1-20-4833/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

17.augustil 2020.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus

juuresolekul Prokurör Enge Selge Kaitsja Kristina Isokoski

osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil

kriminaalasja lühimenetluses

Z.P isikukood XXX, elukoht xxx, xxx, emakeel xxx keel, valdab xxx keelt xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud süüdistuses KarS § järgi

424 lg 2

Z.P süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 24.08.2019 kella 18:57 ajal Harjumaal, Raasiku-Kehra tee 11 km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,33 mg/g, 0,06 mg/g, k > 2). laiendmääramatusega ±

Samuti tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud mootorsõiduki joobes juhtimise 24.08.2019, milles on talle süüdistus esitatud käesolevas kriminaalasjas, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 10.04.2020 kella 18.12 paiku Harjumaal Anija vallas, Raudoja-Vikipalu-Kehra mnt-l, 9-l km-l mo xxx otorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 1,44 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l , lõplik tulemus 1,30 mg/l).

Sellise käitumisega rikkus Z.P liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korr akaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning LS § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid.

Seega pani Z.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, see on KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.P tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Probleeme alkoholiga ei ole, tarvitab harva. Soovib teha ÜKT d ja tervislik seisund võimaldab - seda.

Kriminaalasi nr 1-20-4833

Kohus uuri

s järgmisi tõendeid: 24.08.2019 episoodis: - -5), Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükid (lk 4

- Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (lk 6-7),

- Tunnistaja K. K.

ütlused (lk 8),

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 9), -

-11), Z.P 05.09.2019 kahtlustatavana antud ütlused (lk 10 10.04.2020 episoodis:

- Tunnistaja N. N. -17), ütlused (lk 16

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 18), - -21), Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (lk 20 -

-29), Z.P 21.04.2020 kahtlustatavana antud ütlused (lk 25

- Kohtueelne ettekanne (lk 60-62)

- Ida- (lk 48), Tallinna Keskhaigla 13.02.2020 epikriis, Z.P

- Eesti Töötuskassa 02.10.2019 töövõimetoetuse määramise otsus ja 15.07.2019 Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus (lk 49-55 ).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale:

Z.P süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on 24.08.2019.a ja 10.04.2020.a täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. KarS § 424 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis korduvalt. Nimetatud koosseisu objektiivseks tunnuseks on esmalt mootorsõiduki juhtimine ja teiseks mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on joobeseisundis.

Ühtlasi peab tegu olema toime pandud rohkem kui ühel korral.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

24.08.2019.a episood:

Antud juhul ei ole vaidlust, et juhtis 24.08.2019 kella 18:57 ajal Harjumaal, Z.P Raasiku-Kehra tee 11 km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX. Antud fakti kinnitab süüdistatav ise selgitades, et sõitis 24.08.2019.a Kehrasse poodi ning olles tagasiteel koju, pandi ta reidi raames puhuma. Tunnistaja K.K. 24.08.2019.a teostas ütlused kinnitavad, et liiklusjärelevalvet juhtide kainuse üle koos liikluspatrullidega Harju maakonnas. Kell 18.57 peatas Raasiku-Kehra tee 11 km-

. Kontrollis juhti l mootorsõiduki Audi A4 registreerimismärgiga XXX Z.P indikaatorvahendiga AlcoQuant6020 nr 53L, mis andis positiivse tulemi 1,27 mg/l kohta. Juht viibis sõidukis üksi. Juht ei olnud võimeline puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, mistõttu toimetati ta Wismari haiglasse vereproovi andma.

Z.P-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust asjaolus, et 24.08.2019 kella 18:57 ajal Harjumaal, Raasiku- Z.P juhtis Kehra tee 11 km- , olles alkoholijoobes. Antud fakt on tuvastatud l mootorsõidukit Z.P enda poolt antud ütlustega, mille kohaselt tunnistas, et jõid naisega pudeli viskit umbes 3- . Alkoholijoobe olemasolu kinnitavad ka

4 tundi enne sõitma asumist Z.P-l tunnistaja Kuido Kogermanni ütlused ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos uuringuga, millelt nähtub Z.P-l tuvastatud joove 2,33 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, k > 2.

