3-19-2347/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

11.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2347

Haldusasi

OSAÜHINGU PRO FIKSUM kaebus Tallinna linna

kohustamiseks tagastada deposiiti makstud 700 000 eurot

koos viivisega

Menetlusosalised

Kaebaja – OSAÜHING PRO FIKSUM, esindaja

vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Uve Jürgens ja Kent

Märjamaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde järgmised tsiviilasja nr 2-19-2378 menetlusdokumendid: Osaühingu

MRP Linna Liinid 13.02.2019 hagiavaldus; Tallinna linna 11.03.2019 vastus

hagiavaldusele; Harju Maakohtu 17.09.2019 kohtuistungi protokoll.

2. Jätta OSAÜHINGU PRO FIKSUM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 01.07.2020 määruse haldusasjas nr 3-19-2347 resolutsioon muutmata,

kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse

põhjendustele.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5,

§ 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn ja Osaühing MRP Linna Liinid (OÜ MRP Linna Liinid) sõlmisid riigihanke

(viitenumber 142434) tulemusena 31.10.2014 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu nr 1.-

14.1/14/28. OÜ MRP Linna Liinid tasus vastavalt hanketingimustele Tallinna Linnakantselei

arvele deposiiti tagatiseks 700 000 eurot.

2. Tallinna linn ütles 24.01.2019 avaldusega 31.10.2014 lepingu alates 01.02.2019 üles.

3-19-2347

2(7)

3. Tallinna linn nõudis 05.02.2019 kirjas OÜ-lt MRP Linna Liinid leppetrahvi 500 000 eurot,

tasaarveldas selle nõude OÜ MRP Linna Liinid antud tagatise tagastamise nõudega ning

keeldus OÜ MRP Linna Liinid tasutud 700 000 euro suuruse tagatise tagastamisest. Kirjas

selgitati, et leppetrahvi suurust ületavat osa tagatisest kasutab linn OÜ MRP Linna Liinid

tekitatud kahjude katmiseks.

4. OÜ MRP Linna Liinid esitas Harju Maakohtule 13.02.2019 hagiavalduse nõudega mõista

Tallinna linnalt välja deposiiti tasutud 700 000 eurot koos viivisega. Harju Maakohus jättis

07.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-2378 hagiavalduse läbi vaatamata, sest tegemist on

halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Määrus jõustus edasi kaebamata 23.10.2019.

5. OÜ MRP Linna Liinid loovutas 29.11.2019 nõude loovutamise teatega 700 000 euro

suuruse deposiidi tagastamise nõude Tallinna linna vastu TartEst OÜ-le. Nõude loovutamise

kohta on OÜ MRP Linna Liinid ja TartEst OÜ sõlminud 11.11.2019 nõuete loovutamise

lepingu nr MRP/TET–TLN 111119. TartEst OÜ loovutas 02.12.2019 nõude loovutamise

teatega nõuete loovutamise lepingust nr MRP/TET–TLN 111119 tuleneva nõude

OSAÜHINGULE PRO FIKSUM (OÜ PRO FIKSUM). Nõude loovutamise kohta on TartEst

OÜ ja OÜ PRO FIKSUM sõlminud 29.11.2019 nõuete loovutamise lepingu nr TET/PRF–TLN

291119.

6. OÜ PRO FIKSUM esitas Tallinna Halduskohtule 13.12.2019 kaebuse Tallinna linna

kohustamiseks tagastada deposiiti makstud 700 000 eurot koos viivisega.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 16.12.2019 määrusega kaebuse läbivaatamatult kaebeõiguse

puudumise tõttu, sest nõuete loovutamine ei ole avalik-õiguslikus suhtes võimalik. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 31.01.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis halduskohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ja edastas asja

vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Riigikohtu erikogu tühistas

23.04.2020 määrusega ringkonnakohtu 31.01.2020 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule

lahendamiseks. Ringkonnakohus rahuldas 30.04.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse,

tühistas halduskohtu 16.12.2019 määruse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohtu määrus jõustus 21.05.2020.

8. Halduskohus jättis 25.05.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja muu

hulgas kaebuse tähtaegsuse põhjendamiseks või kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks.

Hiljemalt 13.02.2019 pidi kaebaja olema teadlik vastustaja keeldumisest deposiit tagastada ja

sellest kuupäevast hakkas kulgema kohustamiskaebuse kaebetähtaeg. 13.02.–23.10.2019 ehk

maakohtule hagi esitamisest kuni maakohtu 07.10.2019 määruse jõustumiseni oli halduskohtule

kaebuse esitamata jätmiseks mõjuv põhjus (ebaselgus pädeva kohtu asjus) ja selle võrra lükkub

kaebetähtaeg edasi. 23.10.2019 hakkas kulgema 30-päevane kaebetähtaeg kohustamiskaebuse

esitamiseks. Kaebaja oleks pidanud esitama kaebuse 22.11.2019, kuid tegi seda alles

13.12.2019. HKMS § 30 lg-st 1 tulenevalt ei mõjuta nõude loovutamine asja menetlust, st

kaebetähtaja kulgema hakkamist.

9. OÜ PRO FIKSUM leidis 09.06.2020 vastuses, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Vastustaja

keeldus deposiidi tagastamisest võlaõigusseaduse sätetele tuginedes, seega ei saa seda lugeda

toimingu tegemisest keeldumiseks. Tegemist on haldusorgani tegevusetuse või viivitusega

HKMS § 46 lg 3 kolmanda lause tähenduses, mille puhul kehtib 2-aastane kaebetähtaeg alates

haldusakti või toimingu taotlemisest. Alternatiivselt taotles OÜ PRO FIKSUM kaebetähtaja

ennistamist. Kaebajal puudus alus eeldada, et vastustaja keeldumine deposiidi tagastamisest oli

lõplik. Kaebetähtaega ja selle kulgemise algust ei olnud võimalik üheselt tuvastada. Kaebuse

sisulisel lahendamata jätmisel on kaebaja jaoks rasked tagajärjed.

3-19-2347

3(7)

10. Tallinna Halduskohus luges 01.07.2020 määrusega OÜ PRO FIKSUM kaebuse

mittetähtaegselt esitatuks, jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse.

1) Kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.

Riigikohtu 23.04.2020 määruse p 19 järgi on 31.10.2014 leping haldusleping, mistõttu on

tegemist haldusõigussuhtega ja kaebetähtaja järgmist tuleb hinnata HKMS-i alusel.

Kaebaja on esitanud toimingu sooritamiseks kohustamise nõude, mistõttu tuleb lähtuda HKMS

§ 46 lg 2 esimesest lausest, s.o kaebus tuli esitada 30 päeva jooksul alates ajast, kui kaebaja sai

teada toimingu tegemisest keeldumisest. Vastustaja keeldus 05.02.2019 kirjas selgesõnaliselt

kaebajale deposiidi tagastamisest. Ka siis, kui lugeda 05.02.2019 kiri haldusaktiks, tulnuks

kaebus selle tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul (HKMS § 46 lg 1). Lähtuda ei saa HKMS

§ 46 lg 2 teisest ja kolmandast lausest, sest tegemist ei olnud Tallinna linna tegevusetuse ega

viivitusega haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel. Kaebetähtaja kontrollimisel ei tule

lähtuda ajast, mil kaebaja pöördus mittepädeva kohtu poole. Tegemist ei olnud HKMS § 40 lg-

s 2 nimetatud olukorraga, kus kaebaja oleks selgelt soovinud esitada kaebuse halduskohtusse,

kuid toimetanud kaebuse maakohtusse. Kaebaja esitas maakohtule hagiavalduse arvates, et

tegemist on tsiviilõigussuhtest tuleneva vaidlusega.

Kaebajal (tema õiguseellasel) oli kuni 23.10.2019 mõjuv põhjus halduskohtule kaebuse

esitamata jätmiseks ja selle aja võrra lükkub kaebetähtaeg edasi. Sel ajal valitses ebaselgus

31.10.2014 lepingu õigusliku iseloomu osas. Halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg hakkas

kulgema maakohtu määruse jõustumisest 23.10.2019 ja kaebus tulnuks esitada hiljemalt

22.11.2019. Nõude loovutamine ei mõjuta kaebetähtaja kulgemist. Seega polnud 13.12.2019

esitatud kaebus tähtaegne.

Kui lähtuda kaebaja 09.06.2020 avaldusest, mille järgi ta soovib esitada täiendavalt nõude

Tallinna linna 05.02.2019 kirja tühistamiseks, on ka see nõue esitatud 13.12.2019 ehk 30-

päevast tähtaega rikkudes. Kaebus olnuks tähtaegne, kui kaebaja esitanuks hüvitamiskaebuse,

kuid kaebaja on selgelt öelnud, et soovib deposiidi tagastamist, mitte kahju hüvitamist. Kaebajal

säilib võimalus esitada hiljem hüvitamiskaebus.

2) Tähtaja ennistamiseks ei ole HKMS § 71 lg-s 2 nimetatud mõjuvat põhjust.

Kaebaja ei ole välja toonud objektiivseid takistusi, mis ei võimaldanud kaebetähtaega järgida.

Ei esine ka subjektiivseid asjaolusid, mis õigustaks kaebetähtaja ületamist. Pärast maakohtu

määruse jõustumist pidi kaebajale olema selge, et järgmise sammuna tuleb esitada kaebus

halduskohtusse. Ringkonnakohus tegi määruse, milles pidas 31.10.2014 lepingut

tsiviilõiguslikuks, alles 31.01.2020, st pärast halduskohtule kaebuse esitamist. Seega ei saanud

see määrus kaebajas ebaselgust tekitada ega süvendada. Vaidlusalune 05.02.2019 kiri on sisult

selge ja üheselt mõistetav.

Kaebajat (ja tema õiguseellast) on kogu menetluse vältel esindanud sama lepinguline esindaja,

kes on professionaalne õigusnõustaja. Kaebaja esindajalt saab eeldada menetlusnormide

tundmist. Vaidlustamisviite puudumine vastustaja 05.02.2019 kirjas ei saanud tingida

kaebetähtaja möödalaskmist.

Tähtaja ennistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebuse sisuline lahendamata jätmine oleks

ebaõiglane ja tooks kaebajale kaasa rasked tagajärjed. Kaebetähtaeg kohaldub ühtemoodi

kõigile.

3) Kuna kaebetähtaega on rikutud ja ei esine aluseid tähtaja ennistamiseks, tuleb menetlus

HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada.

3-19-2347

4(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. OÜ PRO FIKSUM palub 17.07.2020 määruskaebuses (täiendatud 07.09.2020) tühistada

Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrus ning teha uus määrus, millega lugeda kaebus

tähtaegselt esitatuks; alternatiivselt ennistada kaebetähtaeg.

1) Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja lähtus maakohtusse hagiavaldust esitades Tallinna

linnaga sõlmitud lepingust, mille järgi lahendatakse lepingust tulenevad erimeelsused Harju

Maakohtus ja eeldusest, et tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga. Maakohtusse esitati

hagiavaldus 13.02.2019, s.o 30 päeva jooksul alates 05.02.2019 kirjast teadasaamisest.

Tegemist oli samasisulise nõudega kui praeguses haldusasjas. HKMS § 68 lg 3 järgi oleks

maakohus, leides, et kaebuse lahendamine pole tema pädevuses, pidanud saatma kaebaja

õiguseellase avalduse edasi halduskohtule. Sel juhul oleks loetud kaebetähtaeg järgituks, sest

avaldus jõudis tähtaegselt ebaõigesse kohtusse. Kuna maakohus rikkus HKMS § 68 lg-t 3, ei

jäänud kaebajal üle muud, kui pöörduda ise uuesti halduskohtu poole. Halduskohtule

13.12.2019 esitatud kaebus tuleb lugeda kaebuse täienduseks, mis ei mõjuta menetlustähtaja

arvestamist. Selliselt on norme tõlgendatud ka senises kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus asjas

3-2-1-178-15, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määrus asjas nr 3-16-359, p 12).

Tühistamiskaebus tuleb eelnevast tulenevalt lugeda samuti esitatuks 13.02.2019.

2) Kui kaebus ei olnud esitatud kaebetähtaega järgides, oleks halduskohus pidanud kaebetähtaja

ennistama. On tõsi, et pärast 23.10.2019 ei olnud kaebetähtaja ületamiseks objektiivseid

takistusi. Väär on aga kohtu seisukoht, et puudusid kaebuse tähtaegset esitamist takistavad

subjektiivsed asjaolud. Professionaalse õigusnõustaja kasutamine ei tähenda, et kaebaja pidi

kaebuse halduskohtule esitamise tähtajast aru saama. Kohtuasi oli keeruline ka kohtute jaoks.

Kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud sellest, et Harju Maakohus ei saatnud kaebust HKMS

§ 68 lg 3 alusel halduskohtule edasi. Halduskohtu seisukoht, et arvestama ei pea õigluse ja

kaebajale tekkivate raskete tagajärgedega, on vastuolus Riigikohtu seisukohtadega (23.06.2013

määrus nr 3-3-1-30-12, p 12). Kaebetähtaega ületati vaid 21 päeva võrra.

12. Tallinna linn palub 03.08.2020 ja 07.09.2020 vastustes jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus on määrust igakülgselt põhjendanud ja lähtunud kaebetähtaja kulgemise

arvestamisel kaebaja jaoks soodsaimast seaduse tõlgendusest. Ka selline tõlgendus ei võimalda

lugeda kaebust tähtaegselt esitatuks. OÜ MRP Linna Liinid eesmärk ja tahe oli esitada

maakohtule hagiavaldus, mitte kaebus halduskohtule. Maakohtule ei tulene TsMS-st kohustust

edastada sellises olukorras hagiavaldus ise halduskohtule või kohaldada HKMS-st tulenevaid

norme. Selgitamiskohustuse, et asja lahendamiseks on pädev halduskohus, on maakohus

täitnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et OÜ PRO FIKSUM määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu lõppjäreldus – kaebaja pöördus halduskohtusse kaebetähtaega rikkudes ja tähtaja

ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused – on õige, kuid korrigeerida tuleb halduskohtu

määruse põhjendusi.

14. Tallinna linn nõudis 05.02.2019 kirjas OÜ-lt MRP Linna Liinid leppetrahvi 500 000 eurot,

tasaarveldas selle nõude OÜ MRP Linna Liinid antud tagatise tagastamise nõudega ning

keeldus OÜ MRP Linna Liinid poolt tasutud 700 000 euro suuruse tagatise tagastamisest.

Kaebaja esitas Harju Maakohtule 13.02.2019 hagiavalduse Tallinna linnalt 700 000 euro

suuruse deposiidi ja viiviste väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagiavalduse pädevuse

puudumise tõttu 07.10.2019 määrusega nr 2-19-2378 läbi vaatamata, leides, et vaidlus tuleb

lahendada halduskohtus. Maakohtu määrus jõustus 23.10.2019. Seejärel esitas kaebaja

3-19-2347

5(7)

13.12.2019 kaebuse halduskohtule nõudega kohustada Tallinna linna tagastama kaebajale OÜ

MRP Linna Liinid poolt tasutud deposiit 700 000 eurot.

