1-20-5265/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2020.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-20-5265 (20231500939)

Kohtunik Merle Parts

Sekretär

Taavi Põld

Tõlk Anneli Helmann

Prokurör Kadi Ruus

Kaitsja

süüdistatav on kaitsja osavõtust loobunud

Menetluse liik

lühimenetlus

Süüdistatav:

P.X ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: xxxx; karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 25.01.2017 otsusega nr 1-16-11613 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguskuupäevaks loeti 14.07.2016. Tartu Maakohtu 05.06.2018 määrusega KarS § 76 ja KrMS § 426 alusel tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga 1 aasta 6 kuud ja

24 päeva, katseaja lõpp 14.01.2020.a. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 10.05.2020.a.

süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.X KarS § 199 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) kuu 15 (viisteist . ) päeva

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

Kriminaalasi nr. 1-20-5265

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud 10.05.2020.a s.o 1 (üks) päev vangistust aeg karistusaja hulka ja lõplikuks uvaks karistuseks mõista kandmisele kuul

29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24.08.2020.a.

Kohaldada P.X ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada P.X kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

KrMS

riigituludesse: § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista P.X-il’t - sundraha 1,5

876 eurot;

palga alammääras –

Kriminaalmenetluse kulud tasuda

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.10.2020.a kuni 15.09.2021.a vähemalt eurot kuus. Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse mär rahalised nõuded pole täies kida viitenumber 99920700034292. Kui ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

- üks musta värvi kanister, üks valget värvi kanister, üks halli värvi kanister oranži värvi korgiga, kolm musta värvi kanistrit, pump voolikuga, väiksem voolik, musta värvi lehter, valge vedeliku konteiner 1x1 (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe 6) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 24.08.2020.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist.

SÜÜDISTUS

P.X-i tema 10.05.2020 ajavahemikul 01.45 01.58 süüdistatakse selles, et – aadressil xxxx -le võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Aspen Grupp OÜ kuuluva ekskavaatori Case 300 kütusepaagist diiselkütust 254,1 liitrit väärtusega 253,85 eurot.

Süüdistusakti kohaselt pani P.X toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav P.X tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluse . Süüdistatav jäi s kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et ta ei tööta, elab enda vanematega, kes teda materiaalselt aitavad ning ta varastas rahapuuduse tõttu. Ta soovib minna välismaale tööle, kogub hetkel dokumente ning kui need saabuvad, sõidab ta Norrasse. Süüdistatavas selgitas, et ta kahetseb tehtut. taotles menetluskulude ajatamist. Süüdistatav Koht

uistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis P.X ’i süüditunnistamist KarS § 199 lg 1 alusel ning karistamist 6 kuulise vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks rS § 68 lg 1 alusel

4 kuud vangistust. Ka arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev vangis karistusaja hulka ning lõplikuks tust kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista 3 kuud 29 päeva, mis jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Prokurör taotles kriminaalasjas olevate asitõendite hävitamist.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et tegevus

P.X ’i on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS §

199 lg 1 s kuriteoepisoodis

järgi kvalifitseeritava on tõendamist leidnud.

P.X’i süüd tema poolt süü isikliku omaksvõtu

kinnitavad lisaks le ka:

- isel juurde / 30-35, süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta jääb eeluurim öeldu tl 36-38/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et 09.05.2020.a rentis ta üheks ööpäevaks mikrobussi millega pidi aitama sõbral kappi transportida. xxxx (reg nr xxxx), Sõites teel, märkas süüdistatav ekskavaatorit, millisest otsustas endale kütust valada. xxxx Süüdistatava läks esmalt xxxx varjupaiga lähedal oleva veekogu juurde, võttis sealt vedelikupaagi, läks koju, võttis oma sõiduauto pakiruumist pumba vedeliku pumpamiseks, vana aku ja vooliku, pani need asjad renditud bussi ja läks tagasi veekogu juurde, kust laadis leitud paagi mikrobussi, seejärel sõitis ekskavaatori juurde , jõudis sinna 01:30 paiku, tõstis piirdeaia eemale ja sõitis xxxx renditud bussiga territooriumile, kus asus ekskavaator. Süüdistatav avas ekskavaatoril kütusepaagi, pistis kütusepaaki pumbaga kepi, ulatas vooliku kütusepaagist mikrobussis asuvasse paaki ja kinnitas vooliku otsa kleeplindiga. Seejärel kinnitas pumba klemmid kohale toodud aku külge ja hakkas pumpama kütust ekskavaatorist paaki. Samal ajal märkas ta, et läheduses sõidab politseipatrull, ta jooksis politsei eest ära, kuid mõne aja möödudes läks ta vabatahtlikult politsei juurde. Ta selgitab, et kahetseb tehtut.

- Aspen Grupp OÜ avaldus lisadega /tl 2 , millest nähtuvalt Aspen Grupp OÜ ettevõttele kuulvas -8/ ekskavaatoris Case CX 300 D asuvast kütusepaagist toimus 10.05.2020.a kütusemahu langemine 254,1 liitri võrra, väärtusega 253,85 eurot. -tunnistaja E M -14/, ütlustega /tl 13 millest nähtuvalt töötab tunnistaja ekskavaatoriga Case 300. Tunnistaja töötas ekskavaatoriga 08.05.2020.a ning tööpäeva lõpus oli kütusepaagis umbes 250 liitrit kütust. Tööpäeva lõppedes jättis ekskavaatori xxxx territooriumile, 10.05.2020.a kella 02:14 paiku sai ta kõne Aspen Grupp OÜ tehnikaspetsialistilt, kes teatas, et ekskavaatorist tuli kütuse vähenemise häire, kohale kutsuti politsei, ka läks tunnistaja sündmuskohale ning kohale jõudes selgus, et kütusepaagist on varastatud ca 250 liitrit diiselkütust, koguväärtusega 250 eurot. - - xxxx, seal sündmuskoha vaatlusprotokolliga /tl 15 20/, millest nähtub sündmuskoht aadressil asuv ekskavaator Case 300 ja kaubik xxxx (reg nr xxxx). Ka kollist varguse nähtub vaatlusproto toimepanemise koht ning objektid, mis võeti sündmuskohalt kaasa asitõenditena.

- lepingu koopiaga /tl 21-22 A S /, millest nähtuvalt sõlmis 09.05.2020.a üürilepingu P.X-iga . Lepingust nähtuvalt sai P.X sõiduki xxxx (reg nr xxxx) kasutusõiguse ajavahemikul 09.05.2020.a kell 18:00 kuni 10.05.2020.a kell 18:00.

- tunnistaja R K - ’i ütlustega /tl 25 26/, millest nähtuvalt politseipatrull sai tööl olles 10.05.2020.a kell 01: xxxx, infoga, et on alust arvata, et ekskavaatorist

45 paiku väljakutse aadressile varastatakse kütust. Saabudes sündmuskohale umbes kella 01:50 paiku nägi tunnistaja ekskavaatorit Case, mille paremal küljel seisis kaubik xxxx (reg nr xxxx) ning ekskavaatori kütusepaagist läks voolik kõrval seisva kaubiku vasaku külje juurde. Maas olid värsked vedeliku ja jalatsite jäljed. Sõiduki ja ekskavaatori juures kedagi ei paistnud, kuid mõne aja möödudes tuli peidust välja isik, kes väitis, et on P.X . Sündmuskohale saabus ka ekskavaatori juht, kes selgitas, et ekskavaatorist on varastatud umbes 250 liitrit kütust. Kahtlustatav P.X toimetati kinnipidamiskeskusesse.

Muu iseloomustav materjal: -k tl 39-40 P.X aristusregistri väljavõte / /, millest nähtuvalt on ’il 1 kehtiv kriminaalkaristus. Harju Maakohtu 25.01.2017 otsusega nr 1-16-11613 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguskuupäevaks loeti 14.07.2016. Tartu Maakohtu 05.06.2018 määrusega KarS § 76 ja KrMS § 426 alusel tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga 1 aasta 6 kuud ja 2

4 päeva.

Kohus leiab, et P.X ’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning P.X ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.X’i süü kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemises tõendamist leidnud.

