2-20-8824/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. M. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada E. M. (ik xxx) ja K. M. (ik xxx) vahel 10.12.2015 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne xxx.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele, Jõhvi vallale (johvi@johvi.ee ).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on E. M. hagi K. M. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 10.12.2015 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne xxx. Abielulised suhted on lõppenud alates oktoobrist 2019 seoses kostja alkoholismi ja truudusetuse tõttu. Perekonnaseisuosakonnas ei saa lahutada kuna on lähenemiskeeld. Ennistada kostjale tema endine perekonnanimi.

Kohtuasja number 2-20-8824 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2020, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

E. M. hagi K. M. vastu abielulahutuse nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 14.09.2020 Menetlusosalised Hageja: E. M. ik xxx hagis märgitud elukoht xxx Kostja: K. M. ik xxx registrijärgne elukoht xxx e-post xxx

14.09.2020 toimunud kohtuistungil kinnitasid hageja ja kostja, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud, mõlemal on uus suhe, leppida ei soovi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Hagiavaldus abielu lahutamise nõudes esitati 17.06.2020 Viru Maakohtule. Kohus võttis hagi menetlusse 06.07.2020 Rahvastikuregistrist nähtub, et abielu on sõlmitud 10.12.2015 aastal Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne xxx. Hageja märgib, et abielusuhted on lõppenud alates oktoobrist 2019. Hageja ja kostja kinnitasid 14.09.2020 toimunud kohtuistungil, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud, mõlemal on uus suhe, leppida ei soovi. Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ca aasta tagasi. Kuna pooltel on uus suhe ja nad leppida ei soovi, siis kohus ei pea vajalikuks määrata leppimise aega. Pooled kinnitasid 14.09.2020 kohtuistungil, et ei soovi leppimist, so vaidlust ei ole selle üle, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud.

Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 10.12.2015 sõlmitud abielu.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (Nimeseaduse § 11 lg 2).

Hageja palub hagiavalduses ennistada kostjale tema endine perekonnanimi. Kohus selgitas, et perekonnanime ennistamiseks peab olema kostja nõusolek. Kostja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik