mobitex esitas juuli, septembri, oktoobri 2014 parandusdeklaratsioonid 18.08.2016, s.o

enne maksuotsuse tegemist. Seega tuli MTA-l parandusdeklaratsioonides esitatud andmetega

maksuotsuse tegemisel arvestada, mida MTA on ka teinud. Parandusdeklaratsioonidega ei

kõrvaldanud OÜ Mobitex maksusumma määramise vajadust.

MTA jättis 08.01.2018 otsusega nr 13-1/9 rahuldamata OÜ Mobitex maksuvõla ajatamise

taotluse. OÜ Mobitex taotles maksuvõla ajatamist üksnes viisil, et äriühing tasub igakuiselt 250

eurot. Nimetatud suurusega igakuised maksed ei oleks taganud maksusumma laekumist enne

aegumist. MTA keeldumise alused on põhjendatud. MTA kohustus on tagada, et maksud

laekuksid riigile tähtaegselt ning riik ei kannaks kahju. Ka Tallinna Ringkonnakohus leidis

28.03.2018 otsuse nr 3-16-2055 p-s 12, et OÜ Mobitex maksuvõla ajatamisest keeldumine oli

õiguspärane, kuna MTA-l on vastava otsuse langetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus. Kaebaja

ei ole kaebuses välja toonud, et OÜ Mobitex oleks soovinud suurendada summat selliselt, et

maksukohustus oleks tasutud enne selle aegumist.

MTA asus vastutusotsuses järeldusele, et kaebaja suhtes kohaldub viieaastane aegumistähtaeg,

kuna kaebaja rikkus tahtlikult MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid maksukohustusi. Vanim

tasumata OÜ Mobitex maksukohustus pärineb 2014. a septembrist (käibemaks). MKS § 99 lg

1 p 2 kohaselt peatub maksusumma määramise aegumine maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni

selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2018

otsusega haldusasjas nr 3-16-2055 (jõustus 28.04.2018) OÜ Mobitex kaebuse 10.10.2016

maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. See tähendab, et maksusumma määramise tähtaeg

peatus perioodiks 13.12.2016–28.04.2018. Seega saabub vanima maksusumma määramise

tähtaeg 05.03.2021. Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult

3-19-1890

7(13)

maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid.

MTA vähendas 11.10.2016 otsusega OÜ Mobitex intressi perioodi 09.06.2016–10.10.2016 eest

2792,89 euro võrra. Seega on maksuotsusele eelnenud kontrollimenetluse põhjendamatut

pikkust OÜ Mobitex intressisumma vähendamisega arvesse võetud.

Vastutusotsusest nähtuvalt edastas maksuhaldur kaebajale 24.05.2019 vastutusotsuse projekti

nr 13-7/00966-2 54, mis toimetati kaebajale kätte e-posti kaudu 24.05.2019. Menetlusosaliste

vahel ei ole vaidlust, et kaebaja esitas vastuväited projektile tähtaegselt, kuid MTA kinnitusel

ei jõudnud vastuväited tehnilistel põhjustel pädeva ametnikuni. Samas arvestas MTA kaebaja

vastuväidetega ning käsitles neid 26.07.2019 otsuses nr 13-7/00966-3-2. Eelnevaga tagas MTA

kaebaja ärakuulamisõiguse tulenevalt MKS § 13 lg-st 1.

Eluliselt

usutav

ei

ole

kaebaja

seisukoht,

et

ta

oli

deklaratsioonide

ning

parandusdeklaratsioonide esitamisel eksituses. Vastutusotsuse p-st 3 tuleneb, et kaebaja omas

ainuisikuliselt kontrolli OÜ Mobitex tegevuse üle maksuvõla tekkimise perioodil. Kaebaja

seisukoht, et ta ei valda raamatupidamisega seonduvat, mistõttu tegeles OÜ Mobitex

raamatupidamisega raamatupidaja, on paljasõnaline. Kaebaja omab pikaaegset ettevõtlusega

tegelemise kogemust (u 15 a), millest võib järeldada, et kaebajal on piisavalt teadmisi äriühingu

majandustegevuse juhtimise ja korraldamise kohta. Isegi kui arvestada, et kaebaja ei valda

raamatupidamist spetsiifiliselt, peab ta aru saama tehingutega seonduvast, sh sellest, millised

tehingud kuuluvad maksustamisele (vt äriseadustiku § 187 lg 1 ja lg 2).

