3-20-1663/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1663

Määruse kuupäev

11.09.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – M.M.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Võtta haldusasja nr 3-20-853 materjalide hulgast

käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru Vangla

valvuri 03.05.2020 ettekanne nr 6-20/1604-1, Viru Vangla

vanemvalvuri 06.05.2020 ettekanne nr 6-20/1640-1, Viru

Vangla valvuri 06.05.2020 ettekanne nr 6-20/1641-1 ning

Viru

Vangla

vanemvalvuri

08.05.2020

ettekanne

nr 6-20/1659-1. Jätta Viru Vangla taotlus haldusasja

nr 3-20-853 materjalide käesoleva haldusasja juurde

võtmiseks ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata M.M. taotlus Viru Vanglalt

täiendavate tõendite vanglalt väljanõudmiseks ning

tunnistajate ülekuulamiseks.

4. Kuulutada haldusasja menetlus tervikuna kinniseks.

5. Asendada

määruse

avaldamisel

taotleja

nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale.

Taotlejale edastada ka Tartu Halduskohtu 07.09.2020

kohtunõue, Viru Vangla 09.09.2020 vastus kohtunõudele

koos lisadega ning haldusasja nr 3-20-853 materjalide hulgast

käesoleva asja materjalide juurde võetud dokumendid.

3-20-1663

ASJAOLUD

1. 07.09.2020 saabus Tartu Halduskohtule M.M. esialgse õiguskaitse taotlus (vanglale üle

antud 03.09.2020), milles ta palub järgmist:

1) kohustada Viru Vanglat võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt ja mitte

katkestama tema sinna saatmist ning

2) kohustada Viru Vanglat andma talle hambaarsti vastuvõtule minekuks ja sealt tulekuks

tugikark, alternatiivselt viima ta vastuvõtule ratastooliga või andma talle hooldaja, kes teda

vastuvõtule minekul ja sealt tulekul abistaks.

Taotleja pöördus juba 28.04.2020 esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole, sest tema

hambad valutasid (haldusasi nr 3-20-826). Vangla kinnitas siis, et võimaldab talle hambaarsti

vastuvõttu, kuid ei võimaldanud. Meditsiiniõde käis 03.09.2020 seoses hambavaluga taotleja

kambris ning ütles, et taotleja peaks saama hambaarsti vastuvõtule järgmise nädala (s.o

13.09.2020 lõppeva nädala) lõpus ja et taotleja siis ikka vastuvõtule läheks. Üksuse juhi

korraldusel võeti taotlejalt 23.04.2020 ära tugikark ning seejärel ei pääse taotleja enam kambrist

välja. Taotleja saatmine katkestatakse, kuna ta ei ole võimeline liikuma käed selja taga ja

piisavalt kiiresti. Ta saab liikuda umbes 2 m enne, kui teda kambrisse tagasi lohistatakse.

Üksuse juht on välja mõelnud vale, et taotleja olevat ähvardanud tugikarguga personali, ning

levitanud seda valet ametnikele, nt perearstile ja kaplanile. Üksuse juht proovib sellega

õigustada oma ebaseaduslikku tegu ehk taotlejalt tugikargu äravõtmist. Neuroloog on pidanud

tugikarku taotlejale vajalikuks ning üksuse juhil puudus tugikargu äravõtmise otsuse

tegemiseks pädevus. Ühtlasi kinnitab taotleja tervisekaarti haigusjuhu nr A14524 alla tehtud

sissekanne (millest nähtuvalt võeti taotlejalt tugikark ära, sest ta oli sellega ähvardanud

personali), et temalt ei võetud karku ära põhjusel, et ta seda ei vaja. Ilma hambaarsti vastuvõtule

pääsemiseta jäävadki taotleja hambad valutama.

Taotleja palub nõuda Viru Vanglalt välja tõendid (nt turvakaamerate salvestised, valvurite

ettekanded, tunnistajate/kannatanute ütlused), mis kinnitaks vangla poolt väidetut, et taotleja

ähvardas vangla personali tugikarguga. Samuti palub taotleja kuulata üle perearsti ja kaplani.

2. Tartu Halduskohus palus 07.09.2020 kohtunõudes Viru Vanglal esitada oma seisukoht

esialgse õiguskaitse taotlusele, sh selgitada esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud

sündmustega seotud asjaolusid – ennekõike põhjuseid, mis on tinginud taotlejale varem

määratud hambaarsti vastuvõtule või vastuvõttudele saatmise katkestamise.