Kohus leiab, et P.X pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada kütust. ise väitis, et ta pani kuriteo Isik toime rahapuudusest, kuid tegemist ei olnud eluliste vajaduste rahuldamisega (nt toit). Isik varastas kütust, ka selgitas ta, et vanemad peavad teda üleval, mistõttu ei tuvastanud kohus mitte ühtegi asjaolu, mis oleksid vast

utust kergendavad või aitaksid mõista sellise teo motiivi. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas

süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga.

KARISTUS

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS §

56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS §

306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6).

Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3

06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt -1-1-99- tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14).

Süüdistatav P.X pani toime teise astme kuriteo. Isik pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud te rahalise karistuse või kuni 3 karistusena et

- aastase vangistuse.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava P.X ’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-

07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja seda põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt oli 2019. aastal isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 8877 eurot (tl 41). Ka kinnitas isik kohtuistungil, et ta ei tööta ja teda peavad üleval vanemad (tl 58). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et P.X suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused.

Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust ja kohus arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, peab . Arvestades võimalikuks karistada teda sanktsiooni miinimummäära lähedaselt isiku puhtsüdamlikku kahetsust, peab kohus põhistatuks karistada P.X ’it vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o

15 päeva - antud juhul vangistust), seega on

1 kuu vangistust. P.X-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg vangistust karistusaja hulka ja 10.05.2020.a s.o 1 päev lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 29 päeva vangistust

.

Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04).

Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka asjaolu, et P.X ’it karistati 25.01.2017. aastal tingimusliku vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega, milline katseaeg lõppes 14.01.2020.a Käesolevas süüdistuses nimetatud kuritegu pandi toime vähem kui

5 kuu möödudes peale katseaja lõppu. Seega saab järeldada, et P.X olles varem toime pannud kuriteo, kuid selle eest mõistetud reaalselt kandmisele kuuluv vangistus, millise kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega, ei ole isikule piisavalt mõju avaldanud. Tingimisi enne tähtaega vaba järgima kontrollnõudeid, kuid see ei taganud nemisel oli isik kohustatud uue kuriteo toimepanemise ärahoidmist. Seega leiab kohus, et isegi kontrollnõuded ja järelevalve ei suuda ära hoida kuritegude jätku P.X ’it ei ole võimalik uute mist. Kohus leiab, et karistuse kandmiselt vabasta vangistuse da KarS § 74 sätteid kohaldades, samuti ei ole võimalik asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, kuna kohtus isik ise avaldas, et ta plaanib minna mendid. Seega võimalikult ruttu välismaale ja teeb seda koheselt, kui saabuvad tema doku ei saaks ta täita ega üldkasuliku töö tegemise kohustust Eestis registreerimiskohust . Samas ei pea kohus põhjendatuks ka karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist KarS §

73 lg 1, 3 alusel, kuna sellisel juhul oleks v karistus kergem, kui eelmine ja see ei kannaks käesole karistuse eesmärke. Kõike eelnevalt P.X ’i väärtushinnangute muutmine ning arvestades leiab kohus, et seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks peatuda ka Kohus tõkendi küsimusel. märgib, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-

s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest - kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsus e täitmist. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine kui ka vajadus vältida uute kuritegude toimepanemist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuot 2020.a. Kohus ei tuvastanud reaalse vangistuse suse kuulutamise päevast, s.o 24.08. kandmist takistavaid asjaolusid, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud ja asitõendid

Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks § sundraha. KrMS

180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. on selle suuruseks 876 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele P.X ’il . Kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise või riigi kanda jätmise. P.X näol on tegemist töövõimel ise isikuga, kes on karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. peab võimalikuks ajatada väljamõistetavate Kohus menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Kriminaalasjas a olev

sitõendiks ad üks musta värvi kanister, üks valget värvi kanister, üks halli värvi kanister oranži värvi korgiga, kolm musta värvi kanistrit, pump voolikuga, väiksem voolik, musta värvi lehter hävitada kohtuotsuse jõustumisel , valge vedeliku konteiner 1x1 tuleb KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel, kui v

äärtusetud.

Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311 313, § 315, § 318 - - 319.

Merle Parts kohtunik