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 28.03.2018 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-16-2055, et OÜ

Mobitex kasutab Reti põik 8 ruume oma ettevõtluses, kuid Reti põik 8 ehitamise ja

korrastamisega seotud kulud ei ole seotud OÜ Mobitex ettevõtlusega ega maksustatava käibega.

Kulutused on tehtud XX ja tema perekonna huvides ning OÜ Mobitex üksnes kasutab XX ja

tema abikaasa omandis olevat kinnisasja. Asjaolust, et söögilaua taga töötab XX või tema

abikaasa või raamatupidaja istub elamu verandal, ei saa järeldada, et kinnistu korrastamiseks

tehtud kulutused on tehtud ettevõtluse tarbeks. Samuti pole määrav, et toas asuvad ettevõtte

arvuti ja raamatupidamisdokumendid. Ringkonnakohus ei ole eraldiseisvalt tuvastanud kaebaja

süüd, kuid see ei olnud ka vajalik. MTA-l oli õigus tugineda haldusasjas nr 3-16-2055

tuvastatud asjaoludele. Kuna kaebaja oli OÜ-s Mobitex ainuosanik ja juhatuse liige, saab teha

ühese järelduse, et kaebaja tegi teadlikult otsused äriühingu rahaliste vahendite kasutamise osas.

MTA on vastutusotsuse p 3 alapunktis b, mis viitab MTA 10.06.2016 kontrollaktile nr 12.2-

3/031473-14, välja toonud tehingud, mis kuuluvad maksustamisele. Kaebaja ei ole vaides ega

kaebuses MTA väiteid tehingute osas ümber lükanud. Lisaks on vastutusotsuse lisas 1 esitatud

OÜ Mobitex saldopäringus maksudeklaratsioonide kaupa esitatud OÜ Mobitex tasumata

maksunõuded. OÜ Mobitex põhivõla kujunemine on toodud maksustamisperioodide kaupa

vastutusotsuse tabeli 2 lk-del 10 ja 11. OÜ Mobitex intressiarvestus on toodud vastutusotsuse

lisades 11 ja kaebajalt sissenõutava intressi osa lisas 17.

Äriühingu juhatuse liikme MKS §-st 8 tulenev vastutus on ühtlasi kohustus korraldada

äriühingu majandustegevust selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid täielikult ja

õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Juhatuse liige

vastutab selle kohustuse täitmise eest isegi juhul, kui ta delegeerib vastava kohustuse täitmise

mõnele teisele isikule. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku

juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest.

Kaebaja omab pikaaegset äriühingu juhtimise kogemust, mistõttu ei saa ta vastutusotsusele

vastu vaielda pelgalt väitega, et ta ei tunne raamatupidamise spetsiifikat. Kaebaja ei ole ka

väitnud, et raamatupidaja on kaebaja tahte vastaselt esitanud ebaõigeid deklaratsioone kaebaja

nimel.

3-19-1890

8(13)

Õige ei ole kaebaja lähenemine, et puuduvad õigusaktid ja kohtupraktika selle kohta, millises

osas on lubatud deklareerida investeeringuid kodukontoritesse. Asjakohased normid on

käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 6 ning § 29 lg-d 1 ja 4. Kui kaebaja on deklareerinud

sisendkäibemaksu täies ulatuses ja maksuhalduri hinnangul ei ole see põhjendatud, on

maksuhalduril analoogselt võimalik tuvastada ettevõtlusega seonduv proportsioon ja piirata

ülejäänud osas sisendkäibemaksu mahaarvamist või maksustada seda omatarbena. Kui

ettevõtlusega mitteseonduvas osas on tegemist kaebaja juhtorgani liikmele tehtud hüvega, on

nimetatud osa põhjendatud maksustada erisoodustusena tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg-te 1

ja 4 ning sotsiaalmaksu seaduse § 2 lg 1 p 7 alusel (vt nt Tallinna Halduskohtu 16.12.2016 otsus

haldusasjas nr 3-16-1601).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub 20.05.2020 apellatsioonkaebuses (ja 27.08.2020 täiendavas seisukohas)

tühistada Tallinna Halduskohtu 11.05.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada

kaebus või saata asi esimese astme kohtule uuesti lahendamiseks.

Tõele ei vasta väide, et kaebajal ei ole esitanud vastuväiteid OÜ Mobitex 10.10.2016

maksuotsuse osas. Kaebaja esitas vastuväited halduskohtule, kuid kohus on jätnud need

tähelepanuta.

Vastutusotsuse tegemisel on ebaõigesti rakendatud aegumistähtaega. Maksukohustus on

aegunud. Kaebaja ei ole pannud toime kuritegu, mistõttu ei saa kohaldada viieaastast

aegumistähtaega. OÜ Mobitex parandas deklaratsioonid nõuetekohaselt ning esitas 2014. a

juuli-, septembri- ja oktoobrikuu parandusdeklaratsioonid 18.08.2016, s.o enne maksuotsuse

tegemist. Seega tuli vastustajal parandusdeklaratsioonides esitatud andmetega maksuotsuse

tegemisel arvestada, mida aga täies ulatuses ei tehtud. Kohus ja vastustaja on jätnud

tähelepanuta, et OÜ Mobitex vaidlustatud käibemaks on faktiliselt ammu tasutud. Võlgnevuse

arvestus on tekkinud muudest alustest. Vastustaja määras ise OÜ-le Mobitex dividendid, mis ei

ole käibemaksudeklaratsiooniga seotud vahetu võlgnevus. Dividendide määramisel on valesti

arvutatud ka intressid, kuna dividendide osas oli äriühingul õigus teha otsuseid hiljem.

Vastutusotsuse menetluses ja halduskohtus ei ole neid asjaolusid selgitatud.

Kaebaja on taotlenud ajatamist ja täitnud ajatamisel võetud kohustusi, kuid vastustaja keeldus

korduvast ajatamisest õigusvastaselt. Ajatamisega oleks olnud võimalik vähendada äriühingu

maksukohustust, sh välistada vastutusotsuse tegemise. Vastustaja tegevuse tõttu suurenes

äriühingu maksuvõlg.

Kohtuotsusest ei selgu, miks on ebaõige kaebaja väide, et maksuhaldur venitas põhjendamatult

maksuotsusele eelnenud kontrollimenetlusega, mille tõttu suurenesid OÜ Mobitex intressid.

Vastustaja ei ole tõendanud, milliseid toiminguid ta nii pikalt pidi tegema. Kaebajale

teadaolevalt viibis menetleja sel perioodil ka puhkusel.

Kuna 10.10.2016 maksuotsuses ei ole tuvastatud äriühingu juhatuse liikme tahtlust, oleks

maksuhaldur pidanud edaspidises menetluses tahtluse aspektid üheselt ja arusaadavalt välja

tooma. Vastutusotsusest ei nähtu, kuidas ja millistel asjaoludel on MTA lugenud kaebaja süü

vormiks tahtluse. Kohus ja vastustaja on jätnud tähelepanuta, et äriühingul oli volitatud

deklaratsioonide sisestajaks raamatupidaja, kes osales ka likvideerimismenetluses. Samuti on

jäetud tähelepanuta, et kaebaja emakeel on vene keel ning küsimustele vastamisel on kasutatud

Google tõlget. Kaebaja ei ole kursis raamatupidamise nüanssidega. Äriühingu asutamisest peale

ei ole kaebaja teinud ise ühtegi deklaratsiooni, neid esitas raamatupidaja. Ligipääs ei tähenda

seda, et kaebaja oleks osanud deklaratsioone ise esitada.

3-19-1890

9(13)

Kohus on jätnud tähelepanuta, et Reti põik 8 osas oli äriühingul notariaalne kasutusvaldus ja

seal asus äriühingu kontor. Seetõttu ei nõustu kaebaja kohtu järeldusega, et kulutused on

väidetavalt tehtud üksnes kaebaja ja tema perekonna huvides ning OÜ Mobitex üksnes kasutas

kaebaja ja tema abikaasa omandis olevat kinnisasja. Vastustajale on esitatud kasutusplaanid,

millelt nähtub, milliseid ruume äriühing kasutas. Kohus jättis tähelepanuta, et kogu

majandustegevuse juhtimine toimus kodukontoris. Maksuhaldur ei ole põhistanud, miks ei

võinud äriühing teha kasutusvaldusega kinnistul remonti. Tegemist ei ole parendamisega, kuna

parendamiseks loetaks vaid selliseid kulutusi, mis ületavad kinnistu väärtusest 10%.

Maksuhaldur on jätnud kustutamata põhivõla, soodustades sellega intressi kasvamist. Kuna

äriühing oli ära tasunud 2016–2017 perioodi põhivõla, siis edasist võlgnevust ei saa enam

lugeda deklaratsiooni ebaõigeks esitamiseks.

8. MTA palub 29.06.2020 kirjalikus vastuses (ja 04.09.2020 täiendavas seisukohas) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varasemate

seisukohtade juurde neid kordamata.

Maksuvõlg ei ole aegunud. Maksuhaldur tuvastas vastutusmenetluses, et OÜ Mobitex

maksuvõla tekkimise korral oli tegemist maksusumma tahtliku tasumata jätmisega, mistõttu

kohaldub viieaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg. Põhjendamatu on väide, et

vastutusotsuse menetluses on jäetud käsitlemata kaebaja esitatud aegumise taotlused.

Põhjendatud ei ole ka kaebaja seisukoht, et äriühingu maksukohustuse aegumise peatumist ei

tule arvestada juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemisel. MKS § 96 ega § 99 lg 1 sellist erandit

ei kehtesta.

MTA 10.10.2016 maksuotsus oli koostatud OÜ-le Mobitex, mistõttu ei kuulunud maksuotsuses

tuvastamisele kaebaja kui äriühingu juhatuse liikme tegevuses tahtluse esinemine. Kaebaja

tegevuses on tahtlus tuvastatud vastutusotsuses, millega on kindlaks tehtud kaebaja süü OÜ

Mobitex maksuvõla tekkimisel. Kaebaja väidetav teadmatus äriühingu raamatupidamise

korraldamise alal ei ole põhjendatud tema eelneva pikaajalise ettevõtluskogemuse tõttu. Ka ei

tee raamatupidaja iseseisvalt äriühingu arvelt kulutusi, nende üle otsustab ja vastutab äriühingu

juhatuse liige. Kaebaja vastutust ei muuda olematuks asjaolu, et OÜ Mobitex

maksudeklaratsioone ei esitanud kaebaja ise, vaid raamatupidaja.

Maksuotsuse p-s 2.1.1 on kirjeldatud OÜ Mobitex 18.08.2016 esitatud käibedeklaratsioonide

parandusi topelt kajastatud arvete osas 2014. a juuli-, septembri- ja oktoobrikuu eest, mille

tulemusena jäi kulude summaks 92 711,90 eurot. Samuti on p-s 2.2.6 käsitletud OÜ Mobitex

12.09.2016 esitatud 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni parandust, millega suurendati

20% määraga maksustatavat käivet 1534,25 euro ulatuses ja sellelt arvestatud käibemaksu

306,85 euro ulatuses. Seega on OÜ Mobitex deklaratsiooniparandusi maksuotsuses arvesse

võetud.

Arusaamatuks jääb, mida kaebaja peab silmas väitega, et OÜ Mobitex on vaidlustatud

käibemaksu faktiliselt ammu tasunud ning võlgnevuse arvestus on tekkinud muudest alustest.