3. Viru Vangla palus 09.09.2020 vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Vangla selgitas järgmist.

Taotlejale on broneeritud hambaarsti vastuvõtt 10.09.2020 (03.09.2020 haigusjuht

nr A15203 2020). Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja tema taotletud abinõude

võimaldamata jätmine ei too talle kaasa raskeid ning pöördumatuid tagajärgi. Taotleja

liikumisvõimet on põhjalikult käsitletud haldusasjas nr 3-20-853 toimunud esialgse õiguskaitse

menetluses. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtul ei tekkinud selles asjas kahtlusi, et taotleja on

tavapäraselt liikumisvõimeline. Ei ole teada, et taotleja terviseseisund oleks antud määruste

tegemise ajast muutunud. Vangla palub võtta viidatud haldusasjas vangla esitatud tõendid ning

jõustunud kohtumäärused käesoleva menetluse materjalide juurde.

Nii vastusele lisatud üksuse juhi selgitusest kui ka tervishoiutöötajate sissekannetest nähtub

taotleja füüsiline võimekus. Üksuse juhi selgitusest nähtub muu hulgas see, et pärast seda, kui

taotleja sai teada, et teda on järelevalve teostamise käigus nähtud liikumas, määrib ta uksesilma,

mis takistab ametnikel taotlejat kambris näha. Samuti on tuvastatud, et taotleja on oma

psühhiaatrilisi

probleeme

simuleerinud

(haigusjuht

A2963

2020).

Taotleja

on

3-20-1663

tervishoiutöötajate kambris olles kõndinud (nt haigusjuhud A15460 2020, A15006 2020) või

tagunud selili olles jalgadega vastu kambri trellust (nt haigusjuhud A15060 2020,

A13586 2020). Kõik eelnev annab aluse piisava kindlusega väita, et tegelikult on taotleja

normaalselt liikumisvõimeline ning tema väited liikumispiirangute kohta on esitatud mingist

ainult temale teada olevast eesmärgist, aga mitte tegelikust terviseseisundist. Puudus mõistlik

põhjendus, miks taotleja ka eelmine kord 08.05.2020 keeldus normaalselt hambaarsti

vastuvõtule minemast (ettekanne nr 6-20/1656-1). Enne seda oli ta viibinud vastuvõtul

24.09.2019. Seega saab taotleja 10.09.2020 (või ka mõnel muul vangla poolt võimaldatud ajal)

minna hambaarsti juurde ilma esialgse õiguskaitse taotluses nõutud abivahenditeta.

Vangla edastas kohtule Viru Vangla II üksuse juhi 09.09.2020 seletuse Viru Vangla direktorile,

taotleja tervisekaardi väljavõtte perioodi 02.01.2020–09.09.2020 kohta, Viru Vangla

vanemvalvuri 08.05.2020 ettekande nr 6-20/1656-1 ning taotleja vaidena pealkirjastatud

03.09.2020 pöördumise (reg 04.09.2020 nr-ga 6-12/287-1).

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt saab esitada esialgse õiguskaitse

taotluse halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

5. Taotleja palub kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses kohustada Viru Vanglat

võimaldama talle viivitamata hambaarsti vastuvõtt ja mitte katkestama tema sinna saatmist ning

andma talle hambaarsti vastuvõtule minekuks ja sealt tulekuks tugikark. Alternatiivselt

tugikargu andmisele palub ta kohustada Viru Vanglat viima ta vastuvõtule ratastooliga või

andma talle hooldaja, kes teda vastuvõtule minekul ja sealt tulekul abistaks. Kohtule edastatud

materjalidest nähtub, et taotleja on esitanud 03.09.2020 Viru Vanglale esialgse õiguskaitse

taotlusega seotud küsimuses vaide (reg 04.09.2020 nr-ga 6-12/278-1), vaidlustades Viru

Vangla tegevust tema arstiabita jätmisel ning teda hambaarsti vastuvõtule minemisel

takistamisel. Ka nimetatud vaides palub taotleja võimaldada talle hambaarsti vastuvõtt ning

anda vastuvõtul käimiseks tugikark või alternatiivselt viia ta vastuvõtule ratastooliga või

hooldaja abiga. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel lubatav.

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal esinema esialgse

õiguskaitse vajadus. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida,

millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja

kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse

meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille

tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat

eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse

õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei oleks mõistlik.

7. Kohtule ei ole tuvastatav taotlejal esinev esialgse õiguskaitse vajadus ehk Viru Vangla

tegevusest tulenevalt pöördumatute kahjulike tagajärgede tekkimise oht. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei ole põhjendatud juhul, kui kahjuliku tagajärje saabumine või saabumata

jätmine, antud juhul hambaravi saamata jäämine ning sellega kaasnev valu ja võimalik

hammaste ja suuhügieeni seisundi halvenemine, sõltub isikust endast.