Seega on nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega kui ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga koos uuringuga tõendamist leidnud Z.P poolt 24.08.2019.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Z.P rikkus liiklusseaduse §

69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides s seisukohal, et / nõudeid. Tuginedes kõigele eelnevale, on kohu süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud. 24.08.2019.a episoodis

Z.P-le inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Z.P objektiivsest käitumisest – mootorsõiduki rooli, tarvitas alkoholi ning istus 3-4 tundi hiljem asus sõitma nähtub, et tegu on toime pandud KarS § 16 lg 3 sätestab, et - otsese tahtlusega.

isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda Süüdistatava selgituse kohas . elt ta arvas, et ta on kaine. Arvestades süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta samal päeval muid kanget alkoholi, pidi isik oma varasema elukogemuse pinnalt teadma, et nii lühikese ajaga (3-4 tundi) kange alkohol kehast ei . välju Arvestades, et isik ei olnud võimeline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma ning tema joobe suurust, ei pea kohus usutavaks, et Z.P ei saanud aru, et ta on joobes. Samuti on isikul kohustus veenduda enne sõiduki juhtima asumist, et ta ei ole alkoholijoobes, eriti kui ta teab, et on mõned tunnid varem alkoholi tarvitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et teadis Z.P süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda.

10.04.2020 episoodis:

Vaidlust ei ole asjaolus, et Z.P juhtis 10.04.2020 kella 18.12 paiku Harjumaal Anija vallas, Raudoja-Vikipalu-Kehra mnt-l, 9-l km-l mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxx. Juhtimise fakti on süüdistatav ise tunnistanud, selgitades, et juhtis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, ei tulnud juhtimisega toime ning sõitis teelt välja. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja N. N. ütlused, mille kohaselt temale 10.04.2020.a kella 18.12 paiku vastu sõitnud sõiduki juht ei võtnud kurvi välja ja sõitis sõitis koheselt sõiduki

kraavi. Tunnistaja N. N. juurde kontrollima, kas juhiga on kõik korras.

Z.P-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisu teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Käesolevas kriminaalasjas ei ole ka vaidlust selles juhtis , et Z.P 10.04.2020.a süüdistuses märgitud kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Z.P selgitas, et jõi ära pool liitrit viina kella 16 paiku ning peale seda istus mootorsõiduki rooli, et sõita koju. Teel koju, ei tulnud sõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja N.

N. ütlused kohaselt läks ta teelt välja sõitnud sõiduki juurde kontrollima, kas juhiga on kõik ,

mille korras ning märkas, et juht oli uimane, tema jutt aeglane ning „keel pehme“. Kutsus politsei, kes toimetas juhiga edasi.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et isikul tuvastati alkoholijoove. Alkoholijoobe olemasolu

Z.P-l kinnitab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, mille kohaselt – mõõdeti Z.P-l 10.04.2020.a kell 20:18 20:23 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK III

EST nr TTRC-20-00008, seerianumber AR -00 mg/L, DM 68, mille lõplik lugem oli 1,44 laiendmääramatus 0,1 mg/L, mõõtetulemus mg/L. Mõõtevahendil on kehtiv 1,30 tüübikinnitustunnistus ja taatlustun tõend mõõtmist teostanud nistus. Kohtule on esitatud ka

politseiametniku poolt mõõtmise teostamiseks vastava koolituse läbimise kohta.