Kaebajalt ei nõuta vastutusotsusega maksuvõlga, mis on juba varasemalt tasutud.

TuMS § 50 lg 1 (2014. a kehtinud redaktsioonis) järgi maksab residendist äriühing tulumaksu

dividendide väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Seega ei sõltu dividendide

väljamaksetelt arvestatav tulumaks sellest, millal teeb äriühing otsuse dividendide

väljamaksmiseks, vaid sellest, millal äriühing reaalselt dividende välja maksab. Tulumaks on

kassapõhine maks. Sellest tulenevalt sõltub ka intressiarvestus ajast, millal dividendidelt

arvestatava tulumaksu võlg tekkis.

3-19-1890

10(13)

OÜ Mobitex majanduslik seis maksuvõla ajatamisest keeldumise ajal ei oleks võimaldanud

tagada maksuvõla täielikku tasumist.

MTA 11.10.2016 otsusega on OÜ-lt Mobitex nõutud intressisummat maksumenetluse pikkuse

tõttu juba vähendatud. Sellega on kaebaja kontrollimenetluse liigse pikkuse väide juba eelnevalt

maksuhalduri poolt arvesse võetud.

Vastutusotsuse tegemisel on oluline see, et kaebaja oli OÜ Mobitex juhatuse liikmeks perioodil,

mil maksuvõlgnevus tekkis, s.o ajavahemikul 2014. a maist kuni 2015. a septembrini. Hilisem

likvideerijaks määramine ei välista kaebaja vastutust MKS § 40 lg 1 järgi.

MTA 10.10.2016 maksuotsuses on OÜ-le Mobitex ette heidetud kulutuste tegemist kaebaja

perekonnale kuuluvale kinnistule perioodil mai 2014 – veebruar 2015. Kasutusvalduse leping

OÜ-ga Mobitex sõlmiti alles 27.03.2015. Seega tegi äriühing kulutusi kinnistule, mis ei olnud

äriühingu kasutusvaldusse antud. Kaebaja esitatud Reti põik 8 kinnistu hindamisakti kohaselt

oli kinnistu turuväärtus 2016. a-l 300 000 eurot. Äriühing tegi kinnistule kulutusi kogusummas

97 282,57 eurot (koos käibemaksuga). Seega tehti kulutusi kinnistule märksa suuremas ulatuses

kui vaid 10–15% kinnistu turuväärtusest.

MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäära põhiseadusele vastavust on Riigikohus kontrollinud

29.03.2017 lahendis nr 3-4-1-15-16 ning leidnud, et maksuintressi määr on põhiseadusega

kooskõlas. Lisaks on maksuhaldur OÜ Mobitex suhtes rakendanud maksuvõla ajatamise

perioodil ka vähendatud intressimäära 0,03% päevas. Kaebajale esitatud OÜ Mobitex

intressisumma tasumise kohustus ei ole aegunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Apellatsioonimenetluses on XX esitanud koos 27.08.2020 menetlusdokumendiga 5 lisa (dtl

2376 jj). Lisad 1–4 on esimese astme kohtumenetluses juba esitatud ning nende täiendavaks

asja juurde võtmiseks puudub vajadus. Lisa 5 (dtl 2393) on 25.08.2020 maksekorraldus, millelt

nähtub XX vastutusotsusega kindlaks määratud kohustuse tasumine. Selle tõendi jätab

ringkonnakohus vastu võtmata kui asjakohatu – kohustuse tasumisest ei sõltu kohustuse

õiguspärasus (HKMS § 62 lg 2).

11. OÜ Mobitex maksukohustus ja sellest tulenevalt XX maksukohustus on tuvastatud õigesti.

Kaebaja oli OÜ Mobitex maksumenetlusse kaasatud, esitas tõendeid ning oli nõuetekohaselt

ära kuulatud. OÜ Mobitex maksuvõla osas toimus kohtumenetlus (haldusasi nr 3-16-2055), kus

kaebaja esitas maksukohustuse suhtes samu vastuväiteid, mis praeguses menetluseski. Selles

kohtumenetluses tuvastati, et OÜ Mobitex maksukohustus oli õigesti kindlaks määratud.

Vastutusmenetluses ega kohtumenetluses pole kaebaja esitanud uusi asjaolusid ega tõendeid,

mida maksumenetluses ei oleks juba käsitletud (sh kogu kodukontoriga ja kasutusvalduse

lepinguga seonduv). Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma

määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt

nt Riigikohtu halduskolleegiumi 31. oktoobri 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-41-05, p 12; 4.

detsembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-09). Seetõttu sai vastutusotsuse koostamisel

tugineda OÜ Mobitex maksuotsuses tuvastatule.

12. Vastuseks apellatsioonkaebuse ja selle täienduse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist. MTA 10.10.2016 maksuotsuses nr 12.2-3/031473-185 on OÜ-le Mobitex ette

heidetud kulutuste tegemist kaebaja perekonnale kuuluvale kinnistule perioodil maist 2014 –

3-19-1890

11(13)

veebruarini 2015, s.o ajal, mil kasutusvalduse lepingut ei olnud sõlmitud (leping OÜ-ga

Mobitex sõlmiti alles 27.03.2015). Äsja valminud 300 000 eurot maksvale kinnisasjale (vt Reti

põik 8 hindamisakt, kaebaja 12.02.2020 menetlusdokumendi lisa) 97 282,57 euro suuruses

summas kulutuste tegemine ei ole remont. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule on

maksuhaldur OÜ Mobitex 18.08.2016 esitatud 2014. a juuli, september ja oktoober

parandusdeklaratsioone ja 12.09.2016 esitatud 2015. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni

parandust maksumenetluses ja maksuotsuse koostamisel arvesse võtnud (maksuotsuse p-d 2.1.1

ja 2.2.6). Kaebaja ei ole selgitanud, miks see seisukoht on vale või millised

parandusdeklaratsioonid on jäetud tähelepanuta. Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks

apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt väidetu, et OÜ Mobitex on vaidlustatud käibemaksu

faktiliselt ammu tasunud ning võlgnevuse arvestus on tekkinud muudest alustest. MTA on

selgitanud, et vastutusotsuse tabelis 2 on toodud deklaratsioonide kaupa OÜ Mobitex põhivõla

kujunemine, samuti on vastustaja 13.03.2020 menetlusdokumendi lisana esitanud väljavõtted

OÜ TGVS-L ettemaksukonto laekumistest, tasumistest ja toimingutest, mille kaudu on

kontrollitav vastutusotsusega nõutava summa kujunemine. Samuti on võimalik nendest

dokumentidest kontrollida, et OÜ Mobitex poolt pärast maksuotsuse tegemist tasutud summad

on maksuhaldur arvestanud MKS § 105 lg-s 6 reguleeritud järjekorras. Kaebaja ei ole nendele

selgitustele vastuväiteid esitanud. Kaebaja väitel on vastutusotsusega nõutavate intresside

summa dividendide osas valesti arvestatud, kuna dividende oleks äriühing saanud maksta ka

hiljem. See seisukoht ei ole õige. TuMS § 50 lg 1 (2014. a-l kehtinud redaktsioonis) järgi ei

sõltunud dividendide väljamaksetelt arvestatav tulumaks mitte sellest, millal teeb äriühing

otsuse dividendide väljamaksmiseks, vaid sellest, millal äriühing reaalselt dividende välja

maksab (tulumaksu kassapõhisus). Seetõttu algab intressiarvestus ajast, millal dividendidelt

arvestatava tulumaksu võlg tekkis. Kaebaja väide, et vastutusotsusest ei nähtu, mil määral

kaaluti maksukohustuse jagamist äriühingu ja juhatuse liikme vahel, ei ole asjakohane. MKS §

40 lg 1 ja § 96 kohaselt tekib vastutusotsuse koostamisel äriühingul ja vastutusotsuse adressaadil

solidaarkohustus äriühingu võla eest. See ei tähenda kohustuse jagamist mingis proportsioonis

äriühingu ja juhatuse liikme vahel, vaid seda, et äriühingu seaduslik esindaja vastutab

äriühinguga solidaarselt selle osa äriühingu maksuvõla eest, mille ta on põhjustanud tahtlikult

või raskest hooletusest.

13. Äriühingu juhatuse liikme süü küsimust tuleb käsitleda vastutusotsuses, kui maksuotsuses

pole tuvastatud maksupettuse toimepanemist. Süü tuvastamata jätmine maksuotsuses ei välista

vastutusmenetluses süü tuvastamist ja vastutusotsuse tegemist. Vastutusotsuses on XX süü

vormiks tuvastatud tahtlus. Sellega nõustus halduskohus ja sellega nõustub ka ringkonnakohus.

Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et ta ei soovinud teadlikult

äriühingule maksuvõlga tekitada ega endale füüsilise isikuna maksueelist saada, vaid tegutses

teadmatusest. Riigikohus on 11.12.2019 otsuses nr 3-17-2235 (p 13) selgitanud, et tahtlus on

seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (s.o teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise

tagajärje soovimine). Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite

kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p

18). Kutselise raamatupidaja teenuste kasutamine suurendab juhatuse liikme võimalust tugineda

eeldusele, et raamatupidamisülesanded on korrektselt täidetud ega vaja järjepidevat tähelepanu

ja kontrolli. Siiski ei vabasta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte

raamatupidamises toimuvaga, mis tööjaotuse järgi ei pruugi olla tema vastutada (Riigikohtu

11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, p 22). Praeguses asjas on vastutusotsuses tuvastatud, et kaebaja

oli OÜ Mobitex ainus juhatuse liige perioodil 24.03.2004–10.04.2018. Ligipääs OÜ Mobitex

e-maksuametisse sisselogimiseks oli raamatupidajal, kes korraldas ka nimetatud ajal

raamatupidamist. Äriühingu maksukohustuste osas teostas kontrolli peale raamatupidaja ka

kaebaja. OÜ Mobitex pangakaardid olid väljastatud kaebajale ja autojuhtidele. OÜ Mobitex

internetipangas omas ligipääsu- ja ülekandeõigusi üksnes kaebaja. Kaebaja esitas

3-19-1890

12(13)

raamatupidajale arveid jms dokumente, mida OÜ Mobitex raamatupidamises kajastada. OÜ

Mobitex nimel teostas tehinguid üksnes kaebaja. Eelnevast tuleneb, et kaebaja omas

ainuisikuliselt kontrolli OÜ Mobitex tegevuse üle maksuvõla tekkimise perioodil ning

raamatupidaja teenuste kasutamine ei muuda juhatuse liikme vastutuse ulatust. Asjas ei ole

esitatud väiteid ja tõendeid sellest, nagu oleks raamatupidaja kaebajale teadmata tegutsenud

pahatahtlikult ja äriühingut kahjustavalt. Äriühingu deklareerimis- ja tasumiskohustuse eest on

praegusel juhul vastutav äriühingu juhatuse liige, mitte raamatupidaja. Kaebaja süü vormi ei

muuda ka ebaedukas maksuvõla ajatamine ega asjaolu, et kaebaja ise on end määranud

äriühingu likvideerijaks (dtl 835). MTA 22.12.2016 ajatamise otsuse (dtl 1103) õiguspärasust

on hinnatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2018 otsuses haldusasjas nr 3-16-2055 ning ka

MTA 08.01.2018 otsust nr 13-1/9 ajatamisest keeldumise kohta (dtl 1107) pole põhjust pidada

õigusvastaseks seal esitatud põhjendustel (põhivõla sundtäitmine aeguks enne, kui võlg saaks

ajatamisgraafiku alusel tasutud) ning maksuhalduri ulatusliku diskretsiooniõiguse tõttu

ajatamistaotluste lahendamisel. Maksuvõlg ei ole kujunenud maksuhalduri süül, vaid OÜ

Mobitex juhatuse liikme teadliku ja tahtliku tegevu(setus)se tulemusel.