3-20-1663

8. Viru Vangla vanemvalvuri 08.05.2020 ettekandest nr 6-20/1656-1 (digitoimiku leht

(dtl) 17) ilmneb, et 08.05.2020 ei toimunud taotleja saatmist meditsiiniosakonda hambaravile,

sest ta soovis sinna minna neljakäpukil ega olnud nõus tõusma püsti. Samast ettekandest nähtub,

et taotleja soovis ka siis talle tugikargu andmist või tema sõidutamist meditsiiniosakonda käru

peal.

9. Nii taotleja kui ka Viru Vangla poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt on kohtule piisavalt

usutav, et tegelikkuses on taotleja suuteline minema meditsiiniosakonda arsti vastuvõtule ka

ilma selleks abivahendeid või hooldaja abi kasutamata. Taotleja tervisekaarti tehtud

sissekannetest ei nähtu arsti hinnangut, et taotleja ei suuda tema tervislikust seisundist

tulenevalt iseseisvalt liikuda ning vajaks selleks abivahendeid või abistajat. Viru Vangla

kodukorra p 7.1.10 kohaselt on kinnipeetavale keelatud meditsiiniline abivahend,

meditsiinitarvik, -instrument, -seade, välja arvatud siis, kui selle on määranud vangla arst.

Taotleja tervisekaarti ajavahemikul 02.01.2020–09.09.2020 tehtud sissekannetest on viimati

käsitletud taotleja vajadust abivahendite järele 25.07.2020 sissekandes (haigusjuht

nr A12790 2020; dtl 41). Viidatud sissekande kohaselt ei vaja taotleja arsti hinnangul mingeid

abivahendeid, k.a madrats, kepp, võimlemismatt, sest tervislikel põhjustel ei ole selleks

näidustust. Kuna taotlejal esinevale abivahendite kasutamise vajadusele on antud hilisem arsti

hinnang, ei ole enam asjakohased varem sama vajaduse kohta antud hinnangud.

10. Kohtu hinnangul on piisavalt tõendatud vangla kahtlused, et taotleja keeldub iseseisvalt

kõndimast ilma selleks reaalset ja piisavalt tõsist tervislikku näidustust omamata. Viru Vangla

on asjakohaselt viidanud menetlusele haldusasjas nr 3-20-853, kus kohtud on juba taotleja

liikumisvõimelisusele hinnangu andnud ning pidanud taotlejat liikumisvõimeliseks. Kohus

peab haldusasja nr 3-20-853 materjalide seast käesoleva haldusasja materjalide juurde

võtmiseks asjakohaseks Viru Vangla valvurite poolt 03.05.2020, 06.05.2020 ja 08.05.2020

koostatud ettekandeid nr 6-20/1604-1, nr 6-20/1640-1, nr 6-20/1641-1 ning nr 6-20/1659-1.

Nendest ettekannetest ilmneb, et taotleja on kambris end valudeta liigutanud ja kõndinud ajal,

mil talle teadaolevalt teda keegi ei näinud. Muude nimetatud haldusasja materjalide asja juurde

võtmiseks puudub vajadus. Asjaolu, et taotleja on teiste nähes valudeta kõndinud või liigutanud,

nähtub ka tema tervisekaarti tehtud sissekannetest (nt 10.03.2020 sissekanne haigusjuhu

A2963 2020 all (dtl 22) ja 12.05.2020 sissekanne haigusjuhu A8256 2020 all (dtl 30)). Seega,

isegi kui ilma abivahendite või abistajata hambaarsti vastuvõtule minemise ja tulemisega

kaasnevad taotlejale mõningased vaevused, ei saa neid kohtule esitatud materjalide pinnalt

pidada sellisteks, mis välistaksid tema liikumise ning meditsiiniosakonda iseseisvalt minemise

ja sealt tulemise täielikult.

11. Kuna eeltoodu pinnalt ei saa järeldada taotleja tegelikku vajadust hambaarsti vastuvõtule

minemisel abivahendi või abistaja järele, puudub vajadus koguda tõendeid nende asjaolude

tuvastamiseks, kas taotleja on tugikarguga vangla personali ähvardanud ja üksuse juht esitanud

selle kohta valeväiteid või mitte. Sel põhjusel jääb taotlus neid asjaolusid kinnitavate tõendite

kogumiseks rahuldamata.

12. Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus ning

taotlus tuleb jätta rahuldamata.

13. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime initsiaalidega.

14. Tuginedes HKMS § 77 lg-le 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3

kuulutab kohus haldusasja menetluse tervikuna kinniseks, sest haldusasja materjalid sisaldavad

läbivalt otseseid andmeid taotleja terviseseisundi kohta. Samuti puudub antud juhul huvi asja

avaliku arutelu vastu.

/allkirjastatud digitaalselt/