1-19-8487/34 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(2)

1-20-5763

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8487 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu H.V Maakohtu 08.11.2019.a otsus süüdistuses KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellant Süüdistatav H.V (IK XXX viibib ; Tallinna Vanglas)

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav H.V apellatsioon menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud määruse oma määrusega ui ringkonnakohus ei näe alust määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse . K Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 8.11.2019 kokkuleppemenetluses otsuse, tunnistades

Pärnu Maakohus tegi 0 H.V süüdi KarS § 344 lg 1 järgi KarS § 345 lg 1 järgi , karistades teda kahekuulise vangistusega, , karistades teda kahekuulise vangistusega, angistusega. ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, karistades teda aastase v Kohus otsustas KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 04.07.2019 otsusega asjas nr 1-19-3754 mõistetud karistusega 3 aastat, 3 kuud ja 12 päeva raskema karistuse suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 8 kuud ja 12 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12- 13.06.2019, s.o 2 päeva ning kandmata karistuseks 3 aastat, 8 kuud ja 10 päeva vangistust loeti , arvates karistuse kandmise aja algust alates 24.10.2019.a. 2. Maakohtu otsusele esitas H.V apellatsiooni 08.09.2020 (kaebus laekus kohtusse 09.09.2020)

, taotledes ühtlasi apellatsioonitähtaja ennistamist.

2(2)

3. H.V märgib, et kohus on otsusesse märkinud valesti, et puuduvad kergendavad asjaolud, sest tema on väljendanud menetluses korduvalt puhtsüdamlikku kahetsust, mille siiruses pole alust kahelda. See on KarS alusel kergendav asjaolu, ja kui seda oleks arvestatud, oleks karistus olnud kergem. Seega pole kohus järginud seaduse sätteid ja on mõistnud talle karistuse, mida seadus selle teo eest ette ei. Apellant palub vaidlustatava otsuse tühistada ja teha uus, mõistes liitkaristuse alla 3 aasta 8 kuu ja 11 päeva. Alternatiivina palub ta tagastada kriminaalasja Pärnu Maakohtusse uueks arutamiseks, kohustad neid arvestama kergendava asjaoluga. es 4. H.V põhjendab apellatsioontähtaja ennistamise taotlust sellega, et ta avastas eelmainitud olulise vea (otsuses arvestamata jäänud kergendava asjaolu) alles nüüd. Tugeva stressiseisundi tõttu ei avastanud ta seda kohtueelses menetlus, kuigi lahend tehti kokkuleppemenetluses. Nüüdseks on ta maha rahunenud ja võimeline tegutsema adekvaatselt. Tähtaja ennistamine on vajalik, et tagada õiglane ja kõiki asjaolusid arvestav kohtulahend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Apellatsioon tuleb jätta KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see on esitatud pärast tähtaega ning tähtaja ennistamiseks ei ole alust. päevane kaebetähtaeg möödus juba 2019.a 15- novembris, nagu apellant õigesti märgib. 6. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse kaebetähtaeg, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. See, kui süüdistatav (nagu ka ükskõik milline muu kohtumenetluse pool) leiab alles pärast tähtaja möödumist argumendi, millele tuginedes kohtuotsust vaidlustada, ei ole mõjuv põhjus. Kohtumenetluse pooled peavad arvestama sellega, et seadusega on sätestatud tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamiseks ja seega tuleb küsimusega, kas otsust vaidlustada, tegeleda kaebetähtajal. 7. H.V varem takistas tugev Kaebetähtaja ennistamiseks ei anna alust ka väide, et stressiseisund tal selle märkamist, et kohus on otsuses kajastanud valesti kergendava asjaolu puudumist, ja ta avastas selle alles nüüd. Ringkonnakohus nendib, et tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus oleks see, kui kohtumenetluse poolel esines kaebetähtaja ajal mõni psüühikahäire, mis takistas kaebuse esitamist. Praegu ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et H.V-l oleks tuvastatud mõni vaimutegevuse häire. Ainuüksi see, kui isik oli temaga juhtunust häiritud, ei ole kaebe

tähtaja möödalaskmist õigustav põhjus. 8. Seejuures pole apellandi väide, nagu ta oleks avastanud kohtuotsusest viite kergendava asjaolu puudumisele „alles nüüd“, päris tõene. H.V üritas kaitsja vahendusel praegu vaidlustatavat otsust teista ja Riigik 24.05.2020 ohus jättis teistmisavalduse menetlusse võtmata 25.06.2020. koostatud kaitsja teistmisavalduses on argumendina märgitud see, et kohus ei ole võtnud karistuse mõistmisel aluseks KarS kõiki põhimõtteid, sh pole arvestanud kergendavate asjaoludega. Omakäelises lisas teistmisavaldusele märgib H.V sõnaselgelt ja üksikasjalikult sama, (tl 183) mida praeguses apellatsioonkaebuses: kohtuotsuses pole arvesse võetud seda, et tema puhul esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus, mida ta on korduvalt menetluses väljendanud. Seega oli asjaolu, millele tuginedes H.V palub praegu kaebetähtaega ennistada, tal teada juba 2020.a mais ehk mitu kuud tagasi. Siis otsustas ta esitada sellele argumendile tuginedes teistmisavalduse, mitte aga apellatsiooni. See kinnitab veelkord, et apellatsioonkaebuse kaebetähtaja möödalaskmiseks pole olnud põhjust. 9. Seetõttu tuleb jätta tähtaeg ennistamata ja pärast apellatsioonitähtaega esitatud apellatsioon läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/