15. Praeguseks on selge, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks on

pädev halduskohus. Eespool nimetatud kohustamisnõue (HKMS § 37 lg 2 p 2) tuli seega esitada

halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates 05.02.2019 kirja kättesaamisest (HKMS § 46 lg 2

esimene lause). Toimikust ei selgu, millal täpselt OÜ MRP Linna Liinid Tallinna linna

05.02.2019 kirja kätte sai. See pidi toimuma siiski enne 13.02.2019, kui OÜ MRP Linna Liinid

esitas hagiavalduse maakohtule. Seega loeb ringkonnakohus 05.02.2019 kirjast teadasaamise

ajaks 13.02.2019. Kaebaja pöördus halduskohtusse 13.12.2019, s.o rohkem kui 30 päeva pärast

kirjast teadasaamist.

16. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arusaama, et hagiavalduse esitamine maakohtusse

lükkas halduskohtusse pöördumise tähtaja edasi. See seisukoht on vastuolus HKMS § 46 lg-ga

1 ja § 46 lg 2 esimese lausega, mille järgi kaebetähtaeg hakkab kulgema vaidlustatava

haldusakti või toimingu kättetoimetamisest. Ebaselgust selles, milline kohus on pädev

31.10.2014 lepingust tulenevat vaidlust lahendama ja sellest tulenevalt ekslikku pöördumist

mittepädeva kohtu poole, saab hinnata kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjuse kontekstis.

Vastavas osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.

17. Kaebaja arvates tuleb lugeda kaebus tähtaegseks HKMS § 68 lg 3 alusel, mis sätestab, et

avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt

ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigesse kohtusse. Menetlusdokumendi

tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sellisel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse

kohtusse õigel ajal. Nimetatud säte hõlmab muu hulgas olukordi, kus isik on tehniliselt eksinud

kas menetluses olevas kohtuasjas avalduse või ka uue kaebuse adresseerimisega. Kui avalduse

saanud kohtule on selle sisu ja eesmärke arvestades äratuntav (sh vajaduse korral avaldaja tahet

tõlgendades ja temalt selle kohta täpsustuste küsimise põhjal), et see on üksnes ekslikult esitatud

lahendamiseks ebaõigele kohtule, tuleb kohtul saata avaldus edasi õigele kohtule. Kui

avaldusest nähtuvalt on isik soovinud avalduse lahendamist just selle kohtu poolt, kellele

avaldus on esitatud, kuid kohtu hinnangul ei allu avalduse lahendamine temale või ei ole see

tema pädevuses, siis tuleb asja kohtualluvuse järgi üleandmine või kaebuse tagastamine

lahendada määrusega vastavalt HKMS §-le 10 või § 121 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 04.09.2018 määrus nr 3-18-1510, p 6; 28.09.2018 määrus nr 3-18-1733, p 9;

27.05.2019 määrus nr 3-19-753, p 8).

18. TsMS § 65 järgi tuleb maakohtul edastada õigele kohtule selline menetlusosalise saadetud

dokument, mis on saabunud kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse.

Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui

menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.

Kui aga maakohus ei ole asja lahendamiseks pädev kohus, tuleb määrusega TsMS § 371 lg 1 p

1 alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest või juba menetlusse võetud hagi jätta TsMS § 423

lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata. Maakohtul ei ole TsMS-st tulenevat kohustust edastada

läbi vaatamata jäetud hagiavaldust ise pädevale kohtule (vt ka V. Kõve jt (koost).

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, lk 381–

382; vrd Riigikohtu 21.06.2016 määrus nr 3-3-4-2-16, p 8; vt ka TsMS § 4 lg-st 2 tulenev

menetlusosalise õigus määrata menetluse käik ning taotluste ja kaebuste esitamine).

19. Tsiviilasja nr 2-19-2378 toimikust selgub, et OÜ MRP Linna Liinid ei adresseerinud

halduskohtule mõeldud kaebust ekslikult Harju Maakohtule, vaid esitas kooskõlas TsMS-ga

hagiavalduse ja soovis selle lahendamist maakohtus tsiviilasjana. Maakohus võttis

hagiavalduse 25.02.2019 määrusega menetlusse. Tallinna linn (kostja) leidis hagile esitatud

11.03.2019 vastuses, et asja läbivaatamine ei ole maakohtu pädevuses, sest 31.10.2014 leping

3-19-2347

6(7)

on haldusleping. Maakohus arutas seejärel pädevuse küsimust 17.09.2019 kohtuistungil ja jättis

07.10.2019 määrusega OÜ MRP Linna Liinid hagiavalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi

vaatamata põhjusel, et asja lahendamiseks on pädev halduskohus. Seega oli maakohtus vaidlus

pädeva kohtu üle. Maakohus pidi lahendama asja määrusega, kuid tal ei olnud kohustust

edastada hagiavaldust halduskohtule ega ka õigust asja menetlust kohtualluvuse sätete järgi

halduskohtule üle anda. Maakohus on 07.10.2019 määruses täitnud kohustuse selgitada, milline

on asja lahendamiseks pädev kohus.

20. Määruskaebuses viidatud Riigikohtu 28.03.2016 otsuse nr 3-2-1-178-15 ja sellele tugineva

Tartu Ringkonnakohtu 14.07.2016 määruse nr 3-16-359 asjaolud on praeguse vaidluse

asjaoludest erinevad ning need ei anna alust lugeda kaebust tähtaegselt esitatuks.

Asjas nr 3-2-1-178-15 käis vaidlus vallavanema lisatasu määramise üle. Vald esitas maakohtule

hagi, mille eesmärk oli nõuda tagasi vallavanemale makstud lisatasu, sest lisatasu määramise

14.10.2013 otsus oli tunnistatud 20.01.2014 otsusega tagasiulatuvalt kehtetuks. Kostja esitas

hagile vastuse, milles märkis, et 14.10.2013 otsus oli õiguspärane ja täidetud ning 20.01.2014

otsus ei ole jõustunud. Kostja hinnangul ei olnud tal vajadust vaidlustada 20.01.2014 otsust

halduskohtus, sest sellele otsusele saab hinnangu anda ka maakohus. Maa- ja ringkonnakohus

ei suunanud kostjat 20.01.2014 otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Riigikohus selgitas aga,

et 14.10.2013 otsuse kehtivuse taastamiseks tuleks 20.01.2014 otsus kehtetuks tunnistada,

tühistada või tuvastada selle tühisus, kuid haldusakti tühistamise pädevus on üksnes

halduskohtul. Riigikohtu hinnangul sõltus hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine

20.01.2014 otsuse kehtivusest. Sellistel asjaoludel tõlgendas Riigikohus hagi vastust

ebapädevale kohtule esitatud puudustega kaebusena; heitis maakohtule ette kostjale selle

selgitamata jätmist, et tal tuleb haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse; isiku õiguste

tõhusa kaitse vajaduse ja menetlusökonoomia tagamiseks saatis kostja vastuse hagile ise

halduskohtule; luges kaebuse HKMS § 46 lg 1 mõttes tähtaegseks, sest kostja vastas hagile 30

päeva jooksul selle kättesaamisest; ning tsiviilasja saatis uueks arutamiseks maakohtule,

soovitades menetluse halduskohtumenetluse lõppemiseni peatada. Praeguses asjas oli OÜ MRP

Linna Liinid tahe selgelt suunatud asja menetlemisele tsiviilasjana ja ta pöördus sel eesmärgil

hagejana maakohtusse. Maakohus selgitas OÜ-le MRP Linna Liinid 07.10.2019 määruses,

milline on asja lahendamiseks pädev kohus, ega jätkanud ise hiljem tsiviilasja menetlust.

Haldusasjas nr 3-16-359 oli tegemist olukorraga, kus kinnipeetav edastas vangla tekitatud kahju

nõude maakohtule; maakohus tagastas hagi määrusega pädevuse puudumise tõttu ja selgitas, et

pöörduda tuleb halduskohtusse; ning kinnipeetav pöördus kaebusega halduskohtusse 15 päeva

jooksul maakohtu määruse kättesaamisest (ehk ajal, mil tal oli õigus maakohtu määrust

vaidlustada). Sellistel asjaoludel luges Tartu Ringkonnakohus 14.07.2016 määruses kaebuse

esitatuks maakohtusse pöördumise ajal ning hiljem halduskohtule esitatud kaebuse esialgse

kaebuse täienduseks. Praeguses asjas pöördus kaebaja halduskohtusse enam kui kaks kuud

pärast seda, kui OÜ MRP Linna Liinid oli maakohtu määruse kätte saanud.

21. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et OÜ PRO FIKSUM pöördus kohustamisnõudega

halduskohtusse kaebetähtaega rikkudes.

22. Kaebaja täiendas 09.06.2020 oma kaebust nõudega tühistada Tallinna linna 05.02.2019 kiri

(HKMS § 37 lg 2 p 1). Kaebetähtaja kontrollimisel tuleb see nõue lugeda halduskohtule

esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1), s.o 13.12.2019. Kuna

tühistamisnõudele kohaldub samuti 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg (HKMS § 46 lg

1), on ka tühistamisnõue esitatud tähtaega rikkudes.

23. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel tähtaja, kui

menetlusosaline ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 sätestab, et tähtaja

ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast

3-19-2347

7(7)

kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva

möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

24. Ringkonnakohtu hinnangul võib praeguse vaidluse asjaoludel pidada kaebetähtaja

möödalaskmise vabandatavaks kuni ajani, mil jõustus Harju Maakohtu 07.10.2019 määrus nr

2-19-2378, s.o kuni 23.10.2019. Tegemist oli õiguslikult ebaselge olukorraga 31.10.2014

lepingust tulenevate õigussuhete kvalifitseerimisel ning lepingus toodud viite järgi tuli

erimeelsused lahendada Harju Maakohtus. Maakohtu 07.10.2019 määruse jõustumisega saabus

aga selgus, et vaidlus tuleb lahendada halduskohtus ning langes ära mõjuv põhjus, mis takistas

kaebajal halduskohtusse pöördumast. Seejärel oli kaebajal alates 23.10.2019 kooskõlas HKMS

§ 71 lg-ga 2 veel 14 päeva (s.o kuni 06.11.2019), et esitada halduskohtule kaebus ja

kaebetähtaja ennistamise taotlus (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2020 määrus nr 3-20-

387, p 19). Kaebaja viivitas kohtusse pöördumisega kuni 13.12.2020. Seda viivitust ei õigusta

vaidlusaluse küsimuse keerukus. Maakohtu määruse jõustumise hetkeks pidi kaebajale olema

teada, et ta peab oma nõudega pöörduma halduskohtusse. Kaebaja kasutas menetluses

professionaalset õigusabi ja pidi olema võimeline 14 päeva jooksul välja selgitama, millised on

sobivad nõuded ja halduskohtusse pöördumise tähtajad.

25. Kohtupraktika kohaselt teostatakse huvide kaalumist siis, kui on tuvastatud mõjuv põhjus

kaebetähtaja ületamiseks (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Arvestades, et

praeguses asjas puudus kaebajal alates 07.11.2019 kaebetähtaja möödalaskmiseks mõjuv

põhjus, ei pidanud halduskohus kaaluma kaebaja ja vastustaja huve.

26. Seega on halduskohus jätnud kokku võttes õigesti kaebajatähtaja ennistamata ning

lõpetanud haldusasja menetluse.

27. Asja õigeks lahendamiseks võtab ringkonnakohus määruse p-s 19 viidatud hagiavalduse,

kostja vastuse ja kohtuistungi protokolli praeguse haldusasja juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg

3).

28. Eelnevat arvestades jääb OÜ PRO FIKSUM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta

halduskohtu määruse põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 200 p 4).

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna OÜ

PRO FIKSUM määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud tema enda kanda. Tallinna linna võimalikud kulud määruskaebemenetluses jäävad samuti

tema enda kanda kooskõlas HKMS § 109 lg-ga 1.

(allkirjastatud digitaalselt)