Seega on nii süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja N. N. ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga poolt 10.04.2020.a tõendamist leidnud Z.P mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (alkoholijoove). Z.P rikkus liiklusseaduse §

69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ toodule, on kohus seisukohal, et nõudeid. Tuginedes eel süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on täidetud. 10.04.2020.a episoodis

Z.P-le inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Z.P objektiivsest käitumisest – kohe seejärel mootorsõiduki rooli, tarvitas kanget alkoholi ning istus asus sõitma teades, et on just tarvitanud alkoholi, seega ei saanud kuidagi arvata, et on kaine - nähtub, et tegu on toime pandud KarS § 16 lg sätestab, et kavatsetult. isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Z.P tunnistas oma süüd täielikult ning kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Arvestades süüdistatava eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta 0,5 liitrit kanget alkoholi, asus vahetult

samal päeval seejärel mootorsõidukit juhtima ning ei tulnud juhtimisega toime, on selge, et isik teadis ja sai aru, et ta on alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et teadis Z.P süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja asudes kohe peale kange alkoholi tarvitamist autot juhtima, oligi isikul eesmärgiks juhtida mootorsõidukit joobeseisundis.

Käesolevas kriminaalasjas on Z.P-le esitatud süüdistus kahes joobes juhtimises, seega, on joobes juhtimine toime pandud korduvalt.

Kõigest eelnevast johtuvalt tuleb Z.P tegevus kvalifitseerida KarS § 424 järgi lg 2 kui mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis korduvalt.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kummaski episoodis ei tuvastatud. Z.P on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

KarS § 424 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni Sama sätte lõike

neljaaastase vangistuse.

4 kohaselt lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3- 1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast - edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1- 1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Z.P-l karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Z.P on varem kriminaalkorras karistatud.

Karistuse määramisel tuleb lähtuda mh õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Antud juhul oli süüdistatav mõlemas episoodis teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud. Mootorsõiduki juhtima asumine sisuliselt kohe pärast kange alkoholi tarbimist ja seda seitsme kuu jooksul kahes episoodis, kinnitab kohtule, et Z.P suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja seega oma olemuselt ohtlik. Z.P joove oli mõlemas episoodis suur ning ühes episoodis ei tulnud ta ellest hoolimata oli isik otsustanud mooto sõiduki juhtimisega toime, kuid s rsõidukit juhtima asuda. Lisaks ei peetud süüdistatavat ühes episoodis kinni juhusliku kontrolli käigus, vaid kaasliikleja nägi isikut teelt välja sõitmas, mis tähendab seda, et oht vähemalt ühe kaasliikleja elu ja vara kahjustamiseks oli suur ning seda ta politsei. jus ka kaasliikleja, kutsudes süüdistatavale Z.P on vabandanud ja kahetseb, kuid kahetsus on karistust kergendav asjaolu, mis ei muuda olematuks fakti, et Z.P seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu enda ja teiste liiklejate elud ning nende vara. Z.P näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Süüdistatava Z.P puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh tema enda huvides. Arvestades tegude toimepanemise asjaolusid, sh, et isikule on esitatud süüdistus kahes episoodis ning tema joove oli mõlemas episoodis suur, hindab kohus Z.P süüd keskmisest suuremaks.

Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Z.P edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Z.P tuleb KarS § 424 lg 2 alusel karistada sanktsiooni keskmises kaks aastat määras, vangistusega . Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja , mõista karistuseks üks aasta ja neli kuud Z.P on nõus tegema üldkasulikku vangistust. tööd ja kinnitas, tema tervislik seisund võimaldab tööd teha.

et Ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Z.P on üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis välistaks Z.P-le mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul on põhjendatud asendada üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses, mille tegemise täh vangistus taeg on kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Vältimaks alkoholi tarvitamisest tingitud riskikäitumise ohu suurenemist, peab kohus vajalikuks panna Z.P-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kuna isik on juhtinud mootorsõidukit joobes korduvalt, on vajalik läbida ka kriminaalhooldaja määramisel vastav sotsiaalprogramm, mis aitab isikul pa

remini mõista oma teo ohtlikkust.

