4-20-2660/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4- -2

20 660 17.augustil 2020 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo - liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Raul Annuka ja Kaebuse esitanud isiku J.F Isikukood: XXX Elukoht: xxxx T xxxx öökoht Kaitsja Indrek Sirk Vaatas 25.06.2020, 10.08.2020,12.02.2020 avalikul kohtuistungil läbi J.F kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi .05.2020 otsuse vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22 väärteoasjas nr 2317,20,002824 . tühistamiseks

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi use vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22.05.2020 ots väärteoasjas nr 2317,20,002824 kohaselt J.F 11.04.2020 kell 08.34 Pärnu mnt Nõmme linnaosas Tallinnas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 81+-5 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui liiklusseaduse § suurimat lubatud 26 km/h. Rikkus 15 lg 1 p2 nõudeid, pannes sellega toime väär iiklusseaduse § järgi teo, mis on kvalifitseeritav l 227 lg 2 . J.F-ile määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi rahatrahv 70 trahviühikut s.o 280 eurot. J.F vaidlustas 22.05.2020 otsuse 2317,20,002824 paludes otsuse väärteoasjas nr tühistada rikkumine ei ole tõendatud ja tema ei ole kiirust ületanud. , kuna

J.F

jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik J.F ning tunnista d A A, S K ja ja K-G T.

Kohus uuris järgmisi dokumente: -

väärteoprotokoll (lk 1); - (lk 4 kiirusmõõturi kasutamise protokoll ); -

karistusregistri väljatrükk (lk 5); - (lk 6); mõõtja pädevuse tõend - ettekanne (lk 11 ); - -14); otsus väärteoasjas (lk 13 - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-13 ); - taatlustunnistus (kohtutoimik lk 33). - pildid (23-32,47).

2

Kohus vaatas videosalvestist ja käis sündmuskohal, kus kontrollis ja tajus vahetult süüdistuses etteheidetud teo võimalikke tehiolusid.

Kaebuse esitaja vaidlustas väärteoasja tervikuna. Leiab, et ei ole temale etteheidetud tegu toime pannud.

Kaebuse esitaja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et J.F-i poolt kiiruse ületamine ei ole tõendatud, kuivõrd esineb kahtlus, millise sõiduki kiirus fikseeriti. Samal ajal ja kohas sõitis sõiduauto ka paremal sõidurajal ning ei ole välistatud, et tegemist oli hoopis paremal sõidurajal liikunud sõiduki kiirusega. Doppleri signaal oli välja lülitatud ning paremal sõidurajal sõitnud

sõiduk võis anda tugevama signaali, olenemata sellest, et J.F-i sõiduk oli politseisõidukile

lähemal. kuivõrd ei ole kahtluseta võimalik öelda, et tegemist oli kindlasti J.F-i Kaitsja leidis, et

sõidukiirusega ja kiirust ei mõõdetud protokollis märgitud kohas, tuleb väärteomenetlus lõpetada.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteoasja lõpetamisega J.F-i suhtes. On seisukohal, et isik on rikkumise toime pannud ja rikkumine tõendatud, alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust ja kiirust mõõtis pädev politseiametnik. 25.06.2020.a on menetlusalune isik andnud vastuolulisi ütlusi ning menetlusaluse isiku ütlused kiiruse osas ei ole usutavad. Tunnistajad (S.K ja K.-G. T) andsid põhjalikud ütlused, mis haakuvad videosalvestisega ja puudub alus kahelda nimetatud tunnistaja . Kui te ütlustes tunnistajad l Seoses ei oleks mõõdetud kiiruses kind ad, siis ei oleks väärteomenetlust järgnenud. rikkumise kohaga, mis väärteoprotokollis oli märgitud Lõikuse ja Saagi tn vahel, tuvastati istungil, et tegelik rikkumine pandi toime mõnisada meetrit Pärnu pool. Ka sellel teelõigul oli lubatud suurim kiirus 50 km/h, seega ei raskenda ebatäpsus väärteoprotokollis isiku olukorda ning Riigikohtu praktika

kohaselt saab sellise ebatäpsuse kohus menetluse käigus kõrvaldada. Kokkuvõttes leiab, et J.F-i rikkumine on tõendatud ja jääb otsuses toodud

seisukohtadele ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus, kontrollinud salvestist, väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud video käinud sündmuskohal, kuulanud ära tunnistajad, kaebuse esitanud isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Lähtuvalt VTMS § st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis - tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalve

ameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullpolitseinik S K AB1605863 17,20,002824 koostas väärteoprotokolli nr väärteoasjas nr 23 , mille kohaselt J.F 11.04.2020.a kell 08.34 Lõikuse/Saagi vahelisel teelõigul, Pärnu suunas, t kiirusega 81+-5 km/h, teel, kus on 50 juhtis mootorsõiduki suurim lubatud sõidukiirus km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg

6 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 22.05.2020.a otsuse 17,20,002824. s väärteoasjas nr 23

3

Vaidlust ei ole asjaolus, et J.F juhtis 11.04.2020.a kell 08.34 Tallinnas Pärnu mnt suunaga Pärnu poole mootorsõidukit Nimetatu nähtub xxxx (reg-nr xxxx). nii videosalvestiselt, kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka tunnistajate ütlustest

. Ka kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et videosalvestisel on tema juhitud sõiduk. Ebakõla on tuvastatud väärteoprotokolli

märgitud rikkumise koha osas. Vastavalt väärteoprotokollile, on teo toimepanemise kohaks Lõikuse ja Saagi tänavate vaheline te õik. el Videosalvestise ja https://www.google.com/maps rakenduse uurimisel ja asukohtade võrdlemisel tuvastas kohus tegeliku rikkumise kohana teelõigu Saagi tänavast umbes sadakakssada Kaitsja meetrit Pärnu poole. ja kohtuvälise menetleja esindaja olid ühel arvamusel, et politseiametniku poolt mõõdeti kiirus 81 km/h Pärnu mnt suunaga Pärnu poole liikunud sõidukil peale Saagi tänava ristmikku.

Riigikohus on lahendi 4-17-3969 punktis 7.2 uriteo toimepanemise koha selgitanud, et: „K kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse“ Sama lahendi punktis 8.1 on kohus leidnud, et otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluse kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht teokirjelduses märgitust ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-16-09, pd 9 11). Samuti ei – tohi täpsustus olla menetlusaluse isiku jaoks üllatusliku iseloomuga ja tal peab olema võimalik esitada sellekohaseid vas

tuväiteid.

Kohtu hinnangul ei erine kohtuistungil tuvastatud teo toimepanemise koht oluliselt väärteoprotokollis märgitust. Samuti ei mõjuta muudatus konkreetses asjas karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust takista kaitseõiguse teostamist e

ga . Ka ei ole täpsustus menetlusaluse jaoks üllatav, kuivõrd teo toimepanemise koha osas on isiku saanud sõna nii menetlusalune isik kui tema kaitsja. Vaidlust ei ole faktis, et politseiametnike poolt mõõdeti kiiruse näit 8 , mis jääb Saagi tänavast 1 km/h kohas umbes sadakakssada meetrit Pärnu poole. Pole kahtlust, et menetlusalune isik saab aru, millises kohas ja millist tegu talle ette heidetakse. Isikule oli algusest peale selge, et teda süüdista kse kiiruse üle ta tamises, mis leidis aset pärast seda kui ta tuli Hesburgerist söömast ja enne seda kui ta tegi vasakpöörde Saku poole. Isikule oli ka teada, et kogu selle teelõigu ulatuses oli lubatud kiirus 50 km/h. On ilmselge, et videosalvestise ja kaardirakenduse võrdlemisel võis politseiametnik videosalvestise põhjal hinnata mõõtm täpset kohta s.t Pärnu maanteega ristuvaid tänavaid ise veidi ekslikult. Videosalvestise ja kaardirakenduse võrdlemise tulemusena mõõdeti Pärnu mnt tuvastas kohus, et kiirus 81 km/h suunaga Pärnu poo peale Lõikuse ristmik u vahemikus, mis jäi le liikunud autol 100-200 meetrit k Circle K tanklasse sissesõidu ja väljasõidu tee vahele. Selle seisukohaga nõustusid ka

menetlusosalised kohtuistungil. Väärteotoimepanemise koha sellise minimaalse täpsustuse puhul ei ole tegemist sellise suure ebatäpsusega ning väärteoasja menetlemisel tehtud sellise rikkumisega, mis toob kindlasti kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise.

Vaidlus on tõusetunud eelkõige väita, et

selles, kas kahtluseta saab politseiametnike poolt mõõdetud kiirus kuulub J.F-i juhitud sõidukile.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ning peale seda s -le. käis Hesburgeris uundus Pärnu mnt Keeras vasakpoolsele sõidurajale, kuna oli plaan suunduda Jälgimäe teele. Sõitis kiirusega 50 km/h

4

Jälgis spidomeetrit. Nägi politseid Laagri Hesburgeri juures ja hiljem Circle K juurest välja keeramas. Kaitsja küsimustele vastas, et paremal sõidurajal sõitnud sõiduk jõudis talle järgi xxxx ning möödus temast, seejärel keeras Selveri parklasse. Politsei pidas kinni, kuid kohapeal protokolli ei vormistatud.

Samal päeval politseisse ei läinud, kuna oli tegemist.

Tunnistaja A A ütluste kohaselt käisid J.F-iga Hesburgeris söömas, nägid politseid möödumas Pä l. Pärast söömist pidid sõitma Saku suunas, keerasid Pärnu mnt rnu mnt- -le vasakpoolsele sõiduraj õitsid lubatud kiirusega, sõidukulg oli rahulik. ale. Arvab, et s kuna Kiire ei olnud. Politsei pidas kinni, dokumente ei vormistanud. Mäletab, et politsei pidi teada andma, kas oli tegemist J.F-iga , kui on andmed ära vaadanud. Kui oli Sakus siis helistati J.F-ile, kes ei võtnud telefoni vastu. Hiljem kui J.F tuli kõne või sõnum, et oli ta koju toonud J.F peab politseisse minema.

Tunnistaja S K p - sõnul öörasid välja Pärnu mnt Circle K st, kui tagant lähenes kaks sõidukit, üks oli ühel ja teine teisel rajal. Stalker Duali lülitas ümber tagumisele antennile ja samale suunale ning mõõtis kiiruse 81 km/h. Kiiremini ja politseisõidukile lähemal sõitis sõiduk vasakpoolsel ehk teisel rajal. Esimesel sõidurajal olevale sõidukile keeras ette suur veoauto ning kiiruse näidu, 81 km/h, vajutas lukku vahetult enne veoauto ette keeramist. Pidasid sõiduki kinni ning juhiks osutus J.F . Kohapeal protokolli ei vormistanud, sest oli eriolukord ning täitsid korraldust kontakte vältida. Isik kiiruse ületamisega ei nõustunud ning väitis, et tal on kiire, mistõttu lepiti

kokku, et ta tuleb jaoskonda, kuid sinna isik ei ilmunud ja kõnedele ei vastanud. Mõõtmise ajal v . Istus kõrvalistuja kohal ja vaatas taha külgpeeglist ja aatas, mis taga toimub tahavaatepeeglist, mis oli üleval. Pidi ennast kallutama, et näeks tahavaatepeeglit. Kuna tegeles mõõtmisega oli vaja näha ja kasutas kõiki vajali ke võimalusi. ha vaadates on väga raske

k Ta hinnata, milliste tänavate vahel oli mõõdetud sõiduk täpselt mõõdetud kiiruse näidu fikseerimisel, kuid seal oli lubatud

kiirus püsivalt 50 km/h.

Tunnistaja K-G Te sõnul oli patrullis koos S.Kga. Mõõtsid kiirust Pärnu mnt-l (liikusid Tallinnast välja Pärnu poole) ning tuvastasid ühe sõiduki kiiruseks 81 km/h, alas, kus on lubatud 50 km/h.

Tagant ikus nende suunas , mille nad kinni peatasid ja mida juhtis J.F . Peatasid li sõiduk sõiduki, tunnistaja K. läks esimesena sõiduki juurde ning näitas fotot fikseeritud kiirusest. -G. T Oli eriolukord ning täitsid neile antud korraldust. Isik ei oln d nõus kiiruse ületamisega u , pakkusid võimalust jaoskonnas video üle vaadata ning lepiti kokku, et J.F tuleb jaoskonda. Sinna isik ei tulnud ja kõnedele ei vastanud. Sõiduk, mille kinni pidasid, S.K saatis kutse. oli see sama mis tunnistaja tajumise kohaselt sõitis kiiremini. Nii tundus just esitulede järgi ja selle auto profiili j , mida tah ärgi avaatepeeglist nägi. Auto, mis tundus lähenevat kiiremini, oli sama auto, mis liikus kuni Saku ärakeeramiseni. Eristas xxxx iseloomulike esitulede ja sõiduki profiili järgi. Teine auto võis olla maastur. Ei mäleta, mida S peeglitega tegi, kuid mäletab, et ka tema nägi tagumisi

sõidukeid. S ütles, et tema näeb ka kahte tagant lähenevat sõidukit. Kaks sõidukit lähenesid Circle K sissepääsu juures, sõitsid mööda just. Kiiruse mõõtmise hetkel olid Circle K sissesõidu ja väljasõidu vahepeal umbes.

Kuigi kaebuse esitaja ei tunnist ja tunnistaja A. A kinnitab, et tema meelest oli a kiiruse ületamist sõidukulg rahulik, siis sellised ütlused ei ega lükka ümber kiiruse ületamise fakti. kinnita Antud asjas ei asjaolu, kas foorid olid seadistatud rohelisele lainele oma tähtsust „ “ või mitte, sest nimetatud fooriseadistus ega teadmine sellest, ei välista kiiruse ületamise võimalust.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada

5

süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 1999. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri 2005. a otsus nr - RT III 2005, 36, 3-1-1-104-05 350).

Kaebuse esitanud isiku ja politseiametnike ütluste vahel esineb ebakõlasid, mistõttu tuleb kohtul hinnata nii kaebuse esitanud isiku kui tunnistajate S.K ja K.-

G. Tamme ütluste usaldusväärsust.

Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr , p 11 jj). 3-1-1-131-13

J.F on andnud kohtuistungil erinevaid ja vastuolulisi aja ütlusi politseisõiduki märkamise ja koha kohta. , Kohtu küsimustele vastates ütles menetlusalune isik, et märkas politseisõidukit asudes ise vahetult enne Circle K tanklat ning politsei asus linna piiri märgist veidi edasi. Kaitsja küsimustele vastates, märkas politseisõidukit Circle K parklast välja keeramas. Seega, on kaebuse esitanud isik andnud kohtuistungil erinevaid ütlusi politseisõiduki märkamise aja ja koha kohta. Lisaks J.F väitis istungil, et parempoolsel sõidurajal olnud sõiduk möödus temast. Videosalvestiselt nähtub, et kuni veoauto ettekeeramiseni parempoolsel sõidurajal olev sõiduk kaebuse esitaja sõidukist ei möödunud. Seega kiiruse mõõtmise hetke parempoolsel sõiduraj , ni al olev sõiduk kindlasti J.F-ist ei möödunud. Selle seisukohaga on nõustunud ka isiku kaitsja. J.F eitab, et kohapeal oleks politseiametnikud öelnud, et peab tunni aja pärast jaoskonda minema. ebuse esitanud isik ei vastanud Samas nähtub kõigi tunnistajate ütlustest, et ka politseiametnike kõnedele. Tunnistaja A A sõnul sai ta aru, et politsei helistab J.F-ile , kuid viimane kõnele ei vastanud. Samuti sai ta aru, et J.F pidi tunni jooksul minema jaoskonda, ei mäleta, kas helistati või tuli sõnum. Seega, nähtub tunnistaja A. A ütlustest, et kuigi J.F kõnele ei vastanud, teadis tunnistaja, et J.F pidi tunni jooksul minema jaoskonda. Selliste ütluste pinnalt on selge, et J.F pidi jaoskonda minemise info siiski eelnevalt juba politseiametnikelt saama, vastupidisel juhul ei oleks tunnistaja Aro seda teadnud. na J.F Ku kõnedele ei vastanud, saab eluliselt usutavaks pidada varianti, mida on kinnitanud ka politseiametnikud, et J.F-ile siis juba kohapeal, et ta peab minema hiljem ki öeldi jaoskonda. Ühtlasi märgib kohus, et isik, kes ei ole midagi valesti teinud, ei peaks politsei kõnedele vastamist vältima. Eelnevast johtuvalt on kohus seisukohal, et J.F on asunud tõde

moonutama nin osaliselt vastuolus tunnistajate S K ja K-G Te

g tema ütlusi, mis on ütluste ning videosalvestisega, ei saa kohus selles osas

lugeda usaldusväärseks. J.F-i ütluste kohaselt oli tal sel päeval tegemist, seepärast ei saanud politseijaoskonda kohe minna. Samas nähtub tunnistaja Aro ütlustest, et nad olid mingi aeg koos läks Aro juures kodus ja siis J.F oma koju. Seega ei nähtu tunnistaja ütlustest, et J.F oleks olnud sedavõrd hõivatud, et ei oleks saanud politseijaoskonda minna. Politseijaoskonda minemise edasilükkamine, viitab sellele, et J.F tahtis eelnevalt kellegagi nõu pidada (kohtuotsuse kuulutamisel, kui kohus selgitas suuliselt lühidalt motiive, möönis J.F , et tahtis enne isaga rääkida)

.

Kaebuse esitaja esindaja esitas kohtuistungil kaitseversiooni, mille kohaselt politseiametnikud lasid menetlusalusel isikul algselt minna, ses i. Kaitsja t polnud kindlad, kelle kiirust mõõdet hinnangul pole tavapärane sellisel viisil protokolli hiljem vormistada. ohtuvälise menetleja K esindaja selgitas kohtuistungil, et juhtudel, kui isik väidab, et tal on kiire, ei ole väärteoprotokolli hilisem vormistamine ebatavaline praktika. ja nagu on viidanud ka Teisalt märgib kohus tunnistajad S.K ja K.-G- T, et aprillikuus kehtis haiguspuhangust tingitud eriolukord ja kõigi inimeste tervise huvides viidi tol perioodil võimalikud lähikontaktid miinimumini.

6

Videosalvestiselt on kuulda, et juba J.F-i autole järgi sõites leppisid politseiametnikud omavahel kokku, et kiirmenetluse teevad kohapeale ära („kiire teeme ise“) aga muud mitte. Kohus peab usutavaks, et politseiametnikud isik

vältisid u kutsumist politseisõidukisse (väikesesse piiratud ruumi) protokolli vormistamiseks ajal,

mil kogu riigis kehtis korraldus vältida lähikontakte. Olukorras, kus protokolli hilisem vormistamine on kokku lepitud mh isikute tervise kaitseks, on kohtu hinnang

ul kohatu rääkida sellest, et tavaliselt nii ei tehta.

Tunnistajate S K ja K-G Te ütlused olid kohtuistungil omavahel haakuvad. Nimetatud tunnistajate ütlused on loogilised ja eluliselt usutavad. Ühtlasi ütlused haakuvad nii vid salvestise kui eo väärteoasjas kogutud tõenditega, mistõttu loeb kohus nimetatud dokumentaalsete tunnistajate ütlused usaldusväärseks. Kaitsja tõstatas küsimuse, kuidas oli kõrvalistujal l võimalik näha tahavaatepeeglist taga S.K

liikuvaid sõidukeid. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tegeledes mõõtmisega kõrvalistuja kohal, vaatas ta taha külgpeeglist ja tahavaatepeeglist, mis oli üleval. Tunnistajal jäi kohtuistungil lisamata, et politseiautodes on kaks tahavaatepeeglit. Paikvaatlusel kinnitas tunnistaja, et tal ei tulnud kohtuistungil meelde, et autos on kaks tahavaatepeeglit. Paikvaatluse käigus demonstreeris tunnistaja samas politseiautos, millega kõnealusel juhtumil kiirust mõõdeti, kuidas ta peeglist taha vaatas. Kohus veendus, et politseiautos oli statsionaarne lisa tahavaatepeegel (mis on teadaolevalt kõigis patrullautodes), mille asendi reguleerimisel on kõrvalistujal võimalik taha vaadata. Arvestades, et tunni oli tavapärane, et autos on staja jaoks kaks tahavaatepeeglit, on eluliselt usutav, et tunnistajal ei tulnud kohtuistungil pähe, seda lihtsat tõsiasja mainida. Ni ski ütlusi ebausaldusväärseteks. metatud fakt ei muuda tunnistaja Kangila Tunnistaja T ütlused kinnitavad, et nad olid mõlemad veendunud, millise auto kiirust mõõdeti. Seda fakti kinnitab ka videosalvestisel kostuv tunnistajate omavaheline vestlus, millest ei kuuldu kordagi, et politseiametnikel oleks olnud kahtlust, millise sõiduki kiirust mõõdeti ja milline oli mõõdetud kiirus.

Tunnistajate S K ja K-G Te

ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mõõtja pädevuse tõendi ning videosalvestisega on tõendatud ka mõõtetulemuse jälgitavus. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud on

mõõtevahendit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 2 lg 1 p 21

kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi nõuetele vastavust.

LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § le 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga - sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 11.04.2020.a kell 08.34 mõõtis kinnitab, et patrullpolitseinik S K - Pärnu mnt l suunaga Pärnu, teelõigul, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 50km/h, J.F-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx (reg-nr xxxx) kiiruseks 81 km/h, laiendmääramatusega 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 76 km/h. Kiirusmõõtur oli paigald +/-

atud statsionaarselt. valge aeg ja sademeteta. Valitud Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – mõõterežiimiks oli „samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist“. Mõõdetav m

ootorsõiduk sõitis teisel sõidurajal pärisuunalisel teel ning lähenes mõõtvale sõidukile tagant.

7

Lisaks kinnitab nimetatud protokoll, et kasutatud oli Stalker Dual mõõtevahendiks kiirusmõõtur DC095743

, s.o radarkiirusmõõtur Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 1 lg 3 mõttes. Väärteotoimikus on ka nimetatud kiirusmõõturi taatlustunnistus, millelt nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2x on läbinud kordustaatluse 14.01.2020.a. Seega on kiirust mõõdetud taadeldud ja nõuetele vastava kiirusmõõturiga. Vaidlus puudub selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist teostada. Ka ei tuvastanud kohus vastava mõõtemetoodika rikkumist – muuhulgas ei mõõdetud sõidukiirust tunnelis ega peeglilt nagu keelab eelviidatud määruse § 8,

samuti oli radar ud - . kiirusmõõturi kasutamisel valit mõõtmiseks vastav mõõte ja suunarežiim

Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatusest mõõteseaduse mõttes ei tulene aga automaatselt mõõtetulemuse usaldusväärsust. Menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha kohaselt ei saa kahtluseta öelda, et mõõdetud sõidukiirus kuulus just J.F-i sõidukile. Seoses Doppleri helisignaaliga, märgib ohus, et hetkel kehtiva määruse .a määrus nr 78 § 9 lg 2 p 3) sõnastusest k (16.06.2011 nähtub, et Doppleri helisignaali kostumine kiirusmõõturi kasutamisel ei ole ilmtingimata vajalik ning politsei saab ise liiklusjärelevalvet teostades otsustada, kas Doppleri helisignaal sisse lülitada, see vaikseks reguleerida või sootuks välja lülitada. Seega on seadusandja ette näinud, et Doppleri

helisignaali mittekostumine ei muuda mõõtetulemust ebausaldusväärseks ning liiklusnõuete rikkuja tuvastamise seisukohast olulisi asjaolusid on võimalik välja selgitada teiste väärteoasjas kogutud tõe Asjaolu, et kaitsja seadusandjaga ei nõustu, ei ole väärteokaebuse nditega. lahendamisel otsustatav . vastuväide