14. Vastutusotsusega nõutav maksuvõlg ei ole aegunud (vt vastutusotsuse p 5). MKS § 98 lg 1

kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku

tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis

aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud

või milles esitatud andmete alusel arvutati maksusumma valesti. Et OÜ Mobitex maksuvõlg

tekkis kaebaja tahtliku tegevuse tagajärjel, kohaldub viieaastane maksusumma määramise

aegumistähtaeg. Kuna varaseim OÜ Mobitex tasumata maksukohustus pärineb 2014. a

septembrikuu käibemaksust (vastutusotsuse tabel 2 lk 10–11), mille deklareerimise ja tasumise

tähtaeg oli 20.10.2014, ei ole tegemist aegunud maksuvõlaga (vastutusotsus on koostatud

08.07.2019 ja seda täiendav otsus 26.07.2019). Lisaks oli maksusumma määramise aegumine

peatunud MKS § 99 lg 1 p-st 2 tulenevalt maksuotsuse vaidlustamise ajaks alates 13.12.2016

kuni haldusasjas 3-16-2055 lõpliku lahendi jõustumiseni 28.04.2018. Põhjendatud ei ole

kaebaja seisukoht, et äriühingu maksukohustuse aegumise peatumist ei tule arvestada juhatuse

liikmele vastutusotsuse tegemise puhul, MKS § 96 ega ka 99 lg 1 ei sätesta sellist erandit (vt ka

Riigikohtu 09.06.2014 määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.1.3). Aegunud ei ole ka intressinõue.

Vastavalt MKS § 118 lg-le 1 algab intresside aegumistähtaeg maksusumma täieliku tasumise

päevast ning lg 6 kohaselt peatub intressi arvestamise aegumine intressinõude või intressinõude

arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku

lahendi jõustumiseni. Varem kehtinud seaduse järgi oli igal põhivõlal oma aegumistähtaeg.

Kehtiva seaduse järgi aga sõltumata sellest, millistest põhivõlgadest maksuotsus koosneb,

tekitab maksuotsus n-ö uue maksukohustuse ja kogu maksuotsusel on üks ühtne intressi

arvestamise aegumistähtaeg (vt ka Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3-17-1047, p 13). Seetõttu

on kaebaja viited varem kehtinud seadust selgitanud kohtupraktikale asjakohatud.

15. Kaebaja on apellatsioonkaebuses ja selle lisas esitanud mitmeid üldsõnalisi menetluslikke

etteheiteid. Kuna need on konkretiseerimata (miks menetlus oli segane, vastuoluline ja

puudustega), ei saa ringkonnakohus neid ka sisuliselt hinnata. Maksumenetluse pikkus ei

mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust, sest MTA 11.10.2016 otsusega (dtl 197) on OÜ-lt

Mobitex nõutud intressisummat maksumenetluse pikkuse tõttu vähendatud 124 menetluspäeva

eest ning maksumenetlust pikkusega 484 päeva ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks.

Lisaks on maksuhaldur OÜ Mobitex suhtes rakendanud maksuvõla ajatamise perioodil ka

vähendatud intressimäära 0,03% päevas. MKS § 117 lg-s 1 sätestatud intressimäära

põhiseadusele vastavust on Riigikohus kontrollinud 29.03.2017 lahendis nr 3-4-1-15-16 ning

leidnud, et maksuintressi määr on põhiseadusega kooskõlas. Asjaolud, et maksuvõla täitmise

tagamiseks on maksuhaldur (halduskohtu loal) kohaldanud täitmist tagavaid toiminguid või

3-19-1890

13(13)

kaebaja on taotlenud maksuvõla ja intressinõude kustutamist, ei oma vastutusotsuse

õiguspärasuse üle otsustamisel tähendust.

16. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Kaebajale antud menetlusabiga (riigilõivust vabastamine) seonduvad kulud

jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda ning kaebaja apellatsiooniastme muud

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja võimalikud

menetluskulud jäävad vastustaja kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)