Tule -st 2, kohaldatakse

nevalt KarS § 424 lg 4 p Kars § 424 lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaris t. Kriminaalasja materjalidest ei ilmne selliseid tusena juhtimisõiguse äravõtmis erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Süüdistatav ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Mootorsõidukijuhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid (eriti keelatud seisundis juhtimist reguleerivaid) eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Eelnevast johtuvalt kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Z.P-le on juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks piisav. Karistus ei saa olla isiku jaoks mugav, vaid peab motiveeri ma isikut oma käitumist korrigeerima õiguskorrale vastavaks Z.P joove oli mõlemas .

episoodis suur

, samuti oli seda tema süü. Asjaolu, et isikul on juhtimisõigust vaja abikaasa aitamiseks, oli isikule teada ka enne seitsme kuu jooksul kahel korral mootorsõiduki joobes juhtimist, kuid see ei takistanud teda joobeseisundis rooli istumast. oli teadlik, Z.P et tema suhtes on menetluses juba üks joobes juhtimise episood, kuid see ei takistanud teda sooritamast uut samaliigilist kuritegu ja ol i ainult õnnelik juhus, et Z.P teelt välja sõites ei kahjustanud teiste isikute elu, tervist ja vara. Z.P selline käitumine näitab tema ükskõiksust ühiskonnas kehtestatud liiklusreeglitesse. Ta suhtus korduvalt hooletult kaasinimeste tervise ja vara võimalikku ohustamisse, mistõttu ei saa lisakaristust määrata selle alammääras vaid lisakaristus peab olema oluliselt pikem.

Tulenevalt eeltoodust ning arvestades karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, kohaldab kohus Z.P-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Kohtu hinnangul on nimetatud lisakaristus vastav nii isiku süü suurusele kui ka rikkumise raskusele ning koondab süüdistatava tähelepanu toime pandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Ühtlasi ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine ei ole lubatav ning igale annab see rikkumisele reageeritakse piisava rangusega. Vastavalt - liiklusseaduse § 129 lg le 2 peab Z.P

- juhtimisõiguse taastamiseks sooritama edukalt nõutava liiklusteooria ja sõidueksami, mis paneb süüdistatavale kohustuse (juhul kui ta soovib ka tulevikus liikluses osaleda) tuletada meelde kõik liiklusnõuded ohutuks ja õiguskorrale vastavaks liiklemiseks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast, kaitsjatasust ja ekspertiisikulust. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi e est 162 eurot ja ekspertiisikulud 44 eurot riigituludesse.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või käiks menetluskulude tasumine talle üle jõu.

Süüdistatav kohtukulude ajatamist 12 kuu peale. Arvestades süüdistatava a kaitsja taotles majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3- 1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

J

315 lg 7, 238 kohus uhindudes KrMS § 306, 311, 313,

otsustas:

Süüdi tunnistada Z.P KarS § järgi mõista karistuseks vangistus

424 lg 2 ja aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks

1 aasta ja 4 vangistust. kuud

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Z.P peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.ei tarvita alkoholi;

8. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Z.P ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärg Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all. se

Katseaja alguseks on kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

Välja mõista Z.P-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral ga alammäära s.o ja KrMS § 180 lg 1 1,5 pal

876 eurot riigituludesse ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsj eest 162 atasu osutatud õigusabi eurot ja ekspertiisikulud 44 eurot riigituludesse.

Kohustada

sundraha, ekspertiisikulud ja Z.P-d tasuma väljamõistetud kaitsetasu 12. kuu jooksul kohtuotsuse j

90.16 eurot. õustumisest igakuiselt vähemalt

Menetluskulud kogusummas 1082 eurot tasuda igakuiste maksetena 12. u jooksul ku käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700032087. kriminaalasi 1- Selgitusse võib märkida: „Z.P 20-4833, sundraha ja menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Z.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.P kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ring

konnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 15.09.2020.a.

Kohtunik Liina Pohlak