2-20-7383/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7383 Tsiviilasi X Xi hagi X Xi vastu väljamõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes Tsiviilasja hind 1800 eurot Kohtuistungi aeg 07.09.2020 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: X X (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx)

Kostja: X X (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx)

Alaealise (seaduslik) esindaja: E P (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X Xi hagi X Xi vastu väljamõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes õigeksvõtuotsusega.

2. Vabastada X X 06.09.2012. a kohtuotsusega määratud elatise maksmise kohustusest X Xi suhtes.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

2-20-7383

2(3)

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

X X esitas hagi X Xi vastu väljamõistetud elatise maksmise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab alaealine laps alates 2020. aasta veebruarist hagejaga, mistõttu on elatise maksise alus ära langenud.

06.09.20212 otsusega (tsiviilasi nr 2-12-17528) mõistis Harju Maakohus X Xilt X Xi kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 02.05.2011 kuni X Xi põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Kostja seaduslik esindaja tunnistab vastuses, et laps elab koos isaga ning oleks mõistlik vabastada hageja elatise maksmisest. Samas on hageja võlgnevus elatise suhtes, mille osas võiks teha tasaarvelduse. Esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et lapsel on alati õigus tulla tagasi ema juurde elama.

07.09.2020. a kohtuistungil nõustus kostja seaduslik esindaja, et hageja vabastatakse elatise maksmisest, kuna poeg elab reaalselt temaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks (tunnistas hagi).

Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97 lg 2, 100 ja § 101 lg 1.

Perekonnaseaduse (PKS) 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis

2-20-7383

3(3)

nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise, on oluliselt muutunud. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Antud juhul on muutunud elatise väljamõistmise otsuse tegemisest olukord, kuna alaealine laps on alaliselt asunud elama koos isaga. Vanematel on alaealise lapse osas ühine hooldusõigus. Lapse ema on nõus elatise maksmise lõpetamisega, kuna laps elab isaga.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vabastab hageja elatise makse kohustusest. Kohus selgitab, et elatise maksmisest vabastamine ei eelda, et vanem vabaneb ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus selgitab osapooltele, kui lapse alaline elukoht muutub on vanemal, kelle juures laps ei ela kohustus tasuda elatist. Seega kui laps asub taas elama ema juurde, on kohustus lapse isal anda elatist ning kui laps elab alaliselt isaga lasub sama kohustus emal.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik