2-20-13239/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-13239

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-13239 Tsiviilasi J.A. taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Menetlustoiming hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine Pooled ja nende esindajad  Hageja: J.A. (isikukood XXX, e-post XXX)  Hageja lepinguline esindaja: T.M. (XXX, epost XXX)  Kostja: J.E. (isikukood XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata J.A. taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 169 lg 3).

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord Määrus ei kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 11.09.2020 esitas J.A. kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks paludes lisada sõiduautole Volkswagen Phaeton reg nr XXX keelumärge võõrandamisega seotud toimingute suhtes. Avaldaja selgitab, et J.A. (isikukood XXX) ja J.E. (isikukood XXX) on endised elukaaslased. Kooselu jooksul soetas J.A. sõiduauto Volkswagen Phaeton reg nr XXX. Sõiduki omanikuks märgiti J.E. ja kasutajaks on J.A. Sõiduauto Volkswagen Phaeton reg nr XXX väärtus on 12 000 eurot. Sõiduki valdus on siiani kuulunud J.A, kes kasutab sõidukit igapäevaselt. J.E. käes olid sõiduauto varuvõtmed. J.A. ja J.E. vaheline kooselu on tänaseks päevaks lõppenud. Sellega seoses on Tartu Maakohtus pooleli kaasomandi vaidlus tsiviilasjas nr XXX. Ööl vastu 11.09.2020 kuupäeva võttis J.E. omavoliliselt J.A. valdusest sõiduauto Volkswagen Phaeton´i reg nr XXX.

Tsiviilasi nr 2-20-13239

2 (2) Avaldaja esitab kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuivõrd puudutatud isik on ilma loata omavoliliselt võtnud avaldaja ostetud ja tema valduses oleva sõiduauto Volkswagen Phaeton reg nr XXX. Avaldaja leiab, et käesoleval juhul on vaja olukorda ajutiselt reguleerida ning säilitada, kuivõrd puudutatud isik on omavoliliselt võtnud avaldaja valdusest sõiduauto.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. Kohus, tutvunud hagi tagamise avaldusega enne hagi esitamist leiab, et hageja taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist ei kuulu rahuldamisele.

2. TsMS §-de 382 lg 1; 381 lg 2 kohaselt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Vastavalt TsMS § 378 lg 4 hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.

3. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS §

377 lg 2 näeb ette, et sellise hagi tagamise, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

4. Kohus leiab, et hageja ei ole põhistanud, miks ta kohe hagi ei esita. Kohus selgitab, et TsMS § 363 lg 1 p 1, 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sama sätte p 3 kohaselt tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid kinnitavatele tõenditele hagiavalduses vaid viidata, TsMS § 329 kohaselt võib tõendeid muuhulgas esitada kohtu eelmenetluse käigus. Seega on täiendavate tõendite kohtule esitamine võimalik ka pärast hagiavalduse esitamist.

5. Kohus rõhutab hagejale, et hagi tagamine enne hagi esitamist on erandlik abinõu, mida saab tsiviilkäibes kohaldada vaid väga kaalukatel põhjendustel. Üldjuhul ei ole kohtupraktikas hagi esitamisega viivitamise veenvaks argumendiks nt asjaolu, et ei ole saanud tutvuda kõigi tõenditega. Neil asjaoludel kohus leiab, et J.A. taotlus hagi tagamiseks enne hagi esitamist on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus selgitab, et eeltagamine ei ole seaduse mõtte kohaselt surveabinõu, vaid kohtuotsuse täitmise võimalikkuse kindlustamise vahend olukorras, kus on vaja reageerida väga kiiresti ning hagi esitamine on tõesti objektiivselt takistatud.

6. Kuna kohus jätab rahuldamata hagi tagamise taotluse enne hagiavalduse esitamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 169 lg 3 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik