4-20-2253/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-20-2253 (2330,20,001952)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Väärteoasi

Maksim Ananjevi väärteoasi LS § 224 lg 2, LS § 201 lg

2 ja LKindlS § 81 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. mai 2020 otsus

Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik Maksim Ananjev

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalve ameti Ida prefektuur, esindaja Irina

Reino

Menetlusalune isik

Maksim Ananjev (isikukood 39703273738)

Eesti Vabariigi kodanik

elukoht: XXX

töökoht: Eesti Energia AS

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 10. mai 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise

õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist

esindajal.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU

1. 09.05.2020 koostatud väärteoprotokolli nr AB1509914 (2330,20,001952) kohaselt

09.05.2020 kell 00.07 Ida-Virumaal Sillamäe linnas XXX juhtis Maksim Ananjev

mootorsõidukit BMW-560 D reg.numbriga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,73 +/- 0,05 mg (seega mitte vähem kui 0,68 mg/L).

Juht juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui tema

juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks. Juhtis mootorsõidukit, mille puudus liikluskindlustus..

M. Ananjev rikkus LS § 69 lg 3; LS § 90 lg 1 p 1, LKindlS § 3 lg 2 ning pani toime väärteo

kvalifikatsiooniga LS § § 224 lg 2, LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81.

2. Viru Maakohtu 10.05.2020 otsusega tunnistati Maksim Ananjev süüdi 09.05.2020

mootorsõiduki juhtimises seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi

väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,68 milligrammi (0,73 mg/l +/- 0,05 mg/l), s.o LS

§ 224 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemises; LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo

toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle juhtimisõigus

on kehtetuks tunnistatud ja 09.05.2020 liikluskindlustuse seaduse §-s 81 ettenähtud väärteo

toimepanemises, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest.

KarS § 63 lg 1 ja VTMS § 108 p 9 alusel karistati M. Ananjevit toimepandud väärtegude eest

raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi, 19 päeva arestiga.

KarS § 68 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates

09.05.2020 kell 00.07 kuni 10.05.2020 kell 00.07, s.o 1 päev.

Vabastati M. Ananjev VTMS § 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti.

KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et M. Ananjevil on õigus kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi,

5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3, Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Korraga ärakantava aresti kestus on minimaalselt 2

päeva.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti M. Ananjevile kuuluv mootorsõiduk BMW 530D,

reg.märgiga XXX , VIN-kood xxx.

3. Maakohus leidis, et M. Ananjevi süü on tõendamist leidnud.

3.1. Episood väärteos LS § 224 lg 2 järgi.

Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus,

aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta oli

tarvitanud enne seda kui asus mootorsõidukit juhtima alkoholi. Ta jõi ära purgi õlut ja suvilas

jõi kolm 70 grammilist pitsi viina. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.

Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele tõendavad tema poolt mootorsõiduki

juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi

kasutamise protokoll. Seda, et M. Ananjev juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis toodud ajal

ja kohas juhile keelatud seisundis tõendab ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos

selle lisaks oleva lugemi näiduga.

Ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus haakub eeltoodud tõenditega ning tõendab

M. Ananjevi poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist, kuna selle kohaselt 09.05.2020

Sillamäe linnas XXX juures M. Ananjevi kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et

esineb alkoholilõhn juhi suust ning otsustati kõrvaldada menetlusalune isik sõiduki juhtimiselt

LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi

üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis alates 09.05.2020 kell 00.07 kuni

juhtimisõiguse saamiseni. Ka sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020 tõendab seda, et 09.05.2020

juhtis M. Ananjev mootorsõidukit BMW 530D (reg.nr XXX ), kuna see sõiduk asus sel

kuupäeval aadressil XXX , Sillamäe.

Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistetavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi

tegevus vastab LS § 224 lg 2 objektiivsele sisule.

Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et M. Ananjev pani LS § 224 lg 2

objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud,

et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning

ta tahtis sõita. Enne seda kui ta asus mootorsõidukit juhtima jõi ta ära purgi õlut ja suvilas jõi

kolm 70 grammilist pitsi viina. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad

tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Maakohus asus

seisukohale, et M. Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele.

Käesoleval juhul tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole

kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et

vahetult enne mootorsõiduki juhtimist oli ta tarvitanud alkoholi. Seega oli ta teadlik sellest, et

juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kuid sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu

tuttavatele tüdrukutele ning nad suvilasse sõidutada. Nimetatu tähendab seda, et M. Ananjev

teadis, et juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis ning möönis seda.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

M. Ananjev on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on

kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

3.2. Episoodi väärteos LS § 201 lg 2 järgi.

Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus,

aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta on

teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei

olnud.

Ka kohtule esitatud tõend 09.05.2020 tõendab seda, et Maksim Ananjevi juhtimisõigus on

kehtetu alates 04.03.2020 ning nimetatud tõendi kohaselt kuulub talle muuhulgas ka

mootorsõiduk BMW 530D (reg.nr XXX ), mille juhtimist talle väärteoprotokolli kohaselt ette

heidetakse. Seda, et menetlusalusel isikul puudus 09.05.2020 juhtimisõigus tõendab ka Politsei-

ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsus. Lisaks menetlusaluse isiku süüd omaksvõtvatele ütlustele

tõendavad tema poolt mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis toodud ajal ja kohas,

omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust isiku kinnipidamise protokoll, sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki teisaldamise akt 09.05.2020. On vastuvaidlematult ja

üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi tegevus vastab LS § 201 lg 2

objektiivsele sisule.

Maakohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et M. Ananjev pani LS § 224 lg 2

objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud,

et mõjuvat põhjust mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud. Tal ammu polnud juhilubasid ning

ta tahtis sõita. Ta läks autosse, tahtis võtta tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja

palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus, aga hiljem nõustus. Maakohus oli seisukohal,

et M. Ananjevi tegevus vastab subjektiivsest küljest otsese tahtluse tunnustele. Käesoleval juhul

tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda,

kuna need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, et ta oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus.

Seega oli ta teadlik sellest, et juhib 09.05.2020 mootorsõidukit isikuna, kelle juhtimisõigus on

kehtetuks tunnistatud. Sellele vaatamata otsustas ta tulla vastu tuttavatele tüdrukutele ning nad

suvilasse sõidutada. Nimetatu annab aluse järeldada, et M. Ananjev teadis, et juhib

mootorsõidukit isikuna, kellele puudub juhtimisõigus ning tahtis seda.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

3.3. Episood väärteos LKindlS § 81 järgi.

Kohtuistungil M. Ananjev tunnistas ennast süüdi selles, et ta pani toime talle ette heidetava

väärteo. Tema ütluste kohaselt oli ta pärast tööd kodus, hakkas igav. Ta läks autosse, tahtis võtta

tagumise riiuli maha. Tulid tuttavad tüdrukud ja palusid viia neid suvilasse. Ta alguses keeldus,

aga hiljem nõustus. Ta viis neid sinna, tuli tagasi, parkis ära ja tulid politseitöötajad. Ta ei

teadnud seda, et asudes mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv

liikluskindlustus. Ta ei teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima

asumist, kas mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta

tegi selle ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust

mootorsõiduki juhtimiseks tal ei olnud.

Lisaks tõendab menetlusaluse isiku poolt talle ette heidetava väärteo toimepanemist

Maanteeameti e-teenindusest tehtud väljavõte mootorsõiduki BMW 530D (reg.nr XXX ) kohta,

isiku kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki teisaldamise akt (tl 10).

Seega on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et M. Ananjevi

tegevus vastab LKindlS § 81 objektiivsele sisule.

Maakohus leidis, et M. Ananjev pani LKindlS § 81 objektiivsele koosseisule vastava teo toime

ettevaatamatusest. Nimelt on ta enda ütlustes välja toonud, et ta ei teadnud seda, et asudes

mootorsõiduki juhtima 09.05.2020, et sellel sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustus. Ta ei

teinud midagi selleks, et välja selgitada enne mootorsõidukit juhtima asumist, kas

mootorsõidukil on kehtiv liikluskindlustus. Ta mõtles, et see veel kehtib, sest ta tegi selle

ligikaudu üheks kuuks ja ei arvanud, et kuu möödub nii kiiresti. Mõjuvat põhjust mootorsõiduki

juhtima asumiseks tal ei olnud. Maakohus oli seisukohal, et M. Ananjev mitte teades sellest, et

BMW-l 530D (reg.nr XXX ) puudub kehtiv liikluskindlustus oleks pidanud seda tähelepaneliku

ja kohustundliku suhtumise korral ette nägema ning enne sõidu alustamist kontrollima üle, kas

liikluskindlustus on veel kehtiv. Nimelt tuleneb LS § 33 lg 2 p-st 9, et juht on kohustatud kui

sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist

veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses (edaspidi

liikluskindlustuse leping) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Käesoleval juhul M.

Ananjev pani toime väärteo seega hooletusest, kuna ta ei teadnud, et liikluskindlustus ei ole

enam kehtiv, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Jättes täitmata juhile LS § 33 lg 2 p-st 9 tuleneva kohustuse ei olnud tema suhtumine

tähelepanelik ja kohusetundlik.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

3.4. Karistuse osas leidis maakohus järgmist.

Käesoleval juhul on M. Ananjev pannud toime ühe teo, mis vastab kolmele erinevale

süüteokoosseisule ning seetõttu tuleb talle toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust

sisaldava seadusesätte alusel, s.o LS § 224 lg 2 järgi mõista karistus.

Kohtuväline menetleja palus karistada M. Ananjevit arestiga 20 päeva ja kohtuvälise menetleja

esindaja pidas võimalikuks määrata aresti kandmine ositi. Menetlusalune isik palus, et ta võiks

istuda osade kaupa, et mitte kaotada tööd ning ta tõi kohtuistungil välja, et homme tal on vaja

kell 6 bussiga tööle minna.

Käesoleval juhul on M. Ananjev toime pannud ühe teoga kolm erinevat väärtegu, mis muudab

tema süü keskmisest suuremaks, sest ühtegi mõjuvat põhjust tal 09.05.2020 mootorsõiduki

juhtima asumiseks ei esinenud ning ta oli ka teadlik sellest, et ta on eelnevalt tarvitanud alkoholi

ning tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata otsustas ta enda sõnul tulla vastu tuttavate

tüdrukute soovile, seades sellise käitumisega abstraktsesse ohtu nii enda kui ka kaasreisijad ja

muud liiklejad. Paratamatult pärsib mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis isiku

reaktsioonivõimet. Samas arvestades väärteo toimepanemise aega, siis saab eeldada seda, et

liiklustihedus ei olnud väga suur. Arvestades aga seda, et väärtegude toimepanemine toimus

linnasiseselt, siis see asjaolu suurendab jällegi isiku süüle antavat hinnangut. Nimelt üldteada

on see, et linnas on enam liiklejaid kui mõnes teises väiksema asustustihedusega kohas ning

seega on ka oht rasketeks tagajärgedeks seal liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Hinnates

süüdlase käitumist, arvestab kohus ka kahetsust, mis selle väljendamise hetkel istungil tundus

puhtsüdamlik (KarS § 57 lg 3 järgi on see karistust kergendav asjaolu). Nimelt tõi

menetlusalune isik välja, et saab aru, et jälle astus sama reha peale ning palus teda vabandada.

M. Ananjevi liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud

praeguse menetluse esemeks olevate süütegudega ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse

võtta. M. Ananjevil on Politsei- ja Piirivalveameti teatise kohaselt kaks kehtivat

väärteokaristust - LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 ja LS § 224 lg 2 ja § 227 lg 4 alusel.

Arvestades seda, et M. Ananjevit on varasemalt karistatud samalaadse väärteo eest juba

raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga, siis ka käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul võimalik

saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki rahatrahviga. Hinnates M. Ananjevi süü suurust,

mis on keskmisest suurem, ning arvestades ka karistust kergendava asjaolu esinemist peab

kohus põhjendatuks karistada teda 19 päeva pikkuse arestiga. KarS § 68 lg 2 alusel arvata

karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 09.05.2020 kell 00.07 kuni

10.05.2020 kell 00.07, s.o 1 päev. Ärakandmisele kuulub veel 18 päeva aresti.

Karistuse mõistmisel tuleb vaieldamatult lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

ühiskonna põhiväärtustest ja nendes kehtivatest õigushüvede vahetust kaitsest. Eeltoodud

motiividel ei pea kohus põhjendatuks M. Ananjevile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku

tööga, kuna kohtu hinnangul selline karistus eripreventiivset eesmärki, s.o seda, et

menetlusalune isik tulevikus ei paneks toime samalaadseid väärtegusid ei saavutaks, sest teda

on juba varasemalt karistatud keskmääras raskemaliigilise karistusega, kuid selline karistus

soovitud eripreventiivset eesmärki ei saavutanud.

Kohtuistungil taotles M. Ananjev seda, et ta võiks kanda karistust osade kaupa, et mitte kaotada

tööd ning homme tal on vaja kell 6 bussiga tööle minna. Ka tõi ta välja, et praegu on selline

olukord, et kriis, koondamised. Kohtuvälise menetleja esindaja pidas võimalikuks määrata

aresti kandmise ositi. Maakohus leidis, et põhjendatud on süüdlase tööalast seisundit arvestades

määrata karistuse kandmine ositi. Nimelt selgus kohtuistungil, et M. Ananjev on töötanud

peaaegu juba neli aastat Eesti Energia AS-is, mis viitab sellele, et töökohustuste täitmisega saab

ta kenasti hakkama ning teda oodatakse töösse panustama. Kõikidest meediakanalitest kuuldub

ja nähtub see, et iga päev lisandub seoses majanduskriisiga uusi töötuid ning eriti keeruline on

olukord Ida-Virumaal. Kohtu poolt mõistetava karistuse eesmärgiks ei ole kindlasti see, et

menetlusalune isik kaotaks enda töökoha, kuna see võib tema edasisele elukäigule ja

õiguskuulekusele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Ka ühiskonna kaitsmist silmas pidades

tuleb sellist tagajärje vältida. Seega KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus, et M. Ananjevil on

õigus kanda ülejäänud 18 päeva aresti ositi, 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris – Vahtra 3,

Narva. Aresti kandmisele tuleb ilmuda 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Korraga ärakantava aresti kestuseks on minimaalselt kaks päeva. Kuna maakohus pidas

põhjendatuks anda M. Ananjevile võimalus karistust kanda ositi, siis tuleb ta vabastada VTMS

§ 44 lg 4 alusel kinnipidamiselt pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kui M. Ananjev ei ilmu

arestimajja karistuse kandmiseks tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja karistuse

kandmisele. VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub

ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

3.5. Maakohtu seisukoht mootorsõiduki kui väärteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimise kohta.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles KarS § 83 lg 3 alusel mootorsõiduki BMW kui

süütegude toimepanemise vahendi konfiskeerimist.

Menetlusalune isik M. Ananjev tõi kohtuistungil välja, et põhjendatud on temalt mootorsõiduki

konfiskeerimine kui ta on süüdi. Küsimusele, kas menetlusalune isik on ka varasemalt sama

mootorsõidukiga BMW väärtegusid toime pannud, vastas ta, et liiklusõnnetuses seal oli tema

sõiduauto, siis kui teda peeti alkoholijoobes kinni, siis mitte. Ta hindab mootorsõiduki BMW

(reg.märgiga XXX ) turuväärtuseks 2300 eurot.

Kohtule esitatud tõend 09.05.2020 tõendab seda, et M. Ananjev on mootorsõiduki BMW 530D

(reg.nr XXX ) omanik ning ka nähtub sellest tõendist see, et selle mootorsõiduki väljalaskeaasta

on 2001. Lisaks nähtub sellest tõendist see, et M. Ananjev on veel ühe sõiduki omanikuks

(BAOTIAN BT49QT-20C – reg.nr XXX ) ning ühe sõiduki kasutajaks (Ford Mondeo – reg.nr

XXX ).

Mootorsõidukit, mis on käesolevas väärteoasjas väärtegude toimepanemise vahendiks, on

vaadeldud vaatlusprotokollis koos fototabeliga 09.05.2002. Nimetatud protokolli kohaselt on

vaadeldavaks objektiks m/s BMW 530D (reg.nr XXX ). Sõiduki esistange on kriimustatud ning

kohati kinnituskohtadest lahti, esitiivad mõlgitud, vasakpoolne külg läbi kriimustatud,

tagastangel mõlgid, läbi kere on hulgaliselt rooste kahjustusi. Sõiduki pakiruumis on subwoofer

ning erinevad seadmed, juhipoolne uks on seest lahti kisutud. Eeltoodu nähtub ka sellele

protokollile lisatud fototabelist.

Nähtuvalt maakohtule esitatud tõendist 09.05.2020 koos lisaga, milleks on veebilehelt

auto24.ee tehtud väljavõte, on mootorsõiduki BMW 53OD (reg.märgiga XXX ) keskmine hind

1300-3500 eurot. Samal veebilehel sarnaste andmetega müügil on üks mootorsõiduk, mille hind

on 3090 eurot. Kõrvutades eeltoodud andmeid M. Ananjevi poolt antud hinnanguga enda

mootorsõiduki BMW (reg.märgiga XXX ) turuväärtuse kohta saab asuda seisukohale, et ta ei

ole endale kuuluva vallasasja väärtust, millel on ka mitmeid eeltoodud defekte, üle hinnanud.

Seega tuleb otsustada seda, kas põhjendatud on menetlusaluselt isikult konfiskeerida eeltoodud

väärtuses vara, kuna ta on tahtlikult toime pannud väärteod.

Nähtuvalt Politsei- ja Piirivalveameti 14.08.2019 otsusest pani M. Ananjev 13.07.2019 kell

18.57 XXX , Sillamäel toime sama mootorsõidukiga, s.o BMW-ga 530D (reg.nr XXX )

väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi. Selles väärteoasjas ta ei

veendunud oma manöövri ohutuses ja sõites parkimiskohale riivas oma sõiduki vasaku esiosaga

kõrvale pargitud sõidukit, millega tekitas selle omanikule varalist kahju. Peale liiklusõnnetuse

põhjustamist lahkus ta sündmuskohalt ja ei teavitanud politseid, kui teavitamine on kohustuslik.

Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud teha negatiivne tulevikuprognoos

M. Ananjevi edasise õiguskuulekuse osas. Maakohtul puudus veendumus selles, et mõistetava

karistusega on võimalik M. Ananjevit mõjutada selliselt, et ta enam kunagi tulevikus ei astu n-

ö sama reha otsa ja ei pane toime uusi samalaadseid liiklusalaseid väärtegusid. Välistatud ei ole

ka tema varasema karistatuse valguses see, et ta paneb toime sama mootorsõidukiga KarS § 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo või KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nimelt tuleneb

selle väärteoasja materjalidest, et mingit mõjuvat põhjust M. Ananjevil ei esinenud asumaks

09.05.2020 mootorsõidukit juhtima. Tema enda ütluste kohaselt tingis tema poolt vähem kui

ühe aasta möödumisel viimaste väärtegude toimepanemisest uute raskete väärtegude

toimepanemise valmisolek tulla tüdrukutele vastu transporditeenuse osutamisel. Seega kui jätta

BMW-ga 530D (reg.nr XXX ), mis on välimuse poolest pigem edev sõiduvahend ning seetõttu

pälvib ka enam noorte tähelepanu ja suurendab soovi sellega sõita, M. Ananjevilt

konfiskeerimata, siis esineb küllaltki suur tõenäosus, et menetlusalune isik ei suuda enda

tuttavatele ära öelda seoses palvega neid sõidutada ning ka ise hoiduda rooli taha istumast.

Nähtuvalt käesoleva väärteoasja asjaoludest ja M. Ananjevi varasemast karistatusest Viru

Maakohtu 28.03.2019 otsusega pole välistatud menetlusaluse isiku vastutulelikkuse või selle

sõiduauto kasutuseeliste kasutamise korral kõige raskemate väärtegude toimepanemine ning

täielikult ei saa välistada ka eelnimetatud kuritegude toimepanemist menetlusaluse isiku poolt.

Nähtuvalt menetlusaluse isiku varasematest karistusandmetest on tema puhul suunamaks teda

edaspidisele õiguskuulekusele rakendatud juba erinevaid leebemaid meetmeid nii rahatrahvi,

juhtimisõiguse äravõtmise kui ka aresti näol. Paraku nimetatud karistused enda eesmärki ei

saavutanud ning M. Ananjev jätkas väärtegude toimepanemist ja kasutas selleks sama

sõiduvahendit, millega ta oli juba varasemalt rasked väärteod toime pannud. Sellest johtuvalt

esineb risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et M. Ananjev võib asuda taaskord sama

mootorsõidukit juhtima ning teha seda ka joobeseisundis. Sellest lähtuvalt, vältimaks raskeid

tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa võivad tuua,

on sõiduauto konfiskeerimine kohtu hinnangul igati põhjendatud.

Maakohtu hinnangul, arvestades konfiskeeritava vara väärtust ning seda, et menetlusalusele

isikule kuulub veel üks sõiduk ning ta on ka ühe sõiduki kasutaja, siis ei ole käesoleval juhul

konfiskeerimise

kohaldamine

ka

ebaproportsionaalne

meede,

kuna

ei

riiva

ebaproportsionaalselt omandipõhiõigust. Ühiskonna õiglus-, ohu- ja turvatunne on sedavõrd

kaalukamad, kui isiku õiguste riivamine tema omandis olevale sõiduautole. Seega, vältimaks

uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise

vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt M. Ananjevile, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o

sõiduauto BMW-ga 530D (reg.nr XXX ) KarS § 83 lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida. KarS § 85

lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend

konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

APELLATSIOON,

EELMENETLUS

RINGKONNAKOHTUS

JA

VASTUS

APELLATSIOONILE

4. 25.06.2020 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus M. Ananjevi esitatud apellatsioon, kust

erinevates dokumentidest nähtub, et menetlusalune isik soovib esitada apellatsiooni ning ta ei

ole rahul sõiduki konfiskeerimisega.

5. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrusega jäeti apellatsioon käiguta ning anti

M. Ananjevile tähtaeg apellatsiooni puuduste kõrvaldamiseks.

6. Tähtaegselt esitas M. Ananjev nõuetekohase apellatsiooni, mille kohaselt palub M. Ananjev

asi läbi vaadata kirjalikus menetluses. M. Ananjev toob välja, et ta tunnistab oma süüd ja palub

tagastada tema sõiduk. Selline rikkumine toimus teisekordselt ning ta lubab, et see jääb ka

viimaseks, kuna ta suhtub sõiduki juhtimisse väga hoolikalt ning püüab korrektselt

liiklusseadust järgida.

7. Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti aega

kuni 30.07.2020 esitada kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni osas.

8. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad kohtuvälise menetleja PPA esindaja Irina Reino,

kes leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja

leiab, et Viru Maakohus detailselt põhjendas oma otsus sõiduki konfiskeerimise osas ja

maakohtu poolt tehtud otsus täies ulatuses vastab M. Ananjevi süüle ja preventiivsetele

eesmärkidele.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et M. Ananjevi apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta.

Kaebuse taotlus tühistada maakohtu otsus ja mitte kohaldada M. Ananjevi suhtes

mõjutusvahendina mootorsõiduki (BMW 530D registreerimismärgiga XXX ) konfiskeerimist

KarS § 83 lg 1 alusel on põhjendamatu.

10. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise tuvastamise osas ja sellele antud

õigusliku hinnangu üle. Apellatsiooni esemeks on M. Ananjevile maakohtu otsusega

kohaldatud mõjutusvahend.

11. Kehtiva õiguspraktika kohaselt on kohus pädev lahendama karistuse küsimuse seadusele

ning enda siseveendumusele tuginevalt, lähtudes teosüüle vastava karistuse mõistmisel mh teo

tehioludest, isikut iseloomustavatest andmetest ja muudest tema vastutust mõjutavatest

asjaoludest.

12. Menetletavas asjas on maakohus argumenteerinud M. Ananjevile mõistetud karistust ja

sõiduki konfiskeerimist äärmise põhjalikkusega ning pole eksinud materiaalõiguse vastu ega

rikkunud menetlusõigust. Kohus ei ole jätnud M. Ananjevi karistamise seisukohalt olulisi

asjaolud arvesse võtmata ega ole omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Seega ei ole

maakohus muuhulgas KarS § 56 lg 1 esimest lauset kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks

anda ringkonnakohtule aluse kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

otsusega M. Ananjevile mõistetud karistus on vajalikult põhjendatud ja tühistamisele ei kuulu.

Maakohus on esitanud jälgitava ja motiveeritud põhjenduse miks on sõiduki konfiskeerimise

kohaldamine M. Ananjevi isiku puhul põhjendatud. Sõiduki konfiskeerimisega seotud

asjaoludele on maakohus pühendanud mitu lehekülge (toimik lk 56p -57, punktid 63-73).

13. Apellatsioon ei sisalda ringkonnakohtu jaoks midagi uut, mida maakohus poleks teadnud

asudes otsustama sõiduki konfiskeerimise küsimust. Apellatsioonis M. Ananjev märgib lihtsalt

üldsõnaliselt, et tunnistab oma süüd ning palub sõiduk tagastada. Samas tõdeb apellant

lihtsakoeliselt, et on küll korduv liiklusrikkuja, kuid lubab, et rohkem rikkumisi ta toime ei pane

ja püüab liiklusseadust järgida edaspidi korrektselt.

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud üldsõnaline ja lihtsakoeline lubadus olla

edaspidi liikluskäitumises hoolikam, ei veena ringkonnakohut maakohtu järeldusi ümber

hindama. Juhinduvalt Riigikohtu praktikast on maakohus teinud õigustatult järelduse, et

M. Ananjevi puhul on põhjendatud teha tema edasise käitumise osas negatiivne

tulevikuprognoos.

15. Märkimist väärib asjaolu, et M. Ananjev on kasutanud sõidukit, millega ta on varasemalt

juba väärtegusid toime pannud. Ilmselgelt pole varasemad leebemad meetmed M. Ananjevit

õiguskuulekusele ikkagi suunanud. Nii rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmise kui ka arest pole

loodetud eripreventiivset eesmärki M. Ananjevi puhul saavutanud. Seega tuleb tõdeda, et

M. Ananjev on suhtunud varem määratud karistustesse ükskõikselt ning ei ole teinud siiani

vajalikke järeldusi.

16. Maakohus on põhjendanud ka asjaolu, miks sõiduki konfiskeerimine ei ole M. Ananjevi

isiku puhul ebaproportsionaalne meede. Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Ananjevi isiku ja

tema käitumises tuvastatud süü puhul ei ole sõiduki konfiskeerimine mõjutusvahendina tajutav

ülekaristamisena.

17. Sõiduki konfiskeerimine peab muuhulgas M. Ananjevit mõjutama mõtlema oma

liikluskäitumise, õigusrikkumiste sisu ja olukorra tõsiduse üle.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vältimaks uute samalaadsete, aga veel

raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub

ainuisikuliselt M. Ananjevile, tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o sõiduauto BMW-ga

530D (reg.nr XXX ) KarS § 83 lg-st 1 tulenevalt konfiskeerida.

19. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. mai 2019 otsuse muutmata ja M. Ananjevi apellatsiooni

rahuldamata.

Kohtunik

Tiit Lõhmus

(allkirjastatud digitaalselt)