Seoses radarkiirusmõõturi tööpõhimõttega (Doppleri efekt), ei ole menetlusosalistel vaidlust kiirus

mõõturi tööpõhimõtte üle. Samuti ei ole vaidlust selles, et kasutatud kiirusmõõturil Stalker Dual, ei olnud sisse tud fastlülita režiim, mis tähendab seda, et kiirusmõõtur ei olnud seadistatud mõõtma kõige kiiremini liikuvat sõidukit (kõige suurema Doppleri sagedusnihkega), vaid antud juhul mõõtis kiirusmõõtur kõige tugevama peegeldusega sõidukit. Nii liikluspolitseinikele, kohtuvälisele menetlejale on üldteada olevaks asjaoluks , kaitsjale ja kohtule , peegeldus et maapinnalt ja seisvatelt objektidelt tuntakse kiirusmõõturi poolt ära kui kõige tugevam peegeldunud laine. Valdavalt annab kõige tugevama peegelduse kiirusmõõturile kõige lähemal paiknev sõiduk, kuid nagu kaitsja on ka õigesti viidanud, ei pruugi see olla nii olukordades, kus sõidukeid on mitu. Küll on aga teada ja seda kinnitab Stalker Dua DSR kasutusjuhend l (http://gis.minotnd.org/pdf/Gates/Recovered.1/f2613992_INSTRUCTION_BOOK.pdf), et selleks, et tagapool sõitvalt sõidukilt peegelduks tugevam laine, peab sõiduk olema tagumine oluliselt suurem (suhtega umbes 2:1). Klassikaline näide sellest oleks kõrvuti (või peaaegu

kõrvuti) sõitev veoauto ja sõiduauto. Põhjus seisneb lihtsalt öelduna selles, et kiirusmõõturi sensori jaoks „nähtav pindala“ peaks kiirusmõõtur on veoauto puhul oluliselt suurem. Sellises olukorras kuvama kiireimat sõidukit fast režiimis. Antud juhul kiirusmõõtur kiirust fast režiimis ei kuvanu - - d. Kuna J.F-i ütluste k ja ka tunnistaja ütlustest ohaselt oli teine auto sedaankerega Mercedes nähtub, et tegemist on sõiduautoga, mida kinnitab ka videosalvestis, siis ilmselgelt ei olnud kõnealuse kahe auto suuruse vahe selline, mis massist tulenevalt oleks toonud kaasa taga pool esimeses reas

. Samuti kinnitab videosalvestis, et liikunud sõiduki „nähtava pindala“ peegelduse parempoolsel sõidurajal olev sõiduk oli kogu mõõtmise vältel vähem nähtav, samal ajal kui J.F-i poolt juhitud sõiduk oli 6 sekundit üksi kaadris ja seejärel silmale nähtavalt esmalt 5- esiplaanil

kuni kiiruse mõõtmise hetkeni. Videosalvestiselt on selgelt näha, et esimeses reas liikunud sõiduk on J.F-i sõidukist silmnähtavalt taga pool. Mõõdetud kiirusenäidu fikseerimise hetkel oli J.F-i auto politseiauto suhtes juba sirgel, samas kõrval reas sõitnud sõiduk oli alles kurvis, mis vähendas selle auto „nähtavat pindala“ kiirusemõõteseadme jaoks. Kohus on veendunud, et J.F-i juhitud oli ka sensori sõiduki „nähtav pindala“ kiirusmõõturi jaoks suurem. Samuti mängib siinkohal rolli eluline aspekt. Kaebuse esitanud isik on ise kinnitanud, et parempoolsel sõidurajal liikunud sõiduk keeras ära paremale. Kohus ei pea usutavaks, et juht, kes teab, et ta peab ära pöörama üsnagi järsu nurga all, kiirendab vahetult enne ära pööramist ning seejärel pidurdab järsult, sest füüsikaseadused ei lubaks s pööret

ealset parem

8

ligi 80 km/h kiirusega ohutult sooritada. Lisaks kinnitab videosalvestis, et parempoolsel sõidurajal liikunud sõidukile keeras kiiruse mõõtmise näidu fikseerimist sekund peale (7.34.54)

(7.34.53) ette veoauto. Ei ole eluliselt usutav, et veoauto, mis kiirendab üldteada olevalt aeglasemalt kui sõiduauto, oleks keeranud ette sõidukile, mis liigub kõrval reas liikuvast sõidukist märg

atavalt kiiremini. Eluliselt on usutav, et veoautojuht oli veendunud, et esimeses reas liikuv sõiduk soovib sooritada parempöörde parklasse ja oma manöövriga ei takista veoautojuht sõiduautojuhi liiku . Veoautojuhi veendumine esimeses reas liik uki soovist teha parem mist unud sõid pööret pidi toimuma vähemalt sekund enne mõõdetud kiiruse näidu fikseerimist, kuna veoautojuhi reageerimine ja otsustus parempöördeks võtab ka 1-2 sekundit. Seega pidi olema paremas reas liikunud sõiduk andnud märku oma soovist teha parempööret juba enne mõõdetud kiiruse näidu fikseerimist, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et kõnealuse autojuht vahetult enne parempööret sõitis kiirusega 81 km/h. Kõike eeltoodut arvestades on leidnud tõendamist, et politseiametnike poolt mõõdeti just J.F-i juhitud sõiduki kiirust ja on välistatud , et mõõdetud oleks ning ei ole eluliselt usutav kõrval reas liikunud sõiduki kiirust.

Nii tunnistajate S K ja K-G T salvestis sutamise e ütlustele kui ka video el ning kiirusmõõturi ka protokollis kajastatule tuginedes, on kohtu hinnangul ning kiirusmõõturi kasutusjuhendis tõendatud ka mõõtetulemuse usaldusväärsus. Eeltoodust tulenevalt on osaliselt nii netlusaluse isiku enda me (sõitmise faktis) kui tunnistaja te ütluste ja väärteoasjas kogutud tõenditega, sh tõendatud

videosalvestisega, , et J.F juhtis 11.04.2020.a mme linnaosas Tallinnas, moot kell 08.34 Pärnu mnt Nõ orsõidukit kiirusega 81+-5 km/h, kusjuures J.F lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Oma sellise tegevusega on J.F rikkunud liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on J.F , kui ta pani teo täitnud LS § 227 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohtu hinnangul pani J.F

teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik väitis kohtuistungil, et kindlasti vaatas spidomeetrit ja sõitis kiirusega 50 km/h. Kohtuistungil ei eitanud kaebuse esitaja, et sõitis alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Kuna isiku tegelikuks kiiruseks mõõdeti 81 +/ siis järelikult ei jälginud ta sõiduautot juhtides sõiduki -5 km/h, spidomeetrit hoolsalt ning selline kaebuse esitaja käitumine annab aluse uskuda, et ta pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda.

Teo J.F õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga trahviühikut 70 , s.o. 280 eurot.

9

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse - sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nähtuvalt Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. karistusregistrist, septembris 2019 karistatud on isikut väärteokorras samalaadse teo eest varem , mis näitab, et kiiruse ületamine ei ole olnud juhuslik episood. Seega, on kohtu arvates kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmises

rahatrahv 70 280 eurot, t veidi kõrgemas määras määratud karistus, trahviühikut s.o põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele.

Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus

põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmise KarS § 66 lg 2 alusel 7 le ositi kuu jooksul alates J.F-i kaebus kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse tähtaja määramise osas.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Arvestades, et kohus ei lõpeta J.F suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu

hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus k e kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata aitsja taotlus .

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p- 1, otsustab kohus st väärteoasjas olev CD-plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse

täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas 1. Rahuldada J.F kaebus osaliselt

2 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22.05.2020 otsus väärteoasjas nr 2317,20,002824 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada J.F-i tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 7 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt 40 eurot. vähemalt

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas 10220205048970. . Märkida viitenumber

CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Jätta rahuldamata õigusabikulude hüvitamise taotlus

10

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud k

ohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 14.09.2020